Page 1

Maaelu poliitika ja keskkonnahoid

20.04.2012, Hiiumaal

Katrin Rannik P천llumajanduskeskkonna b체roo juhataja P천llumajandusministeerium

1


Riigi… …kohustus on näha “laiemat pilti”, arvestada erinevate huvidega ja tulevikuga Põllumajandus või keskkonnakaitse vs põllumajandus ja keskkonnakaitse? Keskkonnakaitse vs inimeste sissetulekud? Keskkonnakaitse vs põllmeeste konkurentsivõime? 2


Võimalused keskkonnahoiuks

Kohustuslikud meetmed Nõuded kehtestatakse näiteks Veeseaduse, Looduskaitseseaduse või muu õigusaktiga. 3


V천imalused keskkonnahoiuks

Vabatahtlikud meetmed

Vabatahtlike tegevuste t채itmisest tulenev kulu sageli kompenseeritakse, aga alati ei pruugi p천llumees nende eest kompensatsiooni oodatagi ja tegutseb keskkonnahoidlikult muudel p천hjustel 4


ÜPP peamised elemendid 2007-2013 I sammas

II sammas

Turule sekkumine

Maaelu arengu poliitika

Turukorraldusmeetmed

Konkurentsivõime kasv

- tollimaksud

Põllumajanduskeskkond ja maastike hooldus

- eksporditoetused - tarbimistoetused turu tasakaalus- tamise meetmed (sekkumiskokkuost, turult eemaldamine)

Maapiirkonna ettevõtlus ja külaelu LEADER

Otsetoetused

5


Allikas: Euroopa Komisjon - DG Agriculture and Rural Development

I sammas II sammas

0%

Malta

Rumeenia

Bulgaaria

Läti

Eesti

Sloveenia

Slovakkia

Leedu

Poola

Tšehhi

Portugal

Austria

Ungari

Küpros

Soome

Luxembourg

Rootsi

Iirimaa

Italia

Hispaania

Ühendkuningriik

Saksamaa

Kreeka

Prantsusmaa

Belgia

Holland

Taani

I ja II samba suhe ÜPP eelarvest

% k uludest

100%

90%

80%

70%

60%

50%

40%

30%

20%

10%


V천imalused keskkonnahoiuks

Vabatahtlik ja samas kohustuslik? Mitmete pindalatoetustega kaasnevad n천uetele vastavuse n천uded on baasiks toetuse enda n천uetele.

7


Vabatahtlikud põllumajanduskeskkonna meetmed

Eesti maaelu arengukava 2007-2013 teise telje meetmed Kompenseerivad kulutusi ja saamata jäänud tulu (nt. Natura 2000 toetused) või rahastatakse vabatahtlikest lisategevustest tulenevaid kulutusi ja saamata jäänud tulu (nt. keskkonna- ja loomade heaolu toetused) ehk sisuliselt osutatakse riigile keskkonnateenust 8


MAK põllumajandusliku keskkonnatoetuse mõned põhimõtted 2007-2013 5-kuni 7-aastane kohustuseperiood Sama maa, samad loomad Erinevat sorti nõuded – baasnõuded/ toetusõiguslikkuse nõuded/nõuetele vastavus + väetiste ja taimekaitsevahendite miinimumnõuded/toetuse saamise nõuded Ei kompenseerita seadusest tulenevaid nõudeid ja häid tavasid Lai ja madal vs kitsas ja sügav 9


Kuidas kujuneb toetusmäär? Keskkonnateenus - toetusega hüvitatakse täiendavate keskkonnanõuete järgimisega kaasnevad saamata jäänud tulu ja lisakulu Kõrgem baas = vähem võimalusi vabatahtlikeks meetmeteks Rohkem ja rangemad piirangud = suurem toetus 10


Enam levinud PKT tegevused teistes riikides Mahepõllumajandus (58 MAK) Kohalikud, ohustatud tõud (42 MAK) Ekstensiivne karjatamine (40 MAK) Maastikuelementide majandamine (37 MAK) Kohalikud sordid (33 MAK) Põllumaa ekstensiivne majandamine (29 MAK) Põlluservad, puhveralad (25 MAK) Märgalade, luhtade majandamine (24 MAK) Traditsiooniliste puuvilja- ja marjaaedade majandamine (22 MAK) Riikide PKT meetmeid ja toetusmäärasid omavahel võrrelda ei ole sisuliselt võimalik – nii probleemid kui baastasemed (õigusruum) on erinevad! 11


