Tänapäeva noorsootöötaja

Tänapäeva noorsootöötaja

Eesti noorsootöötaja kutsestandard toob esile: „Noorsootöötaja loob oma tööga mitteformaalse õppimise keskkonna, mis toetab noorte isiklikku arengut, sotsialiseerumist ja kujunemist ühiskonna hästi toimetulevateks liikmeteks.“ (Noorsootöötaja kutsestandard, 3) Kolmandik noorsootöötajaid on vanuses 17−26 eluaastat ehk kuuluvad ise ka veel noorsootöö seaduse mõistes noorsootöö sihtrühma. Teine kolmandik noorsootöötajaid on vanuses 27−36 eluaastat. Neljal viiest Eesti noorsootöötajal on noorsootöö alane kõrgharidus. Umbes pooltele valdkonnas tegutsejatele on tegu põhitegevusalaga, teised teevad noorsootööd kas vabatahtlikuna ja/või lisatööna. Olulisimaks hoiakuks peavad noortega töötajad tolerantsust ning tähtsaimaks omaduseks loomingulisust. (Murakas 2010). Igast 10-st noorsootöö valdkonnas tegutsejast 8-9 on naised (Veski 2010:18). Üks kasvatusvaldkondade feminiseerumise põhjuseid on see, et neile on omased nn „pehmed” eetilised põhimõtted ja hoiakud – inimsuhete väärtustamine, sallivus, elukvaliteet, hoolivus keskkonna suhtes, solidaarsus. Seega selles valdkonnas töötamist eelistavad Eestis nagu ka teistes maskuliinsetes ühiskondades naised rohkem kui mehed (vt nt Hofstede 2001). Mõtlemisainet pakub, et valdkondade feminiinsuse-maskuliinsuse skaala on tänapäeva töömaailmas enamasti ka mõjukuse skaala (vt nt Beck 2005). Tegutsemisvaldkonna feminiinsus toob kaasa tüüpilised suure naiste osakaaluga sektori nähtused – madalad palgad ja mitte eriti kõrge staatus ametite hierarhias, kalduvus välisele kontrollile ja vähesele autonoomsusele (s.t. valdkonnas töötajaid ei usaldata kui eksperte, kes ise teavad ja omavahel otsustavad, mis on hea töö, vaid hinnatakse nende tööd väljastpoolt ja teiste valdkondade vajaduste seisukohast – näiteks kooliharidust selle järgi, kuivõrd tööandjad lõpetajatega rahul on, noorsootööd selle järgi, kuivõrd mõjutatakse koolist väljalangevust vms) (Vöörmann & Helemäe 2004). Noorsootöötaja töö sisuks on  individuaalne töö noorega ja noortegruppidega,  programmide ja projektide planeerimine, teostamine ja hindamine,  koostöö noortega, nende vanematega, teiste huvi- ja sidusgruppidega ning valdkondade spetsialistidega.

Noorsootöötaja võtmetegevusteks töö protsessi läbivalt on

 noorega usaldusliku suhtlustasandi ja dialoogi loomine ning hoidmine,  noore omaalgatuse ja vastutuse arendamine ning nende rakendumist toetavate keskkonna ja vahendite loomine,  noorsootöö hindamine, planeerimine, juhtimine ja arendamine.

Väljavõte noorsootöötaja kutsestandardist