Finestum - Pinnase radoonisisalduse ja looduskiirguse mõõtmise juhend

Valter Petersell Krista T채ht-Kok Mikhail Shtokalenko Aado Talpas Krista J체riado

Pinnase radoonisisalduse ja looduskiirguse m천천tmise metoodilise juhendi maketi koostamine ning aparatuuri kontrollimise tugietaloni rajamine

Aivar Pajupuu

Juhatuse liige

Tallinn, 2012

ANNOTATSIOON Valter Petersell, Krista Täht-Kok, Mikhail Shtokalenko, Aado Talpas ja Krista Jüriado. „Pinnase radoonisisalduse ja looduskiirguse mõõtmise metoodilise juhendi maketi koostamine ning aparatuuri kontrollimise tugietaloni rajamine“, OÜ Eesti Geoloogiakeskus, geofüüsika, mere- ja keskkonnageoloogia osakond, Tallinn, 2012. Tekst 47 lk, 2 lisa ja 8 kaarti.

Metoodilise juhendi koostamise tingis vajadus ühtlustada Eestis erinevate firmade poolt teostatavate radooni mõõtmise metoodikad.

Metoodilise juhendi maketi koostamisel on lähtutud Rootsi jt Põhjamaade metoodilistest suunistest ning Eestis 11 aasta jooksul omandatud kogemustest.

Metoodilise juhendi maketi koostamisel on arvestatud Rn-riski ja looduskiirgust põhjustavate geoloogiliste tingimuste ning Rn käitumise eripära (radooni gaasilist olekut). Juhendi koostamisel tuginetakse EGK-s olemasolevale Rn ja Ra ning looduskiirgust iseloomustavale andmebaasile, EGK poolt aastate vältel kogutud seireandmetele, EVS 840:2009 ja teiste dokumentide ning kirjanduse nõuetele ja soovitustele.

Metoodilise juhendi järgi selgitatakse Rn sisaldus pinnaseõhus paralleelselt 2 meetodiga: pinnases eU sisalduse ja pinnaseõhus Rn sisalduse mõõtmise teel.

Uuringupunktide asukoha lõplik valik teostatakse pinnase gammakiirguse andmetele tuginedes. Kui on olemas varasem andmestik valitakse uuringupunkti (punktide) asukohaks kõrgendatud gammakiirgusega ala. See välistab võimalike radooniohtlike laikude vahelejätmise.

Metoodilise juhend näeb ette hinnangu andmise looduskiirguse tasemele. Looduskiirguse allikatena pinnases on määrava tähtsusega eU, eTh ja eK sisaldus.

Mõõtmisi teostaval persoonil peab olema vajalik kvalifikatsioon, geoloogilised teadmised ja KKM (või KKM poolt määratud pädeva organi) poolt väljastatud kehtiv tegevuslitsents. Pädev mõõtja võib kasutada aparatuuri, mille taatluskohustus on täidetud või mida on jälgitavalt kalibreeritud väärtuse või kontrolletaloni abil. Kõik Eestis sooritatud radooniuuringud tuleks koondada ühtsesse andmebaasi.

Autorid avaldavad tänu SA Keskkonnainvesteeringute Keskusele tööde finantseerimise eest.

Valter Petersell Juhtivgeoloog, keskkonnaekspert Eesti Geoloogiakeskus Litsents nr KMH0042, väljastatud 01.06.2006

Käesoleva töö teostamist finantseeris SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

Sisukord Terminid ja lühendid Sissejuhatus 1. Looduslik radioaktiivsus 1.1. Radoon ja looduskiirgus 1.2. Looduskiirguse komponendid 1.3. Radooni ja looduskiirguse lähteallikad 1.4. Radoon 1.4.1. Rn kui keemiline element 1.4.2. Radooni mõju inimese tervisele 1.4.3. Pinnaseõhus Rn kujunemine 1.5. Pinnases Ra tasakaalus oleva eU ja U sisalduse suhe 1.6. eU sisaldus pinnases ja Rn sisaldus pinnaseõhus 1.7. Pinnase Rn-riski tase 1.8. Pinnaseõhus kujuneva RnG ja säiliva RnM suhtest 1.9. Radooni monitooring 1.9.1. Esimene monitooringupunkt 1.9.2. Monitooringupunktide asukoha valik ja metoodika 1.9.3. Pinnaseõhus säiliva RnM variatsioonid 1.9.4. Olulisemad järeldused 1.10. Looduskiirgus 2. Pinnase radooniriski ja looduskiirguse taseme selgitamise metoodilise juhendi makett ja soovitused 2.1. Hetkeolukord 2.2. Üldised suunised 2.3. Metoodilise juhendi makett 2.3.1. Pinnase Rn-riski ja looduskiirguse taseme selgitamise nõuded 2.3.2. EGK kasutuses olev aparatuur 2.3.3. Aparatuuri töökindluse kontroll 2.3.4. Pinnase liigitus Rn-riski ja looduskiirguse taseme alusel 2.3.5. Nõuded väliuuringutele Uuringupunktide asukoha valikust ja tihedusest Pinnase Rn-risk ja looduskiirguse taseme mõõtmine 2.3.6. Välimaterjalide töötlus Pinnases eU sisalduse järgi kujuneva RnG arvutamine RnM sisalduse standardiseerimine Pinnase looduskiirguse taseme arvutamine 2.3.7. Pinnase Rn-riski ja looduskiirguse hindamise aruanne 3. Aparatuuri töökindluse kontrolli (jälgitavuse) etalon 3.1. Etaloni olemus 3.2. Etaloni moodustava liiva eU, eTh ja eK ning etaloniõhu Rn tõepärane sisaldus Kirjandus Lisad 1. Väliuuringute lehe vorm (näidis) 2. Info aruande tutvustamise kohta Kaardid 1. Eesti Rn-riski kaart (Leht 1. – 4.)

2. Eesti Rn-riski kaart. Tallinna piirkond (Leht 5. – 8.)

4 5 8 8 10 11 14 14 14 16 17 19 20 21 24 24 26 31 33 34 36 36 37 37 37 38 38 38 40

42

43 44 44 45 46

Terminid ja lühendid Bekerell (Bq) Aktiivsuse ühik, mida kasutatakse radionukliidi aktiivsuse tähistamiseks. 1 Bq = 1 lagunemine sekundis. Radoonisisalduse mõõtmiseks õhus kasutatakse tavaliselt mõõtühikut Bq/m3; pinnaseõhus – kBq/m3 ja vees – Bq/l Looduskiirgus Looduses esinevate kiirgusallikatega kaasnev kiirgus (kosmiline kiirgus, maapinna ja inimorganismis olevate radionukliidide poolt põhjustatud radioaktiivkiirgus).

Käesolevas aruandes U-238 ja Th–232 radioaktiivrea elementide ning K-40 radioaktiivlagunemisega kaasnev kiirguse summa (KKM 2005. a määrus nr 45) Poolestusaeg Aeg, mille jooksul radioaktiivlagunemise tulemusel muundub pool algsetest radionukliididest (aatomtuumadest) Radionukliid Aatomtuumad, mis on võimelised spontaanselt lagunema Uraan (U) Isotoopide U-238 (99,28%) ja U235 (0,72%) summa eU 226 Ra ehk Ra-226 -ga tasakaalus olev U-238 sisaldus eTh 232 Th ehk Th-232-ga tasakaalus olev Th sisaldus eK 40 K ehk K-40-ga tasakaalus olev K sisaldus Radoon (Rn) Aatomnumbrit 86 omavate U-rea isotoopide U-238 ja U-235 ning tooriumirea isotoobi Th232 radioaktiivlagunemisel tekkivate tütarelementide radooni (222Rn ehk Rn-222), aktinooni (219Rn ehk Rn-219) ja torooni (220Rn ehk Rn-220) summa ühisnimetus, Käesolevas juhendis kasutatakse radoonina seda kitsamas mõistes Rn-222 RnG (või Cmax) Pinnaseõhus pinnases Ra-226 radioaktiivlagunemisel kujuneva Rn maksimaalne sisaldus RnM - pinnaseõhus mõõtmise alal aeratsioonist säilinud Rn sisaldus Siivert (Sv) - radioaktiivkiirgusdoosi ühik. 1 siivert on selline kiirgusdoos, mille bioloogiline toime on samaväärne gammakiirguse energiadoosiga 1 grei = 1 J/kg Tütarelemendid U-238, U-235 ja Th-232 radioaktiivlagunemisrea elemendid Lühendid Gsp – gamma-spektromeeter GR320 või GR256 Em – emanomeeter Markus 10 xmin – minimaalne sisaldus; xmax – maksimaalne sisaldus; xa – keskmine aritmeetiline sisaldus; s – standarthälve; xg – keskmine geomeetriline sisaldus; sg – standarthälve kordajana; İ – Rn emanatsioonikoefitsient (emanatsiooni faktor) p – pinnase poorsus į – kuivpinnase kompaktne mahukaal (erikaal) A – eU-238 sisaldus pinnases, mg/kg või Bq/kg; 1 mg/kg = 12,3 Bq/kg

Pinnase radoonisisalduse ja looduskiirguse mõõtmise metoodilise juhendi maketi koostamine....... ning aparatuuri kontrollimise tugietaloni rajamine | 4

Sissejuhatus Kaasajal on üheselt tõestatud, et r a d o o n ( Rn) koos tütarelementidega ja lisanduv looduskiirgus on pahaloomuliste kasvajate, esmajärjekorras kopsuvähi, oluline põhjustaja. Rn jõuab inimorganismi peamiselt hingamisel, vähesel määral vee ja toiduga. Erinevates maades tehtud uuringud on näidanud, et Rn sisalduse tõus eluruumide siseõhus üle foonilise sisalduse suurendab iga 100 Bq/m3 kohta kopsuvähi riski ligi 16%. Eriti ohtlik on Rn suitsetajatele. Organismi kanduvad täiendavalt ka õhus hõljuvatele suitsuosakestele ladestuvad Rn tütarelemendid.

Rn negatiivse mõju minimeerimiseks soovitab Word Health Organization (WHO) hoida Rn sisaldus majade siseõhus võimalikult madalal. Sõltuvalt maja otstarbest ei peaks see ületama 100 – 300 Bq/m3. Arenenud maades on kehtestatud elamute siseõhus Rn sisalduse osas lubatud piirid: Venemaal ja Ukrainas – 100 Bq/m3, USA-s – 150 Bq/m3 ja enamikus Euroopa Liidu maades, sealhulgas ka Eestis – 200 Bq/m3.

Eesti Kiirguskeskuse ja Rootsi Kiirguskaitse Instituudi uuringud näitavad, et enne 1996. aastat Eestis ehitatud elumajade siseõhus varieerub Rn sisaldus valdavalt 20–1000 Bq/m3 piiri–des ja ulatub üksikjuhtudel Põhja-Eesti klindivööndis 9450 Bq/m3. Nende uuringute käigus pisteliselt mõõdetud elumajade siseõhu keskmine Rn sisaldus on 103 Bq/m3 Eestis põhjustab Rn hinnanguliselt igal aastal 90–100 uut kopsuvähi juhtu (Pahapill jt, 2003; Radoon, 2006).

Eesti paikneb Läänemere idakaldal (joonis 1) ja kuulub EL 4 kõrgema Rn-riski tasemega riigi hulka (joonis 2). Põhjamaade hulgas on Eesti selle näitaja poolest pärast Soome järel teisel kohal.

Joonis 1. Uuritud ala asendiskeem.

Figure 1. Location of the mapped area.

Pinnase radoonisisalduse ja looduskiirguse mõõtmise metoodilise juhendi maketi koostamine....... ning aparatuuri kontrollimise tugietaloni rajamine | 5

Joonis 2. Ruumide siseõhu radooni sisalduse geomeetrilised keskmised (Bq/m3) Euroopa riikides (UNSCEAR, 2000 andmeil), joonega markeeritud Järva (Weichseli) liustiku leviala lõunapiir.

Figure 2. Geometric mean radon concentrations (Bq/m3) indoors in Europe (Compiled from data in UNSCEAR, 2000) with the extent of Weichselian glaciations (black line).

Peamiseks Rn allikaks majade siseõhus on majadealuse ja maju ümbritseva loodusliku või täitepinnase õhus leviv Rn, millele võib lisanduda Rn maja ehitusmaterjalidest ja vähesel määral tarbitavast põhjaveest.

Rn-riski vähendamiseks majade siseõhus on Eesti standardiga EVS 840:2009 kehtestatatud piiranguteta ehitustegevuseks majaaluses pinnaseõhus Rn sisalduse lubatud piiriks 50 kBq/m3.

Kõrgema Rn sisalduse korral on tarvis ehitamisel rakendada erimeetmeid, mis minimeerivad Rn pääsu maja siseõhku ja kindlustavad selle jäämise <200 Bq/m3. Standardite jälgimine pole aga Eestis kohustuslik.

Pinnases on Rn allikaks U lagunemisel tekkiv raadium (Ra). Selle muutlik ja paljudes piirkondades kõrgendatud või kõrge (eU > 3,5–4 g/t) sisaldus ning piirkonniti majade siseõhus kõrge Rn sisaldus ja kõrge looduskiirguse tase pinnases tingisid Eesti pinnaseõhus Rn sisalduse ja pinnase looduskiirguse tasemete kaardistamise vajaduse (Petersell jt, 2004). Kaardi koostamisel selgus, et ligi 1/3 Eesti maismaast on radooniohtlik, sest Rn sisaldus ületab pinnaseõhus kuni 10 ja üksikjuhtudel kuni 40 korda eelpoolmainitud piiranguteta ehitus–tegevuseks lubatud piirsisalduse.

See on ka peamiseks põhjuseks, miks ligi 1/3 majade siseõhus ületab Rn sisaldus lubatud piiri (200 Bq/m3; EVS 840:2009), kohati aga kuni 10 ja üksikjuhtudel kuni 50 korda. Väljendatuna mSv/a ületab sellistes majades elanike poolt ühes aastas saadav kiirgusdoos EL-s kehtiva ohutu ja

Pinnase radoonisisalduse ja looduskiirguse mõõtmise metoodilise juhendi maketi koostamine....... ning aparatuuri kontrollimise tugietaloni rajamine | 6

sageli ka lubatud piiri (vastavalt 5 mSv/a ja 10 mSv/a) mitmekordselt, ulatudes 40 mSv/a ning üksikjuhtudel kuni 150 mSv/a.

Sellele Rn tingitud kiirgusdoosile võib lisanduda pinnases ja ehitusmaterjalides oleva Ra, Th ja K-40 radioaktiivlagunemisega kaasnev looduskiirgus (valdavalt gammakiirgus), mille poolt põhjustatud summaarne kiirgusdoos võib Eesti tingimustes ületada aastas 3 mSv piiri.

Looduskiirguse ohutu taseme piiriks loetakse EL ja Eestis kehtiva seadusandluse alusel ligi 1,25 mSv/a (Keskkonnaministri 26. mai 2005 a määrus nr 45).

Uuringute käigus (Petersell jt, 2004; 2005; 2008) on selgunud, et Rn käitumine pinnaseõhus on väga mitmepalgeline ja raskesti prognoositav. See ei sõltu mitte ainult eU sisaldusest pinnases vaid ka pinnase litoloogiast, kasvukihi niiskusest, temperatuurist ja teistest meteotingimustest ning mis eriti tähtis, sügavamalt maapinnale migreeruvast Rn-st.

Nagu eelpool mainitud, on pinnas majade siseõhu peamine Rn, kuid samuti ka looduskiirguse allikas. Pinnaseõhus Rn ja pinnases radioaktiivsete elementide sisalduse selgitamine võimaldab õigeaegselt projekteerida ja rakendada vajalikke meetmeid kõrge Rn sisalduse ja gammakiirguse mõju minimiseerimiseks. Need mõõtmise tulemused annavad tulevastele majaomanikele võimaluse hinnata kavandatava elukeskkonna radioaktiivkiirguse taset, selle võimalikku mõju ja teha sobiv otsus püsielukoha valikul.

Pinnaseõhus Rn sisalduse ja pinnases looduskiirguse taseme selgitamist alustati Eesti Geoloogiakeskuses (EGK) 2000. aastal koostöös Rootsi Kiirguskaitse Instituudi, Rootsi Geoloogiateenistuse ja Eesti Kiirguskeskusega. Eestis juurutati ja tulenevalt Eesti geoloogi–listest tingimustest korrigeeriti, Põhjamaades väljatöötatud ja soovitatud pinnase Rn-riski ja looduskiirguse taseme hindamise metoodikat (Petersell jt, 2004; 2005). Lisaks EGK poolt jätkuvale Rn-riski ja looduskiirguse taseme selgitamisele, alustasid 2006. a kommertseesmärgil majaaluse pinnase Rn-riski taseme selgitamist erinevad ettevõtted (firmad), sealhulgas erineva aparatuuriga kuid valdavalt ainult pinnaseõhus aeratsioonist säilinud Rn sisalduse määramise baasil. Interneti andmetel nimetatud firmad looduskiirgust ei mõõda.

Eestis puudub pinnase Rn-riski ja looduskiirguse taseme selgitamise seadustatud metoodika, samuti mõõtjatele esitatavad kompetentsuse nõuded ja kasutatava aparatuuri töökindluse ja täpsuse hindamise alused. Pinnases radioaktiivsete elementide sisalduse selgitamine on riiklikul tasemel jäänud unustuste rubriiki, olgugi et selle selgitamine elumajade rajamisel on ka Eestis kohustuslik (KKM 2005. a määrus nr 45).

Käesolev metoodiline juhend koostatakse esmakordselt. Selle aluse moodustab Põhjamaades välja töötatud, põhjendatud ja end õigustanud pinnase Rn-riski ja looduskiirguse taseme selgitamise metoodika, mille alused juurutati EGK tegevusse koostöös Rootsi Kiirguskaitse Instituudi, Rootsi Geoloogiateenistuse ja Eesti Kiirguskeskusega (Petersell jt, 2004; 2005).

Metoodilise juhendi alusmaterjaliks on 11 aasta jooksul enam kui 1000 uuringupunktis kogutud Rn-riski ja looduskiirguse taset selgitavad ning selleks eesmärgiks rajatud radooni monitooringu andmed, samuti probleemiga seotud erineva geoloogilise sisuga andmebaasid ning endise Eesti Kiirguskeskuse majade siseõhu Rn-sisalduse andmebaas. Juhend on suunatud ehitusaluste maa-ala Rn-riski ja looduskiirguse taseme selgitamiseks ja hindamiseks ning vajalike uuringumeetodite kompleksi valiku tegemiseks ja läbiviimiseks.

