2 minute read
3.6. Noortelaagrid
Joonis 14. Noorte jagunemine vabatahtliku tegevuse sageduse järgi, % vabatahtlikus tegevuses osalenutest
Küsitlusandmed näitavad, et Eesti noorte seas on vabatahtlik tegevus üldiselt levinud. Samas osutavad tegevuse sagedusnäitajad siiski sellele, et suuresti on tegemist juhuslikku laadi tegevusega, mida tehakse pigem mõni kord aastas (vt joonis 14). Sama muster on omane kogu Eesti elanikkonnale, kelle seast enamik vabatahtliku tööga kokkupuutunutest (78%) on nn passiivsed vabatahtlikud, tegeledes vabatahtliku tööga mõne algatuse korras, mitte oma initsiatiivil (Ender, Mänd, Möller 2009). Mõni kord kuus või sagedamini osaleb vabatahtlikus töös enamasti vaid iga kümnes noor. Ainult individuaalse vabatahtliku töö puhul on kord kuus või rohkem selles osalenute hulk suurem (30%). Andmed osutavad, et noored on enamasti vabatahtliku tegevusega kokku puutunud n-ö kampaania korras (nt „Teeme ära!“ ja muud sarnased ühekordsed ettevõtmised) ning see pole veel kujunenud nende elu ja tegevuse regulaarseks osaks (v.a individuaalne vabatahtlik tegevus, mis ilmselt puudutab suuresti pereliikmete aitamist). See võib olla seotud nii osalusvõimaluste kui ka üldisema vabatahtliku töö harjumuse vähesusega.
Advertisement
3.6. Noortelaagrid
Noortelaagris9 on viimase kolme aasta jooksul oma sõnul osalenud veidi enam kui pooled kuni 15-aastastest noortest ning veidi alla poole 16–18-aastastest noortest. Seejuures ei erine tüdrukute ja poiste noortelaagrites osalemine silmnähtavalt: kuni 15-aastaste seas on tüdrukute osalemine olnud vaid pisut aktiivsem. Arvestades, et Eestis korraldavad noortele erinevaid laagreid ka avatud noortekeskused, erinevad seltsid ja ühendused (nn projektilaagrid), ei pruugi noortelaagri mõiste vastajatele täiesti üheselt mõistetav olla ning võib arvata, et vastajad on küsitlusele vastamisel mõelnud üldisemalt kogetud laagritele, oskamata täpselt eri laagritüüpe eristada (kuigi küsitluses oli noortelaager lahti seletatud). See selgitab nii suurt osalusprotsenti. Viimase kolme aasta jooksul on enamik (63%) noori osalenud 1–2 laagris, veerand noori on osalenud 3–5 laagris ehk viimase kolme aasta jooksul keskmiselt vähemalt kord aastas. Tüdrukute ja poiste osalussageduses ei ole näha erinevusi. Eesti kodukeelega noored on muu kodukeelega noortega võrreldes osalenud noortelaagrites pisut sagedamini, kuid erinevused on siiski väikesed.
9 Noortelaagrit oli vastajatele selgitatud järgmiselt: „Noortelaagrid on linnas või maal korraldatavad tervistavat ja arendavat puhkust pakkuvad laagrid, mis kestavad vähemalt kuus päeva. Laagreid korraldavad näiteks koolid, noortekeskused, klubid või noorteorganisatsioonid.“.
Joonis 15 esitab eri piirkondade noortelaagrite külastussageduste võrdluse. Sellest nähtub, et Kirde-Eesti noored on noortelaagrisse jõudnud suhteliselt harvem, eriti võrreldes Põhja-Eesti noortega. Viimastest on 40% osalenud laagris kolmel ja enamal korral, samas kui Kirde-Eestis on sama tihti osalenud vaid vähem kui kolmandik. 71% Kirde-Eesti noortelaagris käinutest on seal käinud 1–2 korda. PõhjaEestis on selliseid noori 59%.
Noortelaagris hakatakse osalema päris noortelt (vt joonis 16): veidi enam kui pooltel 7–11-aastastest poistest ja tüdrukutest jääb esmakordne noortelaagri külastamine kuni ühe aasta tagusesse aega, iga teine 16–18-aastane tegi noortelaagriga tutvust üle kolme aasta tagasi. Vaid 22% 16–18-aastastest poistest ning 12% samaealistest tüdrukutest osales noortelaagris esmakordselt kuni pool aastat tagasi. Andmed osutavad sellele, et poisid teevad noortelaagriga esimest korda tutvust mõnevõrra hiljem kui tüdrukud, sest poiste seas on hilisemaid esmakordselt külastajaid rohkem.
