PUITHOONETE SOOJUSTAMISEST Puitarhitektuuri säilitamine ja puitehitiste asjatundlik renoveerimine on viimaste aastatega muutunud märgatavalt aktiivsemaks. Seda paljuski tänu mitmetele toetusprojektidele ja -fondidele, sageli ka lihtsalt soovist olla “moodne” ja omada nägusat ajaloohõngulist puitelamut. Tänuväärt on selline tegevus kindlasti, eelkõige elukeskkonna head väljanägemist silmas pidades. Et tulemus oleks parim nii esteetilises kui tehnilises mõttes, tuleb tähelepanelikult suhtuda ka hoone soojapidavuse parandamisse. Sest on ju hoone soojapidavus tervikuna pöördvõrdelises sõltuvuses soojusenergia tarbimiseks kulutatava rahasumma suurusega.
Enne soojustamise juurde asumist on oluline teada, et: • hoonete küttesoojus kulub valdavalt läbi välispiirete (vundament, põrandad, välisseinad, katuslagi, aknad-uksed) ning ventilatsiooni kaduva soojuse kompenseerimiseks;
ca 0,7…1,0 m). Maa-aluses osas võiks kaaluda vundamendi katmist bituumenvõõbaga, et vältida edaspidiseid pinna- või lumesulaveest tekkivaid niiskuskahjustusi. Seejärel soojustatakse tasandatud pind tugevate ekstrudeeritud plastisolatsioonist
Eriti tähtis on see keldriga hoonete soojustamisel, et vältida keldriruumide ja seinte niiskuskahjustusi. Sokkel viimistletakse soojustusplaatidega, mis krohvitakse kuivsegu tootja kasutusjuhendi järgi (liimsegu + armatuurvõrk + viimistluskrohv), sealjuures maa-aluses osas sügavuseni 20…30 cm (vt jn 1).
• soojakadu läbi välispiirete ja ülemäärane soojakulu õhuvahetuses on vahetult seotud välispiirete soojapidavuse ja õhutihedusega; • soojakadu läbi halvasti soojustatud välispiirete suurendavad ka tuul ja niiskus: niiskunud ja praguline välissein, katuslagi või vundament juhivad soojust mitu korda paremini ja külmuvad pakasega suures osas läbi, külmumine-sulamine aga lõhub piiret, misjärel tarindisse pääsev külm ja niiske välisõhk jahutab seda ning piirete sisemistes osades tekib kondensaat. Eeltoodule viidates jõuame lihtsa järelduseni: niisama palju kui läbi välispiirete ja ventilatsiooniga (õhuvahetusega) hoone soojust “kaotab”, tuleb sinna ka küttesooja juurde anda. Vaatleme nimetatud piirdetarindeid pisut lähemalt.
Vundament
plaatidega (vahtpolüstüroolplaadid sobivad, kui need katta hüdroisolatsiooniga) 50…100 mm paksuselt. Plaadid kinnitatakse tasandatud pinnale liimseguga (spetsiaalse kuivsegu), vajadusel võib täiendavalt kasutada kinnitustüübleid (tüüblipea läbimõõt >50 mm, kinnitussügavus vundamendis >35 mm).
Reeglina on vanemad puithooned rajatud paekividest või valubetoonist lisasoojustuseta lintvundamendile. Maapealse sokliosa kõrgus on 20…40 cm (tavaliselt kivimüüritis või krohvitud pind). Kasutatud lubi-tsementmört või krohvisegu on aja jooksul pragunenud või on sademeveed selle vuukidest välja uhtunud. Seega lisaks vähesele soojapidavusele on vundament muutunud ka üheks hoone loomuliku ventilatsiooni ebasoovitavaks täiendajaks – külm välisõhk pääseb ligi piirde sisemistele kihtidele ja põrandate alla, jahutades neid ja tekitades vundamendilähedastes tarindiosades niiskuskahjustusi.
Kui hoone asub kõrgendatud niiskustasemega pinnasel või sademevete äravool on takistatud ning drenaa˝ puudub, tuleks soojustusplaadid maa-aluses osas katta spetsiaalse faktuurse polüetüleenist vms tugeva vundamendikattega, mis paigaldatakse “mügaratega” vastu soojustusplaate. Niisugune hüdroisolatsioon juhib vee eemale ega lase külmakergetel soojustust kahjustada.
Lahendus on pragunenud osade puhastamine ja vajadusel sokliosa tasandamine krohvikihiga nii maapealses osas kui maapinnast allpool (soovitatavalt kuni külmumispiirini,
Lahtikaevatud vundamendi tagasitäitmiseks võiks kasutada kergkruusa või killustikku – need vähendavad vundamendi ümbruses pinnase külmakergete ja külmumise võimalusi.
Ehitaja käsiraamat 2003/2004
Joonis 1. Vundamendi ja sokli soojustus 1. Soojustusplaadid paksusega 50…100 mm kinnitatakse tasandatud vundamendile liimseguga, soovitatavalt sügavuseni 0,7…1,0 m allapoole maapinda 2. Soojustatav vundament 3. Hüdroisolatsioonikiht puidu ja kivi ühendpinnal 4. Liimsegu ja armatuurvõrk, vajadusel lisakinnitus tüüblitega (vastavalt kuivsegu tootja juhenditele ja krohvisüsteemile) 5. Viimistluskrohv, sealjuures maa-aluses osas sügavuseni 20…30 cm. Soojustatud vundamendi maa-aluses osas kaetakse soojustusplaadid täiendavalt vundamendikattega, mis juhib vee ära. Tagasitäitena kasutada kergkruusa või killustikku. Soojustusmaterjalide orienteeruv hind antud lahenduse puhul on vahemikus 80…150 kr/m2*.