Page 1

2015


MISSIOON Pärnu Haigla missioon on toetada inimeste tervist ja elukvaliteeti.

VISIOON Pärnu Haigla visioon on olla usaldusväärne, uuendusmeelne ja hooliv arsti- ning õendusabi keskus Eesti tervishoiuvõrgus.

PÕHIVÄÄRTUSED Eneseareng ja eneseteostus. Hindame professionaalset ja isiklikku arengut. Tunnustatus. Meie tehtav töö on inimestele ja ühiskonnale vajalik. Partnerlus. Teeme kollegiaalset tööd inimestega ja inimeste heaks. Vastutustunne ja eetilisus. Oleme sotsiaalselt vastutavad, pühendunud ja hoolivad.


Hea lugeja

Tugevatel alustel ja selgete pikaajaliste eesmärkidega haigla on regionaalse arengu eestvedaja ning piirkondliku

Pärnu Haigla missioon on toetada inimeste tervist ja elu-

konkurentsivõime tugitala.

kvaliteeti. Meie haigla peamine tegevus selle rolli täitmisel on Pärnumaa ja naabermaakondade lähivaldade elanike teenin-

2014. aasta oli Pärnu Haiglale edukas. Kõik planeeritu on ellu

damine piirkondlikult vastutava keskhaiglana. Sellega kaasneb

viidud. Haigla töötab tingimustes, kus suuremad investeeri-

vääramatult vastutus tagada kõigile abivajajatele kvaliteetne

misprojektid on realiseeritud ja tegevused on peamiselt

ja ööpäevringi kättesaadav arstiabi. Teisisõnu, Pärnu Haigla

keskendunud uute loodud võimaluste maksimaalsele

on Edela- ja Lääne-Eesti sotsiaalse turvalisuse nurgakivi ning

kasutamisele. Jätkub keemiaravi ja muude eelmistel

oluline kompetentsikeskus Eesti tervisevõrgustikus.

perioodidel lisandunud tervishoiuteenuste arendamine. Aina enam pakutakse inimestele terviseteenuseid

Nüüdisaegne haigla peab suutma oma arengus eluga kaasas

taastusravi- ja heaolukeskuses.

käia ja mitte ainult meditsiinis, vaid ka ühiskonnas tervikuna. See omakorda tähendab vastutust meie kohustuste patsien-

2015. aasta võtmetegevused on suunatud jätkuvale juhtimis-

dikesksel täitmisel. Parim võimalus selleks on kompleks-

protsesside arendamisele ja motivatsioonisüsteemi aja-

sete teenuste arendamine, nende integreerimine ja koordi-

kohastamisele. Kulude ohjeldamine, tark töökorraldus ja

neeritud juhtimine. Nii tagame inimestele selguse, kuhu vaja-

tõhus juhtimine on endiselt meie haigla prioriteedid. Sel

dusel pöörduda, ja kasutame piiratud ressursse efektiivselt.

aastal jätkub Pärnu Haiglale ja kogu Pärnumaale


tähenduslik projekt “Kool haiglas”, mis käivitus tihedas koostöös Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliga. Pärnu Haigla baasil saavad nüüd rakendusliku kõrghariduse omandada paljud tulevased tublid õed. 2015. aasta keskel alustab Pärnu Haigla erakorralise meditsiiniteenistuse koosseisus tööd uus kiirabibrigaad asukohaga Häädemeestel. Peale igapäevaste tegevuste langeb tänavusse aastasse ka üks pidulik sündmus. 8. aprillil täitus kümme aastat Ristiku tänava hoonekompleksi pidulikust lindilõikamisest. See kollektiivne saavutus kannab auga nime “Terve Pärnumaa nurgakivi”. Edukat ja teguderohket aastat!

Urmas Sule juhatuse esimees


ia

6 m

idu

Ri

Pa pin i

R lin av na i k

nt

u-Ikla mnt.

Tallinn-P채rn

Oja

Rist ik linna u k

.

M ai


Pärnu Haigla teeninduspiirkond Narva

Tallinn

Piirkondlik haigla Keskhaigla Üldhaigla Kärdla

Haapsalu

Kuressaare

Jõhvi

Rakvere

Rapla Paide

Pärnu

Jõgeva

Tartu

Viljandi

Põlva

Valga

Võru

Pärnu Haigla struktuur HAIGLA NÕUKOGU

HAIGLA JUHATUS

MEDITSIINILISED TEENISTUSED KLIINIKUD TUGITEENUSED

7


8


14 322

14 520

14 458

3 590

3 791

4 285

4 926

5 749

2010

2011

2012

2013

2014

2010

2011

2012

2013

2014

213 984

212 952

227 509

238 456

19 622

21 667

20 903

20 632

18 590

Kiirabi v채ljakutsed

203 388

Ambulatoorne abi

2010

2011

2012

2013

2014

2010

2011

2012

2013

2014

10 aastat n체체disaegses majas

15 815

P채evaravis ravitud haiged

16 318

Statsionaaris ravitud haiged

9


Meie patsiendid elukoha järgi 2014. a andmed, võrdluseks 2010. a andmed Harjumaa 2 597 (2 036)

Hiiumaa 51 (28)

Läänemaa 4 578 (3 443)

Jõgevamaa 117 (76)

Tartumaa 611 (395)

Viljandimaa 988 (597)

Pärnu Linn 132 520 (115 700)

10

Järvamaa 343 (183)

IdaVirumaa 185 (108)

Pärnumaa 98 856 (86 531)

Saaremaa 591 (244)

Välismaalasi: 1 380 (871)

Raplamaa 3 962 (2 605)

LääneVirumaa 190 (114)

Valgamaa 144 (77)

Põlvamaa 44 (47)

Võrumaa 91 (58)


Keskmine ravikestus

28 096

28 935

29 041

29 416

30 648

kokku sh. aktiivravi

2010

2011

2012

2013

2014

Voodihõive

7,4

7,5

5,4

5,5

2010

7,8

2011

8,1

8,4

5,8

5,7

5,8

2012

2013

2014

Ennetustegevus 129

732

245

1 851

76,7%

76,4%

75,3%

74,2%

73,5%

531

2010

2011

2012

2013

2014

921

1 067

Rinnavähi varajane avastamine Emakakaelavähi varajane avastamine Vastsündinute kuulmisskriining Noorsportlaste tervisekontroll Fenüülketonuuria ja hüpotüreoosi uuringud Suitsetamisest loobumise nõustamine HIV testimine ja nõustamine

