8 minute read
KOKKUVÕTE
kokkuvõte
Kuriteo eest karistatud noorte kõrge sotsiaalse tõrjutuse risk on seotud nii struktuursete kui ka individuaalsete teguritega. Analüüsist selgus, et sellised noored on kogenud eelarvamusi, diskrimineerimist või ebavõrdset kohtlemist, mis kaasnevad kurjategija staatusega. Probleeme esineb nii töö- kui ka elukoha leidmisega ning suhtlemises riigi institutsioonidega. Selles peatükis keskenduti eeskätt individuaalsetele teguritele. Ka struktuursete tegurite puhul oli põhiline tähelepanu suunatud sellele, kuidas õigusrikkumise taustaga noor neile reageerib. Noored järgivad väga erinevaid trajektoore, lähtuvalt oma võimalustest ja sellest, kuidas nad tulevikku ette kujutavad (Raffo, Reeves 2000; Evans 2002). Selles peatükis esitatud uuringutulemused näitavad, kuidas need trajektoorid ja isiklikud kogemused omakorda mõjutavad kuriteo eest karistatud noorte võimet ühiskonnas toimida.
Advertisement
Kuritegude, ka noorte toime pandute korral peab riik rakendama mitut laadi mõjutusvahendeid, näiteks võtma õigusrikkujalt vabaduse. Reintegreeriv häbistamine (Braithwaite 2013) ja lugupidav suhtumine tähendavad seda, et arvestatakse noore õigusrikkuja vajadustega ning teda toetatakse ja suunatakse. Samuti antakse talle võimalus ise vastutada. Üks hea näide on siin STEP programm, mis aitab õigusrikkumise taustaga noortel asuda tööle või õppima (STEP programmi… i.a). Programm viib kokku tööandjad, kes on nõus tööle võtma õigusrikkumise taustaga noori, ning motiveeritud noored, kes soovivad leida tööd või minna õppima ning tahavad loobuda kuritegelikust elustiilist. Noort toetavad ja nõustavad programmi kaasatud spetsialistid ning tööandja määratud mentor. Programmi eesmärk on luua ühiskonnaga positiivseid suhteid, tõsta noore õigusrikkuja enesehinnangut ja enesetõhusust ning vähendada häbimärgistamise mõju (ibid.). Nagu uuringust ilmnes, on kriminaalkaristuse saanud noorte jaoks oluline kriminaaljustiitssüsteemi esindajate toetus ja õiglus. Kuigi noored ei ole rahul sellega, kuidas neid karistatakse ja kontrollitakse, hindavad nad kõrgelt kriminaalhooldaja lugupidavat suhtumist. Kriminaalhooldaja aitab säilitada ja tugevdada sidemeid õigusrikkujate ja ühiskonna vahel, aidates neil ületada raskusi ja saada jagu häbimärgist. Kriminaalhooldaja on noore õigusrikkuja silmis riigivõimu esindaja; tema heasoovlikkus võib avaldada mõju sellele, kuidas noor suhtub riiki ja ühiskonda. Nii saab hea läbisaamine kriminaalhooldajaga soodustada seda, et noorel kasvab usaldus kriminaalõigussüsteemi vastu. Sedasi muudab usaldus kriminaalõigussüsteemi otsused ja seadused noore silmis õiguspäraseks ning aitab kaasa tema seaduskuulekale käitumisele (Jackson jt 2012). Lõpuks on tähtis rõhutada, et viimastel aastatel, eriti viimasel viiel aastal, on Eestis tehtud olulisi edusamme: õigusrikkujate arv üha kahaneb, vanglas viibib rekordiliselt vähe alaealisi ja langenud on noorte osakaal kriminaalhoolduses (Ahven jt 2018). Samuti panustatakse palju enam programmidesse, mille eesmärk on ennetada alaealiste õigusrikkumisi (Siseministeerium 2019). Kokkuvõtvalt võib öelda, et noorte õigusrikkujatega töötades tasuks rohkem kasutada mittekaristuslike mõjutusmeetodeid, mis võimaldavad noortel mõista oma teo tagajärge, heastada kahju, võtta kuriteo eest vastutust ning liikuda eluga edasi.
