7 minute read
KOKKUVÕTE
kui need, kes elavad külades. Samuti on vastutus- ja muretunne veidi suurem noortel naistel ning enamasti kodus eesti keelt kõnelevatel noortel. Noored naised arvavad meestest rohkem, et oma energiatarbimist muutes on võimalik kliimamuutust vähendada. Peale selle mõjutab noorte vastutustunnet kliimamuutuse ees ka majanduslik toimetulek: noored, kelle leibkondadel on väga keeruline majanduslikult toime tulla, tunnevad vastutust palju vähem kui need, kes on majanduslikult paremal järjel. Halvema majandusliku toimetulekuga noored mõtlevad samuti märksa vähem kliimamuutuse peale. Hoolimata inimtekkelise kliimamuutuse tunnistamisest ei ole Eesti noortel üldiselt tekkinud kliimateadlikku käitumist. Selle peamised põhjused ilmnevad siis, kui vaadata lähemalt nii afektiivset kui ka konnatiivset tasandit. Kliimamuutust ei tajuta ilmtingimata murekohana nt ühiskondliku kliimakultuuri tõttu. Seda enam, et üsna vähe usutakse ka seda, et suudetakse kliimamuutust oma käitumismustrite muutmisega edukalt vähendada. Viimase taga on kontekstuaalsed tegurid, nagu näiteks noorte vähene kaasatus ühiskondlikesse debattidesse või Eesti riigi suhteliselt suur süsiniku jalajälg (Randma 2018). Kuna viimane tuleneb suurel määral põlevkivikesksest energiatootmisest (Randma 2018), siis võib üksiksikule tunduda, et tal on seda keeruline mõjutada.
kokkuvõte
Advertisement
Kui vaadata keskkonnateadlikkuse eri tasandeid, saab kognitiivse tasandi kohta tõdeda, et rahvusvahelises võrdluses on Eesti noortel loodusteadmised ja keskkonnaalane kirjaoskus väga heal tasemel (Henno ja Anmann 2017; Niankara ja Zoungrana 2018). Siiski ei pea noored oma keskkonnateadlikkust kuigi heaks, kui võrrelda neid nii teiste riikide noorte (Tire 2018) kui ka vanemate vanuserühmadega Eestis (Eesti elanike… 2018). Võrreldes faktiliste teadmistega (kognitiivse tasandiga) tekitavad aga rohkem muret Eesti noorte tunded (afektiivne tasand) ja hoiakud (konnatiivne tasand). Võrreldes Euroopa keskmiste tulemustega siis nii nagu Eesti täiskasvanud, muretsevad ka Eesti noored keskkonnaprobleemide pärast vähem, tunnevad nende ees väiksemat vastutust ja usuvad vähem oma enesetõhususse (Henno ja Anmann 2017; Keskkonnateemaline Eurobaromeeter 2017; Pohjolainen jt 2018). Niisiis on Eesti elanike vastutustunne keskkonnaprobleemidega tegelemise ees ja usk suutlikkusse keskkonda kaitsta Euroopas tervikuna üks väiksemaid (ESS 2016; Keskkonnateemaline Eurobaromeeter 2017). Siiski tuleb rõhutada, et Eestis tunnevad noored vanemate vanusegruppide kõrval kliimamuutuse pärast palju rohkem muret ja suuremat vastutust (ESS 2016; Pohjolainen jt 2018). Kui noored jõuavad pereikka, suureneb erinevus noorte ja nendest vanemate vahel veelgi. Samuti peavad Eesti noored Eesti keskkonnamõju globaalselt olulisemaks (Eesti elanike... 2018). Sellest tingituna tunnevad Eesti noored ka suuremat vastutust kliimamuutuse ees ja usuvad rohkem, et oma käitumist muutes saavad nad kliimamuutust vähendada kui vanemad vanuserühmad.