10 aastat nüüdisaegses majas

Vältimatu arstiabi EMO-s

11


12


Operatsioonid

7 749

7 158

7 388

7 398

31 949

32 149

32 431

35 351

37 169

2010

2011

2012

2013

2014

2010

2011

2012

2013

2014

128 554

124 335

139 293

141 765

671 060

744 384

745 576

823 724

842 398

Laboratoorsed uuringud

118 172

Radioloogilised uuringud

2010

2011

2012

2013

2014

2010

2011

2012

2013

2014

10 aastat nüüdisaegses majas

8 050

Kirurgiline töö

13


14


9 325

10 851

10 131

523

509

604

730

875

2010

2011

2012

2013

2014

2010

2011

2012

2013

2014

Koduõdede külastused

956

869

831

829

804

2 815

3 315

3 303

4 896

3 759

Vastsündinud

2010

2011

2012

2013

2014

2010

2011

2012

2013

2014

10 aastat nüüdisaegses majas

9 041

Hooldusravil viibivad patsiendid

9 313

Ämmaemandate ambulatoorsed vastuvõtud

15


Patsientide tagasiside Patsientide tagasiside ja arvamused on Pärnu Haiglale väga olulised. Seetõttu käsitleme süsteemselt patsientide ja nende omaste kaebusi, kiitusi ja ettepanekuid.

Kiitusi aastal 2014

Kaebusi

Ettepanekuid

506

125

16

2005

16

2007

2009

2011

2013

1301

1186

1094

1060

1020

980

955

928

763

870

769

Töötajate arvud 2005-2015

2015


Ravijärjekorrad Pärnu Haigla jälgib ravi kättesaadavust eesmärgiga võimal-

Pärnu Haigla jälgib ambulatoorse töö tõhusust. Haigla

dada kõikidele abivajajatele õigeaegne arstiabi. Kujundame

ressursside paremaks kasutamiseks oleme rakendanud

pidevalt ümber ambulatoorsete vastuvõttude korraldust,

meetmeid vastuvõttude täitmiseks.

nii oleme ravijärjekorra pikkuse viinud ligilähedale seatud standardiga. Perearstidele oleme avanud perearstiliini tel 447 3303

Lubatud ravijärjekorra pikkuse ületamine erialade kaupa 2014. aastal

ning võimaluse oma patsientide registreerimiseks haigla infosüsteemi kaudu spetsiaalsetele perearstiaegadele, mis on tavapärasest järjekorrast lühema ooteajaga. Eesti Haigekassa nõukogu on kehtestanud ravijärjekordade maksimummäärad. See tähendab aega, mille jooksul peab inimene kindlasti arsti vastuvõtule pääsema. Määrade kehtestamisel on lähtutud põhimõttest, et patsient saab vajamineva tervishoiuteenuse sellise aja jooksul, mil tema tervislik seisund oluliselt ei halvene.

Eriala Kardioloogia Endrokrionoloogia Naha- ja suguhaigused Gastroenteroloogia Ortopeedia Sisehaigused Neuroloogia Silmahaigused Uroloogia

2014 ületatud kuude arv

Keskmine ooteaja ületamine päevades

11 12 7 9 3 3 2 1 1

46,8 25,0 26,2 20,0 21,3 14,3 10,5 11,0 1,0

Eriarstiabis on selleks ajaks ambulatoorse abi korral 6 nädalat

2014 ambulatoorsetele vastuvõttudele

(42 päeva) ja plaanilise haiglaravi korral üldjuhul 8 kuud.

mitteilmumiste keskmine protsent oli 4,46%

17


SISEHAIGUSTE KLIINIK STATSIONAARSED OSAKONNAD

I SISEHAIGUSTE OSAKOND (nakkushaigused, sisehaigused)

II SISEHAIGUSTE OSAKOND (kardioloogia, neuroloogia, sisehaigused)

ÕENDUS- JA HOOLDUSKESKUS

AMBULATOORSED VASTUVÕTUD

sisearst; endokrinoloog: füsiaatria ja taastusravi arst; gastroenteroloog; hematoloog; kardioloog; naha- ja suguhaiguste arst; nakkushaiguste arst; nefroloog; neuroloog; pulmonoloog; reumatoloog; töötervishoiuarst

(iseseisev õendusabi)

FÜSIOTERAPEUDID

GERIAATRILINE HINDAMINE

LOGOPEEDID

TAASTUS- JA JÄRELRAVIOSAKOND

TEGEVUSTERAPEUDID

(taastusravi, geriaatria, dermatoveneroloogia, rehabilitatsioon)

SOTSIAALTÖÖTAJAD

ERIARSTIDE VASTUVÕTUD TÖÖTERVISHOIUKESKUS ÕDEDE ISESEISVAD VASTUVÕTUD REHABILITATSIOONITEENUSED ANONÜÜMNE AIDSi NÕUSTAMISKABINET FUNKTSIONAALDIAGNOSTIKA

(EKG Holter monitooring, spirograafia, kopsude difusioonivõime hindamine, KPKT, Ehho KG, vererõhu monitooring, glükoosi pidev monitooring, ENMG, EEG)

TUBERKULOOSI KABINET (otseselt kontrollitav ravi)

REISIMEDITSIINI KABINET

18

PÄEVARAVI


Sisehaiguste kliinik Nüüdisaegsesse majja kolimisest on möödas 10 aastat.

Taastusravivõimaluste parendamiseks avasime kaasaegse

Uues majas tegutsedes on interventsionaalse kardioloogia

taastusravi- ja heaolukeskuse. Eraldi linnakuna arendasime

osas lisandunud südamestimulaatorite paigaldamine, südame

välja uue, nüüdisaegse õendus-hoolduskeskuse. Teenus

ja veresoonte kateteriseerimine ja koronaarangioplastika.

laienes 10 voodikohalt 103 voodikohale. Alustasime õdede

Onkoloogilistele haigetele osutame onkospetsiifilist ravi.

iseseisvaid vastuvõtte. Nüüd saame statsionaaris monitoorida haigeid tsentraalselt.

19


Sisehaiguste kliiniku uued erialad on gastroenteroloogia, endokrinoloogia, nefroloogia, hematoloogia ja onkoloogiline keemiaravi. Lisandunud on uued funktsionaaldiagnostika uuringud: haigla sisevõrgu põhine täisdigitaalne funktsionaaldiagnostika ja ehhokardioloogia; söögitorukaudne ehhokardiograafia; neurofüsioloogia – EEG, ENMG; bronhoskoopia; bronhide provokatsioontest; kopsude difusioonivõime hindamine; spiroergomeetria; glükoosimonitooring; SAPO 2 monitooring. Uued ravimeetodid on laserravi; krüoteraapiaja termokoagulatsioon; botuliinravi – dermatoloogias, neuroloogias, taastusravis; vesiravi. Uute teenustena pakume sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooniteenuseid.