kasutatud allikad
Ahven, A., Kruusmaa, K-C., Leps, A., Tamm, K., Tammiste, B., Tüllinen, K., Solodov, S., Sööt, M-L. (2018). Kuritegevus Eestis 2017. Tallinn: Justiitsministeerium. Ahven, A., Salla, J. ja Vahtrus, S. (2010). Retsidiivsus Eestis. Tallinn: Justiitsministeerium. Amnå, E. ja Ekman, J. (2014). Standby citizens: Diverse faces of political passivity. European Political Science Review, 6(2), 261–281. Annist, A. (2018). Struggling against hegemony: rural youth in Seto country. Raport of HORIZON 2020 project: PROMISE: Promoting Youth Involvement and Social Engagement: Opportunities and challenges for conflicted young people across Europe. WP6: From Conflict to Innovation: Ethnographic Case Studies. Kasutatud 29.01.2020. http://www.promise.manchester. ac.uk/wp-content/uploads/2018/06/Struggling-againsthegemony-rural-youth-in-Seto-country.pdf Becker, H. S. (1963). Outsiders. Studies in the sociology of deviance. New York: The Free Press.
Braithwaite, J. (2003). Reintegrative shaming. P. Bean (toim), Crime: Critical Concepts in Sociology (lk 345–361). London: Routledge. Chilton, R. (1995). Crime in the Making: Pathways and Turning Points Through Life. By Robert J. Sampson and John H. Laub. Harvard University Press, 1993. 309 pp. $32.50. Social Forces, 74(1), 357–358. Kasutatud 25.05.2018. https:// academic.oup.com/sf/article/74/1/357/2233556 Chui, W. H. ja Cheng, K. K-Y. (2013). The Mark of an Ex-Prisoner: Perceived Discrimination and Self-Stigma of Young Men after Prison in Hong Kong. Deviant Behavior, 34(8), 671–684. Cid, J. ja Martí, J. (2012). Turning points and returning points: Understanding the role of family ties in the process of desistance. European Journal of Criminology, 9(6), 603–620. Collins, R. E. (2016). ‘Beauty and bullets’: A content analysis of female offenders and victims in four Canadian newspapers. Journal of Sociology, 52(2), 296–310. Condry, R. (2013). Families shamed: The consequences of crime for relatives of serious offenders. London: Willan. Corrigan, P. W., Larson, J. E. ja Rüsch, N. (2009). Self-stigma and the “why try” effect: impact on life goals and evidencebased practices. World Psychiatry, 8(2), 75–81. Corrigan, P. W., Watson, A. C. ja Barr, L. (2006). The selfstigma of mental illness: Implications for self-esteem and self-efficacy. Journal of Social and Clinical Psychology, 25(8), 875–884.
Dako-gyeke, M. ja Baffour, F. D. (2016). We are like devils in their eyes: Perceptions and experiences of stigmatization and discrimination against recidivists in ghana. Journal of Offender Rehabilitation, 55(4), 235–253. De Haan, A. (1998). ‘Social exclusion’: An alternative concept for the study of deprivation? IDS Bulletin, 29(1), 10–19. Denver, M., Pickett, J. T. ja Bushway, S. D. (2017). The language of stigmatization and the mark of violence: Experimental evidence on the social construction and use of criminal record stigma. Criminology, 55(3), 664–690. Epstein, I., Stevens, B., McKeever, P. ja Baruchel, S. (2006). Photo elicitation interview (PEI): Using photos to elicit children’s perspectives. International Journal of Qualitative Methods, 5(3), 1–11. Evans, D. (2014). The debt penalty: Exposing the financial barriers to offender reintegration. New York: Research & Evaluation Center, John Jay College of Criminal Justice, City University of New York. Evans, K. (2002). Taking Control of their Lives? Agency in Young Adult Transitions in England and the New germany. Journal of Youth Studies, 5(3), 245–269.