Juhendi eesmärgiks on ühtlustada Eesti geoloogilisi tingimusi arvestades ehituste aluses pinnaseõhus Rn sisalduse ja pinnase looduskiirguse kujunemise taseme, põhjuste ning käitumise olulisemate seaduspärasuste uuringute metoodika. Uuringute tulemused peavad võimaldama minimeerida Rn ja looduskiirguse mõju inimeste otsesele elukeskkonnale ja rakendada neid praktilises tegevuses, esmajärjekorras kindlasti elukoha valikul. Juhend on projekti staadiumis ja selle sisust ning eesmärkidest paremaks arusaamiseks esitatud aruande vormis. See võimaldas koondada ja lisada mitmekesise Rn- ja looduskiirgusega seotud ning selgitava info, mis kinnitab metoodilise juhendi olulisemaid seisukohti ja viimastest tulenevaid nõudeid ning soovitusi.

Käesoleva metoodilise juhendi koostamise aruanne koosneb kolmest osast: I osas antakse ülevaade uuringute ja monitooringutulemustest, mis on alusmaterjaliks metoodilise juhendi väljatöötamisele, II osa moodustab ettepanek metoodilise juhendi sisu ja vormi kohta ning III osa kirjeldab lühidalt aparatuuri töökindluse kontrolliks rajatud kontrolletaloni ehitust ja kasutamist.

Pinnase radoonisisalduse ja looduskiirguse mõõtmise metoodilise juhendi maketi koostamine....... ning aparatuuri kontrollimise tugietaloni rajamine | 7

Metoodilise juhendi koostamisel tegi välitöid, kogus ja töötles infot tiitellehel toodud autorite kollektiiv. Kasutatud laboratoorsed uuringud on teostatud AcmeLabs-is Kanadas ja Keskkonnaameti kiirgusosakonna laboris. Tööde vastutavaks täitjaks oli juhtivgeoloog, keskkonnaekspert Valter Petersell (PhD).

Autorid on tänulikud MTÜ Eesti Geoloogia Seltsile ja MTÜ Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidule aktiivse toetuse eest ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskusele tööde finantseerimise eest.

Autorid loodavad, et käesoleva metoodilise juhendi projekti arutelus osalevad aktiivselt elukeskkonna Rn-riski ja looduskiirguse taseme selgitamisega seotud erialateadlased ja tervishoiutöötajad ning aitavad likvideerida Rn ja loodusliku radioaktiivkiirguse uuringute valdkonnas esinevaid puudujääke ja kitsaskohti.

1. Looduslik radioaktiivsus 1.1. Radoon ja looduskiirgus Pinnas ja aluspõhja kivimid sisaldavad kõikjal looduslike radioaktiivsete elementidena tuntud U ja Th. Need on elemendid, mida moodustavate kõikide isotoopide aatomtuumadel on omadus spontaanselt laguneda ja võime kiirata Į või ȕ osakesi ning muutuda uueks elemendiks. Elementide muundumisega kaasneb lisaks gammakiirgus. Radioaktiivsetest elementidest koosnevad U isotoopidest U-238 (99.28%) ja U-235 (0.72%) ning Th – isotoobist Th-232 (>99.9%). Need isotoobid moodustavad radioaktiivsel lagunemisel järjestikku tekkivate elementide (tütarelementide) read (tabelid 1, 2), milledes kõik rea elemendid on radioaktiivsed.

Elementide muundumine on tuntud radioaktiivlagunemisena ja kaasnev elemen–taarosakeste või aatomtuumade voog ning gammakiirgus radioaktiivkiirgusena. Radioak–tiivsete lagunemisridade elemendid ja nende tütarelemendid on metallid. Erandi moodustab ainult nende ridade liige Rn, mis on normaaltingimustes väärisgaasilises olekus. Radioaktiivsete elementide poolt põhjustatud kiirgusele lisandub kaaliumi isotoobi kaalium-40 (K-40) radioaktiivse lagunemisega kaasnev gammakiirgus ning nende summaarne radioaktiivkiirgus on tuntud looduskiirgusena.

Radioaktiivkiirguse taset mõõdetakse tavaliselt bekerellides (Bq) ruumi või massiühiku kohta ja inimeste poolt saadavat radioaktiivkiirguse hulka (doose) siivertites (Sv) ajas. Nendes ühikutes väljendatakse samuti radioaktiivse kiirgusega kaasnevaid tervisele ohutuid (sihtarv) ja ohtlikke (piirarvud) piire.

Gaasina leviva kõrgradioaktiivse Rn ja tahketena levivate radioaktiivsete elementide ning K-40 tervistkahjustav mõju on erinev. Rn kui gaas koos tütarelementidega jõuab hingamisel inimorganismi ja lagunemisel kaasnev Į, ȕ ja Ȗ radioaktiivkiirgus mõjub vahetult eluskudedele.

Looduskiirgusest on Į ja ȕ radioaktiivkiirgus väikese läbitavusega ja väljaspoolt inimorganismi mõjutab eluskudesid praktiliselt ainult gammakiirgus (joonis 3). Sellest tulenevalt peatutakse edaspidi eraldi Rn kui kõige tervistkahjustavamal looduslikul radioaktiivsel elemendil ning U, Th ja K-40 poolt põhjustatud summaarsel looduskiirgusel, mille mõju inimestele väljendatakse kehtivate seaduste alusel pinnases (ehitusmaterjalides) Ra-226, Th-232 ja K-40 sisalduse kaudu (KKM 2005 a määrus nr 45).

Pinnase radoonisisalduse ja looduskiirguse mõõtmise metoodilise juhendi maketi koostamine....... ning aparatuuri kontrollimise tugietaloni rajamine | 8

Tabel 1. Uraan-238 (238U) radioaktiivlagunemise rida.

Table 1. The radioactive decay series of uranium-238 (238U).

Element, isotoop Radioaktiivne Radiatsiooni

Märkused

poolestusaeg

(kiirguse) tüüp

Uraan -238 (U)

4.5×109 aastat

D

Metall

Toorium -234 (Th)

24.1 päeva

E

Metall

Protaktiinium-234 (Pa)

1.17 minutit

E

Metall

Uraan-234 (U)

2.24×105 aastat

D

Metall

4

Toorium-230 (Th)

8.0×10 aastat

D

Metall

Raadium-226 (Ra)

1620 aastat

D

Metall

Radoon-222 (Rn)

3.82 päeva

D

Gaas

Poloonium-218 (Po)

3.05 minutit

D

Metall

Plii-214 (Pb)

26.8 minutit

E, J

Metall

Vismut-214 (Bi)

19.7 minutit

E, J

Metall

-4

Poloonium-214 (Po)

1.6×10 sekundit

D

Metall

Plii-210 (Pb)

21.3 aastat

E

Metall

Vismut-210 (Bi)

5.01 päeva

E

Metall

Poloonium-210 (Po)

138.4 päeva

D

Metall

Plii-206 (Pb)

-

-

Metall

Tabel 2. Toorium-232 (232Th) radioaktiivlagunemise rida.

Table 2. The radioactive decay series of thorium-232 (232Th).

Isotoop

Radiatsiooni tüüp D

Raadium-228 (Ra) Aktinoon-228 (Ac) Toorium-228 (Th) Raadium-224 (Ra) Radoon-220 (Rn)

1.41x1010 aastat 5.76 aastat 6.13 tundi 1.913 aastat 3.66 päeva 55.6 sekundit

E E, J D, J D, J D

Poloonium-216 (Po) Plii-212 (Pb) Vismut-212 (Bi) Poloonium-212 (Po)

0.15 sekundit 10.64 tundi 60.6 minutit 3.4x10-7 sekundit

D D,E D, E, J D

Tallium-208 (Tl) Plii-208 (Pb)

3.05 minutit

Toorium-232 (Th)

Radioaktiivne poolestusaeg

E, J

Märkused Meall Metall Metall Metall Metall Gaas, tuntud ka toroonina Metall Metall Metall Metall Metall Metall

Pinnase radoonisisalduse ja looduskiirguse mõõtmise metoodilise juhendi maketi koostamine....... ning aparatuuri kontrollimise tugietaloni rajamine | 9

Joonis 3. D -, E - ja J -kiirguse läbivuse võrdlus erineva tihedusega takistustest.

Figure 3. Comparison of D -, E - and J -ray transmission through matter with different density.

1.2. Looduskiirguse komponendid Normaaltingimustes läheneb täiskasvanud inimesele kosmilise ja looduskiirguse poolt põhjustatud kiirgusdoos 2 mSv/a (UNSCEAR 1993). Sellest moodustab (mSv/a): – kosmiline kiirgus – pinnase (ehitusmaterjalide) radioaktiivkiirgus – inimese kehas olevad radionukliidid (välja arvatud Rn) – radoon (koos tütarelementidega, peamiselt elamute siseõhus) Kokku

0,46 0,23

0,39 ehk ehk

ehk 18,5%; 23%; 11,5%;

0,92 2,00

ehk

46%; 100%

Looduskiirgusele lisandub meditsiiniteeninduse, toitumuse ja tuumaenergia tootmisega kaasnev kiirgus, millede summaarne hulk ei ületa 0,2 mSv/a. Erinevate kiirgusallikate osakaalu elanikkonna kiirgusdoosist iseloomustab joonis 4. Üheselt on arusaadav, et kiirgusallikate reas on inimese tervist mõjustavatest kahtlemata olulisimateks Rn ja pinnase radioaktiivkiirgus. Edaspidi peatume ainult nendel, käsitledes pinnase radioaktiivkiirgust looduskiirgusena kitsamas mõttes, siin U-238, Th-232 ja K-40 poolt põhjustatud radioaktiivkiirgust.

Eesti klimaatilistes tingimustes on kosmilisest kiirgusest ja inimese kehas olevatest radionukliididest põhjustatud summaarse kiirgusdoosi osa suhteliselt stabiilne ja kosmiline kiirgus toodust mõnevõrra väiksem. Rn ja pinnase radioaktiivkiirgusest põhjustatud kiirgus–doos on aga kindlasti suuremad ja kumbki eraldi laiades piirides varieeruvamad. Rn on Eesti inimeste peamiseks looduslikuks kiiritusallikaks. See kontsentreerub tavaliselt elamute siseõhus ning selle sisaldus on erinevates piirkondades väga erinev. Rn poolt põhjustatud kiirgusdoos ületab Eesti tingimustes inimestele sageli 10 mSv/a ja üksikjuhtudel ulatub 100 mSv/a või isegi ületab selle.

Sõltuvalt pinnases radioaktiivsete elementide ja K sisaldusest võib inimeste poolt saadav looduskiirguse doos ületada aastas 3 mSv piiri.

Pinnase radoonisisalduse ja looduskiirguse mõõtmise metoodilise juhendi maketi koostamine....... ning aparatuuri kontrollimise tugietaloni rajamine | 10

Joonis 4. Erinevate kiirgusallikate osakaal elanikkonna kiirgusdoosis (UNSCEAR, 1993) 1 – maapinna ja ehitusmaterjali gammakirgus; 2 – radoon; 3 – kosmiline kiirgus; 4 – inimese kehas olevad radionukliidid; 5 – vesi ja toiduained; 6 – meditsiiniline kiirgus; 7 – muud (peamiselt aatomelektrijaamadega kaasnev kiirgus).

Figure 4. Different radiation sources in the population radiation dose (UNSCEAR, 199) 1 - land and building gamma-radiation; 2 – radon; 3 - cosmic rays; 4 – radio nuclides in the human body; 5 - water and food; 6 – medical radiation; 7 - other (mainly atomic power-plants radiation).

Elukeskkonnas ei peaks inimestele mõjuv kiirgusdoos ületama 5 mSv/a, see on tinglikku piiri, millega kaasnevad negatiivsed mõjud ei ületa organismi vastupanuvõimet ja kaasnevad pisikahjud taastuvad organismide vastupanuvõime toimel. Kõrgema kiirgusdoosi korral tuleks rakendada meetmeid Rn ja looduskiirguse taseme vähendamiseks. Iga 48 Bq/m3 Rn elukeskkonna õhus lisab selles viibijale aastas (sõltuvalt viibimise ajast) 0.8–1 mSv kiirgusdoosi. Sellest arvust lähtudes on Rn sisaldus ka elumajade siseõhus olulisim kiirgus–allikas ja see ei peaks, sõltuvalt ehitise otstarbest, ületama 100–300 Bq/m3 (WHO, 2011).

1.3. Radooni ja looduskiirguse lähteallikad Rn ja looduskiirguse lähteallikateks on Eesti geoloogilises läbilõikes (joonis 5) esinevad erinevad U rikkad kivimid. Looduskiirgust põhjustavad lisaks kivimites leiduvad Th ja K, kuid Eestis pinnast moodustavates setetes ja aluspõhja kivimites jääb nende elementide sisaldus foonilise kõikumise piiridesse ja üksikult võetuna ei kaasne isegi nende maksimaalse sisaldusega tervist kahjustav looduskiirguse tase (Petersell jt, 1996; 2004; Geology …, 1996) Käesolevaks ajaks pole Eestis Rn ja looduskiirguse allikad üheselt selgitatud. Olulisemate allikate hulka kuuluvad kindlasti: – klindil paljanduv U rikas diktüoneemakilt ning fosforiit (tabel 3), – kõrgendatud U, K ja Th sialdusega Devoni settekivimite mõningad erimid, – kõrgendatud U, Th ja K sisaldusega kristalse aluskorra avamustelt pärinev granitoidne materjal, – võimalikud U mineralisatsiooni nähted või veel teadmata allikad.

Alam-Ordoviitsiumi diktüoneemakilt ja oobolusliivakivi, eriti selle ooboluskaantega rikastunud alad (fosforiit) paljanduvad klindil ning viimasesse lõikuvate orgude nõlvadel. Mõlemad kivimtüübid

Pinnase radoonisisalduse ja looduskiirguse mõõtmise metoodilise juhendi maketi koostamine....... ning aparatuuri kontrollimise tugietaloni rajamine | 11

levivad Põhja-Eestis subparalleelsete kihtidena ulatuslikul alal, geoloogilise läbilõike (joonis 5) Ordoviitsiumi kivimkompleksi alumises piirivööndis ja sügavnevad lõuna suunas ligi 3 m/km.

Lõuna-Eesti Devoni liivakivides esineb mõne sentimeetri kuni 3 m paksuseid tumedama savi ja aleuroliidi vahekihte või läätsi. Sageli on need kõrgendatud U, Mo, Pb, K ja Th, harvem teiste elementide sisaldusega. Nii ulatub Joosu savimaardla tumedamas, <1 m paksuses savivahekihis U sisaldus 30 mg/kg (karotaaži andmetel). Vahetult Eesti idapiiri taga, Pihkva oblastis, on nende kivimite vanuseliste ja litoloogiliste analoogidega seotud intensiivne U, Mo, Cu jt elementide maagistumine. Maagistunud kivimis ulatub U sisaldus 300–740 mg/kg (Sammet et al., 1974).

Sellele faktile tuginedes pole välistatud ka Eesti territooriumil Devoni setetes U mineralisatsiooni olemasolu.

Savimineraalide vaesed Devoni liivakivid on sageli rikastunud tsirkooniga. Lisaks esineb nendes ortiiti, monatsiiti, apatiiti ja ksenotiimi. Devoni liivakivides ulatub tsirkooni sisaldus 3– 5 kg/m3, monatsiidi, ksenotiimi jt mineraalide sisaldus 0,2–0,5 kg/m3 (Taalmann, 1969). Need mineraalid on sageli U ja Th rikkad. Näiteks Tšehhi Vabariigis on peamised radooniriski alad seotud nende mineraalide kõrgendatud sisaldustega (Mikšova, Barnet, 2002).

Kõrgendatud radioaktiivsusega kristalse aluskorra kivimitest on esikohal Soome lahe põhjas, Lõuna-Soomes ja Karjalas paljanduvad rabakiviformatsiooni kuuluvad graniidid, kuid samuti pegmatoidsed graniidid. Need kivimid on laia levikuga ja nendes varieerub U sisaldus 3–10 mg/kg piirides. Ka Th ja K sisaldus on nendes kõrgendatud, jäädes tavaliselt 8–40 mg/kg ja 1.6–3.8% piiridesse (The Geochemical…, 1992). Nende kivimite peenestatud erimid levivad erinevas kontsentratsioonis kõikides Eesti pinnakatet moodustavates setendites. Samade formatsioonide kivimid levivad samuti Põhja-Eesti kristalses aluskorras (Kostinen et al, 1994).

Tabel 3. Radioaktiivsete elementide, K ja P sisaldus Alam-Ordoviitsiumi erinevate piirkondade diktüoneemakildas ja fosforiidis (mg/kg; K ja P2O5 %).

Table.3. Concentration of radioactive elements, P and K (mg/kg; K and P2O5 %) in the Lower Ordovician Dictyonema shale and phosphorite in different regions of Estonia. ůĞŵĞŶƚ hƌĂĂŶ ;ǀĂůĚĂǀͿͿŶ dŽŽƌŝƵŵ <ĂĂůŝƵŵ hƌĂĂŶΎΎ dŽŽƌŝƵŵ <ĂĂůŝƵŵ WϮKϱ͕ й

WŝŝƌŬŽŶŶĂĚ DĂĂƌĚƵ dŽŽůƐĞ ƐĞƌŝ ^ŝůůĂŵćĞ EĂƌǀĂ ZĂŬǀĞƌĞ ŝŬƚƺŽŶĞĞŵĂŬŝůƚ ϯϲ ϭϲϮ ϮϯϬ ϮϲϬ ϭϬϬͲ ϭϯͲϳϬ ϰϬͲϰϰϳ ϴϬͲϴϭϬ ϭϬϬϬΎ ϳ͘ϰ ϭϰ͘ϱ ϭϰ ϭϰ Εϭϰ ϱ͘ϳϯ ϱ͘Ϯ ϱ͘ϳϭ Εϱ &ŽƐĨŽƌŝŝƚ ϭϳ Ϯϴ ϯϬ ϰϳ ф ϭϬ ϰ фϭϬ ϲ ф Ϭ͘ϭ Ϭ͘ϭϭ ΕϬ͘Ϯ Ϭ͘ϯ ϭϬ͘Ϭϳ ϵ͘ϵϴ ϳ͘ϳ ϴ͘Ϯϭ

ϮϬ Εϱ Ϭ͘ϭϮ ϵ͘ϳ

* Gammakarrotaaži andmed ** Maardlate lõikes on U sisaldus fosforiidis otseses korrelatsioonis P2O5-ga U mineralisatsioon on teada Kirde-Eestis Ordoviitsiumi põlevkivis (kukersiidis) ja lubjakivides, kus selle sisaldus ulatub 200–300 mg/kg (Barankin, 1962).

Pinnase radoonisisalduse ja looduskiirguse mõõtmise metoodilise juhendi maketi koostamine....... ning aparatuuri kontrollimise tugietaloni rajamine | 12

Figure 5. Geological map of Estonia Joonis 5. Eesti aluspĂľhja geoloogiline kaart

Pinnase radoonisisalduse ja looduskiirguse mþþtmise metoodilise juhendi maketi koostamine....... ning aparatuuri kontrollimise tugietaloni rajamine | 13

Meil pole teada diktüoneemakilda ja oobolusliivakivi (fosforiidi) leviku põhjapiiri asukohta enne mandrijäätumise algust, kuid tuginedes paleogeograafilistele kaartidele (Männil, 1966), oli see kilomeetreid või isegi kümneid kilomeetreid põhja pool nende settekivimite avamusjoonest kaasaegse klindi läbilõikes.