20


21


PSÜHHIAATRIAKLIINIK STATSIONAARSED OSAKONNAD

AMBULATOORNE OSAKOND

AKUUTRAVIÜKSUS

Psühhiaatrid

AMBULATOORNE VASTUVÕTT

EBASTABIILSE REMISSIOONI ÜKSUS

Psühholoogid

REHABILITATSIOONIÜKSUS

Õe iseseisvad vastuvõtud

PÄEVAKESKUS, PÄEVASTATSIONAAR

DEPRESSIOONI- JA ÄREVUSHÄIRETE ÜKSUS ÜLDPSÜHHIAATRIAÜKSUS

TUGIISIKU TEENUS Igapäevaelu toetamise teenus

Toetatud töötamise teenus

22

PSÜHHIAATRILINE PÄEVARAVI ERIHOOLEKANDE TEENUSED


Psühhiaatriakliinik Psühhiaatriakliinik osutab vaimse tervise probleemidega

Psühhiaatriakliiniku töömeetodeid iseloomustab kõige enam

seonduvat kõrgetasemelist statsionaarset ja ambulatoorset

integratiivsus - tihe koostöö ja infovahetus mitmesuguste

arsti- ja õendusabi ning teisi vaimse tervisega seonduvaid

vaimse tervise probleemidega tegelevate spetsialistide

tervishoiuteenuseid.

vahel. Psühhiaatrid koos patsiendiga sõnastavad eesmärgid

23


ja soovitavad ravi, õed jälgivad patsientide seisundit ning

Psühhiaatriakliiniku eesmärk on integratiivse psühhiaatrilise

abistavad raviplaani elluviimisel, psühholoogid tegelevad

abi edendamine. Selle elluviimiseks on viimase 10 aasta

psühholoogilise diagnostika ning psühhoteraapiaga,

jooksul jõudsalt suurendatud ja koolitatud personali.

sotsiaaltöötajad ja tegevusjuhendajad aitavad infot koguda

Kliiniku kolimine uutesse ruumidesse on suurendanud nii

sotsiaalse toimetuleku ning tegevusvõime kohta.

patsientide kui ka personali rahulolu olmetingimustega ning võimaldanud veelgi jõudsamalt kliiniku eesmärke ellu viia.

Viimastel aastatel on osutatav psühholoogiline abi oluliselt

Teiste erialaarstidega õlg õla kõrval töötamine on muutnud

mitmekesistunud – tööl on kliiniline lastepsühholoog, eri

terviklikumaks ka somaatiliste haiguste käsitlemise meie

psühhoteraapia väljaõppega terapeudid, neuropsühholoog,

patsientidel.

leinanõustaja. Psühholoogilisteks uuringuteks on kasutusele võetud nüüdisaegsed standardiseeritud hindamispaketid. Järjest on suurenenud õe vastuvõttude arv. Õendusnõustamist pakuvad vaimse tervise õed, toitumisnõustaja ja laste vaimse tervise õed.

24


25


KIRURGIAKLIINIK

STATSIONAARSED OSAKONNAD

AMBULATOORNE OSAKOND

ORTOPEEDIAÜKSUS

ERIARSTIDE VASTUVÕTUD

ÜLD- JA LASTEKIRURGIAÜKSUS

lastekirurg; nina-, kõrva- ja kurguarst; silmaarst; traumatoloog-ortopeed; üldkirurg; uroloog; neurokirurg; vaskulaarkirurg

KÕRVA-, NINA-, KURGUHAIGUSTE ÜKSUS UROLOOGIAÜKSUS

PÄEVAKIRURGIAÜKSUS ENDOSKOOPIAÜKSUS ÕDEDE ISESEISVAD VASTUVÕTUD

26


Kirurgiakliinik Viimase 10 aastaga on arenenud ja laienenud miniinvasiivne

kubeme-, reie- ja armisongade laparoskoopiline kirurgiline

laparoskoopiline kirurgia. Miniinvasiivsete meetodite eeliseks

ravi, söögitorulahi songade laparoskoopiline likvideerimine.

on väiksem kudede trauma, vähem haavainfektsioone,

Uroloogias on arenenud alumiste ja ülemiste kuseteede

väiksem postoperatiivne valu, kiirem naasmine igapäevaellu

endoskoopiline ravi. Uroloogias on juurdunud fotodünaamiline

ja kosmeetiline efekt.

diagnostika (PDD) kusepõievähi ja selle retsidiivi varaseks diagnoosimiseks ja raviks. Samuti on kasutusel laserkirugi-

Varasematele laparoskoopilistele sapipõie operatsioonidele ja

lised operatsioonid kusejuhade ja neeruvaagna patoloogiate

kõhu eesseina songade operatsioonidele on lisandunud terve

korral. Kõigi nende tegevuste puhul on oluline roll aparatuuril

hulk laparoskoopilisi operatsioone mitmesuguste patoloogia-

ja lisavahenditel. On soetatud praegu kõige moodsam video-

te kõrvaldamiseks. Erakorralises kirurgias on levinum laparos-

aparatuur ja optika, laserlitotriptor. Tehniliselt täiustunud on

koopiline apendektoomia ja laparoskoopiline perforeerunud

ultraheliskalpellid (koelahutajad). Lisandunud on endoskoopi-

mao ja kaksteistsõrmiksoole haavandi sulgemine. Samuti on

lised staplerid kudede ühendamiseks. Songaplastikates on

võetud laparoskoopiline kirurgia kasutusele eri soolesulguse

kasutusele võetud mitmesugused spetsiaalvõrgud (soolte

e. iileuse vormide lahendamiseks (liidete vabastamine, anas-

vastu asetatavad võrgud, positsioneerimissüsteemiga

tomoosi ja stoomi rajamine) ja perforeerunud divertikuliidi

võrgud, kolme-dimensionaalsed võrgud jts) mitmesuguste

ravis. Plaanilises kirurgias on laparoskoopiline kaalukirurgia,

kõhuseina defektide sulgemiseks.

