Finestum - Ehitiste heliisolatsiooninõuded

EVS 842:2003

EHITISTE HELIISOLATSIOONINÕUDED Kaitse müra eest Sound insulation requirements in buildings Protection against noise

EESTI STANDARDIKESKUS

AMETLIK VÄLJAANNE

Käesoleva koopia kasutusõigus: Finestum OÜ, kirjastamis- ja paljundusõigus kuulub Eesti Standardikeskusele

EESTI STANDARD

EVS 842:2003

Eesti standardi EVS 842:2003 “Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” aluseks on Eesti ehitusprojekteerimisnormi EPN 16.1 eelnõu, mille koostas Keskkonnaministeeriumi tellimisel 1999. a AS Eesti Projekt akustikabüroo (autor Linda Madalik). Nimetatud eelnõu läbis ekspertiisi Norra Ehitusuuringute Instituudis (ekspert prof D. J. K. Rindel) ning selle esimene redaktsioon vaadati läbi Tallinna Tehnikaülikoolis (ekspert PhD A. Adamson) ja Tallinna Kunstiakadeemias (eksperdid PhD M. Jaaniso ja prof. D. H. Oruvee).

Standardi kavandi koostas Linda Madalik.

Standard on koostatud esmakordselt.

Standard on kinnitatud ja kasutusele võetud Eesti standardina EVS 842:2003 Eesti Standardikeskuse 25.04.2003 käskkirjaga nr 66.

Registrisse kantud 25.04.2003 nr 365, projekti nr 54037 standardite andmebaasis.

© Kirjastamis- ja paljundusõigus kuulub Eesti Standardikeskusele

II

Käesoleva koopia kasutusõigus: Finestum OÜ, kirjastamis- ja paljundusõigus kuulub Eesti Standardikeskusele

EESSÕNA

EVS 842:2003

1

SISSEJUHATUS................................................................................................1

2

KÄSITLUSALA ................................................................................................2

3

NORMATIIVVIITED........................................................................................2

4

TERMINID JA MÄÄRATLUSED....................................................................3

5

EHITISE HELIISOLATSIOONILE ESITATAVAD ÜLDNÕUDED...........5

6 6.1 6.2

ÕHU- JA LÖÖGIMÜRA ISOLATSIOON......................................................6 Ehitise sisepiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded ......................................6 Ehitise välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded...................................12

7

JÄRELKÕLAKESTUSELE ESITATAVAD NÕUDED ..............................15

Lisa A (normatiivlisa) Mõõtmised..............................................................................22 Lisa B (normatiivlisa) Tehnoseadmetest ja muudest müraallikatest põhjustatud helirõhu piirtasemed teatri-, kino-, kontserdisaalides ja muudes nendega võrdsustatud ruumides .....................................................................................23 Lisa C (teatmelisa) Kirjandus .....................................................................................24

III

Käesoleva koopia kasutusõigus: Finestum OÜ, kirjastamis- ja paljundusõigus kuulub Eesti Standardikeskusele

SISUKORD

Käesoleva koopia kasutusõigus: Finestum OÜ, kirjastamis- ja paljundusõigus kuulub Eesti Standardikeskusele

EESTI STANDARD

EVS 842:2003

1 SISSEJUHATUS Käesoleva Eesti standardi väljatöötamise aluseks on Eesti ehitusprojekteerimisnormi EPN 16.1 eelnõu, mis oli koostatud 1999. aastal. Standardi väljatöötamisel on arvesse võetud Euroopa Liidu normdokumente (vt C.1), samuti on eeskujuks olnud ka Põhjamaade heliisolatsiooninormid ja Saksa standard DIN 4109 (vt C.3).

Võrreldes EPN 16.1 eelnõuga on käesolevas standardis tehtud järgmised muudatused: a) Sisepiirete õhumüra isolatsiooni hindamisel esitatakse nõuded seina ja ukse ühisisolatsioonile ning täiendavalt ukse heliisolatsioonile (varem esitati nõuded ainult ukse heliisolatsioonile). See muudatus hõlbustab uksega seina heliisolatsiooni kontrolli mõõtmiste läbiviimisel ehitises. b) Ehitiste kaitseks liiklusmüra eest esitatakse liiklusmüra lubatud tasemed ruumides, mis on vastavuses sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrusega nr 42: “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. EPN 16.1 eelnõus esitati nõuded ainult välispiirde heliisolatsioonile, sest eelnõu koostamise ajal polnud Eestis lubatud müratasemete kohta ehitistes normdokumenti veel kehtestatud. c) Ehitise välispiirde heliisolatsioon loetakse piisavaks, kui ruumis mõõdetud müra ei ületa lubatud taset. Selline lähenemine hõlbustab tunduvalt akustiliste tingimuste kontrolli ehitises, asendades keerukad välisfassaadi heliisolatsiooni mõõtmised liiklusmürataseme mõõtmisega ruumis. d) Nõudeid järelkõlakestusele on täiendatud, arvestades praktilisi kogemusi projekteerimises ja ehituses, samuti on arvestatud PhD M. Jaaniso soovitustega. e) Nõuded tehnoseadmete mürale ehitiste ruumides ja välisterritooriumil on viidud vastavusse sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrusega nr 42.

Eesti standardi väljatöötamine ühtlustatult Euroopa Liidu vastavate normdokumentidega on vajalik reguleerimaks ehitusakustika valdkonna küsimusi tänapäeva tasemel.

Eesti Standardikeskus

Ametlik väljaanne

Käesoleva koopia kasutusõigus: Finestum OÜ, kirjastamis- ja paljundusõigus kuulub Eesti Standardikeskusele

EHITISTE HELIISOLATSIOONINÕUDED Kaitse müra eest

EVS 842:2003

2 KÄSITLUSALA

3 NORMATIIVVIITED Käesolevas standardis on viidatud järgmistele normdokumentidele: EVS-EN ISO 140-4:1999 Acoustics - Measurement of sound insulation in buildings and of building elements - Part 4: Field measurements of airborne sound insulation between rooms EVS-EN ISO 140-5:1999 Acoustics - Measurements of sound insulation in buildings and of building elements - Part 5: Field measurements of airborne sound insulation of facade elements and facades EVS-EN ISO 140-7:2000 Acoustics - Measurements of sound insulation in buildings and of building elements - Part 7: Field measurements of impact sound insulation of floors EN-ISO 717-1 Acoustics - Rating of sound insulation in buildings and of building elements - Part 1: Airborne sound insulation EN-ISO 717-2 Acoustics - Rating of sound insulation in buildings and of building elements - Part 2: Impact sound insulation EVS-EN 12354-1:2000 Building acoustics - Estimation of acoustic performance of buildings from the performance of elements - Part 1: Airborne sound insulation between rooms EVS-EN 12354-2:2000 Building acoustics - Estimation of acoustic performance of buildings from the performance of elements - Part 2: Impact sound insulation between rooms EVS-EN 12354-3:2000 Building acoustics - Estimation of acoustic performance of buildings from the performance of elements - Part 3: Airborne sound insulation against outdoor sound prEN 12354-6:2002 Building acoustics - Estimation of sound absorption in enclosed spaces EN 12758 Glass in building - Glazing and airborne sound insulation - Definitions and determination of properties EVS-EN ISO 11654:1999 Akustika. Hoonete helineelurid. Helineeldumise hindamine

2

Käesoleva koopia kasutusõigus: Finestum OÜ, kirjastamis- ja paljundusõigus kuulub Eesti Standardikeskusele

Käesolev standard käsitleb ehitiste kaitset müra eest ja kehtestab nõuded piirdekonstruktsioonide heliisolatsioonile, ruumide järelkõlakestusele ja tehnoseadmete mürale.

EVS 842:2003 prEN ISO 16032 Acoustics - Measurement of sound pressure level from service equipment in buildings - Engineering method (ISO/DIS 16032:2000)

EVS-EN 60651 Sound level meters IEC 1260 Electroacoustics - Octavs-band and fractional-octave-band filters ANSI S 12.2:1995 Criteria for evaluating room noise DS 1082 Sound insulating doors NS 3150:1990 Dører. Lydisolation. Klassifisering 4 TERMINID JA MÄÄRATLUSED Õhumüra - õhu vahendusel heliallikast keskkonda leviv müra.

Struktuurne müra (takisemüra) - piirdekonstruktsioonis või muus tarindis leviv mehaaniline võnkumine, mis tekitab õhumüra.

