4.1. Noorsootöös osalemist motiveerivad põhjused

kuuluvusevajadused, millele järgneb tunnustusvajadus ning kõrgeimal tasandil asub eneseteostusvajadus. Bohni töörühma (Bohn jt 2007) korraldatud rahvusvahelises noorsootöö uuringus osundatakse, et kuna noorsootöö on oma olemuselt piirkondlik tegevus, siis pole ka eriti palju üleriigilisi uuringuid läbi viidud. Eestis võib noorsootööga seotud motivatsiooni käsitlevatest uuringutest esmalt nimetada 2009.–2010. aastal läbi viidud noorsootöötajate erialase motiveerituse ja rahulolu uuringut (Rämmer 2011). Ilmnes, et noortega töötavate inimeste puhul olid peamised noorsootöö tegemise põhjused huvi valdkonna vastu, võimalus suhelda noortega ja eneseteostus. Olulisteks motivaatoriteks olid ka koolitused. Kitsaskohtadena mainiti rahaliste vahendite nappust ja noorte passiivsust. Samas uuringus töid noorsootöötajad enda juures olulisimate isiksuseomadustena välja loomingulisuse ja empaatiavõime (Murakas, Rämmer ja Visnapuu 2011). Noorsootööks vajalike pädevuste seas paigutati noorte motiveerimise oskused suhtlemisoskuste, meeskonnatöö oskuste ja kuulamisoskuste järel neljandale kohale.

4.1. Noorsootöös osalemist motiveerivad põhjused

Osalemine noorsootöös võimaldab noortel mitteformaalse hariduse kaudu valmistuda elus paremini hakkamasaamiseks. Uute kogemuste ja oskuste omandamise kõrval arenevad ühistegevuses teistega ka sotsiaalsed oskused. Noortel, kes osalesid 2011. a korraldatud uuringus „Noorte osalemine noorsootöös“, paluti tuua välja nende jaoks kolm kõige olulisemat erinevates noorsootöövaldkondades osalemist motiveerivat aspekti, samuti uuriti võrdlevalt neis tegevustes osalemahakkamise põhjuseid. Kuna andmete kogumiseks kasutati ankeetküsitlust, tuginevad tulemused vastajate valikutele vastusevariantide hulgast, mis töötati välja uuringu korraldajate poolt ning mis kajastasid erinevaid noorsootöös osalemist motiveerivaid tegureid. Ankeetküsitlus kujutab endast laialdaselt kasutatavat uurimismeetodit, mis võimaldab võrdlevalt analüüsida suure hulga uuringus osalenud vastajate hinnanguid. Erinevalt väiksemates rühmades läbiviidud unikaalsete nähtuste eripärasid käsitlevatest kvalitatiivsetest uuringutest pretendeerivad küsitlused suure hulga inimeste arvamuste uurimisele ja laiemate järelduste tegemisele. Üheks oluliseks riskiks ankeetküsitluse puhul on võimalus, et uuritava nähtuse käsitlemisel võivad mõned iseloomulikud aspektid kõrvale jääda. Kuna ankeetküsitluses ei ole tulemuste võrreldavuse tagamiseks võimalik küsimusi andmekogumise ajal enam ümber sõnastada ega lisada, panustasid uurijad küsimuste hoolikasse sõnastusse eesmärgiga anda noortele võimalus valida kõikvõimalike noorsootöös osalust motiveerivate tegurite vahel. Selle uuringu maht ei võimaldanud uurida osalemist motiveerivate tegurite kujunemist, seetõttu piirdume siin vaid olulisemate näitajate väljatoomisega. Küsimustik andis uuringus osalenud noortele võimaluse mainida iga valdkonna meeldivust, võimalust osaleda selles koos kaaslastega, juhendajate meeldivust, tegevuses juba osalevate sõprade mõju, õpetajate või nõustajate ning vanemate soovitusi, soovi arendada oma isiksust, soovi omandada või arendada oskusi, aga ka teadmisi, soovi saada uusi kogemusi, leida uusi sõpru, reisida, veeta meeldivalt aega ja saada häid kogemusi ning elamusi, veeta lihtsalt aega, muuta maailma, aidata teisi ja hoida loodust või teenida hoopis raha. Allpool vaatamegi, millised neist põhjustest on olulisimad noori motiveerivad tegurid erinevates noorsootöötegevustes – huvitegevuses, noortekeskustes, noorteühingutes, noorteprojektides, noortelaagrites, õpilasmalevas ja vabatahtlikus tegevuses – osalemise seisukohalt. Kuna erinevate noorsootöövaldkondade raskuskese võib olla suunatud mõnevõrra erinevatele vanuserühmadele, vaatame hinnanguid võrdlevalt vanuserühmade lõikes. Allolevatel joonistel välja toodud uuringus osalenute hinnangud esindavad kõigi uuringus osalenute arvamusi.