27


Kõrva-nina-kurguhaiguste erialal oleme kasutusele võtnud

Silmaosakonnas kasutame paar viimast aastat OCT-d –

uued diagnostilised meetodid (rinomanomeetria, fiiberoptiline

okulaarset koherentstomograafiat – silmapõhja ja silma

rinofarüngoskoopia koos pildimaterjali salvestamise võimalu-

eessegmendi patoloogiate tänapäevast diagnostikat.

sega TPP-s); oleme nina ja pehmesuulae kirurgias juurutanud

Viimaste aastate jooksul oleme igal aastal opereerinud

uued raadiosageduslikud operatsioonimeetodid. Teostame

üle 600 katarakti. Tegeleme anti-VEGF raviga, diabeetilise

digitaliseeritud pulssoksümeetria uneuuringuid.

retinopaatia ja veenioklusioonide laserraviga, silma eessegmendi laserraviga. Alates 2013. aastast võtab patsiente vastu optometrist.

28


Endoskoopilises ja bariaatrilises kirurgias toimub endoskoopiline gastrostoomia operatsioonitoas tehtava asemel. Viime läbi laparoskoopiliste operatsioonide moodsaimaid variante nagu laparoskoopiline Nisseni fundoplikatsioon ja bariaatriline kirurgia. Oleme sisehaiguste kliiniku ja psühhiaatriakliinikuga sisse seadnud bariaatrilise patsiendi integreeritud käsitluse. Ortopeediaüksuses on kardinaalselt muutunud tehniline riistapark ja operatsioonitoa sisustus. Traumakirurgias oleme üle läinud AO süsteemsel rahvusvahelisel koolitusel ja filosoofial baseeruvale tehnoloogiale ja kõrgkvaliteetsetele implantaatidele. Liigeseproteeside operatsioonidel oleme juurutanud keerulistele esmastele ja revisioonproteesimistele vajaliku operatsioonimetoodika ja tehnilise varustatuse. Oleme kaasanud Eesti tunnustatud ortopeedid nii taastavas artroskoopias (Madis Rahu) kui ka käekirurgias (Andrus Metsa). Juurutasime igapäevase ja posthospitaalse koostöö taastusravispetsialistidega. Ortopeedia on Eestis kujunenud arvestatavaks residentuuribaasiks.

29


NAISTE- JA LASTEKLIINIK

STATSIONAARSED OSAKONNAD

AMBULATOORSED VASTUVÕTUD

NAISTEHAIGUSTE JA SÜNNITUSOSAKOND

ERIARSTIDE VASTUVÕTUD naistearst; lastearst

SÜNNITUSEELNE JA SÜNNITUSÜKSUS NAISTEHAIGUSTE ÜKSUS

LASTEHAIGUSTE OSAKOND PÄEVARAVI

30

ÄMMAEMANDATE JA ÕDEDE ISESEISVAD VASTUVÕTUD PEREKOOL


Naiste- ja lastekliinik Sünnitusabis oleme kasutusele võtnud loote sünnitusaegse monitooringu ST-analüüsi abil. Kõik sünnitustoad on ühendatud keskjälgimissüsteemiga, mis võimaldab valvearstil jälgida loote seisundit väljaspool sünnitustuba ja isegi kodust. Liigume loomuliku sünnituse ning beebisõbraliku haigla suunas, eelistame ja propageerime rinnaga toitmist, kohest ema ja lapse nahk-naha kontakti. Naistearst kaasatakse sünnitusse ainult vajadusel - ligi poolte sünnituste juures viibib ainult ämmaemand. Enamik sünnitusi on peresünnitused ning perega koos olemiseks on sisustatud mugavad perepalatid. Aastast 2010 alustasid ämmaemandad iseseisvaid vastuvõtte (rasedate nõustamine, imetamise nõustamine, sünnitusjärgne läbivaatus). Toimub rasedate ja laste diabeedi/dieedi nõustamine.

31


Naistehaiguste ravis oleme kasutusele võtnud väheinvasiiv-

Lastehaiguste osakonnas ravime lapsi lastepärastes tingi-

sed operatsioonitehnikad. Enamik operatsioone güneko-

mustes. Osakonnas saab laps viibida koos perega. Laste-

loogias on laparoskoopilised, hüsteroskoopilised või vagi-

nurgas tegutseb koos lastega tegevusjuhendaja, koolilapsi

naalsel teel. Nn lahtisel meetodil teostati ainult 9 operat-

aitab õpetaja. Pakume lastele päevaravi võimalust. 2005.

siooni 447st. Seetõttu on patsientide haiglas viibimine

aastast viib lastearst-allergoloog läbi immuunravi.

oluliselt lühenenud. Oleme loonud perepalatid ka operatsioonijärgsetele haigetele.

Taastusravi- ja heaolukeskuse rajamisega avanesid uued võimalused perekooli arenguks. Lisandusid beebide ujutamine vannis, beebide ujumine basseinis, beebide massaaž, rasedate võimlemine saalis ja basseinis. 2013. aastal alustas beebi- ja mängukool. Täienenud on perekooli loengute teemadering. Eraldi nimetamist väärib isade loeng, mis on mõeldud ainult isadele ja väga hästi vastu võetud.

32


33


ANESTESIOLOOGIA-, OPERATIIV- JA INTENSIIVRAVITEENISTUS

OPERATSIOONIPLOKK INTENSIIVRAVIOSAKOND KESKSTERILISATSIOON ERIARSTI VASTUVÕTUD

ANESTESIOLOOG VALURAVI KABINET

34


Anestesioloogia-, operatiivja intensiivraviteenistus Viimase kümnendi jooksul on intensiivravi Pärnu Haiglas

sest nüüdisaegsed hingamisaparaadid võimaldavad venti-

arenenud ja täiustunud koos eriala arenguga kogu maailmas.

leerida ka väga halvas seisus kopsudega patsiente. Ka

Üha enam oleme ravinud hingamispuudulikkusega patsiente,

hemodialüüside arv on suurenenud ning näidustused on

35


laienenud. Oleme hakanud varakult dialüüsima sepsisehai-

Anesteesia poolest oleme eelkõige nüüdisajastanud oma

geid, kasutusele võtnud tsitraatdialüüsi ning edukalt katseta-

ravimite arsenali. Kasutusele on tulnud uued anesteetikumid,

nud uut tüüpi, firma Oxiris dialüüsifiltrit. Samuti oleme

valuvaigistid ning lihaste relaksandid. Üha enam kasutame

kasutusele võtnud invasiivse hemodünaamika jälgimise

operatsiooniaegset patsiendi soojendamist vältimaks patsien-

termodilutsiooni või pulsskontuuri meetodil. See võimaldab

tide jahtumist operatsioonilaual. Uut tüüpi operatsioonidega

veelgi paremini jälgida infusioonravi efekti, südame pumba-

seoses oleme mugandanud ka anesteesia tehnikaid.

funktsiooni jms. Täiesti uutest metoodikatest on meil kasutusel patsientide elustamisjärgne intravasaalne jahutamine

Uude majja kolimisel võtsime kasutusele recovery ehk ope-

Coolgardi seadme abil, et potentsiaalselt vähendada võima-

ratsioonijärgse palati. Kuna operatsioonitubade koormus on

likku ajukahjustust. Intensiivravis ravil olnud patsientide arv

piisavalt suur, siis operatsioonitubade läbilaskvuse suuren-

aastas on püsinud 500 lähedal, voodipäevade arv püsinud

damiseks võtsime mõni aasta tagasi kasutusele operatsiooni-

2100–2500 vahel ning suremus 10% juures, mis on III astme

eelse ruumi, kus kanüleeritakse patsiendil veen ning teosta-

intensiivravi seisukohalt täiesti arvestatav. III ja IIIa astme

takse regionaalanesteesia, et hoida kokku kallist operatsioo-

intensiivravi päevade arvu osakaal on kasvanud 45 protsendilt

nitoa aega.

tänaseks 65-le.