Löögimüra - teistesse ruumidesse leviv struktuurne müra, mis tekib vahelagedel ja treppidel käimisel või muu selletaolise tegevuse tagajärjel. Õhumüra isolatsiooni indeks R’w (dB) - arv, mille abil hinnatakse õhumüra isolatsiooni ehitise ruumide vahel (s.o ehitise sisepiirete heliisolatsiooni).

Esitatud piirväärtused on seotud ehitises teostatud mõõtmistega, kasutades 1/3 oktaavribasid vastavalt standardile EVS-EN ISO 140-4 ning hinnangumeetodeid vastavalt standardile EN ISO 717-1. Kui kasutatakse spektri lähendustegurit C50-3150 või Ctr, siis antakse piirväärtused kujul R’w + C50-3150 või R’w + Ctr vastavalt standardile EN ISO 717-1.

Märkus. Õhumüra isolatsiooni hindamisel kasutatakse tähistusi R’w ja Rw. Suurus R’w iseloomustab heli ülekannet läbi vaadeldava piirdekonstruktsiooni ja sellega külgnevate konstruktsioonide. Suurus Rw, mis määratakse laboratooriumis teostatud mõõtmiste põhjal, ei arvesta heli kaudset ülekannet. .

Õhumüra isolatsiooni indeks R’tr,s,w (dB) - arv, mille abil hinnatakse õhumüra isolatsiooni ruumi ja välisterritooriumi vahel (s.o ehitise välispiirde ja selle elementide heliisolatsiooni), kui müraallikaks on transport.

Esitatud piirväärtused on seotud ehitises teostatud mõõtmistega, kasutades 1/3 oktaavribasid vastavalt standardile EVS-EN ISO 140-5 ja ning hinnangumeetodeid vastavalt standardile EN ISO 717-1. Kui kasutatakse spektri lähendustegurit Ctr, siis antakse piirväärtused kujul R’tr,s,w + Ctr vastavalt standardile EN ISO 717-1.

3

Käesoleva koopia kasutusõigus: Finestum OÜ, kirjastamis- ja paljundusõigus kuulub Eesti Standardikeskusele

prEN 3822-2:1995 Acoustics - Laboratory tests on noise emission from appliances and equipment used in water supply installations - Part 2: Mounting and operating conditions for draw-off taps and mixing valves

EVS 842:2003

Esitatud piirväärtused on seotud ehitises teostatud mõõtmistega, kasutades 1/3 oktaavribasid vastavalt standarditele EVS-EN ISO 140-7 ja hinnangumeetodeid vastavalt standardile EN ISO 717-2. Kui kasutatakse spektri lähendustegurit Ci,50-2500, siis antakse piirväärtused kujul L’n,w + Ci,50-2500 vastavalt standardile EN ISO 717-2.

Märkus. Löögimüra isolatsiooni hindamisel kasutatakse tähistusi L’nw ja Lnw. Suurus L’nw arvestab heli kaudset ülekannet. Suurus Lnw, mis määratakse laboratoorsete mõõtmiste põhjal, ei arvesta heli kaudset ülekannet.

Spektri lähendustegur C (C-korrektsioon) - suurus detsibellides, mis liidetakse heliisolatsiooniindeksitele müraallika spektri omaduste arvestamiseks. Sagedusdiapasooni on võimalik laiendada madalate sageduste osas kuni 50 Hz. Müraallikate spektrid on määratletud standardites EN ISO 717-1 ja EN ISO 717-2.

Järelkõlakestus T - aeg, mille vältel helirõhutase langeb 60 dB heliallika väljalülitamisel, hinnatakse sekundites.

Esitatud piirväärtused on seotud ruumi suhtes keskmise järelkõlakestuse väärtusega igas oktaavribas 125 Hz, 250 Hz, 500 Hz, 1000 Hz ja 2000 Hz vastavalt standardikavandile ISO/CD 3382.

Helirõhutase Lp - helirõhu p ja standardse helirõhu nullväärtuse po (=20 μPa) suhte kahekümnekordne kümnendlogaritm 20 lg(p/po), hinnatakse detsibellides.

Helirõhutaseme korrigeeritud väärtus (helitase, müratase) - mõõdetud helirõhutase, kus kasutatakse müramõõturi sagedusfiltreid, mis vastavad standardite EVS-EN 60651, EVS-EN 60804 ja IEC 1260 nõuetele. Käesolevas standardis kasutatakse A- ja C-korrektsiooni ning tähistusi vastavalt LpA ja LpC (dB).

A-korrigeeritud helirõhutaseme arvutuslik väärtus LpA määratakse sagedusdiapasoonis 63-4000 Hz valemiga n

LpA = 10 × lg ∑ 10 0,1(Lpi – Ai) (dB), i =1

kus Lpi on helirõhutase i-oktaavribas ja Ai on i-oktaavriba A-korrektsioon vastavalt tabelile 4.1.

C-korrigeeritud helirõhutaseme arvutuslik väärtus Lpc määratakse sagedusdiapasoonis 31,5-4000 Hz valemiga LpC = 10 × lg

n

∑

10 0,1(Lpi – Ci) (dB),

i =1

kus Lpi on helirõhutase i-oktaavribas ja Ci on i-oktaavriba C-korrektsioon vastavalt tabelile 4.1.

4

Käesoleva koopia kasutusõigus: Finestum OÜ, kirjastamis- ja paljundusõigus kuulub Eesti Standardikeskusele

Taandatud löögimürataseme indeks L’n,w (dB) - arv, mille abil hinnatakse löögimüra levikut ehitises ja mis iseloomustab piirdekonstruktsioonide löögimüra isolatsiooni.

EVS 842:2003

A (dB) C(Db)

31,5 -3,0

63 -26,2 -0,8

125 -16,1 -0,2

250 -8,6 0

Mõõtühik on Hz 500 -3,2 0

1000 0 0

2000 +1,2 -0,2

4000 +1,0 -0,8

Ekvivalentne müratase LpA,eq,T (LpC,eq,T) (dB) - mõõdetud helirõhutase etteantud ajaintervallis, kus kasutatakse A- või C-korrektsiooni ning mis iseloomustab muutuva tasemega müra. Ekvivalentne müratase on sellise püsiva tasemega müra, mis omab sama akustilist energiat kui muutuva tasemega müra sama mõõtmisaja jooksul.

Maksimaalne müratase LpA,max (LpC,max) (dB) - etteantud ajaintervallis mõõdetud helirõhutaseme maksimaalne väärtus, kus kasutatakse A-või C-korrektsiooni ja ajakonstanti ”Fast“ või “Slow”.

5 EHITISE HELIISOLATSIOONILE ESITATAVAD ÜLDNÕUDED 5.1 Ehitis tuleb projekteerida ja ehitada nii, et ruumides ja ehitise territooriumil tagatakse rahuldavad akustilised tingimused vastavalt nende otstarbele.

5.2 Ehitis tuleb projekteerida ja ehitada nii, et käesoleva standardi jaotiste 6 kuni 8 nõuded oleksid täidetud.

5.3 Projektides ja ehitistes tuleb kasutada ehituskonstruktsioone ja -tooteid, mille akustilised omadused1 vastavad standardis esitatud nõuetele.

Ehituskonstruktsioonide ja -toodete akustiliste omaduste hindamisel on eelistatud laboratoorsete testide tulemused, nende puudumisel arvutuslikud meetodid, mudelkatsetused, mõõtmised valmis või poolelioleval ehitisel ning toodete tehnilised spetsifikatsioonid.

Kõik akustiliste omaduste hinnangumeetodid peavad olema kooskõlas Euroopa standarditega2 (vt jaotis 3 “Normatiivviited”) ja EL normdokumentidega (vt C.1).

Ehituskonstruktsioonid ja -tooted peavad säilitama neile esitatud nõuded ehitise kasutusaja vältel.

5.4 Kohaliku haldusvõimu esindajal ja tellijal on õigus nõuda projekti ja ehitise akustilise lahenduse ekspertiisi, et kontrollida selle vastavust kehtivatele normdokumentidele. Ehitusakustika eksperdil peab olema erialaline ettevalmistus ja vastav töökogemus. Ekspertiis tehakse vajaduse korral kas projektdokumentatsioonile või viiakse läbi akustilised mõõtmised poolelioleval või valmis ehitisel. Vajaduse korral kasutatakse mõlemat meetodit.