Seejuures tuleb siiski tähele panna, et head keskkonnateadmised ei väljendu kohe ka keskkonnasõbralikus käitumises. Niisuguse ebakõla põhjuseid võib otsida pigem afektiivsest ja konnatiivsest kui kognitiivsest tasandist. Kuigi noorte keskkonnateadmised on rahvusvaheliselt heal tasemel (PISA 2015: Henno ja Anmann 2017 järgi; Tuul 2018), ei ole nad enda arvates nii keskkonnateadlikud. Lisaks sellele ilmneb, et ehkki Eestis on keskkonnaharidus noorte teadmiste edendamisse palju kaasa aidanud, ei tekita paremad teadmised ilmtingimata noortes mure- ja vastutustunnet ning usku sellesse, et oma käitumist muutes saab keskkonnaseisundit päriselt parandada. Niisugused tunded ja hoiakud kätkevad omakorda varjatud kujul kontekstuaalsetes taustas. Selle alla liigituvad nt majanduslikud (tarbimisühiskond), kultuurilised (probleemi taju) ja ühiskondlikud tegurid (noorte kaasatus ühiskondlikes debattides ja avalikus ruumis), mis võivad jätta noortele mulje, et nendest ei
sõltu midagi. Kui keskkonnahariduse eesmärk on kasvatada keskkonnaprobleemide kohta teadlikkust ja muuta inimesi murelikumaks (Saribas jt 2014), siis võiks faktiteadmiste asemel pöörata senisest rohkem tähelepanu just kogemuslikule küljele, teisisõnu noorte tunnetele ja hoolivusele. Samuti peaks keskkonnaharidus looma arusaama, et keskkond on teiste valdkondadega süsteemselt seotud, ja kaasama noori palju enam keskkonnaaruteludesse. Eeskujuks on siin need noored, kes näitavad kliimastreigiga, et neil on õigus keskkonnaküsimustes kaasa rääkida, sealjuures kõneledes pigem „inimeste südamele kui mõistusele“35 (Ropeik 2019).
35 Algselt (ingl k) speak to hearts and not heads. kasutatud allikad
Annist, A. (2019). Hirmuga kliimamuutuste vastu. Vikerkaar, oktoober 2019. Kasutatud 15.02.2020. http://www. vikerkaar.ee/archives/25250
Christmann, g., Balgar, K., Mahlkow, N. (2014). Local Constructions of Vulnerability and Resilience in the Context of Climate Change. A Comparison of Lübeck and Rostock. Social Sciences, 3(1), 142–159. Echazarra, A. (2018). Have 15-Year-Olds Become “Greener” Over the Years? PISA in Focus, 87. OECD Publishing, Paris. Eilam, E. ja T. Trop. (2012). Environmental Attitudes and Environmental Behavior—Which Is the Horse and Which Is the Cart? Sustainability, 4(9), 2210–2246. Eesti säästva arengu riiklik strateegia. Säästev Eesti 21. (2005). Tallinn: Keskkonnaministeerium. https://www.riigikantselei. ee/sites/default/files/content-editors/Failid/saastev_ eesti_21.pdf Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava 2019–2022. (2019). Tallinn: Keskkonnaministeerium, Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium. https://www.envir.ee/et/eesmargidtegevused/keskkonnateadlikkus/keskkonnahariduse-jateadlikkuse-tegevuskava-2019-2022 Eesti Statistika. (2019). Emadus täna ja eile: Sündimus. Statistikablogi, 06.05.2019. Kasutatud 15.02.2020. https:// blog.stat.ee/tag/sundimus/ Euroopa Sotsiaaluuring. (2016). Euroopa Komisjon. https:// www.europeansocialsurvey.org/data/themes.html?t= climatech
Henno, I., Anmann, R. (2017). Eesti õpilaste loodusainete õppimisega seotud huvid, hoiakud ja motivatsioon ning osalemine tunnivälistestegevustes PISA 2015s. Võrdlus PISA 2006 tulemustega. Tallinn: Tallinna Ülikool. https://www.innove.ee/wp-content/uploads/2017/11/