36


Pärnu Haigla valukabinet ja seal töötavad spetsialistid on

infotehnoloogia võimalusi arvestades on meil kasutusel ka

juhtivad valuravi spetsialistid, keda teatakse kogu Eestis.

implantaatide elektrooniline haldamissüsteem. Paar aastat

Meie valukabinetti pöörduvad sageli patsiendid ka väljast-

tagasi sai valmis ka kuues operatsioonituba, kus tehakse

poolt meie maakonda.

praegusajal ainult invasiivseid kardioloogilisi protseduure, kuid operatsioonilaua hankimisel on plaanis hakata seda

Operatsiooniosakonnas oleme nüüdisajastanud nii teadmisi

kasutama tavalise operatsioonitoana.

kui ka kasutatavaid vahendeid vastavalt kirurgia arengule. Üha rohkem toimub operatsioone laparoskoopiliselt, songalõikustel on kasutusele tulnud enam võrguplastikaid. Oleme ka üks Eesti bariaatrilise kirurgia keskusi. Viimastel aastatel on operatsioonide nimistusse lisandunud ka õlaoperatsioonid, mida 10 aastat tagasi Pärnu Haiglas ei tehtud. Koos kolimisega uude haiglahoonesse käivitus kesksterilisatsioon. Operatsiooniosakonnas oleme kasutusele võtnud konteinerid, mis on samuti uus kvaliteet teenuse osutamisel. Nüüdisaegse

37


ERAKORRALISE MEDITSIINIABI TEENISTUS

KIIRABIOSAKOND

PÄRNU KIIRABI

ERAKORRALISE MEDITSIINIABI OSAKOND

KILINGI-NÕMME KIIRABI PÄRNU-JAAGUPI KIIRABI VÄNDRA KIIRABI LIHULA KIIRABI HÄÄDEMEESTE KIIRABI

38


Erakorralise meditsiiniabi teenistus 2005. aastal kuulus Pärnu Haigla kiirabiosakonna koosseisu

Uue haiglahoone avamisega 2005. a tekkis võimalus kiirabi-

4 brigaadi Pärnus (2 arstibrigaadi ja 2 õebrigaadi) ning

auto sissesõiduboksi kasutades patsient turvaliselt ja muga-

õebrigaadid Pärnu-Jaagupis, Vändras ja Kilingi-Nõmmes ning

valt EMOssse üle anda, kohe auto korrastada, vajadusel

arstibrigaad Kohilas. 2006. a lisandus ka Läänemaal paiknev

varustust täiendada ja asuda uuesti operatiivvalmidusse.

Lihula brigaad. 2014. aastal läks üleriigilise kiirabikonkursi tulemusena Kohila baas Tallinna läheduse tõttu üle PERH-

Kuna kiirabitöö on paljuski välitöö, siis on väga oluline pide-

ile ja lisandus uus baas Häädemeestel. Häädemeeste baasi

vate koolitustega oma oskusi täiendada ning koostööõppus-

avame tänavu 1. juunil. See muudatus on oluline eeskätt

tel operatiivstruktuuridega (politsei ja päästeamet) seda ka

meie maakonna inimestele, et kiirabi jõuaks võimalikult

realiseerida. Peale igapäevatöö on meil suur roll kanda ka

kiiresti ka keskusest eemal paiknevate inimeste juurde.

avalike suurürituste ja spordivõistluste meditsiinilises turvamises.

Kiirabiosakonna põhitähelepanu on pööratud professionaalsete oskuste parandamisele ja kvaliteetse erakorralise haigla-

10 aasta jooksul on arstide osa kiirabitöös vähenenud. Õdede

välise meditsiiniabi osutamisele. Üks oluline komponent

puudust on leevendanud Tartu ja Tallinna tervishoiukõrgkooli-

on nõuetekohase varustuse ja aparatuuriga kiirabiautode

de erakorralise meditsiini tehnikute uue eriala lõpetajad. Era-

olemasolu. Kui 2004. aastal olid linna brigaadide käsutuses

korralise meditsiini tehnikud võivad brigaadis sõita õe asemel

veel Hollandi sõpruslinna abiga saadetud Chevy-Van tüüpi

teise liikmena.

kiirabiautod, siis 2005. aastast oleme soetanud uued autod ja sisustanud need nüüdisaegse varustusega.

39


Väljakutsete üldarv 10 aasta jooksul on püsinud 20 000 piires,

asemel kõige kiiremini kohale jõudva brigaadi. Kogu selle

nendest hospitaliseeritakse haiglasse u 7000 patsienti.

süsteemi rakendamine on üks osa e-kiirabi kasutuselevõtul alates 1. juulist 2015, mil hakatakse edastama kiirabivisiidil

2011. aastal võtsime kasutusele nüüdisajastatud raadioside

kogutud infot e-tervise andmebaasi.

vahendid kiirabi väljakutse töötlemiseks, mis koos positsio-

40

neerimisseadmetega on oluliseks abivahendiks kiirabi

Kasutusele on võetud kiirabi ravijuhised, mis tagavad pat-

kiiremaks jõudmiseks patsiendi juurde. 2014. aastast saadab

siendi ühtse käsitlemise põhimõtted ning standardiseeritud

Häirekeskus patsiendi juurde endise piirkonnapõhise kiirabi

tegevused abi osutamisel.


Ristiku t hoonesse kolides 21. veebruaril 2005 alustasime

seisus patsientidele abi andmiseks. Analüüside, uuringute

tööd EMO osakonnas ühe ööpäev läbi töötava arstiga,

tellimine ja vastuse saamine on muutunud elektroonseks.

