Konverents Roheline Laine
Vabamus, 22 . – 23.aprill
22 . aprill – Kestlikkus ilma rohepesu ja valehäbita
Aitame ettevõtetel mõtestada kestlikkuse sõnumeid ning neid esitada ausalt, selgelt ja mõjuvalt – toetudes oma ala tippude kogemustele.
Osalustasu:
Kohapeal: 25 € – sisaldab konverentsi programmi, hommikusööki, lõunat ja valitud töötuba
Veebis: 15 € – konverentsi ettekanded ja paneeldiskussioonid mugavalt sinu ekraanilt
23. aprill – Ehitame tuleviku heaks
Fookuses on hoonete energiatõhusus: praktilised kogemuslood, nutikad lahendused ja inspireerivad töötoad, mis aitavad ellu viia kestlikke muutusi.
Lisainfo ja piletid: Sviby.com – Roheline Laine
Väljaande on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
Kas Eesti suudaks katta oma KÜTUSEVAJADUSE?
Eesti Maaülikooli biomajandustehnoloogiate professor Timo Kikas ütleb, et erinevate biokütuste tootmisega suudaksime ära katta kogu Eesti vajadused. Kuid loomulikult ei ole kõike nii lihtne teha kui öelda: aastate jooksul on vaja süvendada investeeringuid uurimistöösse, ringmajandusse ja riigil selgeid otsuseid langetada. Lisaks on alati tarvis küsida: kui palju meil üldse kütuseid vaja võiks minna?
TEKST: MARTIN HANSON FOTO: EESTI MAAÜLIKOOL
„Seda juttu peaks hakkama arutama teisest otsast. Tuleks vaadata otsa sellele, kui palju me tegelikult Eestis tarbime ja kui palju sellest on nii-öelda hädavajalik tarbimine. Me laristame kütuseid, elektrit ja sooja suhteliselt valimatult, sest hinnad on veel üsna madalad. Me peaks ümber mõtlema kogu kütuse kasutuse ja selle, kas on nii palju vaja üldse toota või katta. Põhimõtteliselt suudaksime katta 100% oma (bio)kütuse vajadustest, kui arendaksime välja süsteemid – toorainet biokütuste tootmiseks on meil küllaga,“
Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee
räägib professor Kikas. Hetkel ongi Eestis näiteks suurimaks biokütuse tooteliigiks biogaasid, mida toodetakse toidujäätmetest ja looma sõnnikust. Seda toorainet on Eestis väga suures koguses.
Aga alustame algusest: mis asi on üldse biokütus? Definitsiooni järgi on biokütus kütuseliik – gaas, õli või etanool –, mis on valmistatud taastootvast bioloogilisest materjalist ja mida saab kasutada sooja või elektri tootmiseks. Siin saame rääkida näiteks biogaasist, biodiislist, etanoolist, aga ka
näiteks puidugaasidest. Enam kui saja aasta vanuse tehnoloogia abil saab väga madala väärtusega puidust toota puidugaase, millest omakorda on võimalik jaamades toota nii elektrit kui ka sooja, mida siis kasutada lokaalselt küla, väikelinna valgustamiseks ja soojendamiseks. Eestis planeerib BioJeti-nimeline ettevõte puidugaasidest toota näiteks lennukikütust.
Biokütuse kolm põlvkonda „Kõige traditsioonilisem biokütus ongi esimese põlvkonna biokütus. Seda toodetakse põhimõtteliselt toiduainetest – need on õli-, suhkru-, tärklise kultuurid ehk siis teraviljad, suhkruroog, suhkrupeet või ka raps või mõni teine kultuur, millest annab õli toota. Nii et palju räägitud biodiisel ja -etanool on esimese põlvkonna biokütused. Sellised biokütused on väga suur probleem, sest nad võistlevad meie toidulauaga. Kui kusagil toidupuuduses nälgitakse, siis meie kaitseme globaalset loodust, põletades toiduained biokütustena lihtsalt ära,“ räägib Kikas.
