NOORTE VAIMSET TERVIST MÕJUTAVAD TEgURID

tingitud surmade järel on 15–24aastaste noorte suremus suitsiidi tõttu globaalselt teisel kohal (Mokdad jt 2016). Kuigi üldiselt on suitsiidide arv Euroopa 15–19aastaste noorte hulgas vähenemas (Kõlves, De Leo 2016), tuleb igat surmajuhtumit tõsiselt võtta. Statistikaameti andmebaasis leiduvad andmed Eesti noorte enesetappude kohta. Joonisel 5 on esitatud absoluutarvud sugude kaupa vanusegrupis 10–17 aastatel 2010–2018 (Statistikaamet 2020a). Nagu jooniselt näha, esineb enesetappe sagedamini poiste hulgas. Ehkki mõnel aastal on noorte hulgas ette tulnud vaid üksikuid enesetapujuhtusid, oli kõige rohkem enesetappe aastatel 2014 ja 2015, mõlemal aastal 7 juhtu. Statistikaameti andmebaasist on samuti võimalik vaadata noorte sooritatud enesetappude sagedust pikemal ajateljel ja väiksematesse vanusegruppidesse jagatuna (Statistikaamet 2020b). Jooniselt 6 on näha, et suitsiidikordaja tase on noorte hulgas 1989.–2018. aastatel vanusegruppide kaupa küllaltki kõikuv, seda eelkõige väikeste absoluutarvude tõttu. Teisalt võib märgata, et Eesti taasiseseisvumisaja jooksul on enesetappude tase selgelt langenud kõigis vanusegruppides. Siiski, kui vaadata enesetappude taset ainult viimasel dekaadil, siis selgub, et see on püsinud suhteliselt stabiilsena. Üldine suitsiiditase on kõige madalam vanusegrupis 10–14, olles viimased 3 aastat lausa nulli peal. Seevastu vanusegruppides 15–19, 20–24 ja 25–29 on see kõrgem ning olnud viimaste aastate jooksul küllaltki sarnasel tasemel. Kõrvutades Eesti 15-29-aastaste noorte suitsiiditaset (kordaja 100 000 elaniku kohta 15,2) Euroopa Liidu ja sh naabermaade keskmisega, võib täheldada, et Eestis on suitsiiditase palju kõrgem Euroopa Liidu keskmisest (6,9) ja ka Rootsist (10,0), enam-vähem samal tasemel Soome (15,8) ja Lätiga (13,9) ning madalam Venemaast (20,7) ja Leedust (17,5) (WHO Regional Office for Europe, 2020). Noorte vaimset tervist mõjutavad tegurid

Järgnevalt astume kirjeldavalt tasemelt sammu edasi ja proovime kirjandusallikate põhjal paremini mõista, missugused tegurid mõjuvad noorte vaimse tervist. Seda, et nähtav riskikäitumine (alkoholi tarvitamine, suitsetamine, kaklustes osalemine, kiusamine) viitab noorte halvale vaimsele tervisele, on juba küllalt palju uuritud. Sealhulgas on teada see, et kui nähtavad riskikäitumised kumuleeruvad, halveneb vaimne tervis veelgi (Mark 2018). Uudsena võttis SEYLE uuring aga vaatluse alla ka nn nähtamatu riskiga noored, kellel küll puuduvad tavapärased riskikäitumised, kuid keda iseloomustab sagedane meediakasutus (TV, arvuti), istuv eluviis ja vähenenud uni (Carli jt 2014). Nii nagu nähtava riskiga noortel, on ka nähtamatu riskiga noortel vaimse tervise näitajad (depressioon, ärevus, tahtlikud enesevigastused, suitsiidimõtted, suitsiidikatsed) tunduvalt kehvemad nendest, kes kummassegi riskikäitumise gruppi ei kuulu. Vaimse tervise ja riskikäitumise suhtest kõneldes on täiesti eraldi teema kiusamine. Eestis on leitud, et kiusamisel on seos tõsise psüühiliselt häiritud oleku ehk kehva vaimse tervise seisundiga, mida märgib subjektiivse psüühilise heaolu puudulikkus ja suurenenud lootusetuse tunne – vaimne tervis on sõltumata soost kehvem nii kiusajatel kui kiusatavatel, kuid ka tüdrukutel, kes on samal ajal kiusaja-kiusatava kaksikosas; seejuures kõige kehvemad näitajad olid nendel, kes puutusid kokku küberkiusamisega (Mark jt 2019). Teadaolevalt suurendab küberkiusamine noorte hulgas tahtliku enesevigastamise ja suitsiidikäitumise riski (John jt 2018). SEYLE uuringus oli kiusamine seotud nii suitsiidikatsete ja suitsiidimõtete (Barzilay jt 2017) kui ka tahtliku enesevigastamisega (Brunstein Klomek jt 2016), kusjuures kiusamise halba mõju vaimsele tervisele vähendas tuntavalt see, kui noor tajus kaaslaste ja lapsevanemate toetust.