3 ööpäevase õe ja 2 hooldajaga. EMOsse pöörduvate

Patsiendikaarti on pidevalt täiendatud ja parandatud. 2014.

patsientide arv on aja jooksul oluliselt kasvanud (2005. a –

aastast on töös uue patsiendikaardi loomine.

23 916; 2014. a – 29 771). Seetõttu on personal suurenenud. Praegu töötab EMOs 3 arsti ning puhkepäevadel lisandub

Uues hoones tegutsemise aja jooksul on lisandunud tri-

abiarst. Kuna patsientide arv suvel on peaaegu kahekordne,

aažituba, laste läbivaatuse ruum ja personalituba. Suure-

siis on toimunud muudatusi ka sekretäride töös, suveperioo-

nenud vastuvõtu tõttu on kasutusel senisele 9 voodi-

dil suurenenud koormuse tõttu töötavad Pärnu Haigla EMOs

kohale lisaks veel 6. Monitooritud on 11 voodikohta, st

ka öised sekretärid. Osakonnas on tihti abiks ka arsti, õe,

patsiente saab jälgida keskmonitorist. Kõikidel töötajatel ja

parameediku praktikandid. 0–5 aastasi lapsi vaatab lastearst.

arst-konsultantidel on kindel arvutikoht. EMOs teostatakse ka elektrilisi kardioversioone.

2009. aastast toimus EMOs patsientide triaaž patsiendikaardi pabervormil, täies mahus sai see rakenduse 01.03.2010. a koos elektroonse patsiendikaardi kasutuselevõtuga. Triaaž on patsientide jagamine raskuskategooriatesse eluliste näitajate ja kaebuste alusel ning on vajalik esmalt kõige raskemas

41


DIAGNOSTIKATEENISTUS

VERETALITUS

PATOLOOGIAOSAKOND

LABORATOORIUM

Diagnostikateenistus Enne uue maja valmimist paiknes labor viies eraldi hoones. Põhitegevus oli koondatud küll Sillutise tänavale, aga nn butiikides tegid inimesed oma spetsiifilist tööd. Nii oli Sääse tänava laboris nahahaiguste ja osaliselt ka suguhaiguste diagnostika ning Roosi tänaval tuberkuloosi diagnostika. Uus maja andis võimaluse mikrobioloogia labori rajamiseks, milleta kaasaegset diagnostikat ja ravi on raske ette kujutada.

42


Nüüd on lisandunud veel üks valdkond – molekulaardiagnos-

Üleminek paberdokumentatsioonilt digitaalsele laboriinfo-

tika. Uude majja kolimisel hankisime kaks uut analüsaatorit –

süsteemile (LIS) algas tegelikult juba üle 10 aasta tagasi.

ühe biokeemiliste ja teise immunoloogiliste analüüside

Täies mahus laboritöö elektroonne dokumenteerimine algas

tarbeks. Tänapäevaks on aga kõik need seadmed juba

aga uues majas. Kõik uued seadmed ühendati LISiga,

vahetunud. Nüüd on laboris integreeritud süsteemid ning

mille tulemusena oskas analüsaator ise valida analüüse

seadmete hankimisel on jälgitud, et töö järjepidevuse

konkreetsele patsiendile registraatori sisestuse järgi.

tagamiseks oleks dubleeritud kõik olulised valdkonnad.

43


2007. a toimus infosüsteemide kasutuses kvalitatiivne hüpe.

Meie laborites töötavad kompetentsed laborandid, regist-

Haigla infosüsteem (HIS) ühendati labori infosüsteemiga,

raatorid ja spetsialistid. Töö koordineerimisse on kaasatud

mis võimaldas andmete täpsemat sisestust. AS Genneti

vastutavad bioanalüütikud. Viimase kümne aastaga on

poolt valmis mikrobioloogia labori arendus, mis võimaldas

töömaht kahekordistunud. Viimase kaheksa aasta jooksul

mikrobioloogia labori töö tulemuste elektroonset sisestust.

on spetsialistid töö kõrvalt koostanud vähemalt 7 posterit

Samuti hakati HISi sisestama väljast ostetud analüüside

rahvusvahelistel erialastel kongressidel esitamiseks.

tulemusi. HISi ja LISi arendamine kestab pidevalt, aga täpsemalt on eristunud nende kasutusfunktsioonid. Kui HISi

Labori töö on mõeldamatu toimiva kvaliteedisüsteemi

arendus laboris on mõeldud vajaliku info kättesaadavuse

olemasoluta. Ühe korrektse analüüsivastuse saamiseks on

parandamiseks nii patsiendile kui ka töötajatele, siis LISi

vaja teada, missuguse reaktiiviga on analüüs tehtud, kuidas

kasutatakse laboritööprotsesside jälgimiseks nii rutiintöö kui

on seda kontrollitud, kalibreeritud, kas reaktiivi säilivusaeg

ka töö kvaliteedi jälgimiseks ja tööprotsessi kiirendamiseks.

on sobiv, kas seade on hooldatud ja töökorras, kas nn puhas

Siia kuulub automaatanalüsaatoritel tulemuste autovalideeri-

vesi on ikka korras, kas töötaja oskab seadmega töötada

mise kasutuselevõtt ja paberkandjal vastuste väljastamise

jne. Kvaliteedisüsteemi rajamine algas vanas majas, aga

lõpetamine.

põhisüsteem on loodud Ristiku tänavas. 2007. aastal sai labor akrediteeringu standardile ISO15189. Täiendame ja lihtsustame süsteemi pidevalt. Laboritöö on meeskonnatöö, kus on oluline kõikide töötajate panus.

44


45


RADIOLOOGIATEENISTUS

ANGIOGRAAFIA ULTRAHELI ÜLDRADIOLOOGIAÜKSUS

MAMMOGRAAFIA

MRT

KOMPUUTERTOMOGRAAFIA RÖNTGEN

Radioloogiateenistus 2005. aastal kolimisega uude vastvalminud haiglasse soetati

Koos OÜ Mammograafiga alustati 2007. aastal kohapealset

kaasavõetud aparatuurile lisaks UH aparaat GE Logiq 7, mis

MRT teenuse pakkumist ja iganädalast OÜ Mammograafi

teenis edukalt patsiente ja haiglat tänavuse aastani. Samal

radioloogide ning Pärnu Haigla neuroloogide ja ortopeedide

aastal soetati uus mobiilne röntgeniseade ja radioloogia osa-

koostööd.

konda paigaldati üks Eesti esimesi täisdigitaalseid kopsustatiiviga röntgeniseadmeid.

