1.2.1. Noored haridussüsteemis

Joonis 5. Õppurite arv tasemehariduse kategooriate lõikes 2011/2012. õppeaasta algul

Allikas: EHIS, www.noorteseire.ee vahendusel

1.2.1. Noored haridussüsteemis

2011/2012. õppeaasta algul õppis Eesti formaalharidussüsteemis kokku 229 344 7–26-aastast noort ehk 71% kõigist noortest (vt joonis 5). Kõige enam on õppureid ootuspäraselt 7–15-aastaste seas, kellest 97% on õpingutega seotud. Enamik neist õpib üldhariduskoolide päevases õppes, mõned üksikud ka kutsehariduskoolides. 16–19-aastaste vanuserühmas jätkab enamik õppureid (61%) kooliteed üldhariduskoolis, kuid lisanduvad ka kutsehariduskoolid (23% vanuserühma õpilastest) ning kõrgkoolid (10% vanuserühma õppijatest). Vanemates vanuserühmades saab domineerivaks kõrgharidusõpe. Enamasti suundutakse selles vanuses juba tööturule – õppes osalevate noorte hulk langeb 97%–98%-lt nooremates vanuserühmades 41%-ni 20–24-aastaste noorte hulgas. 25–29-aastastest noortest osaleb tasemeõppes vaid 15%. Kui võrdleme noorte osalust tasemeõppes kümme aastat tagasi, siis näeme, et praeguseks on noorte haridustee pikenenud (vt joonis 6). Vähemalt 16-aastaste noorte seas oli õppurite osatähtsus 2010. aastal paari protsendi võrra kõrgem kui 2000. aastal. See tähendab, et pea 500–600 selles vanuses noort rohkem jätkab oma õpinguid ka pärast koolikohustuse lõppu. Selline trend annab lootust, et meie noorte haridusliku ettevalmistuse tase tööturule sisenemisel paraneb jätkuvalt.