OLGA BADULINA ILLUSTRATSIOONID
Pertti Rajala Illustratsioonid Olga Badulina
Kirjastus Elust Enesest
Originaali tiitel „50 keksintöä, jotka muuttivat maailmaa“ © Tekst Pertti Rajala, illustratsioonid Olga Badulina küljendus Tarja Kettunen ja kirjastus Avain 2021 www.avain.net
„50 leiutist, mis muutsid maailma“ © Väljaandja Kirjastus Elust Enesest Tõlkinud Lauri Juursoo Toimetanud Helve Hennoste Kaaned ja küljendus RidRis OÜ Pühendatud Irisele ja Astridile Kõik õigused kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud selle raamatu ühtegi osa kopeerida, reprodutseerida ega edastada ühelgi kujul või ühegi vahendiga. Viited raamatus kasutatud allikatele on kirjas originaalis. Andmeid Eesti kohta on hoolikalt kontrollitud mitmest üksteisest sõltumatust allikast. Aitäh kõigile abistajatele! Trükitud trükikojas Printon, Tallinn 2021 ISBN 978-9949-7441-7-6
SISUKORD Lugejale . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
1
KÜLADE JA PÜSIASUSTUSE AEG . . . . . . . . . . . . . Tuli . . . . . . . . . . . . . . Põllumajandus . . . . . . . . Kirjaoskus . . . . . . . . . . Paber . . . . . . . . . . . . . Klaas . . . . . . . . . . . . . Prillid . . . . . . . . . . . . . Ratas . . . . . . . . . . . . . Raud . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . .
. . . . . . . . .
. . . . . . . . .
. . . . . . . . .
8 10 12 16 18 21 23 26 28
RAJATAKSE TEHASED JA TEADMISED MUUDAVAD MAAILMA 9 Kell . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 Raha . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 Püssirohi . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 Dünamiit . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 Pikksilm . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14 Trükimasin . . . . . . . . . . . . . . . . . 15 Aurumasin . . . . . . . . . . . . . . . . . 16 Kudumismasin . . . . . . . . . . . . . . . 17 Elekter . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 Plastmass . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . .
30 32 34 36 38 40 42 46 48 50 52
1 2 3 4 5 6 7 8
2
. . . . . . . . .
7
39 Tekstisõnumid . . . . . . . . . . . . . . . . . . 114 40 Rebitav kaer . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 118
6 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50
TEHNIKASAAVUTUSI . . . . . . . . . Tuumarelvad . . . . . . . . . Kosmose vallutamine . . . . Satelliit . . . . . . . . . . . . Hubble’i kosmoseteleskoop Arvuti . . . . . . . . . . . . . Mobiiltelefon ja nutitelefon. Internet . . . . . . . . . . . . Ühismeedia . . . . . . . . . . Robotid . . . . . . . . . . . . Tehisintellekt . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . .
Aastaarvudest Selle raamatu kronoloogias on kasutatud enne meie ajaarvamist olnud aastate kohta tähist e.m.a. Aastad pärast ajaarvamisperioodi algust on esitatud aastaarvuga.
. . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . .
120 122 124 128 130 132 134 136 138 141 144
LUGEJALE Milline oleks maailm ilma ratta, elektrivalguse, telefoni või internetita?
A
u erinevate leiutiste eest on tihti osaks langenud ühele inimesele. Siiski on need sageli olnud ühistöö. Hulk leiutisi on lihtsustanud meie kõigi igapäevaelu. Paljud vanad leiutised on olnud uute ja oluliste leiutiste eeldus. Näiteks elektrienergia leiutamiseta ei oleks meil elektrivalgust, elektrimootoreid, elektrikütet, arvuteid ega internetti. Paljudel leiutistel on ka oma varjuküljed.
Näiteks relvadest ja lõhkeainest on olnud kasu, aga samal ajal on need sõdades põhjustanud surma ja haavatute suurema arvu. Selles raamatus kõnelen 50 leiutisest, mis on maailma muutnud. Need ei pruugi olla maailma 50 kõige tähtsamat leiutist. Igal juhul on need muutnud paljuski inimeste elu. Raamat on kirjutatud kergesti loetavalt. See teeb lugemise ja mõistmise kõigile arusaadavaks. Tere tulemast leiutiste maailma! Pertti Rajala
7
1 KÜLADE JA PÜSIASUSTUSE AEG Selles peatükis räägin tule kasutamisest, põllumajandusest ja kirjaoskusest ning paberi leiutamisest. Jätkan lugu klaasi, ratta ja raua leiutamisest. Tänu nendele leiutistele ei pidanud inimesed enam ühest kohast teise rändama. Nad jäid oma elukohta paikseks.
8
9
1
TULI Mõtle, kui palju muutus elu, kui inimesed leiutasid tule saamise mooduse.
T
änapäeval usutakse, et tuld hakati kasutama juba 800 000 aastat tagasi. Tuli andis sooja ja pakkus kaitset metsloomade eest.
10
Kui toitu küpsetati tulel, muutus söök paremaks. Inimesed hakkasid jääma paikseks ja tasapisi hakkasid tegelema põllumajandusega.
Tänu tulele suutis inimene näha ja toimetada ka pimedas. Tule ümber hakati jutustama lugusid ja rääkima päeval juhtunust.
Kuidas õppisid inimesed tuld tegema? Esialgu süüdati tuli sädemetega, mis saadi tulekivisid kokku lüües või puupulki teineteise vastu hõõrudes. Tuletikk leiutati 19. sajandil. Sellest ajast on tuld varasemast lihtsam süüdata. Eesti esimene tikuvabrik alustas tööd aastal 1838. Eesti viimane tuletikuvabrik lõpetas tegevuse pankrotiga 2011. aastal. Praegu tuuakse tuletikke Eestisse välismaalt.
