4.9. Noorsootöös osalemise tulemused

Joonis 9. Noorsootöös osalemise rahulolu aspektid piirkondade lõikes, mainimiste osakaal (%)

Usaldusväärsete sõprade leidmine oli olulisem noorematele uuringus osalejatele. Ligikaudu 40% 7–15-aastastest, 29% 16–18-aastastest ja umbes neljandik 19–26-aastastest noortest leidis noorsootööst usaldusväärseid sõpru, kellele nad on valmis oma saladusi usaldama.

Veidi üle kolmandiku 7–11-aastastest ning ligikaudu 40% vanemate vanusrühmade vastajatest tõstsid esile noorsootöös osalemise kaudu leitud uusi tuttavaid, kellega kaaluti mõne projekti või tegevuse ettevõtmist. Uusi sõpru ja tuttavaid leidnud noored on ka sagedamini osalenud erinevates noorsootöötegevustes. Noorsootööst saadud kogemusi ja elamusi tõstsid enim esile vanemad uuringus osalejad. 30% 7–11-aastastest ja veidi üle kolmandiku 12–18-aastastest ning 40% 19–26-aastastest noortest märkis, et on saanud noorsootöös osalemisest meeldivaid kogemusi ja elamusi. Ligi 30% 7–18-aastastest ja kolmandik 19–26-aastastest noortest leidis, et noorsootöös osalemine on andnud neile erinevaid oskusi, mis võivad hilisemas elus kasuks tulla. Veidi üle neljandiku 7–11-aastastest noortest, ligi 30% 12–18-aastastest ning kolmandik 19–26-aastastest noortest märkis noorsootöö tulemusena avardunud võimalusi reisida ja käia kohtades, kuhu nad muidu poleks saanud minna. Ülejäänud vastusevariantidest tõstsid 19–26-aastased uuringus osalejad noorematest rohkem esile noorsootöös osalemise käigus omandatud uusi teadmisi ja oskusi, mis edaspidises tööelus vajalikuks osutusid, arenenud vastutustunnet ja isiksuse mitmekülgset arendamist ning konkreetse töökogemuse saamist.

Piirkondlikud erinevused noorsootöös osalemise tulemustes ei olnud kuigi suured, kuid teatud trende võib siiski täheldada. Joonisel 9 kujutatud hinnangud noorsootöös osalemise mõju piirkondlikele aspektidele on järjestatud tallinlaste hinnangute alusel; nendega on kõrvutatud suuremate linnade (Tartu, Pärnu ja Narva) ning väiksemate linnade ja maakonnakeskuste ning maal elavate noorte arvamusi. Näeme, et ligi 40% kõigi piirkondade noortest on leidnud palju uusi tuttavaid, kellega koos ollakse valmis mõnda projekti või tegevust ette võtma. Sarnane on ka hinnang noorsootöö käigus leitud südamesõprade leidmise võimalusele. Tundub, et Tartus, Pärnus ja Narvas, aga ka maal elavad noored on noorsootöös osalemise kaudu leidnud veidi rohkem südamesõpru kui Tallinna ning väiksemate linnade ja maakonnakeskuste noored. Võiks eeldada, et need erinevused on põhjustatud väiksemate linnade pakutavate alternatiivide vähesusest . Noorsootöös osalemine võiks olla neile noortele ahvatlevam kui tallinlastele, kel on rohkem „segajaid“. Taoliste põhjapanevate järelduste tegemiseks on erinevused siiski liiga väiksed.

Sarnane muster ilmneb ka hinnangutes noorsootööga seotud elamustele ja kogemusele. Kolmandik Tallinna ning väiksemate linnade ja maakonnakeskuste noortest ning ligi 40% Tartus, Pärnus, Narvas ja maal elavatest noortest koges noorsootöös osaledes erinevaid meeldivaid kogemusi ja elamusi. Järgnevates joonisel kujutatud vastusevariantides ilmnesid märksa väiksemad piirkondlikud erinevused. Ligikaudu 30% kõigi piirkondade noortest on rahul noorsootöö tõttu avanenud reisimisvõimalustega, mis võimaldasid neil käia kohtades, kuhu nad muidu ei oleks saanud minna. Umbes neljandik kõigi piirkondade noortest on rahul noorsootöös osalemise kaudu arenenud vastutustundega.

Kokkuvõte

Uuringus „Noorte osalemine noorsootöös“ vastanutel paluti märkida peamisi noorsootöös osalemist motiveerivaid tegureid. Vastajate hinnanguid seitsmes noorsootöötegevuses osalemise põhjustele vaadeldi võrdlevalt nelja vanuserühma lõikes. Tabelis 1. on toodud kokkuvõtlikult ära noorte hinnangud olulisematele noorsootöös osalemise põhjustele. Hinnangute järjestamisel on lähtutud noorematesse vanuserühmadesse kuulujate vastustest. Nägime, et noori tõmbavad erinevate noorsootöötegevuste juurde mõnevõrra erinevaid motiveerivad tegurid. Samuti varieeruvad motivaatorid vanuselises lõikes. Ilmnes, et nii huvitegevuse, noortekeskuste, noorteühingute, noorteprojektide, noortelaagrite, õpilasmaleva kui ka vabatahtliku tegevuse juures olid kõige olulisemateks liikumapanevaks jõuks noorte kuuluvusvajadused. Ainsana ilmnes kõigile noorsootöötegevustele antud hinnangutes viie olulisema motivaatori seas nendes tegevustes juba osalevate sõprade mõju. Väga oluliseks motiveerivaks teguriks peeti ka tegevuste endi meeldivust. Mitme tegevuse puhul olid olulisteks noori motiveerivateks põhjusteks ka Maslow (2007) vajaduste püramiidi tippu kuuluvad kõrgema järgu eneseteostusvajadused. Kui kuuluvusvajadused motiveerisid pigem nooremaid, siis eneseteostusvajadused osutus tähtsamateks vanemate vanuserühmade liikmete jaoks. Kuigi uuringus oli võimalik välja tuua arvukalt erinevaid noorsootöös osalemist motiveerivaid aspekte, osutusid ülejäänud eespool mainitutest vähem oluliseks. Populaarseima vabaajategevusena nimetatud huvitegevuse ja huvihariduse juures motiveeris enim selle meeldivus, mida väärtustas ligi kolm neljandikku kuni 18-aastastest ja üle poole 19–26-aastastest noortest. Pärast huvitegevuses osalema hakkamist on selle meeldivus kõigis vanuserühmades suurenenud. Sõbrad ja kaaslased on noorematesse