46


Suur samm edasi Pärnu Haiglal kui tervikul ning radioloogia-

SIEMENSi KT Definition täiendati 40realiseks, et suurendada

teenistusel oli biomeditsiinitehnika spetsialisti Joosep Kepleri

diagnostilisi võimalusi. Pärast KT nüüdisajastamist alustati

tööle asumine 2008. aastal. Samal aastal soetati 2 veidi pruu-

KT-koronarograafiate teostamist. Selleks hetkeks aeguma

gitud AGFA radioloogilist tööjaama koos spetsiaalse diagnos-

hakanud ultraheliseadmetele on lisaks hangitud uus UHD-

tilise tarkvaraga Loimaa haiglast.

aparaat GE Logiq 9, mis oli parajasti üks parimaid saadaolevaid seadmeid Euroopas. Skriiningmammograafiate kvali-

2009. aastal soetati uus 20realine kompuutertomograaf

teetseks ja nõuetekohaseks hindamiseks hangiti uus radio-

firmalt Siemens.

loogiline tööjaam Barco 5mpx monitoridega.

2011. aastal asus radioloogiasse tööle dr Aadu Simisker, kelle

2012. aastal soetati uus täisdigitaalse radiograafia süs-

ettepanekul ja eestvedamisel 2009. a hangitud 20realine

teemiga Discovery XR656 firmalt GE Hualun Medical

47


Systems Co. Uus aparaat võimaldas diagnostilises kvali-

2013. aastal paigaldati uus 1,5T MRT seade Optima

teedis suure sammu edasi astuda. Traditsioonilisele tööle

MR450W. Aasta lõpuks saavutati MRT seadme optimaal-

lisandus ortopeedia tarbeks võimalus teostada jäseme ja

ne koormus. Hangiti senistele juurde 1 diagnostiline tööjaam

lülisamba telje mõõtmisi. Samal aastal soetas haigla uue

6 MP monitoridega. See tööjaam võimaldab paralleelselt

angiograafi firmalt Siemens Artis Zee Seal ning käivitati

MRT kujutisega vaadata patsiendi teisi radioloogilisi

kardioangiograafia protseduurid. Aparaadiga töötamiseks

uuringuid otse andmebaasist ilma neid radioloogilisse

sai väljaõppe 2 radioloogiatehnikut. Hangiti 4 diagnostilist

tööjaama tagasi tõmbamata.

tööjaama monitoridega 6 MP. Nende tööjaamade hange võimaldas varem radioloogias kasutusel olnud 3 radioloogilist

Ultrahelispetsialistide tööle asumise tõttu hangiti 2013. a

tööjaama üle viia: EMO-, neuroloogia- ja kirurgiaosakonda

uus ultraheliaparaat LOGIQ P-5 firmalt GE, mis võimaldas

klinitsistidele kasutamiseks. Koostöös dr Jõgistega käivitus

käivitada ultrahelispetsialistide plaanipärased vastuvõtud.

regulaarne kilpnäärme biopsiate ja punktsioonide teostamine

Teenust hindavad perearstid kõrgelt. Samuti liitus mees-

ultraheli kontrolli all. Dr Aadu Simiskeri eestvedamisel käivitus

konnaga 2013. a uus biomeditsiinitehnika spetsialist Nele

pleura- ja astsiidivedeliku dreenimine ultraheli kontrolli all.

Münter-Trušin.

Tööle asus Joosep Keplerile lisaks uus biomeditsiinitehnika spetsialist Katrin Tuude.

48


2013. a jagunes diagnostikateenistus ning sündis radio-

Viimase 10 aastaga on radioloogia liikunud analoogapara-

loogiateenistus iseseisva teenistusena.

tuurilt täisdigitaalsesse ajastusse. Kohe-kohe loobume viimastest süsteemidest, mis pildi kuvamiseks kasutavad

Aprillist 2014 alustati MRTs südameuuringuid ning sama

fosforplaate. Sellega oleme teinud tohutu hüppe nii kujutise

aasta oktoobrist tehakse Pärnu Haiglas südameklappide

kvaliteedis kui ka protsessi ajakulukuses. Kui aasta lõpuks

uuringuid. 2014. a juunis alustati koostöös SA TÜK kolleegi-

vahetame välja oma amortiseerunud mammograafia ja

dega kontrastainega liigeseuuringuid – artrograafiaid.

soetame uue täisdigitaalse mobiilse röntgeni, on üleminek

Samuti alustati rinnanäärme biopsiate teostamist ning

täisdigitaalsele tehnoloogiale lõppenud. Välja on vahetatud

liigesekapslites ja kõõlustes olevate lubistumiste purus-

amortiseerunud ultraheliseadmed ja soetatud juurde uued

tamist ultraheli kontrolli all.

seadmed, mille hulk ja võimekus on vastavuses tellimusega. Meil on üks parimaid MRT seadmeid Eestis. Oleme

2015. aastal soetati uue röntgeniaparaat Philips Digital

loonud suurepärase meeskonna, mis tagab teenistusele

Diagnost 4.1 konfiguratsioonis High Performance Room

jätkusuutliku arengu.

(VS based).

49


Sisehaiguste kliiniku õdede iseseisvad vastuvõtud

Aidsi- ja nakkushaiguste nõustamine Inkontinentsuse nõustamine

Kirurgiakliiniku õdede iseseisvad vastuvõtud

Kopsuhaigete nõustamine Krüoteraapia ja termokoagulatsioon

Epitsüstostoomiga patsientide nõustamine

Peavaluga patsientide nõustamine

Glaukoomihaigete nõustamine

Reumahaigete nõustamine

Kaeoperatsioonile suunatud patsientide operatsioonieelne nõustamine

Suhkruhaigete nõustamine Südamepuudulikkuse nõustamine

50

Kuiva (ärritatud) silma sündroomiga patsientide nõustamine

Tromboosi ennetuse nõustamine

Kuulmisuuringud ja kuuldeaparaadiga patsientide nõustamine

Vererõhuprobleemidega patsientide nõustamine

Liigese endoproteesimiseelne nõustamine

Ülekaaluliste nõustamine

Sidumisõe vastuvõtt

Nahahaiguste triaaž õe nõustamisel

Stoomiga patsientide nõustamine


Õendustegevus Õendustegevuse visioon on olla integreeritud

Pärnu Haiglas toimuvad iseseisvad õe- ja ämmaemanda

õendusabikeskus Pärnu linnas ja maakonnas, avatud

vastuvõtud. Vastuvõtud on patsiendile tasuta. Õed ja

sotsiaalne partner kõigile siduserialadele, õenduse

ämmaemandad on tänapäevases Eestis kõrgharidusega

täiendõppe keskus Lääne-Eestis. Õendustööd juhib Pärnu

spetsialistid, kes iseseisva vastuvõtu ajal juhendavad

Haigla õendusteenistus, eesmärk on ühtlustada õenduse

patsiente, teevad vajalikke meditsiinilisi manipulatsioone,

kvaliteeti ja arendada patsiendikesksust.

annavad informatsiooni haigusest, profülaktikast ja tüsistustest ning nõustavad, kuidas probleemidega toime tulla. Eesmärk on tagada parem juurdepääs tervishoiuteenustele. Osutame ka koduõendusteenust ja iseseisvat statsionaarset õendusabi teenust. Teenusele saab patsiendi suunata pere-

Psühhiaatria kliiniku õdede iseseisvad vastuvõtud

või eriarst saatekirja alusel. Saatekirjal peavad olema selgelt määratletud patsiendi diagnoosid, ravi ja toimetulek.

