SISSEJUHATUS

NOORTE lIIkUVUSpRAkTIkAD JA NEID mõJUTAVAD TEGURID mAApIIRkONDADES

raili Nugin

sissejuhatus1

Viimaste aastakümnete arengut iseloomustav märksõna on kahtlemata mobiilsus. Transpordi areng ja parem kättesaadavus erinevate ühiskonnakihtide seas on muutnud inimesed liikuvamaks kui kunagi varem. Juba mõnda aega läbiviidavad liikuvusuuringud näitavad, et nii reisimine kui ka tööalane- ja õpiränne on võtnud aukartustäratavad mõõtmed. Me teame umbkaudu, kui palju ning kuhu liigutakse, ent mõneti vähem seda, millised sotsiaalsed mõjud võivad olla sellisel mobiilsusel – kuidas muutuvad kohad, kuidas teisenevad sotsiaalsed suhted, mil moel muudab see erinevaid kombeid jne. Käesolev peatükk püüab seda lünka teadmistes täita, võttes vaatluse alla noored, kes elavad hajaasustusega- ehk maapiirkondades2. Nende mobiilsust on seni peamiselt käsitletud

1 Käesoleva artikli valmimist on toetanud Eesti Teadusagentuur (uurimisgrant PRg 398). 2 Maapiirkondade ja maalisuse mõiste on üsna keeruline sotsiaalselt konstrueeritav termin. Kontsepti defineerimisega seonduvatele probleemidele pühendun edaspidi, teoreetilisi lähtekohti avavas alapeatükis. linnastumise ja väljarände võtmes. Vähese ja kahaneva rahvastikuga piirkondades on just noorte lahkumine kriitiline, kuna lahkuvad need, kes võiksid luua lisaväärtust (nii järelkasvu kui panustamise näol inimkapitali). Käesolevas peatükis analüüsitakse peamiselt kahte uurimisküsimust: (1) mil moel võib asulate ruumiline korraldus (nt külakeskuse struktuur) mõjutada liikuvusmustreid ning vastupidi, olla neist mõjutatud?; ning (2) kuidas on erinevad kapitalide liigid (sotsiaalne, kultuuriline ja sümboolne) seotud mobiilsustega ning mismoodi liikumine omakorda neid mõjutab? Allpool kirjeldan protsesse, mis näitavad, et (nii maal kui ka linnas elavate) noorte mobiilsuspraktikad on märksa mitmekesisemad, kui jääb mulje uurimustest, mis vaatlevad noorte linna kolimist või maale jäämist (Jones 1999; Jamieson 2000; Mcgrath 2001; Kloep jt 2003; Stockdale 2006; Howley 2006; Krange, Skogen 2007; gibson, Argent 2008; Demi jt 2009; Rye 2011; Irvin jt 2012). Peatükk osutab, et mõistmaks noorte mobiilsust peaks laiendama uurimisfookust ka sotsiaalsetele ja strukturaalsetele aspektidele, mis seni uurimisest veidi kõrvale on jäänud. Teisisõnu tuleb