Sissejuhatus

NOORTE MOTIVATSIOON NOORSOOTÖÖS OSALEMISEKS JA NENDE HOIAKUD NOORSOOTÖÖ SUHTES

Sissejuhatus

Mitteformaalse õppimise seisukohalt on noorsootöö tähtsust raske üle hinnata. Noorsootöös osalemise põhjuseid tundes on noorsootöötajatel võimalik oma igapäevast tööd korraldada ja tulevikuplaane kavandada. Artikkel annab ülevaate noorsootöös osalemise põhjustest, võrdlevalt käsitletakse ka nendeni viinud ajendeid ning rahulolu noorsootööga. Motivatsiooniuuringutega hakati tegelema II maailmasõjaeelse majanduskriisi ajal, kui ettevõtete omanikud otsisid majanduskriisi tingimustes võimalusi organisatsioonide efektiivsuse suurendamiseks ja kulude vähendamiseks (Vadi 1995). Hiljem on uuritud motivatsiooni ka teistes valdkondades. Motivatsiooni mõistet kasutatakse eesmärgipärast tegevust käivitavatest ja suunavatest psüühilistest teguritest rääkides. Motivatsiooni all peetakse silmas nii inimese valmisolekut teatud tegevuse alustamiseks kui ka talle omaseid tegevusajendeid ning kogu eesmärgile suunatud tegevust kujundavat mehhanismi. Motivatsiooni kontseptsiooni tuumaks on arusaam püüetest rahuldada ihaldusväärseid realiseerimata tarbeid. Taoline tegevus seondub tugevasti emotsioonidega. Positiivsed emotsioonid seostuvad sellega, mis rahuldab, rahuldaks või võiks rahuldada erinevaid tarbeid. Negatiivsed emotsioonid osundavad vastupidiselt neile faktoritele, mis segavad ja takistavad tarvete rahuldamist. Motivatsiooniuuringud on näidanud, et inimesi panevad liikuma erinevad ajendid. Mõnikord kõrvutatakse motivaatoreid ka väärtustega (Ester, Braun ja Vinken 2006), kuna mõlemad mõisted hõlmavad ihaldusväärseid eesmärke.

Motivatsiooniteooriatest üks tuntumaid on Maslow’ (2007) vajaduste teooria. Tema teooria on tuntud ka vajaduste hierarhiana, kus madalamate vajaduste rahuldamise järel motiveerivad inimtegevust järgmise tasandi vajadused. Tavaliselt püramiidina kujutatud hierarhia madalaimal tasandil paiknevad füsioloogilised vajadused, järgmisel astmel turvalisusvajadused, siis armastuse- ja