__MAIN_TEXT__

Page 1

SELEEN KESKKONNAS VEISTE SELEENITASE JA VÕIMALUSED SEDA MÕJUTADA Marge Malbe, DVM PhD Eesti Maaviljeluse Instituut Põllumajandustoodete osakond E-mail: marge.malbe@gmail.com


• Seleeni (Se) tähtsus organismis

• Veiste Se alane olukord • Se keskkonna aspektist


Seleeni tähtsus • Seleen on asendamatu mikroelement • Vajalik kõikidele loomaliikidele • Enamus seleenist seotakse looma organismis proteiinidega • Tänapäeval tuntakse üle 30 selenoproteiini • Kõige tuntuim selenoproteiinidest on ensüüm glutatioonperoksüdaas (GPx) • GPx kasutatakse seleenitaseme näitajana loomadel


Seleenipuudus • Veised

• Inimene

– “Valgelihastõbi” noorloomadel – Päramiste peetus – Noorloomade vähenenud elujõulisus; – Juurdekasvu aeglustumine; – Toodangu vähenemine – Suurenenud vastuvõtlikus infektsioonhaigustele: » Udarapõletik » Emakapõletik » Hingamisteede infektsioonid

– Kasvajad – Südame- ja veresoonkonnahaigused – Immunsüsteemi talitluse häired – Kilpnäärme talitluse häired


Eesti muldade madal Se sisaldus...


Seleenitaseme suurendamise võimalused toiduahelas • Se-sisaldavate väetiste kasutamine. • Se sisaldavate söödalisandite kasutamine loomadel: – Orgaanilised (Se-pärm); – Anorgaanilised (seleniit) • Se sisaldavad süstelahused. • Toidulisandid


Seleenisisalduse soovitused • Veiste söödas Eesti soovitused: – 0,3 mg/kg kuivaine kohta piimalehmadel – 0,1 mg/kg kuivaine kohta lihaveistel – Allikas: http://www.jkkeskus.ee/pages/pv/il_seleen_20 10.pdf – Veiste (lehmad, noorveised) seleenitarve Eestis kasutusel olevate söötmisnormide järgi on 0,10,3 mg/kg ratsiooni kuivaines (http://www.pikk.ee/est/Loomakasvatus/sootm isealused/mineraalelemendid/seleen ) • Piimas: – 0,01-0,02 mg/kg minimaalne soovituslik Se sisaldus lehma tervise seisukohast (Aspila, 1991)


Seleenisisaldus jõusöödas Laut #

Jõusööt Se (mg/kg)

Jõusööda päritolu

1

0.10

kohalikl

2

0.39

ostetud

3

<0.02

kohalik

4

0.51

ostetud

5

0.45

ostetud

6

<0.02

kohalik

7

0.41

ostetud

8

<0.02

kohalik

9

<0.02

kohalik

10

0.37

ostetud

11

<0.02

kohalik

12

0.04

kohalik

13

<0.02

kohalik

14

0.90

ostetud

15

0.04

kohalik

16

0.12

kohalik

17

0.42

ostetud

_________________ Malbe M, Oinus N, Praakle K, Roasto M, Vuks A, Attila M & Saloniemi H: Selenium status in dairy cows and feed samples in Estonia. Workshop: Twenty years of selenium fertilization, Helsinki, Finland, September 8-9, 2005.

Uuritud lautade asukoht.

• Uuringud aastal 2000 • Se analüüsiti 17 lüpsilaudast kogutud jõusöödaproovidest • Kohaliku teravilja Sesisaldus oli äärmiselt madal


Madal seleenisisaldus Eesti taimedes • 2000 aastal koostöös TTÜ-ga läbiviidud Se sisalduse uuring Eesiti eri paikadest kogutud ravimataimedes. • 294 proovi kokku • 44 erinevat ravimtaime • Se sisaldus väga madal kõigis proovides • Se < 0.005 mg/kg KA


Seleenialane olukord veistel Eestis 90-ndate alguses • Se lisamist söödale ei praktiseeritud • ”Valgelihastõve” sage esinemine noorloomadel • Se puudusest tulenevate haiguste ärahoidmiseks kasutati Se ja E vitamiini sisaldavaid süstelahuseid


Esimesed Se uuringud lüpsilehmadel aastal 1993 • Vereproovid koguti 100 lüpsilehmalt 2 lüpsifarmist 1 • Äärmiselt madal Se sisaldus lehmade veres: – Se sisaldus <7 µg/L – GPx aktiivsus <25 µkat/L

– Se-defitsiit • Se sisaldus lehmade veres <25 µg/L2 • GPx aktiivsus lehmade veres ≤472 µkat/L3 __________________________________ 1Malbe M, Klaassen M, Fang W, Myllys V, Vikerpuur M, Nyholm K, Sankari S, Suoranta K & Sandholm M: Comparison of Selenite and Selenium Yeast Feed Supplements on Se-incorporation, Mastitis and Leukocyte Function in SeDeficient Dairy Cows. J Ved Med, A 42(2):111-121, 1995. 2Braun U, Forrer R, Fürer W & Lutz H: Selenium and vitamin E in blood sera of cows from farms with increased incidence of disease. Vet Record, 128:543-547, 1991. 3Pavlata L, Illek J, Pechova M & Metejicek M: Selenium status of cattle in the Czech Republic. Acta Vet. Brno, 71, 3-8, 2002.