1

Käesolevas standardis käsitletakse järgmisi ehituskonstruktsioonide ja -toodete akustilisi omadusi: õhu- ja löögimüra isolatsioon, helineelduvus, tehnoseadmete helirõhutasemed.

2 Võib kasutada ka EL liikmesmaade hinnangumeetodeid käsitlevaid normdokumente, mis on viidud vastavusse EN standarditega.

5

Käesoleva koopia kasutusõigus: Finestum OÜ, kirjastamis- ja paljundusõigus kuulub Eesti Standardikeskusele

Tabel 4.1 - A- ja C-korrektsiooni väärtused

EVS 842:2003 5.5 Ehitise ja selle üksikelementide akustilisi omadusi hinnatakse ühearvuliste parameetritega. Terminid õhumüra isolatsiooni indeks R’ w (R w ) ja R’ tr , s , w , taandatud löögimürataseme indeks L’ n, w (L n, w ) järelkõlakestus T, helirõhutase L pA,eq ,T ,

L pCeq ,T , L pA,max ja L pC ,max vastavad EN normdokumentide määratlustele ja nende

6 ÕHU- JA LÖÖGIMÜRA ISOLATSIOON Standardis esitatud heliisolatsiooninõudeid tuleb käsitleda kui minimaalseid. Projektis või ehitusloas võib esitada heliisolatsioonile rangemaid nõudeid kui käesolevas standardis.

6.1

Ehitise sisepiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded

6.1.1 Heliisolatsiooni normitud suurusteks on õhumüra isolatsiooni indeksid R’w ning taandatud löögimürataseme indeksid L’n,w tabelis 6.1. Ehitise sisepiirded peavad tagama tabelis 6.1 esitatud heliisolatsiooninõuded. Õhumüra isolatsiooni indeksid ei tohi olla väiksemad kui tabelis 6.1. Taandatud löögimürataseme indeksid ei tohi olla suuremad kui tabelis 6.1.

Indeksi R’w arvsuurused tabelis 6.1 on nõutavad õhumüra isolatsioon horisontaal- ja vertikaalsuunas. Indeks L’n,w on nõutav löögimüra isolatsioon kõikides suundades (vertikaal-, horisontaal- ja diagonaalsuunas). Nõuded löögimüra osas esitatakse löögimüra eest kaitstavale ruumile olukorras, kus löögimüra on rakendatud müraallikaga ruumi põrandale pindalaga min 2,5 m².

6.1.2 Ehitise sisepiirete heliisolatsioni hindamisel on soovitatav rakendada spektri lähendustegureid C50-3150 ja Ci,50-2500 vastavalt standarditele EN ISO 717-1 ja EN ISO 717-2. Spektri lähendustegurite rakendamisel antakse õhumüra isolatsiooni piirväärtused kujul R’w + C50-3150 vastavalt standardile EN ISO 717-1, ning taandatud löögimürataseme piirväärtused kujul L’n,w + Ci,50-2500 vastavalt standardile EN ISO 717-2. Õhumüra isolatsiooni indeksid R’w + C50-3150 ei tohi olla väiksemad kui tabelis 6.1. Taandatud löögimürataseme indeksid L’nw + Ci,50-2500 ei tohi olla suuremad kui tabelis 6.1.

6.1.3 Ukse või aknaga seina heliisolatsiooni normitud suuruseks on seina ja ukse (akna) ühisisolatsioon, mille arvsuurus R leitakse valemiga n

R = 10 × lg

∑S J =1

n

∑S i =1

i

i

× 10

−

Ri 10

kus Si - seina elemendi (seinaosa, uks, aken) pindala (m2) Ri - seina elemendi heliisolatsioon (dB) Uste heliisolatsiooni käsitletakse tabelis 6.1 vastavuses Norra standardile NS 3150 ja Taani standardile DS 1082, mille kohaselt uksed liigitatakse heliklassidesse R’w 25, 6

Käesoleva koopia kasutusõigus: Finestum OÜ, kirjastamis- ja paljundusõigus kuulub Eesti Standardikeskusele

selgitused on toodud jaotises 4 “Terminid ja määratlused”.

EVS 842:2003 R’w 30, R’w 35, R’w 40, R’w 45 ja R’w 50 dB. Uste laboritingimustes mõõdetud heliisolatsioon Rw on vastavalt 27 dB, 33 dB, 38 dB, 43 dB, 48 dB ja 53 dB.

Heliisolatsiooninõuded esitatakse eeldusel, et helirõhutase müraallikaga ruumis ei ületa LpA,max < 80 dB. Vastasel juhul tuleb vaikust nõudvate ruumide kaitsel müra eest rakendada lisaabinõusid.

Tabel 6.1 - Sisepiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded Jrk nr

Hoone ja ruumi tüüp

Heliisolatsiooni nõuded

Mõõtühik on dB Märkused

1. Elamu1 1.1 Õhumüra isolatsiooniindeks R’w 1 2

Korterite eluruumide vahel Korterite eluruumide ja üldkasutatavate ruumide ning bürooruumide vahel

55 55

3

Korterite ja müratekitavate ruumide (tehnohoolde-, teenindus-, töö- ja puhkeruumid, garaažid) vahel

60

4

Ühe korteri ruumide vahel

43

5

Korterite ja üldkasutatavate ruumide vahel, kui korteri seinas on uks

39

Üldkasutatavad ruumid on trepikoda, vestibüül, koridor, kasutatavad pööningu- ja keldriruumid Väga kõrge helitaseme puhul on soovitatav rakendada nõuet R’w ≥ 65 dB. Diskoteekidele ja tantsusaalidele rakendatakse nõudeid vastavalt tabel 8.1 märkusele 2 Vahelaed tubade vahel kahekorruselises korteris, usteta vaheseinad tubade vahel, köögi ja toa vahel Ukse või ustekompleksi heliisolatsioon peaks olema R’w ≥ 35 dB

1.2 Taandatud löögimürataseme indeks L’n,w 6

Korterist teise korterisse

53

7

Rõdult, trepilt, koridorist jms ruumidest, vannitoast ja WC-st teise korterisse Müratekitavast tehnohoolde-, töö-, teenindus- ja puhkeruumist ning garaažist korterisse Kahekorruselise korteri eluruumide vahel

58

8

9

48

63

Nõue ei laiene löögimüra eest kaitstava korteri vannitoale, WC-le, saunale vms ruumile

Vajaduse korral rakendatakse lisameetmeid struktuurse müra leviku vähendamiseks Nõue kehtib löögimüra isolatsioonile ülevalt alla

1

Nõuded laienevad kõikidele elamutüüpidele.

Tabeli 6.1 järg Jrk nr

Hoone ja ruumi tüüp

Mõõtühik on dB Heliisolatsiooni nõuded

Märkused

7

Käesoleva koopia kasutusõigus: Finestum OÜ, kirjastamis- ja paljundusõigus kuulub Eesti Standardikeskusele

6.1.4 Ehitise sisepiirete heliisolatsioon peab olema tagatud ka heli kaudse ülekande korral läbi külgnevate ehituskonstruktsioonide. Ehitise tehniline teostus ja kommunikatsioonid (nt ventilatsioonišahtid, ehituskonstruktsioone läbiv torustik) peavad olema teostatud selliselt, et seinte ja lagede heliisolatsioon jääks normide piiridesse.

