MIS ON SOO JA KUIDAS TA ARENEB? Vanarahvas ütleb, et soos vesi on, aga laev ei sõida; maa on, aga käia ei saa. Ökoloogid vaatavad taimestikku ja piiluvad ka maa sisse: soo on turbaala, kus turbakihi paksus on vähemalt 30 cm ja turba ladestumine toimub ka praegu. Turbaalal on vähemalt 1 cm turvast. NB! Kõik sood on turbaalad, aga kõik turbaalad ei ole sood! Soo võib hakata arenema mõnest lohust maapinnal, kus vesi ei saa mingil põhjusel ära voolata. Samuti võib soostuma hakata kinnikasvav järv.
SOO KOLM ARENGUASTET: 1. MADALSOO on pigem lopsaka taimekasvuga, kuna taimede juured ulatuvad põhjavette ja saavad sealt toitaineid. Kui soos on selgelt piiritletud allikad, räägime allikasoost. 2. SIIRDESOO on vahepealse taimekasvuga, kuna turba ladestumisel on turbakiht hakanud muutuma tüsedamaks – kohati ulatuvad taimede juured veel põhjavette, aga kohati enam mitte.
3. KÕRGSOO ehk RABA taimed saavad toitained sademetest, sest turbalasund on juba nii paks, et juured ei ulatu põhjavette. Rabast leiab sageli älveid ehk veepesasid ja laukaid.
ALLIKAS PÕHJAVEE TASE
MADALSOOTURVAS
SAVI, LIIV
PÕHJAVEE TASE
SIIRDESOOTURVAS MADALSOOTURVAS
SAVI, LIIV
Laukad RABATURVAS SIIRDESOOTURVAS PÕHJAVEE TASE
MADALSOOTURVAS
SAVI, LIIV
Eestis säilinud soodest on ligi 2/3 kaitse all. Kaitsealadel on erinevad vööndid: • piiranguvöönd –– kõige leebema kaitsekorraga kaitsevöönd • sihtkaitsevöönd –– kui üldse, siis võib siin toimetada ainult looduse kaitsmise eesmärgil • reservaat –– sinna ei tohi minna
Tekst: Piret Pungas-Kohv, Marko Kohv Toimetus: projekti „Soode kaitse ja taastamine” meeskond. Keeletoimetus: Liina Soots Kujundus: Triinu Sarv. Joonised: Marko Kohv Kasutatud kirjanduse leiate aadressilt: soo.elfond.ee
MIS VAHE ON PAISUL JA TAMMIL? KUIDAS PAIS VÄLJA NÄEB? Küllap olete sageli kuulnud, et vahel räägitakse paisust ja vahel tammist? Pais on vett paisutav ehitis. Tamm on vallitaoline vesiehitis, mis suunab veevoolu või kaitseb üleujutuste eest. Samuti on tamm muldkeha, mille peale rajatakse tee. Soos räägime paisudest. Paisu väljanägemisel mängib rolli see, millisest materjalist see on ehitatud. Pealtvaates on pais justkui plaaster – paksem osa keskel ning ääres on nn tiivad, mis jäävad kraavi kaldale.
Pinnaspais juhib vee kraavidevahelisele alale laiali.
Ülevoolupaisu ehitamisel tõuseb veetase kraavis. Osa veest voolab üle paisu mööda kraavi edasi. Paisu ehitamisel kasutatakse geotekstiilist kotti või puitu.
Tekst: Piret Pungas-Kohv, Marko Kohv Toimetus: projekti „Soode kaitse ja taastamine” meeskond. Keeletoimetus: Liina Soots Kujundus: Triinu Sarv. Joonised: Marko Kohv Kasutatud kirjanduse leiate aadressilt: soo.elfond.ee
KUIDAS JÄLGIDA MUUTUSI SOOS? MAASTIKUMUUTUS AEROFOTODEL
1996
2018
Turbaaugud
Kraav Rabamets
1971
Lage servamäre Parkla
Siin on näha aero- ja ortofotod, kuhu on jäädvustatud Tudu soostik. Enam kui 60 aasta jooksul on kuivenduse mõjul kasvanud puude hulk nii madal- ja siirdesoos kui ka rabas.