Toimetaja: Martin Hanson, martin.hanson@delfi.ee
Reklaam: Margit Laasnurm, margit.laasnurm@delfi.ee
Kujundaja: Marju Viliberg, marju.viliberg@delfi.ee
Teise põlvkonna biokütused baseeruvad lignotselluloossetel materjalidel ehk rohul ja puidul ning need kütused enam inimese toidulauaga ei võistle. Nende biokütuste tooraineks olev puit ja rohi ei tule millegi arvelt: tegemist on jäätmepuiduga ja rohu või põhuga, mida ei saa kasutada ega väärindada põllumajanduslikuks otstarbeks.
„Põhk on see, mida saaks suurepäraselt ära kasutada biokütuste tootmiseks. Seda kasvab pidevalt peale, puudust ei tule sellest kunagi. Kui hakata põhust biokütust tootma, kujuneb põhule ka hind ja tekib ka huvi seda tootjatele müüa. Põllumehed, kellel tekib põhku aasta jooksul palju, oleksid nõus selle kindlasti maha müüma. Muul juhul laotatakse põhk lihtsalt põllule ja kaevatakse mulda. Lisaks on nad valmis looma selle hoidmiseks ka tingimused, sest põhk peab jaama jõudmiseks olema kuiv,“ selgitab professor ja lisab, et kui põllumees jääks oma tegevusega ka nulli, lööb põlema ka moraalituluke ja soov elukeskkonda parandada.
Keeletoimetaja: Jolana Aru, jolana.aru@delfi.ee
Trükk: AS Printall
Timo Kikas
Kui aga rääkida põhust biokütuste tootmise efektiivsusest, tuleb näite toomiseks pöörduda puidu juurde. Kikas ütleb, et on laboris saanud 50-protsendilise efektiivsuse, tselluloosist etanoolini. Enne, kui aga algab etanoolitootmine, saab protsessist eraldada ka näiteks äädik- ja sipelghappe. Kuna puit on äärmiselt tihke, võtab selle purustamine rohkem energiat. Põhu puhul on efektiivsus veelgi kõrgem, kuna struktuur on põhul suhteliselt pehme.
Mikrovetikate maailm
Nüüd jõuame aga otsapidi kolmanda biokütuste põlvkonna juurde, mis baseerub veekultuuridel, eelkõige mikrovetikatel. Mikrovetikad materjalina on ülihuvitavad, ütleb Kikas ja lisab, et nende fotosünteesi aparaat on umbes kümme korda efektiivsem kui maapealsetel taimedel ja nad kasvavad soodsates tingimustes ülikiiresti.
„Kui rääkida maapealse taimekoosluse ja mikrovetikate kasvukiirusest, siis viimastel on see umbes kümme
Kui hakata põhust biokütust tootma, siis kujuneb põhule ka hind ja tekib ka huvi seda tootjatele müüa.
korda suurem. Sellest efektist tulenevadki meredes ja ookeanides need nõndanimetatud vetikate õitsengud. Kui mingi looduslik kooslus sellise kiirusega kasvab, siis otseloomulikult pakub ta kohe huvi ka biomassi väärindamise seisukohast. Millest avalikkus ehk vähem teab: mikrovetikad võivad olla ka silmapaistvalt head õlikultuurid. Kui võtame maapealse enim levinud õlikultuuri rapsi, siis taimes on õlikontsentratsioon ainult u 2%. Teatud mikrovetikate kultuurides võib õlikontsentratsioon ulatuda aga kuni 60%-ni,“ mainib professor.