Seega on liustiku (liustike) poolt purustatud ja kilomeetreid lõuna suunas kantud U- ja samuti K-rikaste kivimite mass mõõdetav miljardites tonnides. Mandrijää tegevuse tulemusel segunes Urikas materjal erineva, peamiselt foonilise U sisaldusega materjaliga ja mandrijää sulades jäi valdavalt moreenina lamama aluspõhja kivimitele väga erinevas paksuses.

Holotseenis allus Põhja-Eesti klint Läänemere arengustaadiumide mere mõjul purustusele.

Nende protsesside tulemusel kandusid U-rikkad diktüoneemakilt ja fosforiit samuti põhja ehk mere suunas.

Enne Kvaternaari jäätumist läbis Eesti territoorium väga pika kulutusprotsessi. Pole välistatud, et nende protsesside käigus toimus murenemiskoorikus ka U ja Ra loodusliku tasakaalu nihe.

Kõrgendatud ja kõrge loodusliku eU sisaldusega alad ei järgi kvaternaarisetete geneetilislitoloogiliste tüüpide levilaid. Kõrge Rn sisaldus on valdavas enamuses seotud pinnases leviva Urikka peenestatud diktüoneemakilda ja fosforiidiga, tsirkooni, ksenotiimi ja teiste mineraalidega.. Kõik need kõrge ja kõrgendatud radioaktiivsusega Kvaternaari setete erimid moodustavad ulatuslikke levilaid või esinevad erinevates Kvaternaari setete litotüüpides korrapäratult, erineva suuruse ja kujuga kehadena.

Toodud faktilisest materjalist tuleneb, et olemasoleva hõreda vaatlusvõrgu tulemusena pole kõrge Rn sisalduse ja looduskiirguse tasemega alade kontuurimine vajaliku täpsusega teostatud. See on reaalne ainult detailsemate mõõtmiste tulemuste põhjal.

1.4. Radoon 1.4.1. Radoon kui keemiline element Radoon (Rn) on värvita ja lõhnata kõrgradioaktiivne, õhust ligi 7,7 korda raskem, lühikese “elueaga” väärisgaas. On väga mürgine, levib gaasina õhu koostises ja vees ning tahkestub alles 71 oC. Looduses tekib Rn uraani-238 (238U), tooriumi-232 (232Th) ning uraani-235 (235U) radioaktiivsel lagunemisel. Ta koosneb vastavalt 3 isotoobist – radoon-222 (222Rn) ehk radoonist, radoon-220 (220Rn) ehk toroonist ja radoon-219 (219Rn) ehk aktinoonist Nende Rn isotoopide poolestusaeg on väga erinev, radoonil 3.82 ööpäeva, toroonil 55.6 sekundit ja aktinoonil 3.92 sekundit. Tänu valdavale uraani-238 sisaldusele (99,3%) kogu U-st ning väga lühikesele torooni ja aktinooni poolestusajale moodustab Rn-222 poolt põhjustatud radioaktiivkiirgus kogu radooni päritoluga kiirgusdoosist üle 93% (UNSCEAR, 1993). Sellest tingituna vaatleme edaspidi Rn-na ainult tema isotoopi Rn-222 ehk radooni kitsamas mõttes (tabel 1). Samas on soovitav arvestada, et kui pinnas on kõrgendatud Th sisaldusega (üle kahekordse Eesti keskmise, >15 g/t) ja kaevandi (suletud koobas, kelder) seinad on nõrgalt isoleeritud, võib ka torooni mõju olla oluline.

1.4.2. Radooni mõju inimese tervisele Vaadeldav radooni (Rn-222) radioaktiivlagunemise poolestusaeg on küll 3,82 ööpäeva, kuid kuni stabiilse plii isotoobi (Pb-206) tekkeni moodustub temast radioaktiivlagunemisel järjestikku 7 radioaktiivset elementi (tabel 1). Nende tütarelementide summaarne radio– aktiivlagunemise poolestusaeg on ligi 22 aastat.

Kaasaja meditsiini seisukohalt jõuavad Rn ja selle tütarelemendid inimorganismi peamiselt hingamisel. Nende radioaktiivlagunemisel kaasneb Į, ȕ ja Ȗ kiirgus, mis kõik mõjutavad negatiivselt eluskudesid ja on olulised kopsuvähi põhjustajad. Peale vahetu Rn jõuavad hingamisel inimorganismi samuti suitsu- ja tolmuosakestele langevad Rn tütarelemendid. Kuna viimased on metallid ja langevad alla vastavuses õhus lagunevale Rn, võivad need jõuda inimorganismi täiendavalt vee ja toidu kaudu.

Pinnase radoonisisalduse ja looduskiirguse mõõtmise metoodilise juhendi maketi koostamine....... ning aparatuuri kontrollimise tugietaloni rajamine | 14

Erinevates maades tehtud uuringud on näidanud, et Rn sisalduse tõus eluruumide siseõhus üle foonilise sisalduse suurendab iga 100 Bq/m3 kohta kopsuvähi riski ligi 16% (joonised 6 A ja B). Eriti ohtlik on Rn suitsetajatele. Organismi kanduvad täiendavalt ka õhus hõljuvatele suitsuosakestele ladestuvad Rn tütarelemendid. Eestis sureb aastas kopsuvähki 600 kuni 800 inimest (Thomson et al, 1996). Nendest enam kui 10% on põhjustatud elu(töö)–ruumides Rn kõrgest sisaldusest (80–90 juhtu, Pahapill jt., 2003). See on väga suur arv ja tõenäoliselt Eestis keskkonnategureist põhjustatuist esikohal. Rn ja nikotiini koosmõju suhe kopsuvähi põhjustajatena pole selgitatud. Kiirgusdoosi kasvades suureneb inimeste haiges–tumine ka teistesse vähkkasvajatesse (Med geol, 2004).

Rn pääseb inimorganismi esmajärjekorras majade siseõhus levivast radoonist, majade siseõhku pinnasest. Sellest tulenevalt on arenenud maades kehtestatud elamute aluse pinnaseõhule piiranguteta ehitustegevuseks lubatud piirsisaldus. Vastavuses EVS 840:2009 moodustab see Eesti tingimustes 50 kBq/m3. Pinnaseõhus kõrgema Rn sisalduse korral tuleb ehitiste rajamisel kavandada Rn-riski vähendavaid meetmeid.

Piir 50 kBq/m3 on tinglik ja sõltub tõenäoliselt ehitise kvaliteedist. Üksikuid kõrgeid Rn sisaldusi (>200 Bq/m3) elumaja siseõhus on teada aladel, kus Rn sisaldus pinnaseõhus jääb 30– 50 kBq/m3 piiridesse.

Joonis 6. Eluajal kopsuvähki haigestumise risk ( A – Maailma …1997; B - Mjönes ,. Falk, 2001) Figure 6. Lifetime risk of lung cancer

Pinnase radoonisisalduse ja looduskiirguse mõõtmise metoodilise juhendi maketi koostamine....... ning aparatuuri kontrollimise tugietaloni rajamine | 15

1.4.3. Pinnaseõhus Rn kujunemine Rn allikaks on pinnases ja aluspõhja kivimites Ra ehk sellega tasakaalus olev U, nn eU sisaldus.

Rn tekkib uraani (U-238) tütarelemendi raadiumi (Ra-226) radioaktiivsel lagunemisel.

Mida kõrgem on pinnases eU sisaldus, seda kõrgemaks kujuneb pinnaseõhus Rn sisaldus.

Pinnaseõhus kujunevale Rn võib lisanduda märkimisväärses koguses sügavamalt pinnasest või aluspõhjakivimitest migreeruv Rn. Sügavamal kujunev Rn migreerub tavaliselt vertikaalselt, see on väiksema rõhu suunas. Rn migratsiooni soodustavad maakoore sügavamatest kihtidest pärinevad geogaasid – N ja He, samuti S ja C-ühendid jt.

Pinnases või kivimis tekkivast radoonist eraldub pinnast (kivimeid) moodustavate tahkete osakeste (mineraaliterade) vahelisse pinnaseõhku üldjuhul 15 kuni 40% (joonis 7). Seda protsentuaalset arvu väljendatakse arvu “1” murdosadena ja tuntakse radooni emanatsioonikoefitsiendina (İ). Tihedates kivimites ja ehitusmaterjalides, näiteks diktüo– neemakildas, betoonis jne, sõltub koefitsiendi väärtus oluliselt lõhelisusest. Kui monoliitse kivimi korral jääb İ tavaliselt <0.10, siis lõhelistes erimites võib see ületada 0,3 piiri. Ülejäänud Rn jääb pinnase tahketesse osakestesse või kivimisse, kus temast edasisel radioaktiivsel lagunemisel tekib stabiilne plii isotoop Pb-206.

Joonis 7. Radooni printsipiaalne emanatsioon (Åkerblom et al., 1988).

Figure 7. Principles of radon emanation from mineral grains (Åkerblom et al., 1988).

Pinnase radoonisisalduse ja looduskiirguse mõõtmise metoodilise juhendi maketi koostamine....... ning aparatuuri kontrollimise tugietaloni rajamine | 16

1.5. Pinnases Ra tasakaalus oleva eU ja U sisalduse suhe Pinnase Rn-riski ja looduskiirguse taseme selgitamisel on määrava tähtsusega pinnase Ra sisaldus. Seda väljendatakse tavaliselt radioaktiivses tasakaalus oleva U ehk eU sisalduse kaudu.

On oluline selgitada, kas Eesti looduslikes tingimustes on eU ja U sisalduse vaheline tasakaal säilinud või mitte ning selle alusel selgitada võimalusi ainult U sisalduse kaudu pinnase Rn-riski ja looduskiirguse taseme hindamiseks. Selle võimaluse tõepärasust aitab selgitada pinnases looduslikes tingimustes kujunenud eU ja U sisalduse suhtevahekord.

Probleem pole uudne. Rootsis on seda detailselt selgitanud J.Ek ja B.M. Ek juba möödunud sajandil (Ek, Ek, 1996). Autorid jõudsid järeldusele, et sõltuvalt pinnase litoloogilisest iseloomust võib liivastes pinnastes eU/U suhe tõusta kuni 3,2. Enam on eU-ga rikastunud peenemad fraktsioonid.

Varasemad uuringud näitasid (Petersell jt, 2004), et Eesti pinnasest toimub U välja– kanne. Pinnas on kohati vaesustunud U-st ja suhteliselt rikastunud pinnasesse jääva Ra-ga.

Käesolevate uuringute käigus selgitati pinnases ligi 0,8 m sügavusel eU/U suhe täiendavalt 96 uuringupunktis Saadud tulemustest annab ülevaate joonis 8. On jälgitav, et valdavalt on pinnases eU sisaldus suurem U sisaldusest, kuid esineb ka vastupidiseid juhte. Esineb uuringupunkte, kus pinnases on U sisaldus kuni 1,5 või enam korda kõrgem eU sisaldusest. Nii näiteks on 3 proovi keskmisena pea 2 korda kõrgem U sisaldus eU sisaldusest Suurupi ja Kahala monitooringupunkti pinnases (tabel 6).

Pinnases eU ja U sisalduse võrdlus näitab, et ligi 10% U on pinnasest välja kandunud, samas kui Ra on jäänud kohale. On tõenäoline, et U väljakanne kajastub selle kontsentreerumises paljude soode madalsooturbas. Probleemi on selgitatud Emajõe, Raudna ja Mustajõe jõeoru madalsooturbalasundis. Emajõe ja Raudna turbalasundi alumistes kihtides ulatub U sisaldus 60 g/t (Kiipli jt., 2004), Mustajõe turbamaardla madalsoo turbas ületab U sisaldus selle piiri.

Samades soodes jääb U-rikastes intervallides gammaspektromeetriga mõõdetud eU sisaldus <3 g/t.

Kõrgendatud U sisaldus on küllalt levinud nähtus paljude Eesti turbasoode madal– sooturbas, milles U sisaldus ületab sageli 8–10 mg/kg piiri (Orru, Orru, 2003). Kui kõikjal on soodesse kandunud U madala Ra sisaldusega, näitab see, et U väljakanne pinnasest pinnaseveega ja settimine soodesse happelises keskkonnas oli ajaliselt ulatuslik ja varieeruv protsess, mille kvantiteedi ja ajalise graafiku kohta puudub info. See protsess toimub Eestis ka kaasajal ja väljendub kohati U kõrges (kuni 4,6 µg/l) sisalduses ojavees (Salminen, et all 2005). U kandumine soodesse ja selle kontsentreerumine madalsooturbas on tuntud ka Rootsis, kus selle olemust on selgitatud juba 1967. a (Armands, 1967).

Toodud tulemustest järeldub, et pinnase Rn-riski ja looduskiirguse taseme selgitamisel ainult U sisalduse määramisest selgelt ei piisa.

Pinnase radoonisisalduse ja looduskiirguse mõõtmise metoodilise juhendi maketi koostamine....... ning aparatuuri kontrollimise tugietaloni rajamine | 17

&ŝŐƵƌĞ ϴ͘ Ğh ĂŶĚ h ƌĂƚŝŽ ŝŶ ƚŚĞ ƐŽŝů Joonis 8. eU ja U suhe pinnases

Pinnase radoonisisalduse ja looduskiirguse mõõtmise metoodilise juhendi maketi koostamine....... ning aparatuuri kontrollimise tugietaloni rajamine | 18

1.6. eU sisaldus pinnases ja Rn sisaldus pinnaseõhus Eesti–Rootsi ühisuuringutel (Petersell jt., 2004) ja hilisematel pinnase Rn-riski taseme selgitamisel kogunenud faktilise info alusel muutub Eesti pinnas kehtivate piirnormide taustal radooniohtlikuks, kui eU sisaldus selles ületab 3,5–4 g/t piiri. Pinnase eU sisaldus on inimelu kestvuse jooksul praktiliselt konstantne suurus. See on ka põhjuseks, et pinnases sisalduva eU radioaktiivlagunemise tulemusel on pinnaseõhku eralduva Rn kogus samuti konstantne suurus.

Tuginedes Rootsi Kiirguskaitse Instituudi (Glavensjö, Akerblom, 1994) ja Põhjamaade soovitusele (Põhjamaade.., 2000) ning Eesti Rn-riski kaardi koostamise käigus omandatud kogemustele, arvutatakse eU radioaktiivsel lagunemisel tekkiv ja pinnaseõhus kujunev Rn sisaldus valemi: Cmax = A x İ x ȕ x (1 – p) p-1 abil, kus

Cmax– pinnaseõhus kujunev Rn maksimaalne sisaldus (RnG), Bq/m3 ; A – eU sisaldus, Bq/kg; İ – Rn emanatsiooni faktor; ß – kompaktne mahukaal (erikaal), kg/m3 ja p – poorsus

Pinnaseõhus kujuneva RnG sisalduse arvutamiseks kasutatud pinnase füüsikalised parameetrid on esitatud olulisimate pinnase litotüüpide lõikes tabelis 4.

Tabel 4. RnG sisalduse arvutamiseks kasutatud pinnase füüsikalised parameetrid.

Table 4. The parameter of soil for calculating RnG. Setete (kivimite) tüüp

Põhja-Eesti moreen Lõuna-Eesti moreen Glatsiofluviaalsed setted Liustikuvee setted Liiv, kruus Aleuriit Savi Läänemere liiv, aleuriit Klindialused ja nõlvade setted Maardu puistangud

Lt

İ

p

ß

mp ml fgl

0.20 0.30 0.19

32 38 30

2.70 2.65 2.70

lgl lga lgs b

0.25 0.34 0.44 0.19

35 40 45 35

2.66 2.63 2.60 2.60

kla

0.30

40

2.66

t

0.20

30

2.70

Lt – pinnase litotüüp İ – Rn emanatsiooni faktor; ß – kompaktne mahukaal (erikaal), kg/m3 ja p – poorsus, % RnG – pinnaseõhus Ra sisalduse järgi kujunev Rn sisaldus Arvutatud pinnaseõhus kujunev RnG sisaldus on maksimaalne. See on Ra-ga tasakaalus olev Rn sisaldus tingimustes, kus ei toimu pinnaseõhust Rn ärakannet ega sügavamalt juurdekannet (Ra-st tekkiva ja radioaktiivlaguneva jääkradooni sisaldus on võrdne).

Pinnase radoonisisalduse ja looduskiirguse mõõtmise metoodilise juhendi maketi koostamine....... ning aparatuuri kontrollimise tugietaloni rajamine | 19

Eesti pinnakatet moodustavates setetes varieerub eU sisaldus laiades piirides – 0,1 mg/kg (1,2 Bq/kg) kuni 54 mg/kg (664 Bq/kg) (tabel 5). On ka iseloomulik, et Rn-riski põhjustavaid eU sisaldusi (>3,5 mg/kg) esineb korrapäratult kõikides pinnakatet moodustavate setete litotüüpides.

Ra lagunemisel tekkiva Rn säilimine pinnaseõhus pole looduslikes tingimustes tavapärane. Kõikjal toimuva pinnase aeratsiooni tulemusel toimub pinnasest pidev Rn migreerumine atmosfääri. Mida savivaesem, kuivem ja poorsem on pinnas, seda suurem kogus Ra lagunemisel tekkivast Rn aereerub õhku ja seda väiksem kogus Rn jääb pinnaseõhku. Teiselt poolt lisandub pinnaseõhku sügavamates pinnakatte ja aluspõhja kivimites kujunev ja väiksema rõhu suunas migreeruv Rn, seda soodustavad geogaasid.

Tulenevalt kivimites (setetes) eU sisaldusest võib nende pooride (lõhede ) siseõhus kujuneva Rn sisaldus osutuda väga kõrgeks, fosforiidimaardlate piires 400 kBq/m3 ja purustatud diktüoneemakildas (tektooniliste rikete piires jm) ületada isegi 3000 kBq/m3 piiri. Olemasolevatel andmetel jõuab see Rn osaliselt aluspõhja kivimites olevate lõhede kaudu pinnasesse kuni 150–250 m sügavuselt ja võib ületada kordades vahetult pinnases kujuneva Rn taseme. Seega säilib pinnaseõhus aeratsioonist järele jääv ja pidevas muutuses olev nn Rn jääksisaldus, mis on tuntud pinnaseõhus otsemõõdetud Rn-a (RnM).

1.7. Pinnase Rn-riski tase Rn-riski tase Eesti pinnastes on heterogeenne ja varieerub laiades piirides. Pinnaseõhus Rn sisaldusest ja laias mõistes päritolust annavad ettekujutuse radooniriski kaardid, lehed 1 ja 5 ning 2 ja 6. Rn sisaldus varieerub litotüüpide lõikes pinnaseõhus otsemõõdetult ja eU järgi arvutatult valdavalt järgmistes piirides: otsemõõdetult 1 kuni 2112 kBq/m3 ja arvutatult – 1 kuni 1802 kBq/m3 (tabel 5).

