SISSEJUHATUS

EbAkINDlA TööTURUSEISUNDI SOTSIAAlmAJANDUSlIkUD mõJUD JA STRATEEGIAD RASkUSTEGA TOImETUlEkUkS

Epp reiska Eve-Liis roosmaa kaja oras

sissejuhatus1

Selles peatükis kirjeldame 18–30aastaste noorte ebakindla tööturuseisundi mõju nende sotsiaalmajanduslikule olukorrale ja strateegiaid raskustega toime tulemiseks, tuginedes Horisont 2020 EXCEPT projekti raames aastatel 2015–2016 tehtud intervjuudele. Peatükk põhineb 2018. aastal RASI toimetiste sarjas ilmunud analüüsil „Tõrjutuse sisu ja

1 Siin peatükis analüüsitud intervjuud on tehtud Tallinna Ülikooli RASI juhitud projekti „Noorte sotsiaalne tõrjutus Euroopas: kumulatiivne halvemus, toimetulekustrateegiad ja tõhusad poliitikad (EXCEPT)“ (http://www.except-project.eu/) raames, mida rahastab Euroopa

Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni programm Horisont 2020, lepingu nr 649496. Eesti olukorda kirjeldavate ja võrdlevate analüüside koostamist rahastas Eesti Noorsootöö Keskus. Kõik peatükis avaldatud seisukohad kuuluvad autoritele ega väljenda mingil viisil

Euroopa Komisjoni ametlikke seisukohti. Soovime tänada professor

Marge Unti ja kõiki EXCEPTi projekti Eesti liikmeid arutluste ja sisuka tagasiside eest. mõju noortele“2. Ebakindla tööturuseisundina mõistame raskusi töö leidmisel, samuti töötamist mitteametlikult, osaajaga või ajutiselt. Euroopa noored kogevad üha enam tööturutõrjutust, kuigi riigiti on noorte kaasatus tööturule väga erinev (Saar jt 2008). Uuringud on näidanud, et võrreldes teiste vanuserühmadega on noorte töötururiskid oluliselt suuremad, st neil on suurem tõenäosus kaotada töö, pikemalt tööd otsida ja töötada ebakindlatel töökohtadel (Verick 2009; O’Higgins 2010; Scarpetta jt 2010; Baranowska, gebel 2010). Noorte ebakindel olukord tööturul toob kaasa majanduslikud raskused ja võib suurendada nende üldist sotsiaalset tõrjutust, väljendudes raskustes iseseisvumisel, haridustee jätkamisel, suhete loomisel ja hoidmisel, ühiskonnas kaasa löömisel, halvemas üldises heaolus ja tervises jms (vt ka Brand 2015).

2 Reiska, E., Roosmaa, E-L. ja Oras, K. (2018). Tõrjutuse sisu ja mõju noortele. RASI toimetised nr 2. Tallinn: Tallinna Ülikool.

Euroopa riikide keskmine töötuse määr näitab, et üldjuhul on noorte (15–24aastaste)3 töötus võrreldes 25–64aastastega kaks ja pool korda kõrgem, seega näiteks 2018. aastal olid vastavad näitajad 15,2% ja 6,1% (Eurostat; vt ka Brenke 2017). Sarnane trend ilmneb ka Eestis, kus 2018. aastal oli kuni 24aastaste töötus 11,8% ja 25–64aastate töötus 4,8%. Noorte töötuse määr püsib muu rahvastikuga võrreldes kõrgem, kuna tööelu alguses võtab sobiva töökoha leidmine pikemalt aega ning see toob kaasa sagedasema töökohtade vahetamise ja vastavalt ka suurema töötuse riski. Ent tähtis roll on ka tööturu institutsioonidel ja poliitikatel (nt miinimumpalk või tööturu paindlikkuse määr), mis mõjutavad eri ühiskonnarühmi erinevalt (Hernanz, Jimeno 2017). Noored on tööturul eriti haavatavad majandussurutise ajal (vt nt Verick 2009; Eichhorst jt 2010; Choudhry jt 2012). Nii oli Eestis 2010. aastal 15–29aastaste hulgas töötuid pea veerand (Eurostati andmetel 24,3%, Euroopa Liidu 28 liikmesriigi keskmine 16,3%). Küll aga paranes Eesti noorte olukord kiiresti ja aastaks 2016 ehk intervjuude tegemise ajaks oli töötuse määr langenud enam kui poole võrra (olles 10%). Lisaks majandussurutisest väljumisele seletab noorte töötuse langust rahvastiku vanuselise koosseisu muutumine, st noorte osakaalu vähenemine ja nende madalam majanduslik aktiivsus (Brenke 2017). Muret on valmistanud ka pikaajaline, see tähendab enam kui 12 kuud kestev töötus, mis aastani 2011 oli Euroopa Liidu keskmisest kõrgem (vastavalt 8% ja 5,7%). Ent ka see näitaja on oluliselt langenud ja intervjuude tegemise ajal oli pikaajaline töötus Eesti noorte hulgas ligikaudu 2%4. Sellegipoolest on see näitaja, millel tuleb silma peal hoida, kuna pikk tööotsingute periood võib