Peale selle sünteesivad mikrovetikad inimesele väga vajalikke aineid, näiteks oomega-rasvhappeid, samuti saab neist D-vitamiini. Siit jõuamegi kõikide biokütuste tootmise ühe murekohani, mis on aga samas ka uus võimalus: biokütuseid on majanduslikult kasulik toota vaid jäätmetest, mis nende kolme generatsiooni puhul tähendab seda, et algmaterjalist on juba kõrgväärtuslikumad tooted välja võetud. Kui väärtuslikum kraam ekstraheeritud, sobib kogu see biomass aga edasi kütuste tootmiseks.
„Eestis pole vetikate tootmisel mõtet: liiga palju kulub energiat soojendamisele ja valgustamisele ning majanduslik kasu kaob. Samas subtroopikas ja troopikas kasvatatakse vetikaid suurtes basseinides. Võtame kaks tuntumat toodet, mida sealt saab: klorella ja spirulina, mida paljud tarvitavad. Eestis suvel küll meri „õitseb“, aga seda pole sealt sõelaga just eriti mõistlik kokku korjata,“ lisab Kikas. Samas on meeletult suur biomass, mida saaks kütuste tootmiseks kasutada, peidus näiteks biopuhastites.
Imeline pärm
Suures osas räägime biokütuste osas etanoolist, mida toodavad väikesed pärmiseened. Sellest, mis pärmi kasutada, sõltub ka käärimise tulem: olgu selleks siis etanool, butanool, atsetoon ja nii edasi. Mikroorganisme on maailmas meeletult palju ja paljudel neist on põnev võime toota kõrvaltoo-
teid, mida saab kasutada. Kikas mainib aga, et enamik tootmisi kasutab biokütuste tootmisel siiski seda üht ja kõige kuulsamat pärmi: Saccharomyces cerevisiae. See on rohkem tuntud kui leivavõi õllepärm. Kuna eesmärk on siiski võimalikult kõrge alkoholiks käärimise protsent, siis just Saccharomyces ehk suhkruõgija suudab seda pakkuda. Lisaks on täpselt teada, kuidas see pärm toimib, mis temperatuuril, lisaks on pärmi väga keeruline „tappa“.
„ Saccharomyces cerevisiae on väga hea saagikusega pärm. On olemas ka pärme, mis suudavad etanooliks kääritada vaid u 35% algmaterjali. Veel on võimalik kasutada kaskaadkäärimist, kus ühes protsessis kasutatakse mitut erinevat pärmi, mis kõik pakuvad tootmises erinevaid tulemusi. Kui C6-suhkrud on söödud, saab panna tööle pärmi, mis sööb ka C5-suhkruid. Nüüd tulevadki mängu uued terminid, nagu integreeritud süsteemid, ringkasutus ja kaskaadtootmine. Täpsemalt siis olukord, kus ühe tootmise jääk on järgmise tootmise tooraine. Sedasi on võimalik panna biomass tööle nõnda, et toota sellest väga palju erinevaid vajalikke kõrgväärtuslikke tooraineid, lisaks kütuseid,“ mainib Kikas.
Jõuamegi biomajanduseni
Hetkel aga on professori sõnul Eestis olukord selline, et kõik näevad teisi enda konkurentide, mitte võimalike partneritena. Lisaks vaadatakse oma äri ka liiga lineaarsena: võtan selle konkreetse tooraine ja teen sellest, mida mul on oma äris vaja, ning siis lahendan jäätmeprobleemi selliselt, et utiliseerin ülejäägi. Estonian Cell on aga siin heaks näiteks –nad otsivad pidevalt uusi lahendusi enda erinevates tootmisprotsessides ja -faasides tekkivatele jäätmetele.
„Mul on tunne, et siin peab tekkima mõtteviisi muutus. Kuid on ka aru saada, et ettevõtetel pole uurimise ega arendustöö jaoks vajalikke investeeringuid. Praegu on aga mõistlik biokütuste tootmine rajada jäätmetele, mingi muu tootmise jäätmetele. See on majanduslikult kõige mõistlikum, kui juhuslikult ise pole see, kes sooviks toota ka mingeid muid väärtuslikumaid toormeid. Lisaks biokütuste tootmisele lahendaks see ka jäätmete probleemi, ühe olemasoleva mure,“ räägib ekspert.
