ANDMED JA ANALÜÜSIMEETODID

kodulehekülg i.a). Kõige uuema, ennast loomakaitseorganisatsiooniks nimetava ühenduse Nähtamatud Loomad lõi 2017. aastal Loomade Nimel endine aktivist (Nähtamatute Loomade kodulehekülg i.a; uurimuse empiiriline materjal, nt Carmen 27 a, 2019). Nähtamatute Loomade tegevus jääb siiski loomakaitse ja -õiguste piirile. Peatükis on kasutatud peaasjalikult mõistet loomaõiguslane, mis hõlmab nii Loomade Nimel, Loomuse kui ka Nähtamatute Loomade aktiviste ja järgijaid. Lisaks tegutseb 2012. aastast Eesti Vegan Selts (Eesti Vegan Seltsi… i.a). See selts on küll keskendunud veganliku elustiili propageerimisele ning veganitele toe, nõu ja info tagamisele, aga on samal ajal ideoloogiliselt seotud loomaõiguslusega: toitumis- ja toiduteemaliste uudiste kõrval leidub nende kodulehel ka loomaõiguste teemalisi artikleid. Loomaõiguste ja -kaitse temaatika on praegu keskseimate organisatsioonide – Loomuse ja Nähtamatute Loomade – toel muutunud ühiskonnas järjest tähtsamaks: püüdlused veganlust propageerida ja inimesi teavitada on pälvinud meedia tähelepanu. Samuti on keelustatud kasutada tsirkuses metsloomi (Loomakaitseseaduse… 2017a); sõlmitud kokkuleppeid teenuste ja toodete pakkujatega, et nad eelistaksid puurivabade kanade mune (Nähtamatute Loomade kodulehekülg i.a); ning riigikokku on jõudnud kahel korral karusloomafarmide keelustamise eelnõu (Loomakaitseseaduse… 2017b; Loomakaitseseaduse… 2019). Loomuse Facebooki-lehel on üle 16 000 jälgija. Eelmisest aastast alates on tegutsenud nende algatatud taskuhääling (ingl k podcast) Loomade Hääl, mis toob kuulajateni loomaõiguslusse ja -kaitsesse süveneva saatesarja. Nähtamatud Loomad, mis kuulub rahvusvahelisse koostöövõrgustikku Anima International, on lühikese tegevusaja jooksul pälvinud mitu tunnustust. 2018. aastal pärjati selle eestvedaja Kristina Mering kui aasta vabatahtlike kaasaja ja juhendaja (Vabatahtlike Värava kodulehekülg 2018), organisatsioon tervikuna tituleeriti aga 2019. aastal aasta vabaühenduseks Eestis (Hea Kodaniku kodulehekülg 2019) ja valiti maailma nelja tõhusaima loomakaitseorganisatsiooni hulka (Adleberg 2019). Muuseas, viimaste uuringute järgi peab Eesti elanikkonnast ennast veganiks või taimetoitlaseks 0,6%. Seejuures on veganlus ja taimetoitlus enim levinud just noorte, 15–24aastaste vanuserühmas, kelle osakaal on 3,2%, ja mainitu kõnetab eeskätt naissoost noori (90% täistaimetoitlastest vastanuid olid naised, Eesti Vegan Seltsi… 2018).

Andmed ja analüüsimeetodid

See peatükk keskendub loomade õiguste eest võitlejate kui ühe sotsiaalse liikumise analüüsile Eestis. Uuringu empiiriline materjal on kogutud juhtumiuuringuga, s.t meetodiga, mis võimaldab analüüsida vaadeldavat juhtumit selle eripärades ja mitmetahulisuses (Stake 2005) ning teha seda uuritava(te) kõige loomulikumas keskkonnas ja uuritava(te)ga esinevates situatsioonides.

Uuringut alustati vaatlustega, mille käigus osaleti Eesti ühe loomaõiguste liikumise koosolekutel, meeleavaldustel, kogunemistel ja muudel ühisüritustel. Vaatlused tehti aastatel 2012–2016. Siinses peatükis on vaatluste ajal kogutud infot kasutatud analüüsis taustateadmisena, mis on hõlbustanud nähtust mõista ja tõlgendada. Ühtlasi kasutati vaatlusi sihtrühma piiritlemiseks ja informantide valimiseks. Kuivõrd uuringu eesmärk oli analüüsida sotsiaalse liikumise noori aktiviste, lähtus informantide valik nii noore vanusest kui ka seotusest mõne Eestis tegutseva loomaõiguste liikumisega. Välitööde käigus selgus, et loomaõiguste liikumisse kuuluvad enamasti teismeikka kuni hilistesse 20ndatesse jäävad noored naised. Kuigi Eesti õigusruumis käsitatakse noorena 7–26aastast isikut, otsustati siinses uurimuses seda vanuserühma siiski mõnevõrra laiendada. Vaatluste alusel (ja hiljem ka lumepallimeetodil) paluti uuringusse kuni 30aastaseid noori, kes on loomaõiguste eest seisnud pikemat aega ehk on nn pühendunud aktivistid.