EVS 842:2003

2. Majutusasutus

Kõrgema kategooria hotellis on soovitatav rakendada elamuid käsitlevaid norme Võõrastemajades, pansionites ja kämpingutes võib rakendada mõnevõrra madalamaid nõudeid kui punktides 10-17, kusjuures on soovitatav, et majutusruumide vahel oleks õhumüra isolatsioon R' w ≥ 48 dB ning löögimüratase L’n,w ≤ 63 dB

Majutusasutus on hotell, motell, võõrastemaja, pansion ja kämping Kõrgema kategooria majutusasutus on rahvusvahelisele klassifikatsioonile vastav 4 ja 5 tärniga hotell

2.2 Õhumüra isolatsiooniindeks R’w 10

Majutusruumide vahel

52

11

Majutusruumi ja üldkasutatavate ruumide (trepikoda, koridor, vestibüül, puhvet) vahel

52

12

Majutusruumi ja müratekitavate ruumide (tehnohoolde- ja teenindusruum, restoran, köök, spordiruum) vahel

60

Nõuded punktides 10-17 ei laiene luksus- ja äriklassi hotellitubadele ja ajutistele majutusasutustele

Väga kõrge helitaseme puhul on soovitatav rakendada nõuet R’ w ≥ 65 dB. Diskoteekidele ja tantsusaalidele rakendatakse nõudeid vastavalt tabel 8.1 märkusele 2

13

Majutusruumi ja üldkasutatavate ruumide vahel, kui majutusruumi seinas on uks

39

Ukse või ustekompleksi heliisolatsioon peaks olema R’ w ≥ 35 dB

2.3 Taandatud löögimürataseme indeks L’n,w 14

Majutusruumist teise majutusruumi

58

15

Üldkasutatavast ruumist (rõdu, trepid, koridor, vestibüül, puhvet) teise majutusruumi Müratekitavast tehnohoolde- ja teenindusruumist, restoranist, köögist või spordiruumist majutusruumi

58

16

53

Nõue ei laiene löögimüra eestkaitstava majutusruumi rõdule, vannitoale ja WC-le

Soovitatav on rakendada nõuet L'n,w ≤ 48 dB. Vajaduse korral rakendatakse lisameetmeid struktuurse müra leviku vähendamiseks

3. Ühiselamu ja hooldeasutus1 3.1 Juhised Ühiselamute ja hooldeasutuste eluruumidele on soovitatav rakendada korterite heliisolatsiooninõudeid

Hooldeasutus on invaliidide kodu, vanadekodu, lastekodu vms asutused

Minimaalsed heliisolatsiooninõuded valitakse vastavalt punktidele 10-17 (majutusasutused) 1

Nõuded ei laiene ajutistele ühiselamutele.

Tabeli 6.1 järg Jrk nr

8

Hoone ja ruumi tüüp

Mõõtühik on dB Heliisolatsiooni nõuded

Märkused

Käesoleva koopia kasutusõigus: Finestum OÜ, kirjastamis- ja paljundusõigus kuulub Eesti Standardikeskusele

2.1 Juhised

EVS 842:2003

4. Tervishoiuasutus

17

Palatite vahel; palatite ja nendega võrdsustatud ruumide vahel

48

18

Palatite, nendega võrdsustatud ruumide ja üldkasutatavate ruumide (trepikoda, koridor, vestibüül, päevase viibimise ruum, söögituba) vahel Operatsiooniruumide vahel; operatsiooniruumide ja muude ruumide vahel (v.a müratekitavate seadmetega ruumid) Intensiivravipalatite vahel; intensiivravipalati ja koridori vahel Palatite, nendega võrdsustatud ruumide ja köökide, tehnohoolde- ning teenindusruumide vahel Eriruumi (nt kõrvauuringute ruumi) ja muude ruumide vahel Palati ja üldkasutatava ruumi vahel, kui palati seinas on uks

52

19

20

21

22 23

Palatitega võrdsustatud ruumid on tavaline uuringute ja protseduuriruum ning arstikabinet.

Soovitatav on rakendada nõuet R’w ≥ 52 dB

55

37

Intensiivravipalati seinad võivad olla vaateaknaga. Soovitav on rakendada nõuet R’w > 48 dB

60

Vastavalt erinõuetele 39

Ukse heliisolatsioon peaks olema R’w ≥ 35 dB. Μinimaalne nõue uksega seina ühisisolatsioonile on R’w ≥ 34 dΒ.

Ukse heliisolatsioon peaks olema vähemalt R’w ≥ 30 dΒ.

Nõuded ei laiene lävepakuta ustele.

58

Punktides 25-26 on palatitega võrdsustatud ruumide hulka arvestatud ka operatsiooniruumid

4.2 Taandatud löögimürataseme indeks L’n,w 24

25

26

Palatitest ja nendega võrdsustatud ruumidest teise palatisse Üldkasutatavast ruumist (trepikoda, koridor, vestibüül, päevase viibimise ruum, söögituba) palatitesse ja nendega võrdsustatud ruumidesse Müratekitavast ruumist (köök, tehno- hoolde- ja teenindusruum) palatitesse ja nendega võrdsustatud ruumidesse

58

53

Tabeli 6.1 järg Jrk nr

Hoone ja ruumi tüüp

Soovitatav on rakendada nõuet L'n,w ≤ 48 dB. Vajaduse korral rakendatakse lisaabinõusid struktuurse müra leviku vähendamiseks

Mõõtühik on dB Heliisolatsiooninõuded

Märkused

9

Käesoleva koopia kasutusõigus: Finestum OÜ, kirjastamis- ja paljundusõigus kuulub Eesti Standardikeskusele

4.1 Õhumüra isolatsiooniindeks R’w

EVS 842:2003

5. Kool ja muu õppeasutus1

27

28

29

30

31

32

33

34

35

Klasside vahel; klasside ja nendega võrdsustatud ruumide vahel; ülaltoodud ruumide ja üldkasutatavate ruumide (trepikojad, koridorid, hallid, vestibüülid) vahel Suurte auditooriumide vahel; suurte auditooriumide ja õpperuumide vahel Suurte auditooriumide ja üldkasutatavate ruumide (trepikoda, koridor, hall, vestibüül) vahel Klasside, õppekabinettide, auditooriumide ja eriklasside vahel Eriklasside ja üldkasutatavate ruumide (trepikoda, koridor, hall, vestibüül) vahel

48

Klasside, õppekabinettide, auditooriumide ja köökide, sööklate vahel Klasside, nendega võrdsustatud ruumide ja üldkasutatavate ruumide vahel, kui klassi seinas on uks Klasside ja nendega võrdsustatud ruumide vahel (v.a muusikaklassid), kui klassi seinas on uks Muusikaklasside, suurte auditooriumide (saalide) ja üldkasutatavate ruumide vahel, kui klassi, auditooriumi (saali) seinas on uks

55

Klassidega võrdsustatud ruumid on õppekabinetid ja muud selle taolised õpperuumid.

Soovitatav on rakendada nõuet R’w ≥ 52 dB

60

55

60

Eriklassid on muusikaklass, töökoda ja võimla

55

Väga kõrge helitaseme puhul (nt puidutöökoda, spordisaalid, muusikakoolide muusikaklassid) on soovitatav rakendada nõuet R’w ≥ 65 dB

34

Ukse heliisolatsioon peaks olema R’w ≥ 30 dB

44

Ukse või ustekompleksi heliisolatsioon peaks olema R’w ≥ 40 dB

Vastavalt erinõuetele

Soovitatav on, et ukse või ustekompleksi ja seina ühisisolatsioon R'w ≥ 55 dB. Ukse või ustekompleksi heliisolatsioon peaks olema R'w ≥ 50dB.

5.2 Taandatud löögimürataseme indeks L’n,w (dB) 36 37

38

Klassist (õppekabinetist) teise klassi (õppekabinetti) Üldkasutatavast ruumist (trepikoda, koridor, hall, vestibüül) klassi (õppekabinetti) Eriklassist klassi (õppekabinetti, auditooriumi) või teise eriklassi

63 58

53

Tabeli 6.1 järg Jrk nr

10

Hoone ja ruumi tüüp

Soovitatav on rakendada nõuet L'n,w ≤ 48 dB. Vajaduse korral rakendatakse lisaabinõusid struktuurse müra leviku vähendamiseks

Mõõtühik on dB Heliisolatsiooni nõuded

Märkused

Käesoleva koopia kasutusõigus: Finestum OÜ, kirjastamis- ja paljundusõigus kuulub Eesti Standardikeskusele

5.1 Õhumüra isolatsiooniindeks R’w

EVS 842:2003 39

48 Suurest auditooriumist (saalist) õpperuumi või teise auditooriumi (saali) 1 Punktide 27-35 nõuded ei laiene kuulmispuuetega laste õppeasutustele, mille kohta rakendatakse erinõudeid.