Veel leiab Kikas, et riik peaks tegema otsused, mis soodustaksid sellise ringmajanduse teket, mille ühe osana areneks ka kohalik kütuse tootmine. Heaks näiteks on siin Brasiilia, kus jääb järele meeletus koguses suhkruroojääki, millest valmistatakse bioetanooli. Seal segatakse etanooli sisse pisut õlisid ja aineid ning siis läheb see autode paakidesse.
„Aga seda on riik soodustanud ja juhtinud,“ lisab professor.
KVALITEETSED EHITUSTÖÖD
TELLI CRICKET ARENDUS OÜ-LT!
TREPIKODADE RENOVEERIMINE
(MAALRITÖÖD, UKSED, PLAATIMINE JNE)
RENOVEERIMINE JA REKONSTRUEERIMINE
SISEVIIMISTLUS FASSAADITÖÖD
SEINTE JA KATUSTE EHITUS
Ressursid puhkavad prügimäel
Tänapäeval on jäätmed üks olulisemaid märksõnu keskkonnapoliitikas, majandusmudelites ja tehnoloogia arengus.
TOIMETAS: SVEN SULA FOTO: SHUTTERSTOCK
Eesti liigub Euroopa Liidu nõuete ja kliimaeesmärkide valguses järjest enam lineaarmajanduse loogikast – kus toodetakse, tarbitakse ja visatakse –ringmajanduse suunas, kus iga toode, komponent ja materjal peaks võimalusel jääma ringlusesse nii kaua kui võimalik. Kuid ringmajandus ei toimi ilma jäätmete põhjaliku tundmiseta. Vaja on aru saada, kui palju, mis tüüpi ja millise väärtusega jäätmeid me tekitame. Nii avalikus kui ka erasektoris tuleb osata vaadata prügikastist kaugemale ja mõista: jäätmed on ressurss.
Jäätmeid jagub
Statistikaameti andmetel tekkis Eestis 2023. aastal kokku 17,3 miljonit tonni erinevaid jäätmeid, märgatavalt vähem kui kümme aastat enne seda. 2013. aastal tekkis Eestis ligi 25 miljonit tonni jäätmeid, seega on langus ligikaudu 30%. Ent vaatamata üldisele vähenemisele, on suurenenud nende jäätmeliikide osakaal, mille keskkonnamõju on oluline ja mille ringlussevõtu võimalused on piiratud – näiteks ohtlikud jäätmed, plastid, biolagunevad ning elektroonikajäätmed.
Eestis on endiselt suletud või rekultiveeritud suur hulk prügilaid, mis
näitab, et jäätmeid ei käsitleta veel süsteemselt toormena, vaid need on paljuski „probleem, mille paneme silma alt ära“. Kestlik jäätmekäitlus eeldab mitte ainult mahukate voogude haldamist, vaid ka jäätmetes peituva ressursi sihipärast väärindamist.
Päris ringmajanduseni veel pikk maa
Euroopa Liidu ringmajanduse tegevuskava seob jäätmetekke vähendamise süsinikuneutraalsuse eesmärgiga. See tähendab, et jäätmed ei ole ainult keskkonnaprobleem, vaid ka kliimapoliitiline väljakutse ja majanduslik võimalus. Ringmajanduse rakendamine peaks looma uusi töökohti, uusi tehnoloogiaid – näiteks materjalide eraldamise ja kvaliteetse ümbertöötlemise (väärindamise) lahendusi –, samuti uusi ärimudeleid ja tooma kaasa säästlikuma ressursikasutuse.