Võrreldes vaatluspunktides mõõdetud Rn sisaldusi Eestis piiranguteta ehitustegevuseks lubatud piirväärtusega (50 kBq/m3) näeme, et ligi 33% vaatluspunktidest ületas Rn sisaldus pinnaseõhus lubatu kuni 5 korda ja üksikjuhtudel ka enam.

Radooniriski seisukohalt moodustavad ohtlikuma litotüübi klindinõlva ja klindialused liivad ning aleuriidid, eriti kui need sisaldavad nähtavaid diktüoneemakilda ja oobolusfosforiidi purdu.

Kõikides nendes setetes paiknevates vaatluspunktides ületab Rn sisaldus pinnaseõhus lubatud piiri kas otsemõõdetult ja eU järgi arvutatult või ainult eU sisalduse järgi arvutatult. Ka nende setete levilal toimub kohati väga intensiivne täiendav Rn juurdekanne sügavamalt.

Erineva Rn-riskiga alade levik on Eesti maismaal väga erinev ja ei allu kindlatele seaduspärasustele. Kõige kõrgema Rn-riskiga alad esinevad Põhja-Eesti klindivööndis: vahetult diktüoneemakilda ja fosforiidi avamuste piires, astangute vahelistel ja nende all olevatel, mere suunas nõrgalt kallutatud tasastel aladel, kuid ka reas kohtades klindipealsetel tasastel aladel. Kõrge või väga kõrge Rn-riskiga klindiastangute vaheliste tasandike laius ulatub kuni 150–200 m (näiteks Tiskre), klindialuste tasandike laius võib ületada 3–4 km piiri (näiteks Merivälja–Lepiku, Aseri jt piirkonnad). Ka klindipealsetel tasandikel levivad kõrge Rn-riskiga moreen ja liustikuvee setted (Kahala, Palmse, Lüganuse jt piirkonnad) mitme kilomeetri ulatuses astangust lõunasse.

Peale klindivööndi esineb kõrge Rn-riskiga alasid kogu Ida- ja Lõuna-Eestis, kuid sagedamini Lõuna-Eestis Devoni kivimite levilal (lehed 2 ja 6). Lõuna-Eestis väärivad erilist tähelepanu Luunja, Põlva, Tsooru, Taagepera, Viljandi jt piirkonnad, kus RnG sisaldus pinnaseõhus ületab lubatud piiri kuni 1,5 korda, RnM saadud tulemuste järgi aga kuni 4 korda. Lisaks on märkimist vääriv, et Põlva piirkonnas on kõrge Rn-riskiga alal põhjavees Eesti kohta kõrge U sisaldus (8 µg/l). Kas vees on ka Ra sisaldus kõrge, pole selgitatud.

Kõrge radooniriskiga alade hulka kuuluvad sageli ka karstilevilad ja tektooniliste rikete vööndid (Åkerblom, 1994). Eestis sellist otsest seost ei ole veel tuvastatud. Pole aga kahtlust, et geoloogilistele andmetele tuginedes võivad vähemalt sügavale ulatuvad lõhed osutuda Rn intensiivse migratsiooni teedeks. Kujukaks näiteks on Rakvere fosforiidimaardla piirkond. Sellel alal lasuvad fosforiidi näol Rn-riski kivimid valdavalt 50–150 m sügavusel, kuid Rn sisaldus pinnaseõhus ületab sageli 50 kBq/m3 piiri ja võib ületada isegi 150 kBq/m3 piiri.

Pinnase radoonisisalduse ja looduskiirguse mõõtmise metoodilise juhendi maketi koostamine....... ning aparatuuri kontrollimise tugietaloni rajamine | 20

Normaalse Rn-riskiga alad valdavad Lääne-Eestis ja Lääne-Eesti saartel, kus on laia levikuga karbonaatsete kivimite rikas moreen, liustikuvee liivad ja kruusad ning nendevahelised üleminekud. Kuid ka nendes piirkondades ületab reas vaatluspunktides Rn sisaldus pinnaseõhus lubatu, esmajärjekorras Rapla ümbruses ja Saaremaa keskosas. Kõrge Rn sisaldus esineb sagedamini moreenis ja jääjärveliste aleuriitide ja savide levialadel. Kõrge Rn sisaldus on iseloomulik ka Kärdla ringstruktuuri sees levivatele aleuriitidele ja nende savirikastele erimitele.

Nagu oli mainitud, ei peaks madala Rn-riski aladel Rn sisaldus pinnaseõhus ületama 10 kBq/m3 (Radooniohutu .., 2009). Sellised alad on Eestis piiratud levikuga. Ainult ligi 7% vaatluspunktidest jääb RnG sisaldus <10 kBq/m3. Need punktid paiknevad valdavalt Läänemere Limnea staadiumi kruusade, liivade ja ka aleuriitide levilal, üksikjuhtudel teiste litotüüpide levilal.

Viimasel juhul koosnevad Kvaternaari setted praktiliselt karbonaatsetest kivimitest ja mineraalidest ning kvartsist. Madala ja sellele lähedase Rn-riskiga (<20 kBq/m3) alad levivad valdavalt LääneEesti saarte, Pärnu–Ikla ja Jägala–Eisma rannavööndis.

Endise Maardu fosforiidikarjääri puistangute pinnaseõhus on RnM sisaldus madal ja üheilmeline, varieerudes piirides 25–34 kBq/m3. Ka RnG sisaldus on üheilmeline, kuid ligi 10 korda kõrgem kui otsemõõdetud Rn sisaldus ja varieerub piirides 134–382 kBq/m3. See näitab, et puistangute aeratsioonitingimused on väga head.

1.8. Pinnaseõhus kujuneva RnG ja säiliva RnM suhtest Eestile on omane tagasihoidlik korrelatsioon samades uuringupunktides mõõdetud RnG ja RnM sisalduste vahel. Nende meetodiga teostatud uuringute tulemuste põhjal võib RnG ja RnM sisaldus samas punktis erineda kordades (radooniriski kaardid; leht 3 ja leht 7). Need erinevused on sõltuvad uuringupunktide asukoha geoloogilisest ehitusest, meteoroloogilistest tingimustest ning mõõtmise teostamise aastaajast. Mõõtmistulemustest selgus, et kontrastid kahe eelpool mainitud uuringumeetodi (RnM ja RnG) vahel võivad olla veelgi suuremad kui on toodud joonistel 8, ja seda mõlemas suunas.

Kuigi pinnaseõhus on Rn sisalduse ulatusliku variatsiooni põhjusi uuritud juba möödunud sajandil (1985; ǖkerblom, 1994; ǖkerblom, Mellander, 1997), jäid Eesti tingimustes nähtuse põhjused paljudel juhtudel ühemõtteliselt selgitamata. Selgitamise vajadus kerkis eriti teravalt esile, kui hakati täpsustama Rn-riski taset ehitiste aluses pinnases. Ehitustealuse pinnase Rn-riki taseme selgitamisel pole määrava tähtsusega uuringute ajal pinnaseõhus mõõdetud Rn sisaldus, vaid uuringute tulemusel ehitustealuses pinnaseõhus kujuneva Rn päritolu ja pärast ehitise rajamist kujuneva reaalse Rn-riski taseme selgitamine. Just nendest andmetest sõltub projekteeritavate Rnriski minimeerivate meetmete otstarbekus ja efektiivsus. Esitatud kontseptsiooni selgitamiseks ja põhjendamiseks rajati 6 monitooringu–punktist koosnev võrgustik, kus jälgiti pinnaseõhus Rnsisalduse muutusi 1–2 kuni 3 aastat jooksul. Olulisemad kogutud tulemused tuuakse järgnevas peatükis.

Pinnase radoonisisalduse ja looduskiirguse mõõtmise metoodilise juhendi maketi koostamine....... ning aparatuuri kontrollimise tugietaloni rajamine | 21

Tabel 5. Radooni ja eU sisaldus Eesti kvaternaarisetete olulisemate litotüüpide pinnaseõhus ja pinnases.

Table 5. Concentration of eU in main litotypes of the Quaternary cover of Estonia.

Litotüüp Balti mere liivad, aleuriidid, kruus (b) Liustikuvee setted Liiv, kruus (lgl) Aleuriit (lga) Savi (lgs) Glatsifluviaalsed setted (fgl) Põhja-Eesti moreen (mp) Lõuna-Eesti moreen (ml) Klindialused ja nõlvade setted (kla) Tehnogeensed setted (t) Kõik kvaternaarisetted kokku Balti mere liivad, aleuriidid, kruus (b) Liustikuvee setted Liiv, kruus (lgl) Aleuriit (lga) Savi (lgs) Glatsifluviaalsed setted (fgl) Põhja-Eesti moreen (mp) Lõuna-Eesti moreen (ml) Klindialused ja nõlvade setted (kla) Tehnogeensed setted (t) Kõik kvaternaarisetted kokku Balti mere liivad, aleuriidid, kruus (b) Liustikuvee setted Liiv, kruus (lgl) Aleuriit (lga) Savi (lgs) Glatsifluviaalsed setted (fgl) Põhja-Eesti moreen (mp) Lõuna-Eesti moreen (ml) Klindialused ja nõlvade setted (kla) Tehnogeensed setted (t) Kõik kvaternaarisetted kokku

n

xmin

xmax

RnM, kBq/m3 140 0,0 195,0 141 80 32 85 285 152

0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0

63 15,4 42 5,0 1023 0,0 RnG, kBq/m3 145 1,0

xa

s

xg

sg

26,22

28,10

17,01

2,74

38,02 49,41 36,22 36,36 53,13 50,87

50,04 79,48 58,36 35,72 57,16 41,49

22,60 29,94 47,80 24,29 37,39 46,62

2,88 2,82 2,35 2,58 2,43 2,10

2112,0 172,00 280,90 104,53 105,0 42,48 26,67 34,70 2112,0 51,91 90,48 32,63

2,53 1,96 2,79

330,0 520,0 229,0 148,6 452,1 200,0

38,43

23,62

2,63

1,0 283,0 47,07 51,91 8,0 608,0 58,43 84,00 24,0 1801,8 113,08 304,52 2,8 159,0 35,99 34,91 0,9 524,1 50,12 56,33 9,0 69,3 36,07 10,74

30,74 41,15 62,19 24,79 34,79 34,37

2,48 2,03 2,02 2,36 2,27 1,39

64 22,1 824,8 178,77 134,24 143,23 42 17,0 381,6 75,16 72,02 57,80 1054 0,9 1801,8 56,69 87,61 36,33 eU, ppm 145 0,07 12,40 2,50 2,60 1,60

1,96 1,94 2,43

148 85 33 85 290 159

148 85 33 85 290 159 64 42 1054

184,0

0,07 18,60 0,50 46,40 1,40 106,00 0,20 17,30 0,07 37,25 0,60 14,60

36,50

2,69

3,12 3,64 6,62 2,63 3,51 2,29

3,49 5,88 17,92 2,98 3,93 1,19

2,03 2,49 3,62 1,73 2,44 2,14

2,47 2,05 2,03 2,42 2,26 1,43

1,50 53,95 11,91 1,32 24,70 4,83 0,07 106,00 3,80

8,99 4,69 5,79

9,53 3,69 2,41

1,96 1,95 2,44

Pinnase radoonisisalduse ja looduskiirguse mõõtmise metoodilise juhendi maketi koostamine....... ning aparatuuri kontrollimise tugietaloni rajamine | 22

Joonis 9. Pinnaseõhus otsemõõdetud (RnM, x-telg) ja eU järgi arvutatud (RnG, y-telg) Rn sisalduse võrdlus, kBq/m3; mp – Põhja-Eesti moreen; ml – Lõuna-Eesti moreen. Katkendjoon looduses levinumat sisaldustevahelist tasakaalu.

Figure 9. Comparison of Rn concentration in soil air by direct measurements (RnM, x-axis) and calculated after eU (RnG, y-axis), kBq/m3; mp – Northern Estonia moraine; ml – Southern Estonia moraine. The dashed line denotes the natural equilibrium between the contents.

Pinnase radoonisisalduse ja looduskiirguse mõõtmise metoodilise juhendi maketi koostamine....... ning aparatuuri kontrollimise tugietaloni rajamine | 23

1.9. Radooni monitooring 1.9.1. Esimene monitooringupunkt Probleemi olemuse selgitamiseks rajati 2005. a varasügisel liivasesse pinnasesse ühest vaatluspunktist koosnev Rn käitumist jälgiv monitooring. See paikneb Tallinnas (Kadaka tee 82), ligi 2 km laiuse Harku ürgoru edelanõlval, kus orgu täitvaid liustikuveelisi setteid katab Läänemere Litoriina arengustaadiumi liiv ja aleuriit (Morgen, 2003) ning neid omakorda 20–30 cm paksune tehnogeense päritoluga savi-aleuriidirikas kasvukiht. Vaatluspunktis ületab kvaternaarisetete paksus 30 m piiri ja pinnasevee tase on maa-aluste trasside tulemusel maapinnast enam kui 3 m sügavusel. Maapinna absoluutne kõrgus jääb 12–14 m piiridesse. Diktüoneemakilda avamused levivad ürgoru nõlva ülemises osas ja jäävad monitoorin–gupunktist enam kui 400 m kaugusele edelasse (Suuroja, 2003).

Kõige lähem Eesti Hüdroloogia ja Meteoroloogia Instituudi vaatlusjaam (Harku) asub monitooringupunktist ligi 4 km kaugusel lääne pool ning jaama maapinna absoluutne kõrgus jääb 40–43 m piiridesse.

Monitooringupunktis mõõdeti 80 cm sügavusel pinnaseõhus Rn sisaldus, kasutades emanomeetrit Markus 10 (RnM) ja samas sügavuses eU sisaldus gammaspektromeetriga (GR 320, Detector model GPX-21A). Viimase sisalduse järgi arvutati Ra lagunemisel pinnaseõhku eralduv Rn sisaldus (RnG).

Rajatud monitooringu 3-aastase aegrea mõõtmiste tulemustel varieerub 0,8 m sügavusel RnM sisaldus suvekuudel 50–70 kBq/m3 piirides ja talvekuudel 90–110 kBq/m3 piirides. RnG sisaldus samas pinnases 0,8 m sügavusel moodustab 52 ± 5 kBq/m3 (joonised 10 ja 11). Aastate lõikes on tulemused küllalt üheilmelised.

Radoonisisalduse (RnM) mõõtmise tulemused näitasid, et pinnaseõhus tõusis Rn sisaldus talveperioodil ligi 2 korda kõrgemaks kui eU sisaldus pinnases lubas eeldada. Kuna eU ehk Ra radioaktiivse lagunemise poolestusaeg on pikk (1620 a), jääb Ra lagunemisel pinnaseõhku eralduva Rn sisaldus praktiliselt konstantseks. 2006. a tehti monitooringupunktis kordusuuringud kaevandis kuni 1.8 m sügavuseni maapinnast. Kordusuuringute käigus jäi RnG ja RnM sisaldus 0,8 m sügavusel lähedaseks esialgsele tulemusele, kuid 1,6 m sügavusel suurenes oluliselt. Alates maapinnast 1,6 m sügavusel ilmub liivasse U-rikka diktüo–neemakilda peen purd, mille tulemusel eU sisaldus sügavusega suureneb kuni 7,6 g/t.

Keemilise analüüsi andmetel lisandub diktüoneemakildale ka fosforiidi peenes (P2O5 sisaldus 0,69%) ja summaarne pinnase U sisaldus moodustab 7,7 g/t (AcmeLabs).

Rn sisalduse aegrea tulemuste vastandamine meteojaama vaatlusandmetega näitab (joonis 10), et ainult RnM sisalduse ja õhutemperatuuri vahel on jälgitav tugev negatiivne korrelatsioon.

Sademete hulga ja Rn sisalduse vahel korrelatsioon puudub või on see nõrgalt positiivne.

Pinnase radoonisisalduse ja looduskiirguse mõõtmise metoodilise juhendi maketi koostamine....... ning aparatuuri kontrollimise tugietaloni rajamine | 24

Joonis 10. Kadaka tee (Tallinn) monitooringupunkti pinnaseõhu RnM-sisalduse, õhutemperatuuri ja sademete aegrea graafik.

Figure 10. Time series of soil air RnM content, air temperature and rainfall at Kadaka tee (Tallinn) monitoring point.

130

10

120

RnM

110

RnG

100

eU

8

80

6

70 60 4

50

eU, ppm

Rn, kBq/m3

90

40 30

2

20 10 0

0 0,3

0,55

0,8

1,2

1,6

Depth, m

Joonis 11. eU, RnG ja RnM sisaldus Kadaka tee (Tallinn) monitooringupunkti pinnase erinevates sügavustes.

Figure 11. Content of eU, RnG and RnM in the soil of Kadaka tee (Tallinn) monitoring point at different depths.

Pinnase radoonisisalduse ja looduskiirguse mõõtmise metoodilise juhendi maketi koostamine....... ning aparatuuri kontrollimise tugietaloni rajamine | 25

1.9.2. Monitooringupunktide asukoha valik ja metoodika Kadaka tee (Tallinna) monitooringupunkti tulemustest ja varasematest uuringutest (Petersell jt 2005; Ida-Virumaa, Harjumaa) järeldus, et Rn-riski põhjustavad geoloogilised ja geokeemilised tingimused on väga erinevad ja varieeruvad. Sellest tulenevalt on konkreetsete alade Rn-riski taseme hindamiseks vajalik Rn monitooringu laiendamine erinevate geoloogiliste ja geokeemiliste tingimustega aladele.

Mainitud eesmärgil moderniseeriti 2009. a olemasolev, esimene Kadaka (Tallinn) monitooringupunkt, ligi 5 m kaugusel esialgsest, täiendavalt rajati Suurupi (Harju), Kahala (Harju) ja Viljandi ning 2011. a Vetiku (Rakvere) ja Augusti (Põlva) monitooringupunktid (joonis 12).

Joonis 12. Radooni seirepunktide paiknemise skeem.

Figure 12. Location of radon monitoring sites.

Suurupi monitooringupunkt paikneb Põhja-Eesti klindivööndis, ligi 150 m laiusel astangutevahelisel tasandikul, mille piires diktüoneemakilta katab 1 kuni 3 m paksune aleuriidi ja peeneteralise liiva kiht ning viimast 20–30 cm paksune kasvukiht. Pinnas sisaldab varieeruvas hulgas ditüoneemakilda peenest ja purdu.

Kahala monitooringupunkt paikneb lubjakiviplatoo äärealal, klindiastangust ligi 3 km kaugusel lõuna suunas. Pole välistatud, et monitooringupunktis on lubjakivi erodeeritud ja pinnakatte all avanevad Alam-Ordoviitsiumi ja Kambriumi terrigeensed settekivimid.