11
10
RAHA Kas tead, kuidas maksti enne seda, kui raha leiutati?
K
aupade eest tasuti loomanahkadega. Ka kuld ja hõbe sobisid maksevahendiks. See oli siiski ebamugav, sest kulla- ja hõbedatükid olid erineva suurusega. Seepärast pidi neid enne maksmist kaaluma. Kas oled kuulnud, et rikkaid kutsutakse kröösusteks? See on tulnud Lüüdia rikka kuninga Kroisose nimest. Tema kuningriigis võeti esimesed mündid kasutusele 600 aastat e.m.a. Müntidele märgiti raha kaal ja väärtus. Nende kasutamine muutis kaupade eest tasumise lihtsamaks. Paberraha võtsid 9. sajandil esimesena kasutusele hiinlased. Paberraha olid müntidest kergem ja seega mugavam.
34
Euroopas võeti paberraha kasutusele 17. sajandil. Eesti omariikluse alguses 1918. aastal valitses Eesti rahaasjades suur segadus, enne kui meie päris esimeseks oma rahaks sai Eesti mark. Kroon sai Eesti rahaühikuks 1924. aastal
ja oli kasutusel kuni 1941. aastani. Vahepeal kehtis siin peamiselt Nõukogude rubla. Pärast rahareformi 1992. aastal võeti uuesti kasutusele kroon, mis käibis kuni aastani 2011, kui tuli käibele Euroopa Liidu ühisraha euro.
Elektrooniline raha Kui raha leiutati, hõlbustas see kaubavahetust, ostu ja müüki. Tänapäeval kasutatakse niinimetatud elektroonilist raha. Maksta saab pangakaardiga, millel on mikrokiip. Selle abil liigub info panga serverisse, mis võtab raha pangakontolt vähemaks. Praegu saab maksta ka telefoni või nutikellaga. Ennustatakse, et tulevikus saab ostude eest tasuda sõrmejälje või silma võrkkesta abil.
35
21
AURUVEDUR Kui prooviti Eesti esimese oma auruveduri suurimat kiirust Kohila ja Kiisa jaamade vahel, pani see maainimesed jahmatusest ahhetama.
A
uruvedur toimib nii, et tulekolde abil aetakse keema vesi ja veest tekib aur, mis ajab veduri rattad ringi käima. Väikesed auruvedurid muutusid kiiresti nii suuruse kui ka võimsuse poolest. Pikamaa-auruveduritel pidi olema suur kütte- ja veehoidla.
62
Seetõttu oli neil alati peale küttepuude või kivisöe kaasas ka veevagun. Auruveduris oli peale vedurijuhi ka katlakütja, kes aurukatelt töös hoidis. Kütja hoolitses ka söe või puude vedurisse jõudmise ja masina veega täitmise eest.
Diisel- ja elektrivedurid võeti laialdaselt kasutusele pärast teist maailmasõda. Siis hakati auruveduritest tasapisi loobuma, sest uued veduritüübid olid tõhusamad.
Eesti esimene raudtee Eesti esimest laiarööpalist raudteed hakati ehitama 1869. aastal Tallinna–Narva liinil. Raudtee avati pidulikult 24. oktoobril 1870. Eesti päris esimene oma auruvedur valmis 1931. aastal ehk täpselt 101 aastat hiljem, kui Inglismaal oli ehitatud maailma esimene auruvedur. Eesti praegu ainsa töötava auruveduriga saab sõita Lavassaare muuseumraudteel.
63
82
Eratelevisiooni kujunemine Iseseisvuse taastanud Eesti esimene eratelekanal oli Eesti Kristlik Televisioon. Esimene kohalik telekanal alustas 1992. aasta lõpus, kui Tartus läks eetrisse Alo TV. Kanal 2 alustas 1993. aasta 1. oktoobril. TV3 tekkis EVTV ja RTV ühinemisel 1996. aasta märtsis. Digitelevisioonile üleminek algas Euroopas 2006. aastal ja jõudis Euroopa Liidu enamikus riikides lõpule 2010. aastaks. Tänapäeval võib filme, sarju ja muid ülekandeid vaadata voogedastusena ja kordusena igal ajal. Muist kanaleid on tasuta ja osa eest peab maksma. Kanalite valikuvõimalus on kasvanud sadadesse.
83
49
ROBOTID Paljud on kartnud, et robotid võtavad inimestelt töö. See kartus on asjatu. Robotid võivad üle võtta küll üksikuid töid, kuid need ei hakka iialgi inimest täielikult asendama. Sõna „robot“ tuleb tšehhikeelsest sõnast robota ja tähendab sunnitööd, mis on vaja ära teha.
E
simese teadaoleva robotilaadse automaadi leiutas prantslane Jacques de Vaucanson 1738. aastal. See oskas flööti mängida. De Vaucanso valmistas ka mehaanilise pardi, mis sõi teravilja ja kõndis nagu part. Tänapäeval tunneme robotit seadmena, mis suudab keerukaid ja korduvaid operatsioone iseseisvalt sooritada.
141
KAS KEEGI LEIUTAS TULE? MILLAL KÄIS INIMENE ESIMEST KORDA KOSMOSES? MILLIST EESTLASTE LEIUTIST KASUTATAKSE IGA PÄEV KOGU MAAILMAS?
ISBN 978-9949-7441-7-6