6. Koolieelne lasteasutus

40

41 42 43

Grupi- ja magamisruumi vahel; ülaltoodud ruumide ja koridori vahel Grupi-, magamisruumi ja köögi vahel Grupi-, magamisruumi ja muusikatoa ning võimla vahel Grupi- ja magamisruumi ning üldkasutatavate ruumide vahel, kui grupi- ja magamisruumi seinas on uks

48

Soovitatav on rakendada nõuet R’w ≥ 52 dB

52 55 34

Ukse heliisolatsioon peaks olema R’w ≥ 30 dB

63

Soovitatav on rakendada nõuet L’nw ≤58 dB

6.2 Taandatud löögimürataseme indeks L’n,w 44 45

46

Grupiruumist, magamisruumist teise grupi- ja magamisruumi Üldkasutatavast ruumist (koridor, trepikoda, hall) grupija magamisruumi; köögist grupija magamisruumi Muusikatoast, võimlast grupi- ja magamisruumi

58

53

7. Büroo- ja haldushoone1, 2 7.1 Õhumüra isolatsiooniindeks R’w 47

Tööruumide vahel, tööruumide ja üldkasutatavate ruumide (trepikoda, koridor, hall, vestibüül) vahel

48

48

Kabineti ja tööruumi ning üldkasutatavate ruumide vahel, kui kabineti ja tööruumi seinas on uks

34

Minimaalne nõue on R’w ≥ 38 dB. Konfidentsiaalsust vajavate ruumide vahel on soovitatav rakendada nõuet R’w ≥ 52 dB. Ukse heliisolatsioon peaks olema R’w ≥ 30 dB. Minimaalne nõue seina ja ukse ühisisolatsioonile on R’w ≥ 25dB. Ukse heliisolatsioon peaks olema R’w ≥ 25dB.

7.2 Taandatud löögimürataseme indeks L’n,w 49 1 2

Tööruumist tööruumi; üldkasutatavast ruumist tööruumi

63

Punktides 47-49 esitatud nõudeid võib rakendada ka tööstusettevõtete vastavates ruumides.

Tööruumid on bürood, kabinetid, õppe- ja haldusruumid vms ruumid.

11

Käesoleva koopia kasutusõigus: Finestum OÜ, kirjastamis- ja paljundusõigus kuulub Eesti Standardikeskusele

6.1 Õhumüra isolatsiooniindeks R’w

EVS 842:2003 6.2

Ehitise välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded

Välismüratase määratakse arvutuslikult või mõõtmiste teel. Liiklusest (auto-, raudteeja lennuliiklus, veesõidukite liiklus) põhjustatud müra normtasemed elamute ja ühiskasutusega hoonete vaikust nõudvates ruumides on esitatud tabelis 6.2, sulgudes toodud müratasemed on soovituslikud.

Ehitise välispiire vastab heliisolatsiooninõuetele, kui müra normtase ruumis ei ole ületatud. Mürataseme mõõtmisel ruumis peavad aknad ja uksed olema suletud ning püsivaks ventileerimiseks ettenähtud avad avatud.

Tabel 6.2 - Liiklusmüra normtasemed elamutes ja ühiskasutusega hoonetes Mõõtühik on dB Jrk nr

Hoone ja ruum

Müra normtase

1. Elamu 1

Elu- ja magamisruumides

LpA,eq,T päeval öösel LpA,max öösel

35 30 45

1

2. Majutusasutus 2

Hotellitubades

LpA,eq,T Päeval öösel

40 30

3. Ühiselamu ja hoolekandeasutus 3

Ühiselamu ja hoolekandeasutuse elu- ja magamisruumides rakendatakse samu nõudeid, mis elamutes.

4. Tervishoiuasutus 4

5

Palatites ja operatsioonisaalides

Arstikabinettides ja uuringuruumides

LpA,eq,T päeval öösel Lpa,max öösel 2

päeval

35 30 1

45 35

5. Kool ja muu õppeasutus 6 7 8

12

Klassides, õppekabinettides, lugemissaalides ja muudes õpperuumides Nägemis- ja kuulmispuuetega õpilaste klassiruumides, muusikaklassides Saalides, aulates

LpA,eq,T päeval LpA,eq,T päeval LpA,eq,T Päeval

35 35 (30) 35

Käesoleva koopia kasutusõigus: Finestum OÜ, kirjastamis- ja paljundusõigus kuulub Eesti Standardikeskusele

6.2.1 Nõuded ehitise välispiirdele ja selle elementidele määratakse lähtuvalt välismüra suurusest hoone vahetus läheduses ja lubatavast müratasemest ruumis.

EVS 842:2003

Tabel 6.2 järg Jrk nr

Mõõtühik on dB Hoone ja ruum

Müra normtase

9

Rühmaruumides

10

Magamisruumides

LpA,eq,T päeval päeval öösel Lpa,max öösel

40 (35) 35 30 45

1

7. Büroo- ja haldushoone 11 12

Nõupidamisruumides, kabinettides, lugemissaalides, õppeklassides ja nendega võrdsustatud ruumides Avatud plaanilahendusega bürooruumides, näituseruumides

LpA,eq,T päeval LpA,eq,T päeval

35 40

8. Spordirajatis 13

Spordisaalides, ujulates

LpA,eq,T Päeval

50 (45)

9. Kaubandus- ja teenindusettevõte

1

2

14

Müügisaalides, teenindusruumides

15

Sööklates, baarides ja restoranides

LpA,eq,T päeval LpA,eq,T päeval

50 (45) 45

Nõue on esitatud magamisruumidele uutes hoonetes tingimusel, et ühe öö jooksul leiab aset mitte vähem kui 5 liiklusjuhtumit, kus müra piirtase Lpmax on ületatud.

Välja arvatud audioloogia uuringuruumid.

6.2.2 Ehitise välispiirde ja selle elementide heliisolatsiooni hinnang arvutuslike meetoditega viiakse läbi kooskõlas vastava Euroopa standardi1 nõuetega.

6.2.3 Akende heliisolatsiooni EN 12758:2002.

käsitletakse

vastavalt

Euroopa

standardile

6.2.4 Projekti staadiumis võib sõiduteedeäärsete ehitise välispiirde nõutava heliisolatsiooni määrata ligikaudse meetodi järgi vastavalt tabelitele 6.3 ja 6.4.

Välispiirde heliisolatsiooni normitud suuruseks tabelis 6.3 on õhumüra isolatsiooni indeks R’tr,s,w vastavalt standardi EN ISO 717-1 määratlusele. Regulaarsest liiklusest põhjustatud välismüratase LpA,eq,T 2 m kaugusel ehitise välispiirdest määratakse arvutuslikult või mõõtmiste teel, arvestades perspektiivse (5-10 aastat) keskmise aastaringse liiklussagedusega. Arvutatud või vaba helivälja tingimustes mõõdetud müratasemetele liidetakse 3 dB helipeegelduste arvestamiseks ehitise välispiirdest.

1

EN 12354-3:2000 Building Acoustics - Estimation of acoustic performance of buildings from the performance of elements - Part 3: Airborne sound insulation against outdoor sound.

13

Käesoleva koopia kasutusõigus: Finestum OÜ, kirjastamis- ja paljundusõigus kuulub Eesti Standardikeskusele

6. Koolieelne lasteasutus

EVS 842:2003

Ehitise välispiirde heliisolatsiooni arvutuslikul hindamisel ja välispiirde üksikute elementide valikul lähtutakse õhumüra isolatsiooni indeksitest R’w või Rw. Ligikaudselt R’tr,s,w = R’w, res, kus R’w,res on välispiirde ühisisolatsioon, mis on määratud lähtuvalt üksikute elementide õhumüra isolatsiooni indeksitest R’w või Rw. 6.2.5 Ehitise välispiirde heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul on soovitatav rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EN ISO 717-1. Spektri lähendusteguri rakendamisel antakse välispiirde heliisolatsiooni piirväärtused kujul R’tr,s,w + Ctr ning välispiirde üksikute elementide heliisolatsiooni piirväärtused kujul R’w + Ctr vastavalt standardile EN ISO 717-1.

Välispiirde üksikud elemendid tuleb valida selliselt, et välispiirde ühisisolatsioon R’tr,s,w +Ctr ei oleks väiksem tabelite 6.3 ja 6.4 põhjal määratud piirväärtustest.