Eestis on ringmajandus seatud 2035. aastaks üheks keskkonna ja majanduse strateegiliseks aluseks. Samas on jäätmetega seotud regulatsioonid killustunud, järelevalve ebaühtlane ja teadlikkus madal. Paljusid jäätmeliike – nagu keeruka koostisega plastid, tekstiilid ja elektroonikajäätmed – ei
suudeta Eestis tööstuslikult ringlusse võtta ega väärindada, mistõttu need kas eksporditakse, ladestatakse või suunatakse energeetilisse kasutusse. Selline käsitlus ei vasta ringmajanduse kõrgematele põhimõtetele.
Ehituses läheb hulk jäätmeid endiselt augutäiteks Ehitussektor on Eesti jäätmevoogude üks suuremaid allikaid. Statistikaameti kodulehe andmeil tekkis 2021. aastal meil üle kümne miljoni tonni ehitusja lammutusjäätmeid, mis moodustab kolmandiku kõigist jäätmetest. Statistikaameti andmetest võib järeldada, et valdav osa ehitusjäätmetest kasutati uuesti. Ent täpsem vaatlus näitab, et suurem osa materjalidest rakendati madalaväärtuslikuks taaskasutuseks, peamiselt täitematerjalina – näiteks vundamendi aluskihina või teetöödel. Selline kasutus ei säilita ega suurenda materjali väärtust, vaid viib selle sisuliselt kasutusest välja.
Ringmajanduse, jäätmekäitluse ja keskkonnateadlikkuse ekspert Margit Rüütelmann räägib 22. detsembril 2023 Sirbis ilmunud artiklis „Kas ringmajandus ehituses on ulme või lähiaja tegelikkus?“, et lammutamise või renoveerimise käigus tekkivate jäätmete vähendamine ei ole seni olnud ehitussektori prioriteet – tähtsam on olnud objektide valmimise kiirus ja rahaline kulu, mitte niivõrd ressursside parem kasutamine. Samuti märgib ta, et kehtivad regulatsioonid ei utsita
rohkem pingutama kui minimaalselt, hõlmates jäätmete liigiti kogumist, ladustamist, purustamist ja täitena taaskasutamist. Seetõttu ei pöörata ka lammutamisel materjalidele rohkem tähelepanu ning on tavaline, et neid kahjustatakse sellisel määral, et edasine korduskasutamine osutub võimatuks ja tulutuks.
Mida praht meist räägib?
Jäätmed on ühiskonna peegel. Need peegeldavad meie tarbimisharjumusi, tootmisviise, õigusloome loogikat ja haridustaset. Eestis on mitmes sektoris palju kasutamata jäätmepotentsiaali. Põllumajandusjäätmetest võiks toota biogaasi ja komposti. Tekstiilijäätmetest võiks saada isolatsioonimaterjale või tööstuslikke täitematerjale. Elektrija elektroonikajäätmed sisaldavad väärismetalle, mille kättesaamine vajab küll keerukat tehnoloogiat, ent annab tugeva majandusliku põhjenduse. Jäätmete ümbermõtestamine ressurssideks eeldab süsteemset lähenemist, kus kasutatakse selgelt määratletud põhimõtteid: korduskasutus on eelistatum ringlussevõtust, millele järgneb vajaduse korral väärindamine ning alles viimase võimalusena energeetiline kasutus või ladestamine. Selle hierarhia alusel tuleb kujundada ka seadusandlus ja tööstusmudelid.
Allikad: Statistikaamet, Margit Rüütelmann (Sirp, 22.12.2023), Euroopa Komisjon
Green Gravels aitab lahendada ehitusjäätmete probleemi!
Kuni ehitajatel puudub sorteerimiskohustus ja jäätmejaamad klaasijääke segalammutusjäätmetena vastu võtavad, ei teki ehitussektoris harjumust ehitusjäätmeid grupiti sortreerida. „Segajäätmete ladestustasu on piisavalt madal ja see ei motiveeri sorteerima,“ nendib kergkillustikutehase Green Gravels OÜ esindaja Timo Taniel. Green Gravels kasutab oma tootmises just klaasijäätmeid.