Loodusainete-oppimisega-seotud-huvid-hoiakud-ja-motivatsioon-PISA-2015.pdf Hines, J.M.; Hungerford, H.R.; Tomera, A.N. (1987). Analysis and synthesis of research on responsible environmental behavior: A meta-analysis. J. Environ. Educ., 18, 1–8. Kalmus, V. ja Siibak, A. (2020) Eesti noored virtuaalses arvamusruumis. H. Sooväli-Sepping (toim), Eesti Inimarengu Aruanne 2019/20 (lk 220–229). Tallinn: Eesti Koostöö Kogu. Keskkonnateemaline Eurobaromeeter (Eurobarometer surveys on public attitudes to the environment). (2017). Euroopa Komisjon. https://ec.europa.eu/environment/eurobarometers_en.htm Kiisel, M. (2005). Keskkonnateadvuse kujunemine Eestis 1980-ndatest 2005-ni. Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskond. Kiisel, M. (2016). The Paradox of Environmental Awareness. UT Blog. Kasutatud: 15.02.2020. http://blog.ut.ee/ the-paradox-of-environmental-awareness Leggewie, C., Welzer, H. (2010). Das Ende der Welt, wie wir sie kannten. Klima, Zukunft und die Chancen der Demokratie. Bundeszentrale für Politische Bildung: Bonn. Li, D., Zhao, L., S. Ma, S. Shao, S., Zhang, L. (2019). What Influences an Individual’s Pro-Environmental Behavior? A Literature Review. Resources, Conservation and Recycling, 146, 28–34. Nasibulina, A. (2015). Education for Sustainable Development and Environmental Ethics. Procedia - Social and Behavioral Sciences, 214, 1077–1082. Niankara, I. ja Zoungrana, D. T. (2018). Interest in the Biosphere and Students Environmental Awareness and Optimism: a global Perspective. Global Ecology and Conservation, 16, 1–16. Ningrum, Z. B. ja Herdiansyah, H. (2018). Environmental Awareness and Behavior of College Students in Regards to the Environment in Urban Area. E3S Web of Conferences, 74, 1–6. Noor, K. (2019). Keskkonnateemad on noorte jaoks olulisemad kui poliitika. ERRi Novaator, 26.04.2019. Kasutatud 15.02.2010. https://novaator.err.ee/933915/keskkonnateemad-on-noorte-jaoks-olulisemad-kui-poliitika Plüschke-Altof, B., Loewen, B., Leetmaa, K. (2020). Keskuseääremaa lõhe on Eestis viimase 30 aasta jooksul süvenenud. H. Sooväli-Sepping (toim), Eesti Inimarengu Aruanne 2019/20 (lk 44–55). Tallinn: Eesti Koostöö Kogu. Pohjolainen, P., Kukkonen, I., Jokinen, P., Poortinga, W., Umit, R. (2018). Public Perceptions on Climate Change and Energy in Europe and Russia: Evidence from Round 8 of the European Social Survey. European Social Survey. https://www. europeansocialsurvey.org/docs/findings/ESS8_pawcer_climate_change.pdf Poortinga, W., Fisher, S., Böhm, g., Steg, L., Whitmarsh, L., Ogunbode, C. (2018). European Attitudes to Climate Change and Energy: Topline Results from Round 8 of the European Social Survey. European Social Survey. https:// www.europeansocialsurvey.org/docs/findings/ESS8_toplines_issue_9_climatechange.pdf Puusepp, L. (2020). Environmental Education in Estonia. Forestpedagogics, 24.01.2020. Kasutatud 20.02.2020. http://forestpedagogics.eu/portal/2020/01/24/environmental-education-in-estonia
Randma, T. (2018). Estonia’s dirty secret. Estonian World, 16.09.2018. Kasutatud 15.02.2020, https://estonianworld. com/opinion/teet-randma-estonias-dirty-secret. Raudsepp, M. (2003). Some Sociodemographic and Sociopsychological Predictors of Environmentalism. R. garcia Mira, J. M. S. Cameselle & J. R. Martinez (toim), Culture, environmental action and sustainability (lk 123–134). göttingen: Hogrefe & Huber Publishers. Raudsepp, M. (2005). Emotional Connection to Nature: its Socio-Psychological Correlates and Associations with