Tabel 6.3 - Välispiiretele esitatavad heliisolatsioninõuded (õhumüra isolatsiooni indeks R'tr,s,w) olenevalt välismüratasemest Mõõtühik on dB Välismüratase LpA,eq,T vahemikus

Jrk nr 1 2

3

4 a) b)

Ruumi tüüp Haiglapalat, magamisruum sanatooriumis Elu- ja magamistuba korteris ja kõrgema kategooria hotellis, magamisruum lasteaias, puhkekodus, hooldeasutuses ja ühiselamus Arstikabinet, numbrituba majutusasutuses, klassiruum, õppekabinet ja nendega võrdsustatud ruumid Bürooruumid ja nendega võrdsustatud tööruumidb)

Kuni 55 30

56-60

61-65

66-70

71-75

76-80

Üle 80

35

40

45

50

a)

a)

30

35

40

45

50

55

a)

30

30

35

40

45

50

a)

-

30

30

35

40

45

50

Välismüratase on antud ruumi jaoks liiga kõrge, selle vähendamine nõuab erimeetmeid.

Nõudeid välispiirdele ei kehtestata ruumis, kus välismüratase ei ole märkimisväärselt suurem kui tööst põhjustatud müratase ruumi sees.

Tabel 6.4 - Parandustegurid indeksile R'tr,s,w sõltuvalt ruumi välispiirde ja põrandapinna suhtest S/So S/So Parandustegur

2,5

2,0

1,6

1,3

1,0

0,8

0,6

0,5

0,4

+5

+4

+3

+2

+1

0

-1

-2

-3

Märkus. S on ruumi välispiirdepind, m2; So on ruumi põrandapind, m2.

14

Käesoleva koopia kasutusõigus: Finestum OÜ, kirjastamis- ja paljundusõigus kuulub Eesti Standardikeskusele

Kui välispiire koosneb mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist (nt sein akna või uksega), siis tabeli 6.3 kohaselt määratud õhumüra isolatsiooni indeks kujutab välispiirde ühisisolatsiooni R’tr,s,w (ühisisolatsiooni arvutamine vt jaotis 6.1.3).

Indeksile R'tr,s,w rakendatakse parandustegurit sõltuvalt ruumi välispiirde ja põrandapinna suhtest vastavalt tabelile 6.4.

EVS 842:2003

Ligikaudne meetod kehtib tavaliste raskete välispiirete (betoon, kivikonstruktsioonid) korral. Kergete mitmekihiliste välispiirete korral ligikaudne meetod ei kehti.

Suurtes ruumides (põranda pindala suurem kui 25 m2) tuleb akende nõutava heliisolatsiooni määramisel kasutada täpsemaid arvutuslikke meetodeid.

6.2.7 Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või välisseinas) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase ruumis oleks ületatud.

Magistraalteedeäärsete hoonete vaikust nõudvates ruumides võib osutuda otstarbekaks loobuda tuulutamisest akende kaudu ja kasutada mehaanilist ventilatsiooni või õhu konditsioneerimist.

7 JÄRELKÕLAKESTUSELE ESITATAVAD NÕUDED Järelkõlakestusele esitatud nõuete eesmärgiks on vähendada müra, mis tekib ruumides ülemäärase järelkõla tõttu. Järelkõlakestuse soovituslikud piirväärtused on toodud tabelis 7.1. Projektis või ehitusloas võib esitada ruumi järelkõlakestusele rangemaid nõudeid kui käesolevas standardis.

Standard ei käsitle teatri-, kino-, kontserdi- ja konverentsisaalile, stuudiole jms ruumidele sobivat järelkõlakestust.

Tabel 7.1 - Järelkõlakestuse soovituslikud piirväärtused, T Jrk nr 1

Hoone tüüp Elamu, ühiselamu

2

Hotell või muu majutusasutus

3

Raviasutus

Ruumi tüüp Trepikoda, koridor, sissepääsuga vähemalt kahte korterisse Trepikoda, koridor Trepikoda, koridor Kõrvauuringute ruum

T (s) 1,3 sagedustel 500-2000 Hz

1,3 sagedustel 500-2000 Hz 1,3 sagedustel 500-2000 Hz Erinõuded

Märkused Nõude täitmiseks tuleb trepikodade ja koridoride laepinnad katta helineeldematerjaliga. Vajalik materjali kogus sõltub helineeldematerjali klassist1.

Raviasutuste koridorides on soovitatav ette näha helineeldematerjalist ripplaed.

15

Käesoleva koopia kasutusõigus: Finestum OÜ, kirjastamis- ja paljundusõigus kuulub Eesti Standardikeskusele

6.2.6 Ruumides põranda pindalaga kuni 25 m2 võib määrata akende nõutava heliisolatsiooni ligikaudse meetodi kohaselt, vähendades tabelite 3 ja 4 põhjal leitud indeksi R'tr,s,w väärtusi suuruse 10 lgS/Sa võrra, kus S on ruumi välispiirdepind ja Sa on ruumi akna (akende) pind. Kui aken moodustab enam kui 50 % välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks.

EVS 842:2003

Jrk nr 4

Hoone tüüp Õppeasutus

Ruumi tüüp

T (s)

Märkused

Trepikoda, koridor

1,3 sagedustel 500-2000 Hz

Klassiruum (v.a muusikaklass)

0,8 sagedustel 125-2000 Hz

Klassiruum nägemis- ja kuulmispuuetega õpilastele, keelteklass Võimla

0,6 sagedustel 125-2000 Hz

Õppeasutuste koridorides on soovitatav ette näha helineeldematerjalist ripplaed.

Järelkõlakestuse nõuded peaksid olema täidetud sagedustel 250-2000 Hz. Nõuded peaksid olema täidetud vähemalt sagedustel 250-2000 Hz. Klassiruumi siseviimistlus peab soodustama kõne arusaadavust.

Nõuded peaksid olema täidetud vähemalt sagedustel 250-2000 Hz. Klassiruumi siseviimistlus peab soodustama kõne arusaadavust.

Bassein

Muusikaklass auditoorium, aula (kubatuur üle 500 m3)

5

6

16

Koolieelne lasteasutus

Spordirajatis

1,5 sagedustel 125-2000 Hz 2,0 sagedustel 125-2000 Hz Vastavalt eriprojektile

Töökojad ja müratekitavate seadmetega õppeklassid

Vastavalt eriprojektile

Trepikoda, koridor

1,3 sagedustel 500-2000 Hz

Päevase viibimise ruum

0,6 sagedustel 125-2000 Hz Vastavalt eriprojektile

Spordisaal, ujula

Nõuded peaksid olema täidetud vähemalt sagedustel 500-2000 Hz. Nõuded peaksid olema täidetud vähemalt sagedustel 500-2000 Hz. Väikese ja keskmise suurusega muusika-klassides valitakse järelkõlakestus suurusjärgus 0,5-0,9 s sagedustel 125-2000 Hz, auditooriumides 0,8-1,0 s.

Helineeldematerjalide paigutus peab soodustama heli difuussust, auditooriumides ja aulates samuti kõne arusaadavust.

Järelkõlakestuse vähendamiseks tuleb ette näha vähemalt helineeldematerjalist ripplaed. Järelkõla kestust on soovitatav vähendada suurusjärguni 0,5 s sagedustel 500-2000 Hz. Nõude täitmiseks tuleb trepikodade ja koridoride laepinnad katta helineeldematerjaliga. Vajalik materjali kogus sõltub helineeldematerjali klassist1.

Nõuded peaksid olema täidetud vähemalt sagedustel 500-2000 Hz. Järelkõlakestus valitakse sõltuvalt ruumi kubatuurist. Soovitatav on, et järelkõlakestus ei oleks etteantud sagedustel suurem kui 2 s.

Käesoleva koopia kasutusõigus: Finestum OÜ, kirjastamis- ja paljundusõigus kuulub Eesti Standardikeskusele

Tabeli 7.1 järg

EVS 842:2003 Tabeli 7.1 järg Hoone tüüp

Ruumi tüüp

Muu asutus ja ettevõte

Bürooruum, lugemis- ja näitusesaal, teenindusruum (restoran, kohvik, müügisaal jms), müratekitavate seadmetega tööruum Väike seminari- ja konverentsisaal (kuni 100 kohta)

T (s)

Märkused Järelkõlakestuse vähendamiseks on soovitatav ruumide siseviimistlusel kasutada helineelavaid materjale ja konstruktsioone, sh ripphelineeldureid.

Vastavalt eriprojektile

Järelkõlakestus valitakse suurusjärgus 0,8-1,0 s sagedustel 125-2000 Hz. Helineeldematerjalide paigutus peab soodustama kõne arusaadavust.

