Ohninamis!
Originaali pealkiri
Voihan nenä!
Satu Varjonen ja Mari Luoma
Minerva, 2021
© Tekst Satu Varjonen
© Illustratsioonid Mari Luoma
© Väljaandja Minerva kustannus
Eestikeelne raamat on välja antud kirjastuse Elust Enesest ning
Satu Varjoneni, Mari Luoma ja Elina Ahlback Literary Agency kokkuleppel.
OH, MIS NINA
© Soome keelest tõlkinud Lauri Juursoo
Toimetanud Helve Hennoste
Küljendanud RidRis OÜ
© Välja andnud Kirjastus Elust Enesest
TRÜKITUD EESTIS
Trükkinud Printon AS, Tallinn 2023
ISBN 978-9916-9826-4-8
Sünkja metsa süles seisis tornilaadne maja. Veidikene viltune, kergelt hallitanud ja must nagu varese varvas.
Majas elas küürakas nõid Mürt. Ta oli vana, tark ja pisut kopitanud. Nõia seltsilisena mürgeldas majas nõiatüdruk
Telma. Ta oli nii lustakas ja ülemeelik, et kopitus ei jäänud talle kuidagi külge.
Mürdil ja Telmal oli üheskoos tore. Nad matkasid
looduses, hoolitsesid loomade eest ning harjutasid loitse ja maagiat. Vanakesel oli lapsele palju õpetada.
Mida vanemaks Telma sai, seda rohkem ta teada tahtis.
Vanaema Mürt õpetas talle nii hästi kui võimalik kõike, mida ta teadis. Näiteks seda, kuidas ämbliku kulmukarvadest, punarinna esimestest udusulgedest ja öökulli rähmast valmib skunkide peletusrüüp.
Ja kuidas peab suveöö täiskuu ajal tiigi pinnale puhuma, suu mustikaid täis, et näha järgmise talve ilma. Komistada ei tohi, sest siis näeb vaid tiigi mudast põhja.
Tragi Telma oskas ravida jänese luumurdu ja loitsida karvade asemele suled.
Aga Telma tahtis teada ja õppida ka muid asju.
Miks linnainimesed loomi rihma otsas jalutavad?
Kas tõesti olid tema kõrvad loodud vaid selleks, et müts peas püsiks, nagu vanaema alati väitis?