Green Gravelsil on oma kolmandal tegevusaastal näidata ette mitmeid suuri ja huvitavaid projekte Eestis, nagu tulevane Eesti Loodusmuuseum, Keila laululava haljaskatus, uus Pärnu sild, Tartu Raadi lasteaed ja Riigimetsa Majandamise Keskuse tellimusel rekonstrueeritud metsateed. Kopenhaagenis on näiteks Eestist pärit materjali kasutatud trammitee rajamisel. Samuti kasutavad keskkonnasäästlikku kergkillustikku ka väiksemad ettevõtted ja eraisikud erinevatel objektidel.
Statistikaameti andmeil tekkis Eestis 2023. aastal 17,3 miljonit tonni jäätmeid ehk oluliselt vähem kui kümme aastat varem, kahjuks aga ollakse nende väärindamisega ideaalist kaugel. Eriti nutune ongi hetkel olukord ehitussektoris, mille jäätmed moodustavad jäätmete koguhulgast kolmandiku, aga paraku läheb lõviosa sellest taaskasutamise asemel prügilasse ladestusse. Mis oleks lahendus? „Esiteks tuleks jäätmete ladestamistingimusi rangemaks muuta, teiseks tõsta segajäätmete vastuvõtmise hinda ning kolmandaks saata turule selge signaal, et jäätmete matmine maasse ei ole õige tegevus,“ leiab Taniel.
Green Gravels alustas a jaloolises klaasipealinnas Järvakandis tööd 2022. aasta alguses ja praegu on ettevõtte aastane võimekus töödelda ümber umbes 11 000 tonni klaasijäätmeid aastas, millest toodetakse ligi 70 000 kuupmeetrit keskkonnasäästlikku kergkillustikku VitriCel. Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel rajatud kergkillustikutehas on Baltimaade ainus omataoline, mille loomise eeskujuks olid sarnased tööstused Soomes, Rootsis ja Norras.
„Anname olulise panuse Eesti klaasijäätmete taaskasutusse ja meie panus oleks palju suurem, kui kogu Eestis tekkiv klaasijääde meieni jõuaks,“ ütleb Taniel. Tema sõnul on nii-öelda paberil tooret justkui piisavalt, ent kuna reaalsuses on ehitusjäätmete liigiti kogumine alles lapsekingades ja ehitajatel pole eriti huvi sellega tegeleda, ei teki reaalselt kasutatavat klaasi piisavalt. Seega peab Green Gravels praegu täisvõimsusel töötamiseks klaasijäätmeid ka mujalt importima.
Isegi kui mingi osa erinevatest maetud jäätmetest aastate jooksul laguneb, ei juhtu klaasiga maa sees
midagi. Ja kuna nüüd on Eestis olemas võimekus vähemalt kasutatud klaasi osas jäätmeprobleemi lahendada, oleks õige seda kasutada. Green Gravels võtab vastu igasugust jäätmeklaasi: lehtklaasi, klaaspakendeid, klaasitööstustest üle jäävaid lõikeääri ja jääke. Ettevõtte koostööpartnerid on klaasitöötlejad, jäätmekäitlejad, pakendiettevõtted ning tõhusatele lahendustele avatud arhitektid, projekteerijad, insenerid, professionaalsed ja eraehitajad ning ehitusmaterjalikauplused.