1

Vastavalt standardile EN ISO 11654 liigitatakse klassifitseeritavad helineeldematerjalid viide klassi: A, B, C, D ja E. Helineeldematerjali orienteeruv kogus moodustab trepikodade lagede ning trepimademete pinnast ja koridoride laepinnast klassi A puhul 30 %, klassi B puhul 40 %, klassi C puhul 50 % ja klassi D puhul 90 %.

8 TEHNOSEADMETE MÜRA 8.1 Tehnoseadmetest põhjustatud helirõhu normtasemed hoonete vaikust nõudvates ruumides ja välisterritooriumil on esitatud tabelis 8.1, sulgudes toodud normtasemed on soovituslikud.

Käesolevas standardis on tehnoseadmed: hoone tehnokommunikatsioonid (vee- ja kanalisatsiooniseadmed, kütte-, ventilatsiooni-ja jahutusseadmed, liftid vms) ning müratekitavad seadmed hoone tootmis-, teenindus- või muudes nendega võrdsustatud ruumides.

Standardis esitatud nõudeid tuleb käsitada kui minimaalseid. Projektis või ehitusloas võib esitada mürale rangemaid nõudeid kui käesolevas standardis. Tabelis 8.1 on rangemad nõuded antud soovituslikena.

Müra normtasemed on esitatud A-korrigeeritud ja C-korrigeeritud ekvivalentsete või maksimaalsete helirõhutasemetena. C-korrigeeritud helirõhutasemete normtasemed on antud madalsagedusliku müra hindamiseks. Müra spektri määramiseks võib kasutada ka täpsemaid hinnangumeetodeid, nt mõõtmisi 1/3 või 1/1 oktaavribades. Müra spektri analüüsiks võib kasutada arvutusmeetodeid vastavalt Ameerika standardile ANSI S 12.2.

Tabelis 8.1 on elamutes lubatud müra normtasemed LpA,eq,T kehtestatud statsionaarsetele püsiva või muutuva tasemega müraallikatele. Esitatud normtasemed Lp,Amax on kehtestatud muutuva tasemega või lühiajaliselt toimivatele üksikutele müraallikatele. Ülejäänud ehitistes on müra normtasemed Lp,Amax (pos 2 kuni pos 8) kehtestatud statsionaarsetele püsiva või muutuva tasemega müraallikatele.

Helirõhu normtasemed püsiva või muutuva tasemega müraallikate korral ei tohi olla ületatud üksiku müraallika poolt või mitme müraallika koosmõjul. Lühiajaliselt 17

Käesoleva koopia kasutusõigus: Finestum OÜ, kirjastamis- ja paljundusõigus kuulub Eesti Standardikeskusele

Jrk nr 7

EVS 842:2003 toimivate üksikute müraallikate helirõhu normtasemed ei tohi olla ületatud mistahes üksiku müraallika poolt.

Ehitise välisterritooriumil hinnatakse müra 2 m kaugusel vaikust nõudvate ruumide välispiirdest (akendest) või ehitise juurde kuuluval puhkealal. Müraallikateks on sama ehitise või läheduses olevate ehitiste tehnoseadmed.

Märkus. Jaotise 8 nõuded ei laiene saalidele (teatri-, kino-, kontserdisaalidele jms ruumidele). Helirõhu normtasemed nendes ruumides on toodud lisas B. Tabel 8.1 - Tehnoseadmetest põhjustatud helirõhutasemed ruumides ja välisterritooriumil (A-ja C-korrigeeritud ekvivalentse ja maksimaalse helirõhu Mõõtühik on dB piirtasemed LpA,eq,T , LpC,eq,T, LpA,max, ja LpC,max) Jrk nr

Hoone ja ruumi tüüp

Müraallikas

Müra piirtase

1. Elamu 1

Elu- ja magamisruumides

Hoone tehnokommunikatsioonid

Tootmis- ja teenindusruumid, tööstusettevõtted

2

Elamu välisterritooriumil

Sama hoone või läheduses olevate hoonete tehnoseadmed

LpA,eq,T 30 (25) LpC,eq,T 50 (45) LpA,max 32 LpA,eq,T päeval 30 öösel 25 LpA,max 35 LpA,eq,T päeval 50 (45) öösel 40 (35) LpA,max öösel 45 (40)

Märkus 1. 5 dB kõrgem müratase on lubatud elamu köögis, vannitoas ja majandusruumis.

Nõuded ei puuduta samas ruumis veevõtul tekkivat müra.

Märkus 2. Elamus paiknevate diskoteekide ja tantsusaalide tegevusest põhjustatud helirõhutasemetele esitatakse samad nõuded, mis elamu tehnokommunikatsioonidele.

Heliisolatsiooninõuded piirdetarinditele määratakse lähtuvalt ülalnimetatud helirõhu normtasemetest.

Märkus 3. Müra hindamisel müratekitatavatest seadmetest hoone tootmis-, teenindus- või muus nendega võrdsustatud ruumis on soovitatav kontrollida, et C-korrigeeritud helirõhutase elu- ja magamisruumides ei ületaks A-korrigeeritud helirõhutaset enam kui 20 dB, mis on oluline madalsagedusliku müra vältimiseks.

Tabeli 8.1 järg Jrk

18

Hoone ja ruumi tüüp

Müraallikas

Müra piirtase

Käesoleva koopia kasutusõigus: Finestum OÜ, kirjastamis- ja paljundusõigus kuulub Eesti Standardikeskusele

Mõõteperiood T ja mõõtmistingimused on määratud mõõtemetoodikas (vt lisa A) ja sõltuvad müraallikast. Esitatud müra normtasemed hoone sees on kehtestatud möbleeritud ruumidele.

EVS 842:2003 nr 2. Majutusasutus Hotellitubades

4

Koridorides

5

Majutusasutuse välisterritooriumil

Hoone tehnokommunikatsioonid

Sama hoone või läheduses olevate hoonete tehnoseadmed

LpA, max 32 LpA, max 40 (35) LpA,max päeval 55 öösel 50 (45)

Märkus 1.Luksus- ja äriklassi hotellitubades on soovitatav rakendada elamutes lubatud müra normtasemeid.

Märkus 2. Majutusasutuses paiknevate diskoteekide ja tantsusaalide tegevusest põhjustatud helirõhutasemetele esitatakse samad nõuded, mis majutusasutuse tehnokommunikatsioonidele.

Heliisolatsiooninõuded piirdetarinditele määratakse lähtuvalt ülalnimetatud helirõhu normtasemetest.

Märkus 3. Müra hindamisel on soovitatav kontrollida, et C-korrigeeritud helirõhutase hotellitubades ei ületaks A-korrigeritud helirõhutaset enam kui 20 dB, mis on oluline madalsagedusliku müra vältimiseks.

3. Ühiselamu ja hooldeasutus 6

Ühiselamute ja hooldeasutuste elu- ja magamisruumidele rakendatakse samu nõudeid, mis elamutele.

4. Tervishoiuasutus 7

8 9

10

Palatites ja operatsioonisaalides, sanatooriumite magamisruumides Arstikabinettides ja tavalistes uuringuteruumides Haigla ja sanatooriumi välisterritooriumil

Hoone tehnokommunikatsioonid

Sama hoone või läheduses olevate hoonete tehnoseadmed

Ambulatoorse tervishoiuasutuse välisterritooriumil

LpA,max 30 (25) LpC,max 50 (45) LpA,max 35 (32) LpA,max päeval 50 (45) öösel 40 LpA,max päeval 50

5. Kool ja muu õppeasutus 11

12

13 14

Klassides, õppekabinettides, lugemissaalides ja muudes õpperuumides Nägemis- ja kuulmispuuetega õpilaste klassiruumides, muusikaklassides Saalides

Hoone tehnokommunikatsioonid

Õppeasutuse välisterritooriumil

Sama hoone või läheduses olevate hoonete tehnoseadmed

LpA,max 35 (32) LpA,max 30 LpA,max 30 (25) LpA,max 50

6. Koolieelne lasteasutus 15

Grupi- ja magamisruumides

Hoone tehnokommunikatsioonid

16

Lasteaia välisterritooriumil

Sama hoone või läheduses olevate hoonete tehnoseadmed

LpA,max 32 LpA,max 50 (45)

19

Käesoleva koopia kasutusõigus: Finestum OÜ, kirjastamis- ja paljundusõigus kuulub Eesti Standardikeskusele

3

EVS 842:2003 Tabeli 8.1 järg Jrk nr

Hoone ja ruumi tüüp

Müraallikas

Müra piirtase

7. Büroo- ja haldushoone

18

Nõupidamisruumides, töökabinettides, lugemissaalides, õppeklassides ja nendega võrdsustatud ruumides Avatud plaanilahendusega tööruumides, näituseruumides

Hoone tehnokommunikatsioonid

LpA,max 35

LpA,max 40

8. Spordirajatis 19

Spordisaalides, ujulates

Hoone tehnokommunikatsioonid

LpA,max 40

Hoone tehnokommunikatsioonid

LpA,max 45 LpA,max 40 LpA,max 40

9. Kaubandus- ja teenindusettevõte 20

Müügisaalides

21

Teenindusruumides

22

Sööklates, baarides ja restoranides

8.2 Põhilised ehitusakustilised meetmed tehnoseadmete müra leviku vähendamiseks on piirdekonstruktsioonide nõuetekohane heliisolatsioon ning müra ja vibratsiooni levikut tõkestavate tarindite1 kasutamine seadmete ja kommunikatsioonide paigaldamisel.

