ÜLEVAADE NOORTE ELUOLUS TOIMUNUD MUUTUSTEST

HEA LUGEJA!

Hoiad käes järjekordset noorteseire aastaraamatut, milles seekord uuritakse lähemalt Eesti noorte osalemist noorsootöös, noorte motivatsiooni ja nende hinnanguid noorsootöös osalemisele.

Iga inimese elus tuleb aeg, mil ta areneb vanematest sõltuvast lapsest iseseisvaks meheks või naiseks, kel on ühiskonnas oma roll. Noore inimese kujunemist mõjutavad paljud tegurid ja protsessid. Kooli ja kodu kõrval on vajalik ja võimalik pakkuda täiendavaid võimalusi isiksuse kujunemiseks. Üks selliseid võimalusi on noorsootöö. Noorsootöö seadus mõistab noorsootööna noortele arendavaks tegevuseks sobivate tingimuste loomist, mis võimaldab neil vaba tahte alusel perekonna-, tasemekoolituse- ja tööväliselt tegutseda. Noorsootöö on seega keskkond, kus arenev isiksus omandab erinevaid kogemusi ja oskusi, mis aitavad tal paremini mõista maailma, teha oma elus põhjendatumaid valikud ja olla pädev igapäevastes olukordades. Kuna noorte huvid, eelistused ja vajadused on väga mitmekesised, on ka noorsootöö vorme väga erinevaid, alustades õppekava alusel korraldatavast huviharidusest ning lõpetades noorte endi initsiatiivi ja algatust toetavate noorteühingutega või noorteprojektidega. Selles aastaraamatus anname ülevaate noorte endi arvamusest selle kohta, millistes noorsootöötegevustes nad osalevad, miks nad seda teevad ja mida see neile pakub. Nagu tavaliselt, on aastaraamat jagatud kaheks osaks. Esimesest osast leiate ülevaate 2010.–2011. aastal noorte eluolus toimunud arengutest noorteseire indikaatorite valguses. Toome välja noortega seotud olulisemad muutused ja arengud, võrreldes omavahel noortepoliitika valitud toimevaldkondi. Seekord on põhirõhk noorte tervisel, kuna eelmisel aastal avalikustas Tervise Arengu Instituut koolinoorte tervise uuringu tulemused. Aastaraamatu teises osas käsitletakse süvitsi noorte osalemist noorsootöös. Artiklid põhinevad 2011. aasta sügisel Poliitikauuringute Keskuse Praxis ja Eesti Noorsootöö Keskuse koostöös 10–26-aastaste noorte ja nende vanemate hulgas korraldatud küsitlusel. Küsitluse metoodikast on lähemalt juttu peatükis 6. Kuigi noorsootöö eesmärk on noortele arendavate tingimuste loomine, ei ole valdkonna spetsialistid ja noorsootöötajad sugugi ühel meelel selles, mis on need arendavad tegevused ja kuidas neid noortele pakkuda. Seetõttu vaadeldaksegi aastaraamatu esimeses temaatilises peatükis noorsootöö mõistega seotud probleeme. Järgmine peatükk annab ülevaate Eesti noorte noorsootöös osalemise mustritest nii vanusrühmade, soo, regioonide kui koduse keele võrdluses. Kolmandas peatükis vaadeldakse lähemalt, millised on noorte motivatsioonitegureid noorsootöös osaleda, ning käsitletakse noorte hoiakuid noorsootöö suhtes. Seejärel vaatame lähemalt, millised on lapsevanemate ootused noorsootööle ja kuidas need on seotud nii lapsevanemate endi varasema kogemusega noorsootöö vallas kui ka lapsevanemate praeguse aktiivsusega huvitegevustes või ühiskondlikes tegevustes osaleda. Loodame, et leiate sellest aastaraamatust palju uut ja huvitavat infot, mis aitab noorte vajadusi paremini mõista, ning ehk leiame üheskoos uudseid ja tulemuslikke lahendusi meie noorte ees seisvatele väljakutsetele.

Head lugemist!