PKT meetmed Eesti MAKis MEEDE 2.3 – PÕLLUMAJANDUSLIK KESKKONNATOETUS ALAMEEDE ALAMEEDE ALAMEEDE ALAMEEDE TOETUS ALAMEEDE TOETUS

2.3.1 2.3.2 2.3.3 2.3.4

– – – –

KESKKONNASÕBRALIK MAJANDAMINE MAHEPÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE TOETUS OHUSTATUD TÕUGU LOOMA PIDAMISE TOETUS KOHALIKKU SORTI TAIMEDE KASVATAMISE

2.3.5 – POOLLOODUSLIKU KOOSLUSE HOOLDAMISE

Sarnase iseloomuga on ka MEEDE 2.4 – LOOMADE HEAOLU: LOOMADE KARJATAMISE TOETUS

12


Muud keskkonnameetmed Eesti MAKis MEEDE 2.1 – LFA MEEDE 2.2 ja 2.7 – Natura 2000 põllumajandusmaa ja erametsamaa toetus MEEDE 2.5 kiviaia taastamise toetus Ja teisedki: Koolitus ja nõuandemeetmed Investeeringutoetused (1.4.1 ja 1.4.2) Maaparandus … 13


Keskkonnategevuste m천ju M천ju saab hinnata l채bi pideva seire ja hindamistegevuste. Heaks partneriks P천llumajandusministeeriumile on siin


Kehtiva ÜPP toetused jaotuvad enam-vähem võrdselt I ja II samba vahel •  •  •  •  •  • 

• 

Heas korras põllumajandusmaa pindala on suurenenud 884 tuh hektarini (2004 a 770 tuh ha) Keskkonnasõbralikult majandatakse üle 417 000 ha maad Mahepõllumajandusega tegeletakse enam kui 105 000 ha põllumajandusmaal Põllumajandustegevus on säilinud 367 000 ha ebasoodsas piirkonnas Ligikaudu 102 000 loomühikut loomi karjatatakse väljas ja peetakse ligikaudu 2800 ohustatud tõugu looma Ligikaudu 24 000 ha hooldatakse poollooduslikke kooslusi, üle 65 000 ha põllu- ja metsamaale kompenseeritakse Natura 2000 piiranguid Üle 130 km on taastatud kiviaedu 15


16


ĂœPP 2014 ja hiljem

Mis ja kuidas edasi?


2013+ läbirääkimised EL tasandil Avalik konsultatsioon EL eelarve tuleviku üle – 2007-2008 Avalik konsultatsioon ÜPP tuleviku üle – 2010 Komisjoni teatis ÜPP tuleviku kohta – november 2010 Komisjoni ettepanek 2013+ eelarve kohta – juuni lõpp 2011 ÜPP õigusaktide eelnõud Komisjonilt – 12.oktoober 2011 Õigusaktide eelnõude töögrupid


ÜPP 2013+: eesmärgid Elujõuline toiduainetööstus

Ø 

Loodusvarade jätkusuutlik majandamine ja kliimameetmed

Ø 

Tasakaalustatud territoriaalne areng

Ø 


Otsetoetused rohelisemaks: Greening •  •  • 

püsirohumaa kultuuride mitmekesisus ökoloogilised fookusalad


Maaelu poliitika 2014: Ühine programmeerimine erinevatele fondidele Senised 3 telge --> 6 prioriteeti Meetmete arvu vähenemine ei tähenda võimaluste vähenemist Kõik praegused II telje meetmed oleks ka edaspidi võimalikud


Maaelu poliitika keskkonnaprioriteedid 2014-2020 4. prioriteet: põllumajandusest ja metsandusest sõltuvate ökosüsteemide taastamine, säilitamine ja parandamine; 5. prioriteet: ressursisäästu edendamine ning keskkonnasäästlikule ja kliimakindlale majandusele ülemineku toetamine põllumajandus-, toidu- ja metsandussektorites;


MAK põllumajandusliku keskkonnatoetuse mõned põhimõtted 2014-2020 5-kuni 7-aastane kohustuseperiood ? Erinevat sorti nõuded – toetusõiguslikkuse nõuded/ nõuetele vastavus + väetiste ja taimekaitsevahendite miinimumnõuded + greening/muud baasnõuded/toetuse saamise nõuded Ei kompenseerita seadusest tulenevaid nõudeid ja häid tavasid Lai ja madal vs kitsas ja sügav Kollektiivsed lepingud 23