Struktuurse müra leviku vähendamiseks paigaldatakse torustik piirdekonstruktsioonide läbimisel elastsetesse (deformeeritavatesse) ümbristorudesse.

Lähtuvalt tehniliste seadmete mürataseme suurusest ja nende paiknemisest vaikust nõudvate ruumide suhtes võib osutuda vajalikuks täiendavate müravastaste meetmete rakendamine, eelkõige struktuurse müra leviku vähendamiseks (nt seadmete paigaldamine raudbetoonist vundamentidele). Lisameetmete vajadus määratakse igal konkreetsel juhul eraldi.

Võimaluse korral tuleb vältida müratekitavate seadmete paigaldamist vaikust nõudvate ruumide vahetusse lähedusse.

Märkus. Tehnoseadmete mürakarakteristikud määratakse vastavate Euroopa standardite kohaselt ja sisalduvad seadmete sertifikaatides.

1

Müra ja vibratsiooni levikut tõkestavad tarindid käesoleva standardi tähenduses on seadmete heliisoleerivad katted ja akustilised ekraanid, elastsed liitmikud, mürasummutid, vibroisolaatorid, akustilised ankrud ja riputid vms.

20

Käesoleva koopia kasutusõigus: Finestum OÜ, kirjastamis- ja paljundusõigus kuulub Eesti Standardikeskusele

17

EVS 842:2003

II gruppi kuuluvate seadmete2 kasutamisel tuleb veevõrgumontaaži teostusel ning ehituskonstruktsioonide ja vundamentide lahendustes rakendada lisaabinõusid struktuurimüra leviku vähendamiseks juhul, kui seinad piirnevad vaikust nõudvate ruumidega. Eelduseks on, et rõhk seadme kohal ei ületaks 0,3 MPa.

2

Veevõrguseadmete jaotusgrupid vastavalt seadmete helirõhutasemele LAp on määratletud vastavate Euroopa standarditega (prEN 3822 osad 1-4).

21

Käesoleva koopia kasutusõigus: Finestum OÜ, kirjastamis- ja paljundusõigus kuulub Eesti Standardikeskusele

8.3 Veevõrguseadmete paigaldamist seinte külge, mis piirnevad teise korteri eluruumidega või nendega võrdsustatud vaikust nõudvate ruumidega ühiskondlikes hoonetes, tuleb vältida. Juhul kui see on vältimatu, tuleb kasutada ainult I grupi seadmeid1, kusjuures ühekordse seinakonstruktsiooni 1 m² kaal ei tohi olla väiksem kui 220 kg. Kergete mitmekihiliste seinte korral peab lahenduse sobivus olema katseliselt tõestatud.

EVS 842:2003 Lisa A (normatiivlisa) Mõõtmised Akustilised mõõtmised viiakse läbi vastavalt Euroopa standarditele või nendega vastavusse viidud rahvuslikke standardeid (eeskirju) kasutades.

Heliisolatsiooni mõõtmised viiakse läbi vastavalt standarditele EN ISO 140-3 ja EVS-EN ISO 140-4, -6, -7. Mõõtmistulemusi hinnatakse vastavalt standarditele EN ISO 717-1 ja EN ISO 717-2.

Järelkõlakestus Järelkõlakestuse mõõtmisi võib läbi viia vastavalt rahvusvahelise standardi kavandile ISO/CD 3382.

Helirõhutase (müratase) Helirõhutaseme mõõtmised tehakse müramõõturiga, mille sagedusi korrigeerivad filtrid vastavad standarditele EVS-EN 60651, EVS-EN 60804 ja IEC 1260.

Ehitise tehnoseadmete müra mõõdetakse vastavalt standardikavandile prEN ISO 160321. Mõõteperiood ja –tingimused on määratletud mõõtemetoodikas ja sõltuvad müraallikast (müraallikatest). Ruumisisese helirõhu normtasemed on kehtestatud kinniste akende ja ustega möbleeritud ruumidele. Välismüra mõõtmisel peavad ventilatsiooni sissepuhke/väljatõmbeavad olema avatud. Kui mõõtmised on teostatud teistsugustes tingimustes, rakendatakse parandusi vastavalt mõõtmise standardile.

Tonaalse või impulssmüra korral liidetakse mõõdetud helirõhutasemetele korrektsioonitegur 5 dB.

1

Standardikavand prEN ISO 16032 on ratifitseerimisel. Pärast selle standardi avaldamist asendab EN ISO 16032 rahvuslikud mõõtemeetodid.

22

Käesoleva koopia kasutusõigus: Finestum OÜ, kirjastamis- ja paljundusõigus kuulub Eesti Standardikeskusele

Heliisolatsioon

EVS 842:2003 Lisa B (normatiivlisa) Tehnoseadmetest ja muudest müraallikatest põhjustatud helirõhu piirtasemed teatri-, kino-, kontserdisaalides ja muudes nendega võrdsustatud ruumides

Mõõtühikuks on dB Jr k nr 1 2

Ruumi tüüp Teatri- ja kontserdisaalid (N>500) Teatrisaalid (N≤ 500), mitmeotstarbelised saalid, konverentsi- ja kohtusaalid, kinosaalid, kirikusaalid

LpA,max 25 30

Märkus 1. N - kohtade arv saalis.

Märkus 2. Müra hindamisel saalides on soovitatav kasutada täpsemaid meetodeid, nt mõõtmisi 1/3 või 1/1 oktaavribades, kusjuures helirõhu piirtasemed etteantud sagedusvahemikes võivad olla esitatud saali projekteerimise lähteülesandes.

23

Käesoleva koopia kasutusõigus: Finestum OÜ, kirjastamis- ja paljundusõigus kuulub Eesti Standardikeskusele

Tabel 1 - Tehnoseadmetest ja muudest müraallikatest põhjustatud helirõhutasemed ruumides. A-korrigeeritud maksimaalse helirõhu piirtasemed, LpA,max

EVS 842:2003

Lisa C (teatmelisa) Kirjandus

C.2 Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrus nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid C.3 DIN 4109 Sound insulation in buildings. Requirements and testing

24

Käesoleva koopia kasutusõigus: Finestum OÜ, kirjastamis- ja paljundusõigus kuulub Eesti Standardikeskusele

C.1 Council Directive 89/106/EEC - Construction Products. Interpretative Document for the Essential Requirement Nr. 5: Protection Against Noise. Commission of the European Communities. Document TC5/018, 1993

Taotluslikult tühjaks jäetud

Käesoleva koopia kasutusõigus: Finestum OÜ, kirjastamis- ja paljundusõigus kuulub Eesti Standardikeskusele

Taotluslikult tühjaks jäetud

Käesoleva koopia kasutusõigus: Finestum OÜ, kirjastamis- ja paljundusõigus kuulub Eesti Standardikeskusele

Käesoleva koopia kasutusõigus: Finestum OÜ, kirjastamis- ja paljundusõigus kuulub Eesti Standardikeskusele

Käesoleva koopia kasutusõigus: Finestum OÜ, kirjastamis- ja paljundusõigus kuulub Eesti Standardikeskusele

EVS 842:2003

ICS 17.140.01; 91.040.01; 91.120.01 Võtmesõnad: ehitised, müra, kaitse, heliisolatsioon, löögimüra isolatsioon, helineelduvus, tehnoseadmete helirõhutasemed, nõuded, mõõtmine Hinnagrupp M