Monitooringupunktis katab aluspõhja kivimeid Põhja-Eesti hall moreen ja viimaseid jääjärvetekkeline aleuriidi- ja liivakiht. Pinnakatte paksus ületab 10 m piiri, kasvukihi moodustab punkti piires vähese huumusesisaldusega liiv, mis on fosfaatse materjali rikas. Ka monitooringupunkti ümbruses levib liiv, millel kasvukiht on tavaliselt nõrgalt välja kujunenud.

Punktist ligi 60 m ida pool liiv puudub ning pinnakatte moodustab savirikkas kruusast koosnev vana rannavall ja kruusaalune moreen.

Viljandi monitooringupunkt rajati Devoni liivakivide ja aleuroliitide levilale, nõrgalt lainjale alale, kus pinnakatte moodustab Lõuna-Eesti pruunikaspunane moreen. Pinnakatte paksus ületab 2 m piiri.

Vetiku monitooringupunkt rajati Rakvere fosforiidimaardla piiridesse, Ordoviitsiumi lubjakivide levilale, mille piires Rn uuringute eratellimuste täitmise käigus tuvastati talve perioodil

Pinnase radoonisisalduse ja looduskiirguse mõõtmise metoodilise juhendi maketi koostamine....... ning aparatuuri kontrollimise tugietaloni rajamine | 26

rida kõrgeid Rn kontsentratsioone. Vaatluspunktis katab lubjakive ligi 3 m paksune lubjakivipeenese- ja purrurikas moreen. Fosforiit lasub karbonaatsete kivimite kompleksi all, maapinnast 75–90 m sügavusel. Piirkonnas diktüoneemakilt puudub või levib laiguti. Fosforiidikihi paksus jääb 3,5–6 m piiridesse ja P2O5 sisaldus lasundis varieerub valdavalt 6–10% vahemikus (Raudsep jt, 1981). Fosforiidi U sisaldus varieerub suure tõenäosusega 10–20 g/t piirides (Petersell jt, 1986).

Augusti monitooringupunkt paikneb Devoni liivakivide levilal. Uuringupunktis katab liivakive moreen ja viimast peeneteraline liustikuveeline, vähese saviosakeste sisaldusega liiv.

Renoveeritud Tallinna ja kõikides uutes monitooringupunktides mõõdeti rajamise käigus pinnases 0,3 m, 0,55 m ja 0,8 m sügavusel gamma-spektomeetriga pinnase eU sisaldus ja Markus 10 abil samas sügavuses pinnaseõhus Rn sisaldus (RnM). Pinnases mõõdetud eU sisalduse järgi arvutati pinnaseõhus kujunev Ra-ga tasakaalus oleva RnG sisaldus eelpooltoodud valemi abil.

Need monitooringu rajamiseks ja jälgimiseks vajalikud lähteandmed on koondatud tabelisse 6.

Rn, kBq/m3

TALLINN

RnM 30 cm RnM 55 cm RnM 80 cm RnG 30 cm RnG 55 cm RnG 80 cm

140 130 120 110 100 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0 2009

2010

2011

2012

Year

Joonis 13. Kadaka tee (Tallinn) moderniseeritud monitooringupunkti pinnaseõhu RnM aegrea graafik kolmel erineval sügavusel.

Figure 13. Kadaka tee (Tallinn), a modernized monitoring point soil air RnM time series graph of three different depths.

2009

2010

2011

July

December

July

December

July

December

RnM 30 cm RnM 55 cm RnM 80 cm RnG 30 cm RnG 55 cm RnG 80 cm

July

Rn, kBq/m3

SUURUPI 480 460 440 420 400 380 360 340 320 300 280 260 240 220 200 180 160 140 120 100 80 60 40 20 0

2012

Time

Joonis 14. Suurupi (Harju) monitooringupunkti pinnaseõhu RnM aegrea graafik kolmel erineval sügavusel.

Figure 14. Suurupi (Harju) monitoring point soil air RnM time series graph of three different depths.

Pinnase radoonisisalduse ja looduskiirguse mõõtmise metoodilise juhendi maketi koostamine....... ning aparatuuri kontrollimise tugietaloni rajamine | 27

Joonis 15. Kahala (Harju) monitooringupunkti pinnase천hu RnM aegrea graafik kolmel erineval s체gavusel; * - vaatlused vanas Kahala seirepunktis.

Figure 15. Kahala (Harju) monitoring point soil air RnM time series graph of three different depths; * - observations at the old Kahala monitoring poin.t

Pinnase radoonisisalduse ja looduskiirguse m천천tmise metoodilise juhendi maketi koostamine....... ning aparatuuri kontrollimise tugietaloni rajamine | 28

Joonis 16. Kahala monitooringupunkti ümbruse pinnase RnM ja RnG sisalduste variatsioon: A – RnM sisaldus, kBq/m3; B – RnG sisaldus, kBq/m3; C – RnG:RnM; D – eU, ppm; monitooringupunkt on ümbritsetud ringiga.

Figure 16. Variation in RnM and RnG content in the soil surrounding Kahala monitoring point: A – RnM content, kBq/m3; B – RnG content, kBq/m3; C – RnG : RnM; D – eU, ppm; The monitoring point is highlighted with a circle.

Pinnase radoonisisalduse ja looduskiirguse mõõtmise metoodilise juhendi maketi koostamine....... ning aparatuuri kontrollimise tugietaloni rajamine | 29

3. Kahala (Harju)

2. Suurupi (Harju)

Sügavus, cm

Lito tüüp

1. Kadaka tee (Tallinn)

Monitooringu punkt

Tabel 6. Radioaktiivsete elementide sisaldus monitooringupunktide pinnases .

Table 6. The concentration of radioactive elements in the soil ob observation points.

30

lgl

4. Viljandi 5.Vetiku (Rakvere)

Sisaldus, KK

U g/t

eU g/t

Th g/t

K %

eTh g/t

eK %

Sisaldus, Gsp EGK

RnG, kBq/m3

eU g/t

eTh g/t

KK *

Gsp*

RnM** kBq/m3

eK %

2,5

3,2

0,44

3,7

4,9

0,48

3,7

4.8

0,9

56

56

63

55

2,8

2,7

0,38

3,6

3,2

0,39

3,6

3,1

0,38

55

54

88

80

8,0

3,8

0,39

3,5

3,7

0,42

3,7

3,6

0,44

53

56

101

18,5

6,4

2,43

15,0

6,0

2,12

11

5,5

1,8

247

176

177

55

20,5

8,5

0,29

13,1

5,3

1,56

15

5,9

1,95

216

247

186

80

28,8

11,2

4,25

11,4

5,0

1,76

17

6,5

1,93

188

280

148

18.3

8,2

1,18

2,7

4,3

0,49

2,5

3,6

0,4

40

38

12

55

5,3

4,9

0,53

5,8

5,3

0,56

4,8

5,1

0,69

86

73

15

80

10,9

6,8

0,61

8,0

5,5

0,49

8,0

5,9

0,58

119

122

vesi

2,2

7,4

2,35

1,4

6,5

1,89

1,3

6,1

1,9

22

21

21

55

2,1

8,9

2,68

2,2

8,8

2,39

2,5

9,7

2,6

35

40

40

80

2,6

13,2

2,72

2,9

10,2

2,42

2,9

11

3,1

46

46

39

2,2

10,7

2,48

2,4

9,8

3,36

1,7

6,3

1,9

34

24

26

1,7

6,0

1,52

1,1

4,7

1,45

24

16

20

30

30

30

6. Augusti (Põlva)

Sisaldus, AcmeLabs

30

lga

b

ml

mp

55 80 30

lgl

2,6

13,2

2,72

2,9

10,2

2,42

2,9

11

3,1

46

46

39

1,2

5,1

1,65

1,2

4,5

1,38

1.1

5,6

1,8

18

17

8

1,0

4,0

1,52

1,4

5,2

1,89

15

21

10

1,3

5,5

1,60

1,7

7,1

2,08

20

26

19

55 80

1,4

6,0

1,71

Analüüsi meetod: AcmeLabs – kogusisaldus; ICP (K) ja ICP-MS (U, Th); Eesti Kiirguskeskuse lab (KK). – Gammaspektromeetria IEC 1452:1995; EGK –Välimäärang, Gamma-spektrometria 320, Dedector model GPX-21A * eU sisalduse järgi arvutatud Rn sisaldus **Rajamiseaegne RnM sisaldus Pinnaseõhus RnM sisalduse kordusmõõtmiseks jäeti pinnasesse paigaldatud korrastatud ja korgiga suletavad torud alles. RnM sisalduse muutust pinnaseõhus hakati jälgima kolmes erinevas sügavuses keskmiselt kord kuus.

Pinnase radoonisisalduse ja looduskiirguse mõõtmise metoodilise juhendi maketi koostamine....... ning aparatuuri kontrollimise tugietaloni rajamine | 30

1.9.3. Pinnaseõhus säiliva RnM variatsioonid RnM sisalduse käitumine ajas on jälgitav monitooringupunktide pinnaseõhu aegrea graafikutel (joonised 13–15 ja 17–19). Kõikides vaatluspunktides kordub varasemalt Tallinna vaatluspunktis jälgitud seaduspära – RnM sisaldus suureneb pinnaseõhus sügis-talvisel ajal, kui halveneb pinnase aeratsioonivõime pinnase ülemise kihi suureneva niiskumise või külmumise tulemusel ja väheneb kevad- suvisel ajal, eriti soojadel kuivadel perioodidel, kui pinnase aeratsioonivõime on maksimaalne. On reaalne, et selline RnM sisalduse muutus toimub tingimustes, kus pinnaseõhku Ra radioaktiivsel lagunemise eralduva RnG kogus on stabiilne.

Sõltuvalt vaatluspunkide geoloogilisest olukorrast on aga sellel üldisel taustal erinevate vaatluspunktide pinnaseõhus Rn käitumine oluliselt erinev.

Joonis 17. Viljandi monitooringupunkti pinnaseõhu RnM aegrea graafik kolmel erineval sügavusel.

Märkus: 2011 a jaanuari ja veebruari mõõtmistulemused pole liiga märja pinnase tõttu usaldusväärsed. Markus töötas katkendlikult ja tõenäoliselt imes õhku lumest piki varrast.

Figure 17. Time series of soil air RnM at three different depths at the Viljandi monitoring point.

Note: In January and February 2011 measurement is not reliable because the soil is too wet.

Markus worked intermittently and probably sucked in air from the snow along the probe.

Joonis 18. Vetiku (Rakvere) monitooringupunkti pinnaseõhu RnM aegrea graafik kolmel erineval sügavusel Figure 18. Time series of soil air RnM at three different depths at the Vetiku (Rakvere) monitoring point.

Pinnase radoonisisalduse ja looduskiirguse mõõtmise metoodilise juhendi maketi koostamine....... ning aparatuuri kontrollimise tugietaloni rajamine | 31

Joonis 19. Augusti (Põlva) monitooringupunkti pinnaseõhu RnM aegrea graafik kolmel erineval sügavusel.

Figure 19. August’s (Põlva) monitoring point soil air RnM time series graph of three different depths.

Kadaka tee (Tallinna) monitooringupunktis on RnM sisalduse muutus 3 erineval sügavusel erinev (joonis 13). Mida sügavamal toimus mõõtmine, seda suurem oli pinnaseõhus RnM sisaldus.

Maksimaalne RnM sisalduse tase pinnaseõhus saabus kõikidel sügavustel hilistalvel (märtsis), kui lumi hakkas sulama. Sellel perioodil tõusis RnM sisaldus 80 cm sügavusel pinnaseõhus 129 kBq/m3) ja ületas pinnases eU sisalduse järgi kalkuleeritu (RnG) ligi 2,3 korda, kuid lähenes sellele 1,6 m sügavusel RnG tasemele (121 kBq/m3) Pea kõikjal, ka suvel kuival perioodil, kui pinnase aeratsioon oli maksimaalne, jäi RnM sisaldus 0,8 m sügavusel kõrgemaks kuni 1,5 korda, kui pinnases eU sisaldus lubas eeldada. Põhjuseks on täiendav Rn migratsioon sügavamatest kihtidest, mille tulemusel RnM sisaldus lähenes halvimates aeratsioonitingimustes 1,6 m sügavusel RnG sisaldusele. Monitooringupunktis säilis RnM sisalduse erinevus erinevates sügavustes ka halvimal aeratsiooniperioodil. See lubab eeldada, et monitooringupunktis ei vähene aeratsioon 0tasemeni isegi talvel, kui aeratsioonitingimused on maksimaalselt halvad ja pinnase sügavamates kihtides võib eeldada diktüoneemakilda purru ja peenese sisaldus suurenemist 1,6 m sügavusel teadaoleva suhtes.

Nagu mainitud, sisaldab Suurupi monitooringupunkti pinnas varieeruvas hulgas ditüoneemakilda peenest ja purdu. Pinnas on U rikas (18–28 g/t) ja oluliselt madalama eU sisaldusega (10,7–12 g/t; tabel 6 ). Pinnasest toimub intensiivne Ra väljakanne. On iseloomulik, et 3 erineval sügavusel on pinnaseõhus RnM sisaldused lähedased (joonis 14), kaootiliselt isegi suuremad madalal sügavusel ja valdavalt kuni 2 korda madalamad, kui pinnases eU sisaldus lubab eeldada. Vaid talveperioodil läheneb RnM tase RnG tasemele. Samas suureneb pinnases sügavuse suunas eU ja U sisaldus. Eriti kõrge RnM tase fikseeriti 2010. a märtsis lume sulaperioodil. Rn sisaldus ulatus pinnaseõhus huumushorisondi all 463 kBq/m3, mis on ligi 2 korda kõrgem, kui pinnases eU sisaldus lubab eeldada ning küllalt lähedane diktüoneemakildas kujunevale. RnM maksimumsisaldus pinnaseõhus saabub lume sulaperioodil, kui maapind on veel külmunud, kuid aeratsiooni takistab täiendavalt huumushorisondi ülemisse ossa migreeruv lume sulavesi. Eriti kõrge Rn sisaldus pärineb tõenäoliselt diktüoneemakildast, mis on monoliitne ja mille Rn potentsiaal on kõrge (>1000 kBq/m3), kuid emanatsioonikoefitsient väike (<0,1).

Kahala monitooringupunktis on pinnas (vähese tolmusisaldusega liiv) fosfaatse materjali, U ja eU rikas, vastavalt P2O5 kuni 5% ja U kuni 8 g/t. eU sisaldus on kõrge ja suureneb sügavuse suunas (tabel 6). Samas pinnaseõhus on säiliv RnM sisaldus enam kui 4 korda madalam kui liivas eU sisaldus lubab eeldada (joonis 15). Kuigi RnM sisalduse muutuse jälgimist pinnaseõhus 3 erinevas sügavuses takistas ajuti kõrge pinnasevee tase, on märgata

Pinnase radoonisisalduse ja looduskiirguse mõõtmise metoodilise juhendi maketi koostamine....... ning aparatuuri kontrollimise tugietaloni rajamine | 32

mõõtmistasemete sügavuse suurenedes pea aastaringselt RnM kõrgemat sisaldust. On märkimistvääriv, et kuigi talvel külmal perioodil Rn sisaldus pinnaseõhus tõusis, jäi see oluliselt madalamaks eU sisalduse järgi kalkuleeritust. Sama liivalasundi levi jätkub laial alal, kus valdavas enamuses proovipunktides on 0,8 m sügavusel eU sisaldus kõrge (5,2–9,2 g/t), RnM sisaldus valdavalt madal (joonis 16). Toodud monitooringupunkti andmed on mõtlemapanevad. Need näitavad, et ka talvel ei muutu külmunud märg liiv Rn migratsiooni oluliselt takistavaks teguriks.

Monitooringupunktist ligi 60 m idas, moreeni levilal, kus eU sisalduse (7 g/t) järgi on RnG sisaldus ligi 106 kBq/m3 on ka RnM sisaldus sellele lähedane (joonis 16).

Viljandi monitooringupunktis levivas moreenis varieerub U ja eU sisaldus Eesti fooni piirides (tabel 6). Kevad-suvistel perioodidel on RnM sisaldus madalam RnG sisaldusest, sügistalveperioodidel vastupidi. RnM sisalduse tõus algab pinnaseõhus, kui pinnast kattev kasvukiht sügisel märgub, temperatuur langeb ja maapind hakkab külmuma (joonis 17). Rn sisaldus saavutab maksimumi perioodil, kui maapind on külmunud ja ületab pinnases Ra lagunemisel tekkiva Rn sisalduse kuni 2 korda. Monitooringupunktis toimub sügavamatest kihtidest Rn juurdekanne, mis on sageli iseloomulik Devoni kivimite levilale (Petersell jt 2004).

Vetiku monitooringupunktis leviv pinnas (moreen) on madala eU ja U sisaldusega. Ka pinnases Ra lagunemisel pinnaseõhku eralduva Rn (RnG) sisaldus on madal (tabel 6). 0,8 m sügavusel ületab suveperioodil RnM sisaldus pinnaseõhus ligi 2 korda ja talveperioodil ligi 5 korda Ra-st pinnases kujuneva taseme ning ulatub 106 kBq/m3 (joonis 18). Vaatluspunkti piirkonnas levivad lubjakivid ja põlevkivi (kukersiit) on madala U sisaldusega (<3g/t) ja nendest ei kaasne olulist Rn eraldumist. Reaalseks RnM allikaks on 75–90 m sügavusel lasuv fosforiit, mille U sisaldus on suure tõenäosusega 10–20 g/t piirides ja mille poorides (lõhedes) kujuneva Rn kontsentratsioon võib ületada 300 kBq/m3 piiri.

Augusti monitooringupunktis on pinnast moodustav liiv madala U ja eU sisaldusega (tabel 6). Aluspõhja kivimite kohta vastavad andmed puuduvad. RnM sisalduse kiire vähenemine kasvukihi suunas nii suvel kui ka talvel (joonis 19) tõendab, et pinnase aeratsioon on väga hea ja see ei vähene oluliselt ka talvel. Sellel taustal eralduvad märtsis mõõdetud kõrged (kuni 90 kBq/m3) RnM tulemused. Mõõtmise ajal oli vaatluspunkti ümbrus kaetud jää ja veekihiga ning pinnase aeratsioon muutunud madalaks. Ühe-aastase kestvusega aegrea vaatlustulemused muidugi ei võimalda teha ühemõttelisi järeldusi, kuid tõenäoliselt esineb aluspõhja moodustavates Devoni kivimites kõrge U sisaldusega erimeid.

