Sissejuhatus

EESTI NOORTE OSALEMINE NOORSOOTÖÖS

Laura Kirss, Valentina Batueva

Sissejuhatus

Formaalharidust ja noorsootööd eristab teineteisest see, mil määral nad võimaldavad noortel oma vaba tahte alusel tegutseda. Kui formaalharidusele on iseloomulik eelkõige ülalt alla lähenemine ehk riik kontrollib hariduse omandamist ning selle sisu õppeprogrammide kaudu, et seeläbi kujundada tulevasi kodanikke, siis huviharidusele on omane vastupidine vaade ehk seal tuginetakse eelkõige noorte vabale tahtele ning soovidele. Nagu ka eespool noorsootöö olemuse ja kujunemise ülevaate peatükis rõhutati, on noorsootöö tunnuseks noorte isiksuse mitmekülgseks arenguks tingimuste loomine ning ka täiskasvanute maailma integreerumise toetamine. Seejuures on keskseks põhimõtteks noorte enda soovidest ning eelistustest lähtumine. Kuid noorte soovidest lähtumine ei tähenda siiski, et noorsootööl puudub üldse igasugune struktuur või eesmärgistatus. Noorsootöö on ikkagi struktureeritud tegevus, mis sisaldab nii noori kontrollivaid või juhtivaid tegevusi (hoiakute, teadmiste, väärtuste, käitumise kujundamine) kui ka neid võimestavaid elemente (Peltola 2010, 5). Eesti koolinoorte väga head teadmised ja oskused on rahvusvahelistes võrdlusuuringutes (PISA, TIMSS, IEA rahvusvaheline kodanikuhariduse uuring) mitmel korral kinnitust leidnud. Kuid kas need head tulemused on saavutatud tänu sellele, et Eesti noored veedavad suhteliselt palju aega koolis, kulutades selle võrra vähem aega muudele tegevustele? Või suudavad Eesti noored leida aega nii kooliks kui ka kooliväliseks tegevuseks? Rahvusvaheliselt puuduvad head võrdlevad andmed selle kohta, kuidas eri riikide noorte ajakasutus erineb. PISA uuringu andmed (OECD 2010) osutavad, et edukamate tulemustega riikide (nt Soome ja ka Eesti) õpilased kulutavad uuringus testitud ainetele OECD keskmisest kohati isegi märkimisväärselt vähem aega, kuid saavutavad sellele vaatamata suurepäraseid tulemusi. Eesti elanike ajakasutuse uuringust (Eesti Statistikaameti andmebaas) on teada, et tütarlapsed ja noormehed vanuses 10–14 eluaastat kulutavad koolitööle päevas keskmiselt 2 umbes 3,2 tundi ning 15–24-aastased noored 1,75 tundi. Vaba aja kulu on 10–14-aastaste seas 7,3 ning vanemate noorte seas 6,5 tundi. Seega on Eesti noortel vabaajategevusteks võrreldes õppetööga palju

2Keskmise arvestamisel lähevad arvesse ka puhkepäevad ning pühad.