Fontaine, J., gilchrist-Scott, D., Denver, M. ja Rossman, S. B. (2012). Families and reentry: Unpacking how social support matters. The Urban Institute. Kasutatud 29.01.2020. http:// www.urban.org/research/publication/families-and-reentryunpacking-how-social-support-matters Garland, B., Wodahl, E. J. ja Mayfield, J. (2011). Prisoner reentry in a small metropolitan community: Obstacles and policy recommendations. Criminal Justice Policy Review, 22(1), 90–110. Griffith, J., Rade, C. ja Anazodo, K. (2019). Criminal history and employment: an interdisciplinary literature synthesis. Equality, Diversity and Inclusion, 38(5), 505–528. Haridus- ja Teadusministeerium. (2015). Noortevaldkonna arengukava 2014–2020. Kasutatud 29.01.2020, https:// www.hm.ee/sites/default/files/noortevaldkonna_arengukava_2014-2020.pdf Harper, D. (2002). Talking about pictures: A case for photo elicitation. Visual Studies, 17(1), 13–26. Henderson, T-N. Y. (2005). New frontiers in fair lending: Confronting lending discrimination against ex-offenders. New York University Law Review (1950), 80(4), 1237–1271. Hirschfield, P. J. ja Piquero, A. R. (2010). Normalization and Legitimation: Modeling Stigmatizing Attitudes Toward ExOffenders. Criminology, 48(1), 27–55. Hochstetler, A., Copes, H. ja Williams, J. P. (2010). “That’s not who I am:” How offenders commit violent acts and reject authentically violent selves. Justice Quarterly, 27(4), 492–516. Holzer, H. J., Raphael, S. ja Stoll, M. A. (2003). Employment barriers facing ex-offenders. Urban Institute Reentry Roundtable. New York, 19.–20. mai. New York: New York University Law School. Jackson, J., Bradford, B., Hough, M., Myhill, A., Quinton, P. ja Tyler, T. R. (2012). Why Do People Comply with the Law? Legitimacy and the Influence of Legal Institutions. British Journal of Criminology, 52(6), 1051–1071. Laub, J. H. ja Sampson, R. J. (1993). Turning Points in the Life Course: Why Change Matters to the Study of Crime. Criminology, 31(3), 301–325. Laub, J. H. ja Sampson, R. J. (2001). Understanding desistance from crime. Crime and Justice, 28, 1–69. Lemert, E. M. (1967). The Concept of Secondary Deviation. E. M. Lemert (autor ja toim), Human Deviance, Social Problems and Social Control (lk 40–64). USA, New Jersey, Englewood Cliffs: Prentice-Hall.
Link, B. g., Cullen, F. T., Struening, E., Shrout, P. E. ja Dohrenwend, B. P. (1989). A modified labeling theory approach to mental disorders: An empirical assessment. American Sociological Review, 54(3), 400–423. Link, B. g. ja Phelan, J. C. (2001). Conceptualizing stigma. Annual Review of Sociology, 27(1), 363–385. Lushey, C. J. ja Munro, E. R. (2015). Participatory peer research methodology: An effective method for obtaining young people’s perspectives on transitions from care to adulthood? Qualitative Social Work, 14(4), 522–537. Markovic, D. ja Evrard, g. (2014). EVS competences for employability: Project narrative report November 2012 – August 2014, EVS competences for employability project. Kasutatud 29.01.2020.https://www.salto-youth.net/downloads/4-17-3038/EVSCompetencesForEmployabilitySymposiumReport.pdf Maruna, S., LeBel, T. P. ja Lanier, C. S. (2004). generativity behind bars: Some “redemptive truth” about prison society. E. de St. Aubin, D. P. McAdams ja T-C. Kim (toim), The generative society: Caring for future generations (lk 131–151). American Psychological Association. McNeill, F. ja Maruna, S. (2008). giving up and giving back: Desistance, generativity and social work with offenders. g. McIvor ja P. Raynor (toim), Developments in Social Work with Offenders (lk 224–339). London: Jessica Kingsley Publishers.