1.9.4. Olulisemad järeldused Kuue monitooringupunkti pinnaseõhus 3 erinevas sügavuses jälgitud radoonisisalduse muutustest selgub, et kõikides uuringupunktides sõltub pinnaseõhus säiliva RnM sisalduse kontsentratsioon pinnase ja aluspõhjakivimite litoloogilisest läbilõikest ja nende U sisaldusest, mõõtmise ajast ja sademetest. Määravat tähtsust omab uuringupunktis pinnast katva kasvukihi (huumushorisondi) iseloom, mõõtmise ajal selle niiskus ja temperatuur. Pinnaseõhus erineb oluliselt kevad-suvisel ja sügis-talvisel perioodidel mõõdetud RnM tase. RnM sisalduse tõus algab sügisel, kui pinnase kasvukiht hakkab enam märguma ja õhuniiskus kasvama saavutab maksimumi hilistalvel ja langeb kiiresti kevadel, kui maapind sulab ja toimub kiire pinnase kuivamine.

Talveperioodil, kui pinnase kasvukihi külmumise ja märgumise tulemusel aeratsioon muutub minimaalseks, kajastub alati pinnaseõhus sügavamalt migreeruva Rn sisaldus, mis võib kordades ületada pinnases eU sisalduse järgi kujuneva.

Eestis tehtud pinnase Rn-riski uuringud ja nende esialgsete järelduste kontrollimiseks rajatud Rn monitooringu tulemused kinnitavad üheselt, et pinnase Rn-riski tegelikku taset on Eesti tingimustes võimalik hinnata ainult uuringupunktides paralleelselt 2 meetodi kasutamisega: 1) pinnases mõõdetud Ra sisalduse järgi pinnaseõhku eralduva Rn sisalduse arvutamise ja 2) pinnasaseõhus oleva Rn sisalduse otsemõõtmise andmete võrdleval hindamisel. Esimesel juhul saame anda hinnangu pinnase Rn-sisalduse potentsiaalse riskitaseme

Pinnase radoonisisalduse ja looduskiirguse mõõtmise metoodilise juhendi maketi koostamine....... ning aparatuuri kontrollimise tugietaloni rajamine | 33

kohta. Teisel juhul saame tulemuse, milline on sõltuv hetke–tingimustest (aastaaeg, niiskus jt) ja võimalikust sügavamalt lisanduvast. Gamma–spektromeetri abil on võimalik mõõta pinnases eU sisaldust ja selle sisalduse järgi kalkuleerida pinnaseõhku Ra radioaktiivsel lagunemisel eralduva Rn sisalduse taset (RnG). Emanomeeter võimaldab mõõta pinnaseõhus aeratsioonist alles jääva Rn sisaldust, millele lisandub sügavamalt migreeruv (RnM). Mõlemad meetodid selgitavad pinnase Rn-riski taset, kuid selle erinevaid peamisi allikaid. Ehitiste aluses pinnases, kus ehitised kui ekraanid muudavad aeratsioonitaseme 0-lähedaseks, on RnG tase määrava tähtsusega tingimustes, kui ei toimu täiendavalt Rn juurdekannet sügavamatest kihtidest. Markus-10 mõõdetud Rn sisalduse tase pole, esmajärjekorras kevadisel ja -suvisel perioodil, usaldusväärne. Sõltuvalt mõõtmise ajast võivad RnM tulemused samas punktis olla tegelikest madalamad kuni 2–3 korda.

RnG tulemused ei kajasta otseselt sügavamalt migreeruvat Rn, annavad aga täiendavaid teadmisi pinnase looduskiirguse tasemest. Koos konkreetseid geoloogilisi ja geokeemilisi tingimusi arvestades võimaldavad kahe meetodi mõõtmise tulemused anda maa-ala Rn-riski tasemest küllalt objektiivse ettekujutuse. Tuleb aga arvestada, et kevad-suvistel kuivadel perioodidel võivad kujuneda aeratsioonitingimused väga headeks, mille põhjusel ka RnM tulemus ei võimalda alati hinnata Rn juurdekande tegelikku ulatust sügavamatest kihtidest.

1.10. Looduskiirgus Nagu loodusliku radioaktiivsuse kirjelduses esitatud põhjustavad pinnase looduskiirguse seal levivate looduslikult radioaktiivsete elementide U ja Th isotoobid U-238 ja Th-232 ning K isotoop K40.

Looduskiirguse allikatena on pinnases määrava tähtsusega eU, eTh ja eK sisalduse tase ning jaotus.

Kui U-238 moodustab kogu U-st 99,23% ja Th-232 sisaldus Th-st >99,9%, siis ainsana K isotoopidest looduslikul kujul radioaktiivne isotoop K-40 moodustab keskmiselt kogu maakoore K sisaldusest ainult 0,012%. Isotoobi sisaldus on mõnevõrra muutuv. Ühelt poolt toimub K-40 pidev vähenemine radioaktiivse lagunemise tulemusel, teiselt poolt on selgitatud, et K-40 kogus täieneb maakoore ülemises osas nii vulkaaniliste, intrusiivsete ja teiste süvaprotsesside tulemusel kui ka kosmilise tolmu arvelt (Ivanov, 1994). Samas võib ka eeldada, et K-40 migratsioon on eksogeensetes tingimustes teistest K isotoopidest mõnevõrra erinev. Kõik need protsessid võivad lokaalselt mõjutada K-40 jaotuse heterogeensust maakoores ja ka pinnakattes ning sellest tulenevalt ka eK sisaldust.

U-238 ja Th-232 radioaktiivlagunemisrea põhijoontest annavad ülevaate tabelid 1 ja 2, nende ja K-40 sisaldusest pinnases tabel 7.

K-40 radioaktiivlagunemisrida on lihtne. K-40 poolestusaeg on küll pikk – 1,3×109 aastat, kuid K-40 muutub ȕ-lagunemisel stabiilseks Ca-40 isotoobiks. Protsessiga kaasneb ȕ- ja Ȗ-kiirgus, milles looduskiirguse seisukohalt jääb määravaks gammakiirgus.

Pinnases oleva eU, eTh ja eK sisaldus tuuakse Eesti pinnast moodustavate setete geneetilislitoloogiliste tüüpide lõikes tabelis. Nende elementide sisalduste järgi kalkuleeritud pinnase looduskiirguse taset iseloomustavad pinnase Rn-riski kaardi kompleksi kuuluvad lehed 4 ja 8).

Mainitud kaardi koostamisel on aluseks võetud Keskkonnaministri 26. mail 2005 a määrusega nr 45 (Kiirgustöötaja …, 2005) kehtestatud nõuded ja Põhjamaade soovitused (Naturally …, 2000).

Kaardi koostamisel kasutatakse põhiühikuna majaehitusmaterjalidele või täitepinnasele lubatud looduskiirguse piirväärtust, mis arvutatakse valemi (elementide sisaldus on Bq/kg) C = 226Ra/300 + 232Th/200 + 40K/3000 järgi, kus C – ehitusmaterjalides lubatud looduskiirguse tase, ehk eriaktiivsuse indeks, mis ei või ületada “1”.

Pinnase radoonisisalduse ja looduskiirguse mõõtmise metoodilise juhendi maketi koostamine....... ning aparatuuri kontrollimise tugietaloni rajamine | 34

See vastab kiirgusdoosi tasemele ligikaudu 1 mSv/a elanikele, kes viibivad sellise looduskiirgusega keskkonnas üle 75% ajast.

Märkus: 1 mg/kg eU = 12.3 Bq/kg; 1 mg/kg Th-232= 4 Bq/kg; 1% eK (K-40) = 310 Bq/kg.

Väärib tähelepanu, et toodud nõuetele tuginedes võib Ra ja U loodusliku tasakaalu korral majaehitusmaterjalis ja täitepinnases U sisaldus ulatuda 24 mg/kg, mis on kordades suurem vastavalt soovitatust ja lubatust elamurajooni pinnases (Pinnases …, 2010).

Tabel 7. Eesti pinnakatte olulisimate litotüüpide eK, eU ja eTh sisaldus ning looduskiirguse tase.

Table 7. The content of eK, eU ja eTh and the level of naturale radiation in main litothypes of the Quaternary cover of Estonia.

Litotüüp Balti mere liivad, aleuriidid, kruus (b) Liustikuvee setted Liiv, kruus (lgl) Aleuriit (lga) Savi (lgs) Glatsifluviaalsed setted (fgl) Põhja-Eesti moreen (mp) Lõuna-Eesti moreen (ml) Klindialused ja nõlvade setted (kla) Tehnogeensed setted (t) Kõik kvaternaarisetted kokku Balti mere liivad, aleuriidid, kruus (b) Liustikuvee setted Liiv, kruus (lgl) Aleuriit (lga) Savi (lgs) Glatsifluviaalsed setted (fgl) Põhja-Eesti moreen (mp) Lõuna-Eesti moreen (ml) Klindialused ja nõlvade setted (kla) Tehnogeensed setted (t) Kõik kvaternaarisetted kokku Balti mere liivad, aleuriidid, kruus (b) Liustikuvee setted

xmax

xa

s

xg

sg

eK, % 145 0,00

12,50

1,80

1,29

1,46

2,07

148 85 33 85 290

0,20 1,37 1,40 0,52 0,13

4,70 42,40 4,60 4,40 7,41

2,09 3,32 3,34 2,06 2,11

0,86 4,40 0,72 0,92 0,86

1,87 2,82 3,25 1,86 1,93

1,67 1,51 1,28 1,62 1,55

159 64 42 1054

1,69 0,13 0,59 0,00

4,49 6,50 5,07 42,40

3,02 1,98 1,75 2,32

0,53 1,39 0,84 1,63

2,98 1,57 1,60 2,03

1,20 2,04 1,51 1,73

eU, ppm 145 0,07

12,40

2,50

2,60

1,60

2,69

148 0,07 18,60 3,12 3,49 85 0,50 46,40 3,64 5,88 33 1,40 106,00 6,62 17,92 85 0,20 17,30 2,63 2,98 290 0,07 37,25 3,51 3,93 159 0,60 14,60 2,29 1,19 64 1,50 53,95 11,91 8,99 42 1,32 24,70 4,83 4,69 1054 0,07 106,00 3,80 5,79 eTh, ppm 145 0,00 22,20 6,07 3,98

2,03 2,49 3,62 1,73 2,44 2,14 9,53 3,69 2,41

2,47 2,05 2,03 2,42 2,26 1,43 1,96 1,95 2,44

5,07

1,85

n

xmin

Litotüüp

n

xmin

xmax

xa

s

xg

sg

Liiv, kruus (lgl)

148

1,48

21,00

7,55

3,36

6,80

1,61

Pinnase radoonisisalduse ja looduskiirguse mõõtmise metoodilise juhendi maketi koostamine....... ning aparatuuri kontrollimise tugietaloni rajamine | 35

Aleuriit (lga) 85 2,73 23,10 10,42 Savi (lgs) 33 7,60 20,35 14,69 Glatsifluviaalsed setted (fgl) 85 0,98 25,00 7,75 Põhja-Eesti moreen (mp) 290 0,80 20,20 8,43 Lõuna-Eesti moreen (ml) 159 4,00 18,92 10,40 Klindialused ja nõlvade setted (kla) 64 2,93 20,00 8,45 Tehnogeensed setted (t) 42 1,50 20,09 6,84 Kõik kvaternaarisetted kokku 1054 0,80 25,00 Looduskiirgus , eriaktiivsuse indeksites (ohutu <1) Balti mere liivad, aleuriidid, kruus (b) 145 0,06 1,74 0,41 Liustikuvee setted Liiv, kruus (lgl) 148 0,07 1,13 0,49

3,91 9,63 3,13 14,34 4,66 6,45 3,72 7,53 2,50 10,09 3,23 7,88 3,10 6,27

1,52 1,25 1,90 1,71 1,28 1,46 1,53

0,22 0,36

1,70

0,20 0,45

1,54

Aleuriit (lga) Savi (lgs) Glatsifluviaalsed setted (fgl) Põhja-Eesti moreen (mp) Lõuna-Eesti moreen (ml) Klindialused ja nõlvade setted (kla) Tehnogeensed setted (t) Kõik kvaternaarisetted kokku

0,64 0,75 0,26 0,25 0,13 0,50 0,27 0,36

1,52 1,43 1,75 1,62 1,21 1,60 1,51 1,65

85 33 85 290 160 64 42 1055

0,29 0,55 0,08 0,02 0,00 0,34 0,23 0,00

5,62 5,02 1,32 2,16 1,06 2,95 1,66 5,62

0,70 0,91 0,48 0,53 0,61 0,86 0,52 0,57

0,61 0,82 0,41 0,48 0,60 0,76 0,47 0,50

2. Pinnase radooniriski ja looduskiirguse taseme selgitamise metoodilise juhendi makett ja soovitused

2.1. Hetkeolukord Tunnustatud metoodika pinnase Rn-riski ja looduskiirguse taseme selgitamiseks täna Eestis puudub.

Ainuke ksutatav dokument, kus tuuakse pinnase Rn-riski taseme selgitamise soovitatav metoodika, on Eesti Standard EVS 840:2009 (Radooniohutu …, 2010). Sellele dokumendile tuginedes tuleb projekteeritava objektialuse pinnase Rn riski taset selgitada ainult Ra sisalduse tasemele tuginedes. Nagu selgus eespool toodust (pt 1.8), ei arvesta selline metoodika sügavamalt migreeruva Rn täiendavat mõju, mis Eesti geoloogilistes tingimustes on paljudes kohtades erakordselt oluline.

Sellest tulenevalt tuleks Eestis EVS 840:2009 soovitatud metoodika asendada Rootsis ja teistes Põhjamaades kasutusel oleva ning Eesti Geoloogiakeskuses täiendatud metoodikaga. Sellele tuginedes selgitatakse pinnase Rn-riski tase pinnases mõõdetud Ra sisalduse järgi pinnaseõhku eralduva Rn sisalduse kalkuleerimise (RnG) ja pinnasaseõhus oleva Rn sisalduse otsemõõtmise (RnM) andmete koos interpreteerimise tulemusena.

Pinnase looduskiirguse taset on Eestis selgitanud ainult EGK. Erinevalt Rootsist ja Soomest, kus vajadus pinnase loodukiirguse taseme selgitamiseks on tunnustatud ja selle jälgimine elurajoonides kohustuslik, ei täideta Eestis seda kohustava KKM 2005.a määruse nr 45 nõudena.

Kuna Rn ja looduskiirguse poolt elanikele mõjuv kiirgusdoos on tegelikult loodusliku

Pinnase radoonisisalduse ja looduskiirguse mõõtmise metoodilise juhendi maketi koostamine....... ning aparatuuri kontrollimise tugietaloni rajamine | 36

radioaktiivkiirguse erinevad tahud, tuleb nende mõju inimese tervisele ka sellisena hinnata, eraldi ja summana koos.

Kui pinnases gamma-spektomeetriga Ra sisalduse mõõtmisel mõõdetakse samuti eTh ja eK sisaldus, siis selline lähenemine võimaldab üheaegselt eraldi selgitada uuritava objekti pinnase Rnriski ja looduskiirguse taset ning vajadusel anda soovitused nende mõju minimeerimiseks.

2.2. Üldised suunised Metoodilise juhendi maketi koostamisel on lähtutud Rootsi jt Põhjamaade metoodilistest suunistest ning Eestis omandatud kogemustest. Selle põhjenduseks on, et Põhjamaade ja Eesti territooriumi geoloogiline areng oli Holotseenis lähedane. Nende riikide territooriumid allusid viimasele Järva mandrijäätumisele (joonis 2) ning sellel ja hilisemal perioodil säilisid lähedased pinnakatet moodustavate setete kujunemise, setete murenemise ja elementide migratsiooni tingimused (Donner, 1996). Kahtlemata mängis metoodika kujundamisel olulist osa ka pikaajaliste kogemustega Rootsi erialateadlaste vahetu osavõtt Eesti maismaa Rn-riski kaardi koostamisest (Petersell jt, 2004). Samuti oli uuringuteks valitud Põhjamaades kasutusel olev aparatuur – emanomeeter Markus 10 ja gamma-spektomeeter 256 GR ning nende uuendatud modifikatsioonid.

Eesti pinnase Rn-riski ja looduskiirguse taseme selgitamise algperioodiks oli nende aparaatide töökindlus ja mõõtmistulemuste korrektsus tõestatud juba kümneid aastaid Rootsis kestnud uuringutega.

Metoodilise juhendi maketi koostamisel on arvestatud Rn-riski ja loodukiirgust põhjustavate geoloogiliste tingimuste ning Rn käitumise eripära. Koostamisel tuginetakse EGK-s olemasolevale Rn ja Ra ning looduskiirgust iseloomustavale andmebaasile, EVS 840:2009 ja teiste dokumentide ning kirjanduse nõuetele ja soovitustele, samuti EGK seireandmetele.

Tulevikus peavad autorid vajalikuks Eestis ühtse radooni andmebaasi loomise. Andmebaasis peaksid olema andmed radooni sisalduse kohta pinnaseõhus ja majade siseõhus ning andmed pinnase looduskiirguse kohta. Andmed peaksid olema uurijatele kättesaadavad.

2.3. Metoodilise juhendi makett 2.3.1. Pinnase Rn-riski ja looduskiirguse taseme selgitamise nõuded Pinnaseõhus Rn sisalduse ja pinnases eU, eTh ja eK sisalduse mõõtmisel tuleb tugineda Mõõteseaduse nõuetele (Mõõteseadus, 2004).

Mõõtmisi teostaval persoonil peab olema vajalik kvalifikatsioon, geoloogilised teadmised ja KKM (või KKM poolt määratud pädeva asutuse) poolt väljastatud kehtiv tegevuslitsents. Pädev mõõtja võib kasutada aparatuuri, mille taatluskohustus on täidetud või mida on jälgitavalt kalibreeritud väärtuse või kontrolletaloni abil.

Kõik mõõtmistulemused peavad olema dokumenteeritud ja vormistatud tellijale arusaadaval kujul. Dokumenteeritud mõõtmistulemused peavad sisaldama kasutatud aparatuuri loetelu ja kogu informatsiooni, mis on vajalik mõõtetulemuste objektiivsuse hindamiseks ja mõõtetulemuste tõlgendamiseks.

Kõik mõõtmistulemused kantakse selleks otstarbeks koostatud vormile (lisa 1).

Mõõtmispunktide asukoha koordinaadid tuleb anda WGS-84 süsteemis täpsusega ±10 m.

Kuna mõõtmistulemused on aegumatud ja tervise kaitsele suunatud, peavad need olema kättesaadavad radooniuuringutega tegelevatele spetsialistidele. Laiale avalikkusele peavad olema kättesaadavad üldistatud tulemused. Mõõtmistulemuste aruanded tuleb edastada lisaks tellijale samuti Keskkonnaameti Kiirgusosakonda loodavasse riikliku tähtsusega fondi.

Mõõtmistulemuste õigsust kinnitab allkirjaga mõõtmist teostanud isik ja loodava radooni andmebaasi ametnik.

Pinnase radoonisisalduse ja looduskiirguse mõõtmise metoodilise juhendi maketi koostamine....... ning aparatuuri kontrollimise tugietaloni rajamine | 37

2.3.2. EGK kasutusel olev aparatuur Metoodilise juhendi koostamiseks kasutatud info on kogutud alljärgnevalt kirjeldatud aparatuuri abil, mille mudeleid on võimalik varieerida. Oluline on, et kasutataval aparatuuril oleks nõutav täpsusklass.

