1.2.2. Noored tööturul

Joonis 6. Tasemehariduses õppijate osakaal vastava vanusega noorte seas

Allikas: EHIS, www.noorteseire.ee vahendusel

Joonis 7. Noorte tööjõus osalemise määr vanuserühmade kaupa

Allikas: Eesti Statistika, www.noorteseire.ee vahendusel

1.2.2. Noored tööturul

Noorte tööturukäitumise (vt joonis 7) puhul tuleb alati silmas pidada, et suurem osa noortest õpib ega ole seega tööturul aktiivne. Seda kinnitab ka noorte suhteliselt madal tööjõus osalemise määr – 15–19-aastastest noortest soovib töötada vaid 11%, seega ligikaudu 7400 noort, 20–24-aastaste hulgas on tööjõus osalemise määr juba märgatavalt kõrgem – 60% ehk ligikaudu 63 700 noort. Tööturul on kõige aktiivsemad 25–29-aastased noored. Nende hulgas on tööturul osalejate osakaal kõige kõrgem – 86% ehk 88 000 noort. Need noored on juba omandanud erialase hariduse või saanud töökogemusi, nende tervis on hea ning valdav osa ei ole veel loonud peret, mis neid tööturult ajutiselt eemale viiks. Seega on mõistetav, et just selles vanuses on tööturuaktiivsus kõrgem kui tööealise elanikkonna keskmine.

Tuleb muidugi meeles pidada, et need arvud hõlmavad ka noori, kes korraga õpivad ja töötavad või õpivad ja tööd otsivad. Neid oli 2011. aastal 15–26-aastaste noorte hulgas 13%.

Joonis 8. Töötutute osakaal vastavas vanuserühmas tööturul aktiivsest rahvastikust

Allikas: Eesti Statistika, www.noorteseire.ee vahendusel

2011. aasta paistab positiivselt silma noorte töötuse vähenemisega (vt joonis 8). Nii nagu tööjõus osalemise määr on vanuserühmiti erinev, on seda ka töötuse määr. Kõige kõrgem on noorte töötute osakaal 15–19-aastaste noorte hulgas (45%), kuid selles vanuserühmas oli samal ajal ka aktiivselt tööturul osalevaid noori kõige vähem. Ehk võib arvata, et enamik selles vanuses tööturul osalevaid noori seisab silmitsi erinevatel põhjustel katkenud haridusteega, mis sunnib neid sisenema tööturule. Kuid samas ei luba vähene hariduslik ettevalmistus neil sageli tööd leida. 15–19-aastaseid töötuid noori oli 2011. aastal kokku ligikaudu 3800. Teistes vanuserühmades ehk 20–24-aastaste ja 25–29-aastaste noorte vanuserühmas oli kummaski umbes 12 300 töötut. Seejuures väärib märkimist, et töötute arv on langenud rohkem just 20–24-aastaste noorte hulgas. 15–26-aastaseid noori töötuid mehi on pisut enam kui samas vanuses naisi, 2011. aastal oli töötuse määr meeste hulgas 19,7% ja naiste hulgas 17,5%. Selgesti paistab silma ka rahvuslik erinevus – eestlastest noored leiavad tööturul kergemini tööd kui nende eakaaslastest mitteeestlased ehk kui eestlaste hulgas on tööpuudus 14%, siis mitte-eestlaste hulgas ulatub see 26%-ni. Töötus langes 2011. aastal peamiselt esimese ja teise taseme haridusega noorte hulgas, ulatudes 2011. aastal vastavalt 27%-ni ja 19%-ni. Kolmanda taseme haridusega noorte tööpuudus oli jätkuvalt kõige madalam (11,6%). Seega toetavad erialane ettevalmistus ja omandatud kõrgharidus endiselt noorte toimetulekut tööturul. Eelnimetatud trende kinnitavad ka Eesti Töötukassa andmed. 2011. aasta IV kvartali seisuga oli Töötukassas