ANDMED JA ANALÜÜSIMEETODID

näide on kindlasti see, et madalama sissetulekuga inimesed käituvad keskkonnasäästlikumalt mitte kindla kavatsuse, vaid rohkem piiratud võimaluste tõttu lubada omale suure keskkonnamõjuga mugavusi (Vent 2014). Võttes arvesse keskkonnateadlikkuse ühiskondliku konteksti ja keskkonnakäitumise süsteemsed piirid, käsitleme selles peatükis enne kirjeldatud keskkonnateadlikkuse mudeli järgi (Sánchez-Llorens jt 2019) noorte keskkonnateadlikkuse eri tasandeid. Teisisõnu võtame vaatluse alla järgnevad aspektid: noorte hinnangu oma keskkonnaalasele kirjaoskusele, -teadmistele ja keskkonna ning inimese suhte mõistmisele (kognitiivne tasand); suhtumise, nt mure kliima- ja üldisemalt keskkonna pärast, või vastupidi optimismi (afektiivne tasand); valmisoleku keskkonda kaitsta, vastutustunde keskkonna ees ja usu enesetõhususse käitumise muutmisel (konnatiivne tasand). Veidi puudutame ka seda, kuidas noored keskkonna suhtes käituvad (aktiivne tasand), kuid fookus on teistel tasanditel.

Andmed ja analüüsimeetodid

Keskendudes küsimusele „Kui keskkonnateadlikud on Eestis noored?“, käsitleme selles peatükis noorte keskkonnateadlikkuse eri tasandeid. Noorte keskkonnateadlikust kirjeldame ja analüüsime kahel moel. Esiteks anname ülevaate uuringutest, milles on tähelepanu all eelkõige noorte keskkonnateadlikkus Eestis ja mujal (Henno ja Anmann 2017; Eesti elanike… 2018; Keskkonnateemaline Eurobaromeeter 2017; Niankara ja Zoungrana 2018; Pohjolainen jt 2018; Poortinga jt 2018; Hiiumaa näitel: Raudsepp 2003; Seppel 2014; Tartu näitel: Vent 2014). Teiseks, lisaks sekundaaranalüüsile esitame oma tehtud statistilise analüüsi Euroopa Sotsiaaluuringu 2016 andmestikust (joonised 1–3 allpool), milles on kõne all avalikkuse suhtumine kliimamuutusesse15. Selle illustreerimiseks kasutame praegu

15 Ingl k public attitudes to climate change. käsil oleva noortele keskenduva sotsiaal-antropoloogilise kliimaaktivismi uuringu intervjuude esmaseid andmeid, mis pärinevad noortelt Eesti kliimastreikijatelt ja keskenduvad nende motivatsioonile kliimamuutusega võitlemiseks välja astuda16 .

Siinses peatükis esitatud PISA uuringu andmeid mõõdavad noorte teadmisi keskkonna kohta objektiivselt. Ülejäänud uuringud keskkonnateadlikkuse kasutavad kirjeldamiseks aga subjektiivseid andmeid. Teiste sõnadega tugineb enamik uuringuid eneseraporteeritud keskkonnateadlikkusele ehk sellele, kuidas noored ja teised Eesti elanikud hindavad oma keskkonnateadmisi ja -käitumist, ning mida nad enda sõnul väärtustavad. Just selline subjektiivne hinnang oma keskkonnateadlikkusele (sh eriti vastutustundele ja enesetõhususele) on kooskõlas enne ära toodud kontekstuaalsete tegurite ja keskkonnateadlikkuse mudeliga (Sánchez-Llorens jt 2019), määrates inimese keskkonnasõbraliku käitumise. Kõik peatüki tarbeks kasutatud küsitlused, andmed ja uuringud keskenduvad keskkonnateadlikkuse teemale, kuid rõhutavad teadlikkuse eri aspekte: keskkonnaalane kirjaoskus ja hinnang oma keskkonnateadlikkusele (Henno ja Anmann 2017; Niankara ja Zoungrana 2018; Seppel 2014), huvi keskkonnas toimuva vastu (Vent 2014), hoiakud keskkonna suhtes (Euroopa Sotsiaaluuring 2016; Keskkonnateemaline Eurobaromeeter 2017; Raudsepp 2005) ja mure (Euroopa Sotsiaaluuring 2016). Laialdasema kokkuvõtte keskkonnateadlikkusest, -hoiakutest ja -käitumisest Eestis annab Eesti Elanike Keskkonnateadlikkuse Uuring (Eesti elanike… 2018), mida avaldab Keskkonnaministeerium alates 2010. aastast iga kahe aasta tagant. Kuigi Eesti noorsootöö seaduses käsitatakse noort 7–26aastase isikuna, lähtume siinses peatükis Euroopa Sotsiaaluuringu andmetest (vt ESS; Pohjolainen jt 2018; Poortinga jt 2018), kus noore vanuse alammäär on 15. Kuna ka teistes

16 Vt Reichel jt. Speaking of a climate crisis. Heimann jt (toim), Climate

Cultures in Europe and North America (ilmumas).