Aastal 2000

92

123

151

248

251

259

279

315

317

500

361

468

475

543

720

792

853

1000

0 5

14

7

12 11 17

3

1

6

15

547

0 23

20

18

19

Lüpsifarmid

21

GPx>472 µkat/L mittedefitsiitne GPx≤472 µkat/L Se-defitsiitne

Aastal 2004

500

22

8

452

16

576

1000

4

754

9

779

10 13

799

2

844

GPx aktiivsus µkat/L

1204

GPx aktiivsus lüpsilehmade veres aastatel 2000 ja 2004

24


Uuemad seleeniuuringud Eestis • PM finantseeritud projekt “Ülevaade Eestis toodetud piima seleenisisaldusest” (projektijuht Katri Ling) • 109 farmi piimaproovid • Se sisaldus piimas: – 17 µg/kg (7-29 µg/kg) aastatel 2008-2009 – 15 µg/kg (5-34 µg/kg) aastatel 2009-2010 • http://www.emu.ee/userfiles/Teadus/PM%20 aruanded/Lpparuanne_Piima_seleenisisaldus .pdf


4,102 2,030 2,060

0,778 0,650 0,690

3,566 3,900 3,800 0,191 0,190 0,180

Ca (g/l)

0,113 0,117 0,108

1,298 1,200 1,180

10 9 8 7 6 5 4 3 2 1 0

8,631 8,750 7,700

Mineraalainete sisaldus tava ja mahepiimas

Mg (g/l)

Cu Zn Fe Se Co (mg/l) (mg/l) (mg/l) (µg/l) (µg/l)

Conv (mean) Organic 1 Organic 2

● Uuring aastast 2008-2009 ● Se-sisaldus tava- (n=8) ja mahepiimas (n=2) ei erinenud oluliselt. ____________________________ M. Malbe, T. Otstavel, I. Kodis, A. Viitak Content of selected micro and macro elements in dairy cows’ milk in Estonia. Agronomy Research 8 (Special Issue II), 323–326, 2010


Seleeni sisaldavate söödalisandite mõju mastiidipatogeenide ja somaatiliste rakkude arvule piimas Söödalisand

Infitseeritud udaraveerandite %

Somaatiliste rakkude arv lüpsi kohta

Enne Se söötmist

Nädalal 8

Enne Se söötmist

Nädalal 8

Seleniit

18.4

7.4

1824.5

1155.9

Se-pärm

22.9

13.0

2579.6

1807.0

Kontrollgrupp

21.3

25.6

2292.9

2777.7

Malbe M, Klaassen M, Fang W, Myllys V, Vikerpuur M, Nyholm K, Sankari S, Suoranta K, Sandholm M.: Comparisons of selenite and selenium yeast feed supplements on Se-incorporation, mastitis and leukocyte function in Se-deficient dairy cows. Journal of Veterinary Medicine A, 42(2):111-121, 1995.


Seleen ja keskkond


• Väetistega põldudele viidud seleenist 5-10% jõuab taimedesse • Ka söödalisandina manustatud seleen jõuab sõnnikuga pinnasesse.


Üleskerkivad küsimused • Se jõudmine põhjavette? • Se roll veekogude kinnikasvamisel? • Se mõju mulla mikrofloorasse?


Se sisalduse analüüsimise võimalused Eestis: – Põllumajandusuuringute Keskus – http://pmk.agri.ee/?valik=400&keel=1&template=tem plate2pmk.html – E-mail: info@pmk.agri.ee – Tallinna Tehnikaülikooli Keemiainstituut: • Maria Kulp, e-mail maria@chemnet.ee, Tel. 620 4349 • Anu Viitak, e-mail anu.viitak@gmail.com • http://www.keemlab.ttu.ee/index.php?option=co m_content&view=article&id=55&Itemid=34&lang =et

Infomaterjalid: – Tallinna Tehnikaülikooli Keemiainstituudi kodulehel – http://www.keemlab.ttu.ee/index.php?option=com_co ntent&view=article&id=61&Itemid=74&lang=et – Facebook http://www.facebook.com/pages/SeleenSeleniumMicr oelements/226188987476945


T채nan t채helepanu eest! Marge Malbe, DVM PhD Eesti Maaviljeluse Instituut P천llumajandustoodete osakond Teaduse 13, 75501 Saku, Harjumaa Eesti GSM: +372 53498678 Skype: margemalbe E-mail: marge.malbe@gmail.com

Profile for Eestimaa Looduse Fond

Seleen keskkonnas.  

Veiste seleenitase ja võimalused seda mõjutada. PhD Marge Malbe, Eesti Maaviljeluse Instituut

Seleen keskkonnas.  

Veiste seleenitase ja võimalused seda mõjutada. PhD Marge Malbe, Eesti Maaviljeluse Instituut

Profile for elfond
Advertisement