Depooneuroleptikumi saavate patsientide nõustamine Narkoloogia ja sõltuvusravi nõustamine Psühhotroopsete ravimite kasutajate nõustamine

51


Õdede õpe Pärnu Haiglas. Projekt „Kool haiglas“ Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Pärnu Haigla, Eesti Õdede Liit ja

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli poolt allkirjastas leppe rektor

Tartu Ülikooli Pärnu kolledž allkirjastasid 4. aprillil 2014 Pärnu

Ülle Ernits, SA Pärnu Haigla poolt juhatuse esimees Urmas

Haigla konverentsisaalis koostööleppe, mis tõi alates 2014.

Sule, Eesti Õdede Liidu poolt juhatuse liige Gerli Usberg ning

aasta sügisest õenduse põhiõppe Pärnusse.

Tartu Ülikooli Pärnu kolledži poolt direktor Henn Vallimäe.

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õe põhiõppe rühmas alustas õppetööd 30 tudengit, kes saavad omandada õenduslikku kõrgharidust oma kodu lähedal. Õppekorralduslikult toimub enamik õppetööst Pärnu Haiglas selleks spetsiaalselt kohandatud õpperuumides. Mõnede praktiliste õendustoimingute harjutamine, mis nõuab kõrgtehnoloogiliste õppevahenditega simulatsioonikeskkonda, toimub üksikutel päevadel siiski ka Tallinna kooli ruumides. Õe põhiõppe õppekava eesmärk on pakkuda rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteetset rakenduskõrgharidust töötamiseks tervishoiu valdkonnas.

52


53


Kontaktid Sisehaiguste kliiniku juhataja Veiko Vahula Kliiniku ülemõde Kaie Raedov Kliiniku juhiabi Ülle Mitt tel. 447 3311 sise@ph.ee Polikliinilise osakonna juhataja Svea Reim I sisehaiguste osakonna juhataja Krista Jaago Sisehaiguste üksus (vastutav arst) Reet Rannik II sisehaiguste osakonna juhataja Katrin Antsov Kardioloogia ja sisehaiguste üksus (vastutav arst) Anne Press Taastusraviosakonna juhataja Kaja Elstein Õendus-hooldusosakonna juhataja Margit Seppik Töötervishoiukeskuse juhataja Svea Reim

Naiste- ja lastekliiniku juhataja Kadri-Liina Vahula Kliiniku ülemämmaemand Karin Kütt Kliiniku juhiabi Jana Tähemaa tel. 447 3525 nlk@ph.ee Naistehaiguste üksus (vastutav arst) Kadri Talving Sünnituseelne ja sünnitusüksus (vastutav arst) Anu Lilleste Lastehaiguste osakonna juhataja Ilona Lind Ambulatoorse üksuse juhataja Reet Tamla Perekool perekool@ph.ee

Psühhiaatriakliiniku juhataja Ants Puusild Kliiniku ülemõde Luule Evert Kliiniku juhiabi Grete Tähiste Kirurgiakliiniku juhataja Guido Ratnik tel. 447 3273 Kliiniku ülemõde Pille Käärid psuh@ph.ee Kliiniku sekretär Ede Brand Statsionaarse osakonna juhataja Raine Pilli tel. 4473401 Ambulatoorne vastuvõtt Helen Saluri kir@ph.ee Rehabilitatsiooniüksuse juhataja Ester Reinsalu Ambulatoorse osakonna juhataja Guido Ratnik Päevakeskuse juhataja Indrek Linnuste Statsionaarse osakonna juhataja Peep Kortspärn Ortopeediaüksus (vastutav arst) Aldin Talving Endoskoopiaüksuse juhataja Mart Niidu

Tellinud: Pärnu Haigla. Koostanud: Piret Hallik-Sass, Turundustugi. Kujundanud: Villem Hallik, Turundustugi. Fotod: Olev Mihkelmaa, Piret Hallik-Sass, Eda Amur, Pärnu Haigla. Trükkinud: Lakrito. ISBN: 978-9949-38-407-5


Diagnostikateenistuse juhataja Teenistuse ülemõde Teenistuse juhiabi

Laboratooriumi juhataja Patoloogiaosakonna juhataja Veretalituse juhataja Radioloogiateenistuse juhataja Teenistuse ülemõde Teenistuse juhiabi

AIO juhataja Teenistuse ülemõde Teenistuse sekretär

Erakorralise meditsiiniabi teenistuse juhataja Kiirabiosakonna juhataja Teenistuse sekretär

Erakorralise meditsiiniabi osakonna juhataja

Ruth Pulk Anneli Pärn Merit Arumäe tel. 447 3571 labor@ph.ee Ruth Pulk Järvi Tähtla Alli Tiik Aadu Simisker Piret Vahtramäe Kadri Kollamaa tel. 447 3550 rad@ph.ee Raido Paasma Tiiu Sinikas Reenika Mälk tel. 447 3499 aio@ph.ee

Marit Õun Marit Õun Doris Tõniste tel. 4473290 emt@ph.ee Merike Lepp

Ravijuht Õendusjuht Kvaliteediteenistuse juhataja Apteegi juhataja

Veiko Vahula Margit Seppik Ilmi Leesman Liina Hussar

Haigla informatsioon tel. 447 3301 ph@ph.ee www.ph.ee Haigla registratuur tel. 447 3300 registratuur@ph.ee Taastusravi- ja heaolukeskus tel. 449 4800 heaolukeskus@ph.ee Õendus- ja hoolduskeskus (Ravi 2) tel. 447 3203


Parnu Haigla raamat 2015  

2014. aasta oli Pärnu Haiglale edukas. Kõik planeeritu on ellu viidud. 2015. aasta võtmetegevused on suunatud jätkuvale juhtimis- protsessid...