1951
Tudu järv ja matkaonn
Heaks abimeheks maastikumuutuste jälgimisel on aerofotod ehk õhuülesvõtted maapinnast. Otse kaamerast võetud aerofotod on mõõtude poolest „ vigased ” . Mida rohkem pildi serva suunas, seda suurem on viga kas nurkade või pikkuste osas. Hiljem need moonutused parandatakse ja üksikud kaadrid sobitatakse kokku. Nii saadakse ortofoto, mida saab kasutada kaardi alusena.
1 2 3 Väljavõtte alad
MAASTIKUMUUTUS ORTOFOTODEL 1951
1971
1996
2018
1 Matkaonn ja Tudu järv
2 Servamäre
3 Raba
Maa-ameti kaardirakendus Tekst: Piret Pungas-Kohv, Marko Kohv Toimetus: projekti „Soode kaitse ja taastamine” meeskond. Keeletoimetus: Liina Soots Kujundus: Triinu Sarv. Joonised: Marko Kohv Kasutatud kirjanduse leiate aadressilt: soo.elfond.ee
TROMB EHK TORNAADO Tromb ehk tornaado on lühikest aega kestev tugev õhupööris. Vee kohal tekkivat ning liikuvat õhupöörist nimetatakse vesipüksiks.
Kuidas tromb tekib? Trombi põhilisteks tekketingimusteks on kuum ilm ja õhu liikumine eri kõrgustel eri kiirusega ja eri suundades (nimetatakse tuulenihkeks).
Foto: cc Jason Weingart
1 1. Päikese mõjul tõuseb maapinna temperatuur, mis soojendab õhku. Kuumenev õhk on hõredam ja tõuseb maapinnast kõrgemale.
2
3 2. Samal ajal laskub pisut suurema kiirusega jahe õhk.
3. Õhuosakeste üles-alla liikumisest tekib õhupööris, mis liigub piki maapinda justkui teerull. 4. Kuumenenud õhuosakeste tõttu tekivad väga tugevad tõusvad õhuvoolud, mis aitavad selle „teerulli” püsti tõsta.
4 5
Tekst: Piret Pungas-Kohv, Marko Kohv Toimetus: projekti „Soode kaitse ja taastamine” meeskond. Keeletoimetus: Liina Soots Kujundus: Triinu Sarv. Kasutatud kirjanduse leiate aadressilt: soo.elfond.ee
5. Nii tekib õhupööris, mis meenutab lehtrit ja mis liigub koos äikesepilvega omakorda ringi, tekitades üksjagu pahandust.
TUDU JÄRVESOO LÄBILÕIGE JA KÕRGUSKAART Tudu soostik koosneb neljast sooalast, mille keskmes on Järvesoo koos Tudu järvega. Soostik hakkas tekkima peale jääaega: jääsulamisvesi ei voolanud maapinnal olnud lohkudest ära ja aegamööda pinnas soostus. Neist lohkudest kõige sügavamasse on kujunenud praegune Tudu järv.
JÄRVESOO JA TUDU JÄRVE LÄBILÕIGE NB! Kõrgus on võimendatud! m 10
KUMMIMÄGI RABA laugastega rabaplatoo
8 6
RABA rabarinnak TUDU JÄRV
4
SERVAMÄRE
siirdesoo madalsoo
RABATURVAS
2
P
0 MADALSOOTURVAS JÄRVEMUDA JÄRVELUBI
500m
1000m
1500m
2000m
2500m
3000m
P
Tekst: Piret Pungas-Kohv, Marko Kohv Toimetus: projekti „Soode kaitse ja taastamine” meeskond. Keeletoimetus: Liina Soots Kujundus: Triinu Sarv. Joonised: Marko Kohv Kasutatud kirjanduse leiate aadressilt: soo.elfond.ee
KUIDAS VANASTI TURVAST SOOST KÄTTE SAADI? Turbalõikamine Johan Laidoneri juuresolekul KLM FT 779 F, Eesti Sõjamuuseum - Kindral Laidoneri Muuseum
SUVEL Mõisnik määras koha, kus tohtis soos turvast lõigata. Eemaldati kännud ja peamine taimkate ning kaevati kraav.