Kasvupotentsiaali jagub ja tehase võimsust on kavas tõsta Esindaja sõnul tuntakse Eesti kergkillus tiku vastu eksportturgudel väga suurt huvi. „Eks see materjal ole ju tegelikult teada ja tuntud juba mitukümmend aastat ning seda on lihtne tänu kergele kaalule transportida nii
autode kui ka laevadega. Meie ekspordime oma toodangut praegu igapäevaselt viite välisriiki,“ kõneleb Taniel. „Hetkel oleme planeerimas teist liini, millega tõuseb meie tehase võimekus kaks korda,“ tutvustab ta. „Protsess on iseenesest lihtne: võtame eri liiki klaasi, olgu see lehtklaas, pakend või teisene toore ehk klaasimass, kust teised tööstused enam klaasi kätte ei saa, eelpurustame, segame kokku ja jahvatame jahuks. Seejärel laseme klaasijahumassil tunnelahjus kerkida poorseks plaadiks, mis jahtudes laguneb juba müügikõlbulikuks fraktsiooniks. Materjal on koheselt käideldav ja kasutatav ning ohutu nii inimesele kui ka keskkonnale, vastates enam kui 99% ulatuses ringmajandustoote tingimustele.“ Lisaks täitematerjalide valdkonnale kasutatakse kergkillustikku ökoloogilistes krohvides ja aianduses, aga ka betooni segamisel, sest kergkillustik on tavakillustikust kümme korda kergem. Esindaja rõhutab, et see ei ole aga kindlasti tavakillustiku konkurent, vaid võimalus ehitajal või arendajal saavutada oma ehitustöödes teiste materjalidega kombineerides väiksema mahuga väljakaeve, kiirem tarne ja väiksemad transpordikulud. Kergkillustik toimib edukalt ka dreen- ja soojustusmaterjalina. Selle sisestruktuur on kärgjas ja poorne, mis annab killustikule kerge kaalu, tugevuse ning soojusisolatsioonivõime.
Lisaks tootele on Green Gravels keskkonnahoidlik ka oma igapäevategevuses – ettevõttesiseselt püütakse leida kohti, kuidas olla efektiivsemad ja energiasäästlikumad, näiteks hiljuti investeeriti seadmete omavahelisse soojustagastussüsteemi.
Loe lähemalt: www.gravels.ee
KVALITEETSED AUTOLAADIJAD UTU POWEL VALIKUS
Säästev areng, teadlik tarbimine ja vastutustundlik el ei ole enam pelgalt valikud – need on saanud osaks igapäevaelust. Üha enam inimesi ja ettevõtteid otsi lahendusi, mis aitavad vähendada ökoloogilist jalajälge ja liikuda puhtama tuleviku suunas. UTU Powel pakub uuenduslikke ja jätkusuutlikke elektriautode laadimislahend mis ühendavad tipptasemel tehnoloogia, kasutusmugavu keskkonnateadliku mõtteviisi.
EVBOX TRONIQ MODULAR – KIIRUS, VÕIMSUS JA PAINDLIKKUS ÜHES LAADIJ
EVBox Troniq Modular on modulaarne kiirlaadimisjaam, mis vastab ka nõudlikumate laadimispunktide vajadustele. Modulaarne disain võimaldab laadimisvõimsust tulevikus lihtsalt ja paindlikult suurendada. Suur laadimisvõimsus võimaldab parimal juhul kõigest kuni kahekümneminutilise laadimisega läbida elektriautol 444 km pikkuse vahemaa.
Eelised:
• modulaarne süsteem
• kiire laadimisvõimekus
• energiatõhus ja vastupi
• lihtne paigaldus ja hoo
UTU ABL eM4 – NUTIKAS LAADIMINE TÄNASEKS JA HOMSEKS
UTU ABL eM4 on nutikas ja stiilne laadimisjaam, mis on loodud vastama nüüdisaegsete ettevõtete, kinnisvaraarenduste ja parkimisalade vajadustele. Tänu intuitiivsele kasutajaliidesele ja nüüdisaegsele disainile on see rohkem kui lihtsalt laadija – see on osa targast ja rohelisest infrastruktuurist. Saadaval ühe või kahe laadimispunktiga, võimaldades maksimaalset paindlikkust ja tõhusust igas asukohas
Miks valida UTU ABL eM4?