3 Statistikas käsitletakse noortena sageli 15–24aastaseid, ent kuna

EXCEPTi projektis vaadeldi noortena kuni 30aastaseid (eelkõige seetõttu, et tööturul stabiilse koha leidmine võtab üha kauem aega, mis omakorda lükkab edasi iseseisvumise), siis allpool esitame statistikat laiema vanuserühma kohta. 4 Viimased andmed 15–29aastaste kohta näitavad positiivsete trendide jätkumist, nii oli 2018. aastal noorte töötuse määr 7,5% ja pikaajalise töötuse määr 0,8% (Eurostat). lisaks tõsistele majanduslikele raskustele põhjustada madalat enesehinnangut, depressiooni ja ärevust ning sootuks tööotsingutest loobumist (Kokko jt 2000; Brand 2015). Kuigi uuringuid ebakindla tööturuseisundi sotsiaalmajanduslike mõjude kohta on järjest enam, siis valdavalt põhinevad need nn ülalt alla lähenemisel. Peamiselt on rakendatud kvantitatiivseid meetodeid ning eelnevalt määratletud kategooriaid ja mõisteid. Selles peatükis kasutame aga kvalitatiivset lähenemisviisi, uurimaks, kuidas noored ise mõtestavad oma tööturuseisundit ning sellega haakuvaid materiaalseid ja sotsiaalseid tagajärgi igapäevaelus ja tuleviku planeerimisel. Seega on tegu ainulaadse rikkaliku kvalitatiivse andmestikuga, kus rõhk on noorte subjektiivsel tajul ja tõlgendustel. See võimaldab nende tööturukogemust paremini mõista ja muu hulgas näiteks töötada välja mõjusamaid meetmeid raskustesse sattunud noorte toetamiseks või ka näha, miks mõni olemasolev meede ei ole piisavalt tõhus. Noorte kogetud ebakindla tööturuseisundi mõjusid esitame kolmes alapeatükis, mis keskenduvad igapäevastele rahalistele raskustele, võimalustele säästa ootamatute kulutuste ja/või tuleviku tarbeks ning tagajärgedele isiklikus ja pereelus, sõprussuhetes ning vaba aja veetmise võimalustes. Seejärel kirjeldame noorte toimetulekustrateegiaid kolmel tasandil: makrostrateegiad, mis on seotud riigi meetmete ja toetustega või majanduse tingimustega; mesostrateegiad, kus toetutakse lähedastele; ja mikrostrateegiad, mis hõlmavad intervjueeritud noorte endi tegutsemist. Esmalt on erinevad toimetulekustrateegiad loetletud ja lühidalt kirjeldatud, peatüki kokkuvõte annab aga ülevaate sellest, kuidas intervjueeritud noored toimetulekuviise kombineerivad. See tähendab, milline roll on noortel endil, vanematel, sõpradel-lähedastel ja riigil, et ebakindla tööturuseisundiga toime tulla, ning mis võivad olla tagajärjed, kui tugisüsteem on nõrk.