Sissejuhatus

NOORSOOTÖÖ LAPSEVANEMATE PERSPEKTIIVIST

Marre Karu, Pirjo Turk

Sissejuhatus

Kontrolli oma laste ja nende elu üle peetakse üheks peamiseks lapsevanemaks olemise aspektiks (vt nt Grolnick, Pomerantz 2009). Noorsootöö seisukohast on tähtis see, et vanemad mõjutavad laste ajakasutust ja tegutsemist erinevates valdkondades nii otseselt lubades, keelates, käskides, kui ka kaudselt nende hoiakuid kujundades, neid julgustades või neile eeskuju andes. Bekkers (2007) toob välja, et vanemate mõju laste käitumisele käib kahte teed pidi: esmalt võivad lapsed valida sellise käitumisviisi, mille eest nad saavad kiitust ja vanemlikku tunnustust. Seetõttu mõjutab noorsootöös osalemist see, mismoodi lapsevanemad suhtuvad noorsootöösse ja kas nad pigem soosivad või pärsivad laste aktiivsust erinevates organisatsioonides ja tegevustes. Teisalt kujuneb laste käitumine läbi väärtuste, mis vanemad oma lastele edasi annavad. Kuigi on terve hulk tegureid, mis mõjutavad laste osalemist vabaajategevustes ja noorsootöös, näitavad uuringud, et üheks väga oluliseks lapse aktiivsuse mõjutajaks on just lapsevanemate toetus ja heakskiit (Huebner ja Mancini 2003). Fletcher jt (2000) on leidnud, et vanemlik soojus, julgustus ja noorte tegevuse toetamine nagu ka vanema enda osalus kogukonnas suurendab tõenäosust, et laps osaleb koolivälistes tegevustes. Samuti on viiteid, et lapsevanemate omaaegne sotsiaalne aktiivsus mõjutab lapse osalemist (Bekkers 2007). Lapsevanemate osalemine noorsootöös ja tegelemine erinevate harrastustega ajal, mil nad üles kasvasid, kujundab nende arvamust erinevate tegevuste kohta, mis omakorda ajendab neid toetama ning suunama oma laste käitumist organiseeritud tegevustes (Simpkins jt 2011). Lisaks moraalsele toetusele kujutavad kodu ja perekond endast keskkonda, mis kujundab laste võimalusi osaleda huvitegevuses ja tekitab neid. Kõige otsesemad mõjutajad on perekonna majanduslik olukord, elukoht ja transpordivõimalused, mis lapse võimalusi piiravad või soodustavad. Näiteks on leitud, et üksikvanemate lapsed osalevad just majandusliku kitsikuse tõttu huvitegevuses vähem kui kahe vanemaga perede lapsed (Simpkins 2005). Kuid asi pole vaid otseselt väiksemates rahasummades, mis madalama sissetulekuga perekondades on võimalik laste huvitegevusele kulutada. Sotsiaalmajandusliku staatuse mõju