Pinnases eU, eTh ja eK sialduse mõõtmine: gamma-spektromeeter, GR-320 Portable gamma ray spectrometer, Detector model GPX-21A, valmitajatehas SAIC Exploranium, A Division of SAIC Canada. Aparaadi tundlikkus on: eU – 0,2 g/t; eTh – 0,5 g/t, eK – 0,1%.

Mõõtmise juhuslik viga (faktiline) kontroll (jälgitavuse) etaloni mõõtmise andmetel: ± 6%.

Pinnaseõhus Rn sisalduse mõõtmine: emanomeeter MARKUS-10; Gammadata, Rootsi. Aparaadi tundlikkus 1 kBq/m3. Mõõtmise juhuslik viga (faktiline) kontroll (jälgitavuse) etaloni mõõtmise andmetel: ± 9%).

Kuna Eesti territooriumi pindala on tagasihoidlik, kuid Ra-riski ja looduskiirguse tase varieeruv, on uuringutulemuste otstarbekamaks ja efektiivsemaks kasutamiseks soovitatav kasutada kõikide Rnriski ja looduskiirguse taset selgitavate asutuste ja üksikekspertide poolt sama süsteemi töökindlana näidanud gamma-spektromeetreid ja emanomeetreid või nende moderniseeritud variante.

Välisõhus ja siseõhus Rn sisalduse lühiajaline (1 kuni 48 tundi) mõõtmine: Atmos 12DPX (Radon Gas Monitor). Aparaadi tundlikkus 10 Bq/m3. Suhtelise vea % pole stabiilne. Täpsus suureneb Rn sisalduse suurenemisel möödetavas õhus.

Pinnase loodus- (gamma) kiirguse taseme kaardistamine: radiomeeter (CPȆ-88H). Aparaadi tundlikkus 0,0025 µSv/h. Mõõtmise juhuslik viga (faktiline) aparaadisisese etaloni mõõtmise andmed: ± 8%).

2.3.3. Aparatuuri töökindluse kontroll Aparatuuri töökindluse kontroll teostatakse akrediteerimisel valmistajatehases või selleks korrastatud laboris iga 3–5 aastase perioodi järgi või sagedamini, kui jälgitavuse etaloni mõõtmistulemus hakkab erinema keskmisest väärtusest: - gamma-spektromeeter enam kui ± 5%; - Markus 10 enam kui ± 10%; - radiomeeter (CPȆ-88H) etaloni näidust enam kui ± 10%.

Aparatuuri pidev töökindluse kontroll (töötamise perioodidel) toimub kontrolletaloni väärtuse abil sagedusega - gamma-spektromeeter – 1 kord 1 kuni 3 kuu jooksul; - Markus 10 – 1 kord 1 kuni 3 kuu jooksul; - radiomeeter, alati enne mõõtmise algust ja samuti pärast mõõtmise lõpetamist, kui see kestab üle 4 tunni; Atmos 12DPX – 1 kord 1 kuni 3 kuu jooksul.

Täiendav kontroll jälgitavuse etaloni baasil toimub alati pärast aparatuuri korrastamist (akude või patareide vahetust, skaala või mõõteaja muutust jm).

2.3.4. Pinnase liigitus Rn-riski ja looduskiirguse taseme alusel Orienteeruva ülevaate Eesti pinnase Rn-riski ja looduskiirguse tasemest annavad Eesti ja Tallinna piirkonna radooniriski kaardid (vastavalt lehed 1 kuni 4 ja 5 kuni 8) ning vastavasisulised tabelid (tabelid 5 ja 7).

Rootsis, Soomes ja Eestis (Clavensjö, Åkerblom, 1994; Naturally…, 2000; Petersell jt., 2004) läbiviidud vastavasuunalistest uuringutest järeldub, et sõltuvalt pinnase eU sisaldusest ja litoloogilisest iseloomust on Rn ohtlikud need pinnased, millede õhus kujunev Rn sisaldus ületab 40 kuni 60 kBq/m3 (keskmiselt 50 kBq/m3 piiri) ja looduskiirguse ohtlikud on pinnased, millede gammakiirguse tase ületab 26–28 µR/h ehk 0,26–0,28 µSv/h piiri (koos kosmilise kiirgusega)..

Tulenevalt pinnaseõhus kujunevast Rn sisaldusest erinevad maja siseõhus Rn-riski minimeerivate meetmete vajalikud valikud. Vastavuses Eestis kehtivatele piirnormidele (Radooniohutu…, 2009), pinnaseõhus otsemõõdetud (RnM) ja pinnases eU sisalduse järgi arvutatud (RnG) Rn sisalduse

Pinnase radoonisisalduse ja looduskiirguse mõõtmise metoodilise juhendi maketi koostamine....... ning aparatuuri kontrollimise tugietaloni rajamine | 38

erinevusele (joonis 20) ja Rn-riski uuringute käigus omandatud kogemustele kuulub hoonestusala pinnas (kivim): -

Madala Rn-riskiga pinnaste kategooriasse, kui Rn sisaldus 1 m sügavusel pinnaseõhus otsemõõtmisel (RnM) või eU järgi arvutatult (RnG) jääb vastavalt alla 10 ja 14 kBq/m3 piiri. Nendes pinnastes ei peaks eU sisaldus ületama 1 mg/kg. Nende pinnaste looduskiirguse tase jääb orienteeruvalt alla 40% lubatust.

- Normaalse Rn-sisaldusega pinnaste kategooriasse, kui Rn sisaldus 1 m sügavusel pinnaseõhus otsemõõtmisel (RnM) või eU järgi arvutatult (RnG) jääb vastavalt alla 40 ja 50 kBq/m3 piiri. Nendes pinnastes ei peaks eU sisaldus ületama 3,5–4 mg/kg. Sellisel juhul, kui jälgitakse ehitusel normaalse tava nõudeid (Radooniohutu.., 2009, tabel 3 – normaalne) võib kõrge (>200 Bq/m3) Rn sisaldus kujuneda ainult üksikute majade siseõhus. Nende pinnaste looduskiirguse tase jääb orienteeruvalt 30–60% piiridesse lubatust.

Kõrge Rn-sisaldusega pinnaste kategooriasse, kui Rn sisaldus 1 m sügavusel pinnase–õhus otsemõõtmisel (RnM) või eU järgi arvutatult (RnG) ületab vastavalt 40 ja 50 kBq/m3 piiri, kuid ei ületa 200 või 250 kBq/m3. Nendes pinnastes ei ületa eU sisaldus 15–20 mg/kg Sellisel pinnasel võib kõrge (>200 Bq/m3) Rn sisaldus majade siseõhus Rn vastaseid meetmeid kasutamata kujuneda orienteeruvalt kuni 50% majades. Nende pinnaste looduskiirguse tase jääb orienteeruvalt 50–100% piiridesse lubatust.

Joonis 20. Difusiooni mõju radooni sisaldusele pinnase õhus erineval sügavusel sõmerliivas, saviliivas ja liivsavis teoreetiliste arvutuste järgi (Åkerblom et al., 1990).

Figure 20. The effect of diffusion on radon concentration in soil air at varying depths. in gravel, sandy till and silt. Based on theoretical calculations (Åkerblom et al., 1990).

Eriti kõrge Rn-sisaldusega pinnaste kategooriasse, kui Rn sisaldus 1 m sügavusel pinnaseõhus otsemõõtmise (RnM) või eU järgi arvutatult (RnG) ületab vastavalt 200 ja 250 kBq/m3 piiri. Nendes pinnastes ületab eU sisaldus tavaliselt 15–20 mg/kg piiri. Kõrge (>200 Bq/m3) Rn sisaldus majade siseõhus võib Rn vastaseid meetmeid kasutamata kujuneda enamuses majades.

Nende pinnaste looduskiirguse tase ületab orienteeruvalt lubatud piiri (100%) kuni 2 korda, harva enam.

Pinnase radoonisisalduse ja looduskiirguse mõõtmise metoodilise juhendi maketi koostamine....... ning aparatuuri kontrollimise tugietaloni rajamine | 39

Põhjamaade poolt soovitatud piirnormide (Naturally…, 2000) alusel loetakse Rn-ohtlikeks sellised pinnased, kus Rn sisaldus maapinnast 1 m sügavusel pinnaseõhus võib ületada 50– 60 kBq/m3 piiri. Selles kontekstis tuleb mainida, et viimase 10 a jooksul on Rn tervist– kahjustava mõju piirid muutunud oluliselt rangemaks (WHO, 2010).

2.3.5. Nõuded väliuuringutele Uuringupunktide asukoha valikust ja tihedusest Välimõõtmised teostatakse kavandatava ehitise või kinnistu (uuritava maa-ala) piirides või laiemal alal sõltuvalt lahendatavast ülesandest. Uuringupunktide asukoha lõplik valik teostatakse pinnase gammakiirguse andmetele tuginedes. Kui on olemas varasem andmestik valitakse uuringupunkti (punktide) asukohaks kõrgendatud gammakiirgusega ala. See välistab võimalike radooniohtlike laikude vahelejätmise.

Uuringupunktide tihedus sõltub uuringu eesmärgist, piirkonna Rn-riski tasemest ja geoloogilisest ehitusest. Üksikindividuaalelamu piiridesse tuleb rajada vähemalt 1 kompleksne uuringupunkt. Suuremate kinnistute korral on soovitatav minimaalseks komplekssete uuringupunktide arvuks 3.

Sügavamalt migreeruva Rn olemasolu kahtlustuse korral on soovitatav oletust kontrollida pinnaseõhus RnM täiendava mõõtmisega.

Pinnase Rn-riski ja looduskiirguse taseme mõõtmine Radiomeetri abil kaardistatakse objekti maa-ala gammakiirguse tase, gamma-spektromeetriga mõõdetakse pinnases eU, eK ja eTh sisaldus ja emanomeetriga mõõdetakse pinnaseõhus olev RnM sisaldus.

Maa-ala gammakiirguse taseme selgitamine annab ettekujutuse hinnatava ala gammakiirguse iseloomust, võimaldab vältida võimalike kõrgemate (enam kui 0,03 ȝSv/h kõrgem ala keskmisest) radooniohtlike laikude vahelejätmise ja avastada juhusliku radioaktiivset saastet.

Rn sisaldus selgitatakse pinnaseõhus paralleelselt 2 meetodiga: pinnases eU sisalduse ja pinnaseõhus Rn sisalduse mõõtmise teel. eU, eK ja eTh sisaldus mõõdetakse pinnases gamma-spektromeetri abil 0,8 m sügavuses kaevandis (joonis 21). On oluline, et aparatuuri mõõtesüsteemi silindri paigaldamiseks rajatud kaevandi läbimõõt oleks ühtlaste seintega minimaalne. Selle eesmärgi saavutamiseks on võimalik kivideta pinnases kasutada vajaliku diameetriga (16–20 cm) käsipuuri või raske moreenpinnase puhul piikvasara abi. Tuginedes Rootsi Kiirguskaitse Instituudi ja Rootsi Geoloogiateenistuse soovitustele, valiti Eestis mõõtmiste teostamise sügavuseks analoogiliselt Rootsis kasutuses olevale, maapinnast 0,8 m (Petersell, jt., 2004).. Seda mõõtmise sügavust on EGK poolt teostatud Rn-riski kaardi koostamise käigus ja on jälgitud ka järgnevate aastate jooksul ning soovitatakse ka tulevikus kõikidele uuringuid teostavatele ettevõtetele.

Joonis 21. Markus-10 ja gammaspektromeetriga Rn, eU, eTh ja eK sisalduste mõõtmise printsipiaalne skeem.

Figure 21. Principal scheme of measurements of Rn, eU, eTh and eK with emanometer Marcus-10 and gamma-spectrometer.

Pinnase radoonisisalduse ja looduskiirguse mõõtmise metoodilise juhendi maketi koostamine....... ning aparatuuri kontrollimise tugietaloni rajamine | 40

0,8 m uuringute sügavus on optimaalne ja tingitud peamiselt kahest olulisest põhjusest.

Esiteks, gamma-spektromeetri mõõtesüsteemi silindri alaosas paikneva kristalli paigaldamisel sellele sügavusele pole mõõtmiste tulemustele kasvukihi mõju enam oluline ja mõõtmise tulemused iseloomustavad pinnast ligi 1,5 m sügavuseni Teisalt, mõõtmised on võimalikud ainult pinnasevee tasemest kõrgemalt. Sügavama kaevandi kaevamine on oluliselt enam aega nõudev ja kallim tegevus ja oluline on vajadus arvestada, et sügavuse suurendamisel suureneb pinnasevee infiltreerumise oht kaevandi põhja, mis hakkab kohati takistama elementide sisalduse mõõtmist.

Sõltuvalt pinnasevee tasemest võib vesi hakata kaevandisse imbuma alles mõõtesüsteemi töö ajal.

Kuigi 320 GR tüüpi gamma-spektomeetrite mõõtesüsteem on hermeetilises silindris, on soovitav selle kokkupuute vältimiseks niiskuse (vee) ja niiske pinnasega paigaldada kaevandis silinder niiskuskindlasse kilekotti.

Pärast gamma-spektromeetriga mõõtmise lõpetamist tuleb radiomeetriga mõõta kaevandi põhja gammakiirguse tase. See annab täiendava info pinnase looduskiirgusest kaevandi tingimustes ja võimaldab hinnata viimase muutuse iseloomu maapinna suunas. Üheaegselt pinnases eU, eK ja eTh sisalduse selgitamisega mõõdetakse samuti 0,8 m sügavusel pinnaseõhus RnM sisaldus. See toimub emanomeeri Markus 10 või teiste kontrollitud emanomeetrite abil. Pinnasesse löödud terasest toru kaudu, mille alumine ots on perforeeritud, imetakse vaakumpumba abil pinnaseõhk kambrisse, kus jätkub Rn ja selle tütarelementide radioaktiivne lagunemine. Lagunemisel eralduva energia järgi väljastab emanomeeter pinnaseõhus RnM sisalduse. On oluline tihendada toru ümbritsev pinnas. See väldib madala radoonisisaldusega atmosfääriõhu pääsu emanomeetrisse. Emanomeetri töötamise ajal on tarvis kuulata kompressori tööd. Juhul, kui töörütm on või muutub katkendlikuks, tuleb emanomeeter välja lülitada. Selline heli tekib tavaliselt pinnases pinnasevee olemasolul või liigniiske pinna korral. Kuigi Markus 10 on varustatud vett takistava kaitseklapiga, pole see alati töökindel. Liigniiske pinnase korral aitab vahel toru avade puhastamine ja selle paigaldamine uuesti pinnasesse, kuid ligi 5 cm maapinnast madalamale.

Nii eU, eK ja eTh sisalduse mõõtmine pinnases kui ka RnM sisalduse mõõtmine pinnaseõhus on soovitatav teostada uuritaval alal mõnemeetrise ringi raadiuses ligikaudu sarnastes tingimustes (joonis 22). See soodustab mõõtmistulemuste interpreteerimist ja tõstab nende tõepärasust.

Mõõtmistulemuste pidevaks välikontrolliks on soovitatav nii gammaspektromeetri kui ka Markus 10-ga mõõtmist korrata keskmiselt igas kümnendas uuringupunktis. Korras aparatuuri puhul ei peaks kordusmõõtmise tulemused esialgsetest erineda vastavalt üle ±5%.ja ±10%.

Kõik mõõtmistulemused kantakse eelpoolmainitud paberkandjal selleks otstarbeks koostatud vormile (lisa 1).

Joonis 22. Markus-10-ga RnM sisalduste ja gammaspektromeetriga eU, eTh ja eK sisalduste mõõtmine.

Figure 22. Figure 22. Measurement of contents of RnM, eU, eTh and eK with an emanometer Marcus-10 and with a gamma-spectrometer.

Pinnase radoonisisalduse ja looduskiirguse mõõtmise metoodilise juhendi maketi koostamine....... ning aparatuuri kontrollimise tugietaloni rajamine | 41

2.3.6. Välimaterjalide töötlus Pinnases eU sisalduse järgi kujuneva RnG sisalduse arvutamine Gamma-spektomeeri mõõtmise tulemused on lähedased tõelistele, kui mõõtmine toimuks tasapinnal, mille raadius on vähemalt 60 cm. Rn-riski selgitamisel toimub mõõtmine tinglikult kera keskel, mille tulemusel on Rootsi Kiirguskaitse Instituudi kalkuleeritud andmetel saadud mõõtmistulemused 35% kuni 39% (keskmiselt 37%) tasapinnal mõõdetust suuremad.

Mõõtmistulemuste tasapinna tingimustele arvutamiseks tuleb gamma-spektromeeri skaalale ilmuv elementide sisalduse lugem korrutada koefitsiendiga 0,63.

Tuginedes Rootsi Kiirguskaitse Instituudi (Glavensjö, Akerblom, 1994) ja Põhjamaade soovitusele (Põhjamaade.., 2000) ning Eesti Rn-riski kaardi koostamise käigus omandatud kogemustele, arvutatakse eU radioaktiivsel lagunemisel tekkiv ja pinnaseõhus kujunev RnG sisaldus valemi Cmax = A x İ x ȕ x (1 – p) p-1, abil kus Cmax –pinnaseõhus kujunev Rn maksimaalne sisaldus, Bq/m3 ; A – eU sisaldus, Bq/kg; İ – Rn emanatsiooni faktor; ß – kompaktne mahukaal (erikaal), kg/m3 ja p – poorsus, % Valemis kasutatavate Eesti pinnase peamiste litotüüpide füüsikaliste omaduste arvväärtused tuuakse tabelis 8.

Tabel 8. RnG sisalduse arvutamiseks kasutatud pinnase füüsikalised parameetrid.

Table 8. The physical parameters of the soil used on calculating of content of RnG. Setete (kivimite) tüüp

Põhja-Eesti moreen Lõuna-Eesti moreen Glatsifuviaalsed setted Liustikuvee setted Liiv, kruus Aleuriit Savi Läänemere liiv, aleuriit Klindialused ja -nõlvade setted Maardu puistangud

Lt

İ

p

ß

mp ml fgl

0.20 0.30 0.19

32 38 30

2.70 2.65 2.70

lgl lga lgs b

0.25 0.34 0.44 0.19

35 40 45 35

2.66 2.63 2.60 2.60

kla

0.30

40

2.66

t

0.20

30

2.70 Lt – pinnase litotüüp

İ – Rn emanatsiooni faktor; ß – kompaktne mahukaal (erikaal), kg/m3 ja p – poorsus, % RnG – pinnaseõhus Ra-226 sisalduse järgi kujunev Rn sisaldus RnM sisalduse standardiseerimine Monitooringuandmetest järeldub, et pinnase aeratsioonist tingituna suureneb pinnaseõhus RnM sisaldus sügavuse suunas. Selle tulemusel sõltub RnM sisaldus sageli teostatud faktilise

Pinnase radoonisisalduse ja looduskiirguse mõõtmise metoodilise juhendi maketi koostamine....... ning aparatuuri kontrollimise tugietaloni rajamine | 42

mõõtmise sügavusest, mis võib pinnasevee kõrge taseme tõttu olla väiksem, kui 80 cm. Esinevate erinevuste minimeerimiseks arvutatakse Põhjamaades mõõdetud RnM sisaldused standardsele 1 m sügavusele selleks kalkuleeritud teoreetiliste graafikute alusel (joonis 20). Eestis esineb RnM sisalduse mõõtmisel sama olukord. Ligi 20% uuringupunktides toimub pinnasevee kõrge taseme tõttu RnM sisalduse mõõtmine sügavuse vahemikus 0,6 kuni 0,8 m. Tegevustes kasutuses olevad seadused, normatiivid ning soovitused kehtivad standardina 1 m sügavuse kohta. Seega peaks ka Eestis RnM sisalduse korrigeerimise nõue standardsele 1 m sügavusele olema kohustuslik.

