3.3. Huvitegevus

3.3. Huvitegevus

Eestis oli 2010/2011. õppeaastal kokku 410 huvikooli5 (EHIS). Neist 130 olid muusika- ja kunstikoolid, 115 spordikoolid, 23 tehnika- või loodusmajad või loomekeskused. Lisaks oli veel 142 muud tüüpi huvikooli. Kokku õppis EHISe andmetel huvikoolides 68 000 õppurit, neist pooled Harjumaal. Huvikoolide õppurid moodustasid viiendiku (21%) Eesti noorte koguarvust. Käesoleva küsitluse andmetel oli viimase kolme aasta jooksul huvitegevusega6 kokku puutunud ligi 85% 16–18-aastastest ning 60% 19–26-aastastest noortest. Kuna käesolevas uuringus küsiti üldisemalt huvitegevusealaste kokkupuudete või teenuste kasutamise kohta viimase kolme aasta jooksul ning huvitegevus hõlmas oluliselt laiemat ringi tegevusi kui ainult huvikoolid, siis on ootuspärane, et noorte osalusprotsendid on suured ning erinevad EHISe andmetest. Noorte põhiliseks huvitegevuseks on ülekaalukalt sport. Huvitegevusega tegelevatest noormeestest on sport peamiseks tegevuseks pea pooltel (49%) ning tüdrukutest umbes kolmandikul (34%). Poiste populaarsuselt järgmised huvitegevused on muusika (9%) ning kunst (8%). Tüdrukutel järgnevad spordile tants (15%), laulmine (11%) ning kunst (11%). Regulaarselt ehk üks kord või rohkem nädalas tegeleb spordiga 59% spordiga tegelevatest noormeestest ning 54% tütarlastest. Seejuures kahaneb vanuse suurenedes spordiga tegelemise regulaarsus noormeeste seas märkimisväärselt – kui alaealistest spordiga tegelevatest noormeestest tegeleb sellega regulaarselt ligi 70%, siis täisealiste noormeeste seas on regulaarseid sportijaid alla poole (46%).

5 EHIS sisaldab huvikoole, mis on EHISes registreerinud vähemalt ühe õppekava. 6 Huvitegevust oli vastajatele selgitatud järgmiselt: „Noored saavad vabal ajal osaleda huvitegevuses, et tegeleda oma hobidega. Selleks korraldatakse erinevaid ringe, tunde ja treeninguid koolides, huvikoolides, klubides, spordiklubides, noortekeskustes ja mujal (näiteks muusika- ja kunstikool, tehnika-, väitlus-, foto-, näitering, trenn jne).“.

Joonis 8. Eri vanuses ja soost noorte jagunemine peamise huvitegevus järgi (populaarsemad huvitegevuseliigid), % huvitegevusega tegelejatest

Eri vanuses ja soost noored erinevad peamiste huvitegevuse liikide lõikes (vt joonis 8). Nii on nooremates vanusegruppides (7–18-aastased) peamiselt spordiga tegelevaid tüdrukuid pea poole vähem kui poisse, seejuures on poiste puhul muude nimetatud tegevustega tegelemine üsna harv. Täiskasvanud noorte puhul (19-aastased ja vanemad) on põhiliselt spordiga tegelemine võrdselt populaarne veidi vähem kui poolte noorte seas. Alaealised tüdrukud harrastavad erinevalt poistest lisaks spordile veel

Joonis 9. Eri koduse keelega noorte jagunemine peamise huvitegevuse järgi, % huvitegevusega tegelejatest

suhteliselt palju tantsimist, laulmist, kunsti ning muusikat. Arvestades, et noorte üldine huvitegevuses osalemine kahaneb täiskasvanuks saamisel üsna märkimisväärselt (u 85%-lt 60%-le), tuleb vanuserühmade osalusaktiivsust jälgides esile, et see kahaneb noormeeste seas eelkõige sporditegevuse ning tüdrukute puhul pigem kunsti ja muusika arvelt, samas kui viimaste seas kasvab sportimine koos vanusega. Eesti piirkondade vahelised erinevused huvitegevuse liikide populaarsuses ei ole suured: enim tuleb esile Kesk-Eesti noorte mõnevõrra väiksem spordieelistus võrreldes teiste piirkondade noortega, selle asemel eelistavad nad natuke rohkem laulmist ning matkamist/ looduringe. Joonis 9 annab ülevaate eri kodukeelega noorte peamistest huvitegevustest. Nagu jooniselt esile tuleb, eristuvad erineva kodukeelega noored päris mitmes aspektis. Kuigi kõigi peamiseks huvitegevuseks on sport, eelistavad eesti kodukeelega noored seda teistega võrreldes rohkem ning kunstiga tegelemist suhteliselt vähem. Noortele kõige võõramaks huvitegevuse liigiks on õpilasfirma või ettevõtlusprogramm, millega 83% huvitegevusega tegelevatest noortest pole viimase kolme aasta jooksul üldse kokku puutunud. Tüdrukute jaoks on kõige võõramateks huvitegevusteks veel tehnika- ja elektroonikaring, male ja muud nuputamistegevused, teatritegevus ning loodusring. Poisid on viimasel kolmel aastal lisaks õpilasfirmale kõige vähem kokku puutunud näitemängu, tantsu, tehnikaringi ning muusikaga. Oma peamisele huvitegevusele kulutavad noored ühel korral enamasti 1–2 tundi, kõige nooremad (7–11-aastased) ka kuni tund. Põhilise huvitegevusega tegelemise kestuseks on enamik märkinud üle kolme aasta, mis kasvab koos noorte vanusega.