MAK 2014-2020 ajakava Varakevad 2011 – ministeeriumisiseste töörühmade avakoosolekud ….. 2012 ühise strateegilise raamistiku koostamine 2012 meetmete ettevalmistus 2012 arengukava VV-sse 2013 läbirääkimised Komisjoniga 2013 siseriiklike õigusaktide väljatöötamine 2014 rakendamise algus


Uue maaelu arengukava ettevalmistus 2012 ja 2013 võimalikult vähe käesoleva perioodi MAK taotlusvoorusid – põhirõhk uue MAK ettevalmistamisele Olukorrakirjeldus on kaardistatud SWOT ja eesmärgid Meetmed MAK ettevalmistav juhtkomisjon - EL maaelu arengu määruse väljatöötamise Eesti positsioonide tugikomisjon - Sisend ühisesse strateegilisse raamistikku - MAK väljatöötamine - MAK seirekomisjon


Taustajõud EMÜlt tellitud põllumajanduse poolt loodud avalike hüvede hindamise uuring •  tootmistüübid •  tootmisviisid •  avalikud hüved PMK juhtimisel määratakse kõrge loodusväärtusega alad


Põllumajanduslikud avalikud hüved Keskkonnaalased AH-d:

Sotsiaalsed AH-d:

1. Põllumajandusmaastikud

10. Loomade heaolu 11. Maapiirkondade elujõulisus (rural vitality) 12. Toidu kättesaadavus, varustatus (food security)

2. Põllumajanduse bioloogiline mitmekesisus 3. Veekvaliteet 4. Vee kättesaadavus 5. Mullafunktsioonid 6. Kliima stabiilsus (süsiniku sidumine) 7. Kliima stabiilsus (kasvuhoonegaaside emissioon) 8. Õhukvaliteet 9. Kaitse üleujutuste ja tulekahjude ohu eest


KLV – kõrge loodusväärtusega põllumajandus Praegu loeme KLV aladeks poollooduslikud kooslused aga ka väljaspool PLK ja kaitsealasid on põllumajanduse poolt loodud loodusväärtusi! Oluline on KLVd tootvate majandamisviiside säilimine!


KLV näitajad Maakasutus ja tootmise intensiivsus PR ja LüR osakaal, lü/ha, mahetoetuse osakaal, turvasmuldade ja erosiooniohtlike alade osatähtsus

Looduskaitselised näitajad PLKde ja hooldatud PLKde osatähtsus, 6 põllulinnu liigi (kadakatäks, põldlõoke, kiivitaja, suurkoovitaja, rukkirääk, nurmkana) esinemine, kaitsealade ja Natura 2000 alade osatähtsus, kaitsealuste liikide esinemine

Maastiku mosaiiksus Simpsoni mitmekesisuse indeks, põllumassiivide arv põlluservade pikkus, joonobjektide pikkus ja punktobjektide arv


Uued keskkonnatoetused? Mida soovime saavutada? •  Milliseid kitsaskohti lahendame? •  Milline meede – lai või suunatud? •  Millise eesmärgiga? •  Sihttasemed? •  Kellele? •  Millise maa kohta, milliste Foto: www.loodusemees.ee tegevuste eest? •  Millise toetusmääraga? •  Mida ühiskond vastu saab? •  Mida ollakse valmis sihtgrupi poolt aktsepteerima? Kõik head ideed võib saata katrin.rannik@agri.ee J


Põllumajandusmaa Kas me tahame, et põllumajandusmaa oleks lihtsalt hooldatud või seda, et seda kasutatakse põllumajanduslikult? Või sõltub see asjaoludest? Hekseldamine? Piisav loomkoormus? Millised loomad? Mida teha niidetud heinaga, kui loomi ei ole? Kui palju tahab riik sekkuda tavapärasesse praktikasse (kultuurid, majandamisvõtted, tehnika ja tehnoloogia)?


Ait채h!

32

Rohumaade hooldamise võimalused maaelu arengukavas  

Rohumaade hooldamise võimalused maaelu arengukavas. Uue maaeluarengukava ettevalmistused. Katrin Rannik, Põllumajandusministeeriumi Põllumaj...

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you