Moore, K. E. ja Tangney, J. P. (2017). Managing the concealable stigma of criminal justice system involvement: A longitudinal examination of anticipated stigma, social withdrawal, and post-release adjustment. Journal of Social Issues, 73(2), 322–340. Muncie, J. (2010). Labelling, social reaction and social constructionism. E. McLaughlin ja T. Newburn (toim), The Sage handbook of criminological theory (lk 139–152). London: Sage. O’Reilly, M. F. (2014). Opening Doors or Closing Them?: The Impact of Incarceration on the Education and Employability of Ex-Offenders in Ireland. Howard Journal of Criminal Justice, 53(5), 468–486. Paat, Y-F., Hope, T. L., Lopez, L., Zamora jr., H. ja Salas, C. M. (2017). Hispanic exconvicts’ perceptions of challenges and reintegration. Journal of Offender Rehabilitation, 56(2), 87–109. Pager, D., Western, B. ja Sugie, N. (2009). Sequencing Disadvantage: Barriers to Employment Facing Young Black and White Men with Criminal Records. Annals of The American Academy of Political and Social Science, 623(1), 195–213. Patel, R. ja Meghna, P. (2012). Criminal justice debt: A toolkit for action. New York: Brennan Center for Justice. Paternoster, R. ja Iovanni, L. (1989). The Labeling perspective and delinquency: An elaboration of the theory and an assessment of the evidence. Justice Quarterly, 6(3), 359–394. Pilkington, H. (2018). Employing meta-ethnography in the analysis of qualitative data sets on youth activism: a new tool for transnational research projects? Qualitative Research, 18(1), 108–130. Rade, C. B., Desmarais, S. L. ja Mitchell, R. E. (2016). A metaanalysis of public attitudes toward ex-offenders. Criminal Justice and Behavior, 43(9), 1260–1280. Raffo, C. ja Reeves, M. (2000). Youth transitions and social exclusion: developments in social capital theory. Journal of Youth Studies, 3(2), 147–166. Reiss jr., A. J. (1988). Co-offending and criminal careers. Crime and Justice, 10, 117–170. Siseministeerium. (2019). Ennetuskampaaniad ja programmid. Kasutatud 29.01.2020. https://www.siseministeerium.ee/ et/siseturvalisuse-valdkond/ennetustegevus/ennetuskampaaniad-ja-programmid STEP programmi koduleht. (i.a). Kasutatud 28.11.2019, http://step.ee Sykes, G. M. ja Matza, D. (1957). Techniques of neutralization: A theory of delinquency. American Sociological Review, 22(6), 664–670. Taastava õiguse põhimõtete ja alaealist mõjutavate meetodite kasutamine politseitöös: Juhendmaterjal. (2018). Koost. K. TaniJürisoo. SA Omanäolise Kooli Arenduskeskus. Kasutatud 26.02.2020, https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/taastav_oigus_juhendmaterjal_2018.pdf Townsend, P. (1979). Poverty in the United Kingdom. London: Allen Lane and Penguin Books. Uggen, C., Manza, J. ja Behrens, A. (2013). ‘Less than the average citizen’: Stigma, role transition and the civic reintegration of convicted felons. S. Maruna ja R. Immarigeon (toim), After Crime and Punishment: Pathways to Offender Reintegration (lk 261–293). London: Willan. Kasutatud 25.05.2018, https://experts.umn.edu/en/publications/less-than-theaverage-citizen-stigma-role-transition-and-the-civi Vromen, A. (2003). People Try to Put Us Down... Participatory Citizenship of generation X. Australian Journal of Political Science, 38(1), 79–99.