Pro-Environmental Attitudes and Behavior. B. Martens, A. g. Keul (toim), Designing social innovation: Planning, building, evaluating (lk 83–91). Cambridge: MA: Hogrefe & Huber Publishers. Reichel, C., Plaan, J., Plüschke-Altof, B. Speaking of a Climate Crisis in the Fridays for Future Movement: Local Climate Cultures Shaping global Climate Action? T. Heimann, J. Sommer, M. Kusenbach, g. Christmann (toim), Climate Cultures in Europe and North America: Local, Regional and Transatlantic Formation of Climate Change Knowledge and Action. (ilmumas) Ropeik, D. (2019). It’s time for climate change communicators to listen to social sciences. Grist, 17.03.2019. Kasutatud 15.02.2020. https://grist.org/article/its-time-for-climatechange-communicators-to-listen-to-social-science Sánchez-Llorens, S., Agulló-Torres, A., Del Campo-gomis, F. J., Martinez-Poveda, A. (2019). Environmental Consciousness Differences Between Primary and Secondary School Students. Journal of Cleaner Production, 227, 712–723. Saribas, D., Teksoz, g., Ertepinar, H. (2014). The Relationship Between Environmental Literacy and Self-Efficacy Beliefs Toward Environmental Education. Procedia – Social and Behavioral Sciences, 116, 3664–3668. Seppel, K. (2014). Õpilaste loodusteadmised ja keskkonakäitumine. Bakalaureusetöö. Tartu: Eesti Maaülikool.
Tire, g. (2018). Kui „roheline“ on Eesti 15-aastane õpilane? Innove blogi, 05.11.2018. Kasutatud 15.02.2020. https:// www.innove.ee/blogi/gunda-tire-kui-roheline-eesti-15-aastane-opilane Turu Uuringute AS. (2018). Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring. Keskkonnaministeerium. https://www.envir.ee/ sites/default/files/2018_keskkonnateadlikkuse_uuring.pdf Tuvikene, T., Antov, D., Rehema, M. Autostumine ja ligipääsetatuvuse muutused Eestis (2020). H. Sooväli-Sepping (toim), Eesti Inimarengu Aruanne 2019/20 (lk 66–77). Tallinn: Eesti Koostöö Kogu. Tuul, M. (2018). Eesti noorte keskkonnateadlikkus võrreldes teiste maadega. Pealinn, 06.11.2018. Kasutatud 15.02.2020. http://www.pealinn.ee/tagid/koik/uuringeesti-noorte-keskkonnateadlikkus-pole-kumnendiga-paranenud-n230991
Vacht, P., Koff, T., Plüschke-Altof, B., Müüripeal, A. Ecosystem Services of Tallinn City: Achievements and Challenges. Dynamiques Environnementales. (ilmumas) Vasser, M. (2019). Tasaareng ehk miks majandus ei pea kasvama. Müürileht, 14.01.2019. Kasutatud 15.02.2020. https://www.muurileht.ee/tasaareng-ehk-miks-majandusei-pea-kasvama Vent, M. (2014). Tartlaste keskkonnateadlikkust ja -käitumist mõjutavad sotsiaal-demograafilised tegurid aastatel 2001, 2006 ja 2011. Magistritöö. Tartu: Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledž.
Väli, L.-M. (2019). Rahva rahustajad juhivad tähelepanu kriisilt kõrvale. ERR, 05.08.2019. Kasutatud 15.02.2020. https://www.err.ee/967741/linda-mari-vali-rahva-rahustajad-juhivad-tahelepanu-kriisilt-korvale Walker, g. (2012). Environmental Justice: Concepts, Evidence and Politics. Routledge: Abingdon/New York.
Noorteseire aastaraamat 2019/2020