Kraavi servadest lõigati erilise labidaga turbapätse.
Turbapätsid pandi kraavi servale nõrguma, et liigne vesi pätside seest ära voolaks. Pätsid veeti kraavi lähedale ehitatud turbasarasse kuivama. Turba ülestöötamine Türi rajooni kolhoosi "Leek" rabas (EPM FP 145:92) Kui soopind oli ära külmunud, sõideti reega turbasara juurde.
TALVEL
Turbapätsid laoti reele ning veeti koju.
Pätsidest tehti turbahundi abil turbapuru.
Turbahunt külgja pealtvaates Fotod: Hansa Antiik
Seda pandi laudas loomadele külje alla.
Väljaheidete ja turba mass – sõnnik – viidi kevadel põllule väetiseks. Turba- ja virtsakomposti laotamine EPM FP 715:37, Eesti Põllumajandusmuuseum Tekst: Piret Pungas-Kohv, Marko Kohv Toimetus: projekti „Soode kaitse ja taastamine” meeskond. Keeletoimetus: Liina Soots Kujundus: Triinu Sarv Kasutatud kirjanduse leiate aadressilt: soo.elfond.ee
Turbapätsidega köeti ka ahju.
KATKEID ESIMESEST TUDU MATKAONNI PÄEVIKUST Paljudel inimestel jääb üha enam aega jalutamiseks ja matkamiseks. Tudu ümbruses on liikunud ringi ja pannud oma mõtted paberile mitmed tuntud kirjamehed. Alutaguse ümbrusest leiab möödunud aegadest vahvaid kirjeldusi Jüri Parijõgi sulest “Alutaguse metsades” (1937). Pool sajandit hiljem on Juhan Lepasaar oma paljudest uitamistest mõtisklenud raamatus “Sooradadel” (1996). Matkaonnides on vahel heaks abimeheks majapäevikud, kuhu oma mõtteid kirjutada. Seda ka juhul, kui teksti autor ei maitse päris kirjanikuleiba. Siin mõned katkendid Tudu matkaonni esimesest majapäevikust:
Tekst: Piret Pungas-Kohv Toimetus: projekti „Soode kaitse ja taastamine” meeskond. Keeletoimetus: Liina Soots Kujundus: Triinu Sarv Kasutatud kirjanduse leiate aadressilt: soo.elfond.ee
TUDU JÄRVE SÜGAVUSKAART Esimesse Tudu matkaonni päevikusse on 1996. aastal tehtud selline sissekanne:
Aga kui sügav Tudu järv ikkagi on? Kasutades kajaloodi ehk sonari* abi, joonistus 2020. aastal välja Tudu järve põhi sellisel kujul nagu siin kaardil näeme: *„Sound Navigation And Ranging” ehk „heli abil navigeerimine ja kauguste määramine”.
1m 1m
5m Tekst: Piret Pungas-Kohv, Marko Kohv Toimetus: projekti „Soode kaitse ja taastamine” meeskond. Keeletoimetus: Liina Soots Kujundus: Triinu Sarv. Kaart: Marko Kohv Kasutatud kirjanduse leiate aadressilt: soo.elfond.ee
3m 2m
1m
4m
5.25m
JÄRVESOO JA TUDU JÄRV RENALDI HEINAMAA
RASIV
TUDUSILLA
ERE
PUNASOO TUD
KUMMIMÄGI
U
EE T U N N A LE J D L A VEH R Ä J TUDU
RISTIPUU
TUD TUDU JÄRV
1m 5,25m
U
IR N O TL TRIA
A
OO BAJ
KS
O O S E V JÄR
MATKAONN
PANEME TRID PAISUPLAAS PEALE!
PARKLA
ME E L B M I! Õ N N I K ID KRAAV Tekst: Piret Pungas-Kohv, Marko Kohv Toimetus: projekti „Soode kaitse ja taastamine” meeskond. Keeletoimetus: Liina Soots Kujundus ja illustratsioonid: Triinu Sarv. Kaarditöö: Marko Kohv Kasutatud kirjanduse leiate aadressilt: soo.elfond.ee
IS KOLIN HOOP ALALE! E S IT A K S U LOOD