Pinnase looduskiirguse taseme arvutamine Pinnases (kivimites) sisalduvate radioaktiivsete elementide ja K-40 poolt põhjustatud looduskiirguse tase arvutatakse valemi C = 226Ra/300 + 232Th/200 + 40K/3000 järgi, kus elementide sisaldus on Bq/kg ja: C – majaehitusmaterjalidele või vahetult maja ümbrise täitepinnasele looduskiirguse tase, mida väljendatakse eriaktiivsuse indeksi kaudu.

Majaehitusmaterjalidele või vahetult maja ümbrise täitepinnase eriaktiivsuse indeks ei või piiranguteta ehitustegevuses ületada “1”.

Eriaktiivsuse indeks “1” vastab kiirgusdoosi tasemele ligikaudu 1 mSv/a elanikele, kes viibivad sellise looduskiirgusega keskkonnas ligi 75% ajast.

Märkus: 1 mg/kg eU = 12.3 Bq/kg; 1 mg/kg 232Th = 4 Bq/kg; 1% eK (40K) = 310 Bq/kg.

2.3.7. Rn-riski ja looduskiirguse hindamise aruanne Aruande koostamisel tuleb lähtuda tõdedest, et Rn võib jõuda maja siseõhku erineval viisil (joonis 23) Aruandes peab kajastuma geoloogilises läbilõikes Rn-riski taseme lühiiseloomustus.

Aruanne peab sisaldama infot kasutatud mõõteriistade kohta tasemel, mis võimaldab saada ülevaate nende töökindlusest ja määrangute täpsusest ning viite dokumendile, mis lubab uuringuid teostada.

Aruandes iseloomustatakse eraldi RnG ja RnM sisaldust pinnasõhus, ala gammakiirguse ja pinnase looduskiirguse taset. Rn-riski tase hinnatakse mõõtmispunktis (punktides) mõõdetud 2 mõõtmistulemustest suurema järgi, lisatakse kommentaarid.

Aruanne peab sisaldama välimõõdistamisel ja interpreteerimisel saadud tulemused tasemel, millised võimaldavad tulemuste kontrolli erinevatest seisukohtadest lähtudes.

Aruandes antakse hinnang uuritud objekti maa-ala Rn-riski ja looduskiirguse tasemele ning nendega kaasneda võivatele ohtudele. Viimaste olemasolul lisatakse soovitused nende minimeerimiseks.

Aruande allkirjastab tööde vastutav täitja.

Pinnase radoonisisalduse ja looduskiirguse mõõtmise metoodilise juhendi maketi koostamine....... ning aparatuuri kontrollimise tugietaloni rajamine | 43

Joonis 23. Maja siseõhku Rn migratsiooni printsipiaalne skeem (Radoon, 2006. Infoleht, Kiirguskeskus, Tallinn, Kopli 76).

1 ja 2 – majaalusest pinnasest pärinev Rn; 3 – süvapäritoluga Rn; 4 ja 5 – ehitusmaterjalidest pärinev Rn Figure 23. Scheme of Rn migration into in-door air: 1 and 2 – Rn from the soil under the house; 3 – Rn with deep origin; 4 and 5 – Rn from building matter.

3. Aparatuuri töökindluse kontrolli (jälgitavuse) etalon 3.1. Etaloni olemus Jälgitavuse etalon kujutab endast hermeetilist kuubikujulist kasti, mis on täidetud U-rikka liivaga ja mille serva pikkus on 120 cm.

Etaloni toimimise aluseks on aksioomid, et Ra-226 poolestusaeg on 1620 a ja selle juurdeteke U-238 radioaktiivlagunemisel on looduses inimesest sõltumatu pidev protsess. Ra-226 sisaldus on praktiliselt muutumatu suurus. Seega on ka konstantsed suurused muutumatu Ra-226 pinnasesse rajatud isoleeritud seinte ja põhjaga kaevandis gamma-spektromeetriga mõõdetav eU (ehk 226Ra) ning samal põhimõttel eTh (Th-232) ja eK (K-40) sisaldus. Nende suuruste gammaspektromeetriga mõõdetavad arvväärtused võimaldavad hinnata gamma-spektromeetri mõõtmise tulemuste tõepärasust ja kordusmõõtmisel samuti tulemuste juhusliku vea ulatust.

Pinnase radoonisisalduse ja looduskiirguse mõõtmise metoodilise juhendi maketi koostamine....... ning aparatuuri kontrollimise tugietaloni rajamine | 44

Öeldu taustal on ka etalonis Ra-226 (ehk eU) sisaldus ja Ra-226 radioaktiivlagunemisel kujuneva Rn-222 sisaldus inimelu suhtes konstantne suurus. Rn-222 radioaktiivlagunemise poolestusaeg on 3,823 ööpäeva. Hermeetiliselt suletud liivaga täidetud kuubi liivasiseses õhus saabub mõne kuu jooksul praktiline tasakaal Ra tekkiva Rn ja radioaktiivlagunemisest säiliva Rn vahel. See Rn sisaldus on samuti konstantne suurus, mis lõpptulemusel tasakaalustub Ra tekkivaga.

Selle konstantse suuruse mõõtmine etaloni paigaldatud statsionaarse suletud toru abil emanomeetriga (Markus 10) võimaldab hinnata emanomeetri mõõtmise tõepärasust ja kordusmõõtmisel samuti tulemuste juhusliku vea ulatust.

Etalonis paiknevat kaevandit kasutatakse samuti radiomeetri töökindluse kontrolliks.

Etaloni radioaktiivsete elementide sisaldus on toodud tabelis 9. Nendest sisaldustest järeldub, et eU sisaldus etalonis ei ületa tööstuspiirkondade pinnases lubatud U sisalduse taset (20 g/t), eTh ja eK sisaldus on madalam Eesti pinnase keskmisest (vastavalt 8,42 g/t ja 2,32%) sisaldusele. Etaloni kasutamisel aparatuuri kontrolliks ei kaasne tervistkahjustavat radioaktiivkiirgust.

3.2. Etaloni moodustava liiva Rn, eU, eTh ja eK ning etaloniõhu Rn tõepärane sisaldus Etaloni moodustavas liivas määrati elementide (eU, eTh ja eK ) sisaldus etaloni rajamise käigus gamma-spektromeetriga GR320 teostatud kordusmõõtmiste tulemuste keskmistena ja Keskkonnaameti Kiirgusosakonna laborisse suunatud proovide analüüsi andmetel. Nendele lisandusid pinnasesse rajatud isoleeritud seinte ja põhjaga kaevandis gamma-spektromeetriga mõõdetud eU (ehk 226Ra) ning eTh ja eK sisalduse aegrea tulemused Etaloni paigaldatud statsionaarse suletud toru abil emanomeetriga (Markus 10) mõõdetud RnM sisaluse aegrea andmed võimaldasid selgitada etaloniõhus kujuneva Rn sisalduse. Suhteliselt lähedased RnG ja RnM sisaldused kinnitavad nende tõepärasust (tabel 9) Tabel 9. Etaloni moodustava liiva elementide kõige tõenäolisemad sisaldused.

Table 9. The probable content of the elements of the etalon.

Element

eU eTh eK

Mõõtmise periood

22.02 – 09.07.2012

Mõõtmi ste arv

Elemendi sisaldus, mg/kg ja Bq/kg xkesk xmin xmax

RnG sisaldud, Bq/l xkesk

xmin

xmax

18

8,7/107

8,1/100

9,4/116

83

77

96

18 18

4,3/17 1,28/397

3,9/16 1,2/372

5,1/20 1,4/434

RnM 21 Keskkonnaameti Kiirgusosakonna labori analüüs eU 1 ligi 8,5 3 kg eTh 4,3 eK 1,01

RnM sisaldus, Bq/l 79 71 88

Kontrollmõõtmise tulemusena käsitletakse 3 mõõtmise geomeetrilist keskmist sisaldust.

Kontrollmõõtmise tulemused protokollitakse mõõteriistade lõikes erinevates žurnaalides.

Pinnase radoonisisalduse ja looduskiirguse mõõtmise metoodilise juhendi maketi koostamine....... ning aparatuuri kontrollimise tugietaloni rajamine | 45

Kirjandus Åkerblom, G., 1994. Ground radon – monitoring procedures in Sweden. Geoscientist, v.4., Nr 4, p.

21–27. Åkerblom, G., 1999. Radon Legislation and National Guidelines. Swedish Radiation Protection Institute, Report 99:18, 40 pp.

Barankin, V. S, 1962. Otèet o rezul’tatah rabot po ustanovleniju perspektivnosti Kontsoskoj radioaktivnoj anomalii. Tallinn, EGF. Clavensjö, B., Åkerblom, G., 1994. The Radon book. Measures against radon, Stockholm, 129 p.

Ek, J., Ek, B.-M., 1996. Radium and Uranium Concentrations in Two Eskers with Enhanced Radon Emission. Geological Survey of Sweden, Uppsala, Sweden, 11 p.

Ivanov,V.V, 1994, Èkologiþeskaja geohimija èlementov. Spravoþnik, kniga 1, s-èlementy, Moskva, ”Èkologija”, 305 s.

Joakim, D., 1005. The Quaternay history of Scandinavia. Cambridge Univesity press, 200 p.

Jüriado , K., Petersell, V., 2010. Relationship between the concentration of radon directlymeasured in soil air and calculated after radium, Praha konverentsi ettekanne.

Kiipli, T., 2004. Biokeemiline uuring Viljandi ja Tartu piirkonnas. Tallinn, EGF, nr 7635.

Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide sissevõtust põhjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori väärtused. KKM määrus 26.05.2005. nr 45.

Kostinen , 1996. Explanaion to the Map of Precambrian basement of the Gulf of Finland and surrounding area 1 : 1 mill. Espoo, Geological Survey of Finland, 141 p.

Looduskiirgusest, kiirgustegevusest, kiirgusallikatest ja avariidest elanikkonnale põhjustatud kiirgusdooside seire ja hindamise korra kindlustamine. Keskkonnaministri 24. augusti 1998. a määrus nr 55.

Mikšova J., Barnet, I., 2002. Geological support to the National Radon Programme (Czech Republic).

Bulletin of the Czech Geological Survey, v. 77, No 1, p. 13–22.

Männil, R., 1966. Istorija razvitija Baltijskogo bassejna v ordovike. Valgus, Tallinn, 200 s.

Mõõteseadus, Vastu võetud 10.03.2004, RT I 2004, 18, 132.

Naturally Occurring Radioactivity in the Nordic Countries – Recommendations. The Radiation Protection Authorities in Denmark, Finland, Iceland, Norway and Sweden, 2000, ISBN 91-8923000, 73 p.

Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases. KKM määrus 11.08.2010, nr 38.

Orru, M., Orru, H., 2003. Kahjulikud elemendid Eesti turbas. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn, 144 lk.

Pinnase radoonisisalduse ja looduskiirguse mõõtmise metoodilise juhendi maketi koostamine....... ning aparatuuri kontrollimise tugietaloni rajamine | 46

Pahapill. L., Rulkov, A., Rajamäe, R., Åkerblom, G, 2003. Radon in Estonian Dwellings. Results from a National Radon Survey. SSI raport: 2003:16. oktober 2003, 20 pp.

Pahapill, L., Rajamäe, R., Rulkov, A., 2004. Radoon majade siseõhus. Tallinn, Eesti Kiirguskeskus.

Petersell, V., Åkerblom, G., Ek, B.-M., Enel, M., Mõttus, V., Täht., K., 2005. Radon risk map of Estonia, Tallinn-Stockholm, Explanatory text, 76 p.

Petersell, V., Täht-Kok, K., Karimov , M., 2008. Harjumaa radooniriski kaart M.1:200000, Tallinn, EGF. Radoon, 2006. Infoleht, Kiirguskeskus, Tallinn Kopli 76.

Radooniohutu hoone projekteerimine, 2009. Eesti Standard. (EVS 840:2009).

Raudsep, R., 1981. Fosforiidi detailotsing Rägavere ja Assamalla piirkonnas. (vene keeles), Tallinn, EGF nr3772.

Sammet, E.J., Nasonova, L.D., Kiseljov, V. I., 1974. Otþet o rezul’tatah proverki redkometal’nogo orudenenija v verhnedevonskih otloženijah Pskovskoj oblasti v 1973–1974 gg. Leningrad, EGF. Taalmann, V., 1969. Otþet po teme “Izuþenie tjaželoj frakcii devonskih otloženij Èstonskoj SSR, Tallinn, EGF. Thomson, H., Rahu, M., Aareleid, T., Gornoi, K., 1996. Cancer in Estonia 1968– 1992, Tallinn, 131 p.

UNSCEAR, 1993. United Nations Scientific Committee on the effects of Atomic Radiation. Report to the General Assembly, with scientific annexes, United Nations, NewYork UNSCEAR, 2000. United Nations Scientific Committee on the Effects of Atomic Radiation, Sources, Effects and Risks of Ionizing Radiation, United Nations, NewYork.

Pinnase radoonisisalduse ja looduskiirguse mõõtmise metoodilise juhendi maketi koostamine....... ning aparatuuri kontrollimise tugietaloni rajamine | 47

Lisa 1 Väliuuringute lehe vorm (näidis)

Kuupäev aasta kuu

Vaatlejad

Foto / Märkused:

päev

Asukoht: Punkti nr : Kaardi nr

X-koordinaat

Kokku

Kõrgus m

Y-koordinaat

Kaalium

Uraan

Toorium

Gammakiirgus

K, %

eU, ppm

eTh, ppm

süg.cm Ȗ - ȝR/h

a b c d e

Kokku

lagunemist

Radioaktiivlagunemine Kaalium Uraan lagunemist lagunemist

Ilm: Toorium lagunemist

a b c d e

Asend

ʌ

H2 O

Spektromeetri param.

Markus -10

Aeg, s

Süg. cm

Süg. cm

kBq/m³

a b c d e

Kirjeldus:

Allkiri:

Pinnase radoonisisalduse ja looduskiirguse mõõtmise metoodilise juhendi maketi koostamine....... ning aparatuuri kontrollimise tugietaloni rajamine | 48

Lisa 2

Info aruande tutvustamise kohta Aruanne “Pinnase radoonisisalduse ja looduskiirguse mõõtmise metoodilise juhendi maketi koostamine ning aparatuuri kontrollimise tugietaloni rajamine” saadeti tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks KKM kliima- ja kiirgusosakonda 11.10.2012. a ja osakonna kaudu Eesti eriala spetsialistidele Uuringute tulemuste ja metoodilise juhendi maketi põhiliste seisukohtade tutvustamine ja arutelu toimus: KKM kliima- ja kiirgusosakonna poolt läbi viidud Radooniseminaril 15.11.2012 a (Lisa – osavõtjate nimistu).

EGEOS ja EGK poolt läbi viidud Radooniseminaril 22.11.2012 a (Lisa - osavõtjate nimistu) Aruande avalikustamise käigus ei laekunud aruande sisu korrigeerimist või täiendamist vajavaid ettepanekuid.

KKM kliima- ja kiirgusosakonna 5DGRRQLVHPLQDUL PDWHUMDOLG RQ VDDGDYDO DDGUHVVLO KWWS ZZZ HQYLU HH

Aruandega on võimalik tutvuda aadressidel KWWS ZZZ HJHRV HH MD KWWS ZZZ HJN HH

Projekiti

käigus toimus tulemuste tutvustamine järgnevates ettekannetes: Valter Petersell, 2010 september. Loeng Euroülikoolis “Radioaktiivsus ja radoon” Valter Petersell, Krista Täht-Kok, Kaidi Lehtmets, 2011. Tallinna piirkonna pinnase radooni ja looduskiirguse tasemest (Ettekanne Tallinna Botaanikaaias, konverentsil .”Inimmõju Tallinna Keskkonnale”, avaldatud ka trükis) Valter Petersell, Mikhail Stokalenke, Krista Jüriado, 2011. Pinnaseõhus kujuneva ja säiliva radooni suhtest (Ettekanne EGK XIX-al “Aprillikonverentsil”, avaldatud ka trükis) EGK kodulehekülg, 2012. Avalik teave radoonist koos uuendatud Eesti Rn-riski kaardiga

Pinnase radoonisisalduse ja looduskiirguse mõõtmise metoodilise juhendi maketi koostamine....... ning aparatuuri kontrollimise tugietaloni rajamine | 49

Lisa 2-1

Lisa 2-2

Leht 1. Uuringupunktide litotßßpide kaart 1:1 000 000

Sheet 1. Map of lithological types of soil at the investigation points 1:1 000 000

Leht 2. Pinnaseõhus radooni sisalduste kaart mõõtkavas 1:1 000 000

Sheet 2. Map of radon contents in soil air 1:1 000 000

Leht 3. Pinnas천hus otsem천천detud (RnM) ja eU j채rgi kalkuleeritud (RnG) radoonisisalduste suhte kaart 1:1 000 000

Sheet 3. Map of ratio of measured (RnM) and calculated(RnG) radon contents 1:1 000 000

Leht 4. Eesti pinnase looduskiirguse kaart 1:1 000 000

Sheet 4. Map of natural radiation of Estonian soil 1:1 000 000

Leht 5. Tallinna piirkonna uuringupunktide litotßßpide kaart 1:200 000 Sheet 5. Map of lithological types of soil at the investigation points of Tallinn area 1:200 000

Leht 6. Tallinna piirkonna pinnaseõhu radooni sisalduse kaart mõõtkavas 1:200 000 Sheet 6. Map of radon content of Tallinn area soil air 1:200 000

Leht 7. Tallinna piirkonna pinnas천hus otsem천천detud (RnM) ja eU j채rgi kalkuleeritud (RnG) radoonisisaldutse suhte kaart 1:200 000 Sheet 7. Map of ratio of measured (RnM) and calculated(RnG) radon in Tallinn area 1:200 000

Leht 8. Tallinna piirkonna pinnase looduskiirguse kaart 1:200 000

Sheet 8. Map of natural radiation of Tallinn area soil 1:200 000