• kiire paigaldus
• juhtmega ja juhtmevaba andmevahetus laadimisjaamade vahel
• täiustatud koormuse juhtimise funktsioonid
• modulaarne disain
Lisaks laadimislahendustele pakub UTU Powel ka Socomec nutikaid salvestuslahendusi, mis toetavad taastuvenergia kasutust ja energiatõhusust.
Praegused otsused metsaga jõuavad tulemuseni aastakümnete pärast
Kas Eesti riik on metsale hästi majandav peremees? Aga eraomanik? Kas on märke laastavast liigraiumisest? Kuidas tuleks puitu Eestis väärindada? Mõtteid osapoolte püüdlustest ja meie metsade käekäigust jagavad nii Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse liige Erko Soolmann kui ka Eesti Erametsaliidu tegevjuht Jaanus Aun.
TEKST: KADRI HURT FOTOD: JAREK JÕEPERA
Eesti metsadel läheb tegelikult üha paremini
Eestis on suurusjärgus 100 000 metsaomanikku, ligi pool Eestimaast on kaetud metsaga. Pisut rohkem kui miljonist hektarist riigimetsast on 43% kaitse all ehk neil metsadel laseb RMK – kellele need on haldamiseks usaldatud – elurikkuse nimel areneda omasoodu: seal ei tehta uuendusraiet, ei istutata ega kasvatata. Ülejäänud osa metsamaast (57%) tuleb heaperemehelikult aastast aastasse majandada. „Et metsad oleks elujõulised, tuleb neid majandada ja teha seda õigel ajal,“ ütleb RMK juhatuse liige Erko Soolmann, kelle sõnul jõuavad praegused otsused metsas tulemuseni aastakümnete pärast. Metsade kasvatamine tähendab pidevat hoolt
ning tänutäheks tagab see järjepideva puiduvaru meie kõigi kestlikumaks eluviisiks. Praegu on riigi majandatava metsa portfellis kuni 20-aastase metsa osakaal ligi veerand ja see annab kindlustunde, et viiekümne aasta pärast on need järgmistele põlvedele hästi hooldatud palgimetsad, mis oma kasvu ajal pakuvad inimesele ja looduskeskkonnale kõiki neid hüvesid, mida me metsadelt ootame ning soovime.
Soolmann on veendunud, et iga mõistlik omanik hoolib oma varast ja selle väärtusest, ning ka avalikud andmed näitavad, et Eesti metsadel tervikuna halvasti ei lähe. Paljudele tuleb ehk üllatusena, et Eestis on metsa praegu rohkem kui sada või kakssada aastat tagasi. „Puit on väga hinnas, sest see pakub fossiilsetele materjalidele
keskkonnasäästlikku alternatiivi. Ka üldiselt puit inimestele väga meeldib,“ ütleb ta.
Riik võiks erametsaomanikke rohkem usaldada
Eesti Erametsaliidu tegevjuhi Jaanus Auni sõnul on Eestis aastasadu pikad metsamajandamise traditsioonid –ajaga tõestatud praktika ja siit saab hea metsandushariduse. Kui riigil on kahtlemata võimekus olla oma metsale hea peremees, siis ka eraomanike teadlikkus ja vastutustunne on koos iseseisva riigiga ainult kasvanud. Tänu sellele muutuvad erametsad aja jooksul kvaliteetsemaks. Et kui taasiseseisvumise järel oli, tõsi, praktika erinev, siis nii palju tööd kui praegu pole Eesti metsades kunagi tehtud. Viimase kümne aasta jooksul on erametsaomanikud iga aastaga püstitanud uusi metsataimede istutamise rekordeid ja metsahoolduse mahud järjepidevalt kasvanud.
Erametsaomanike vaatepunktist murettekitav on Auni sõnul aga looduskaitseliste piirangute pidev lisandumine: „Sageli avastatakse kaitset vajavad loodusväärtused just majandusmetsadest või sellistelt aladelt,
kus mõõdukas majandamine on seni võimalik olnud. Samal ajal väidetakse, et metsa majandamine hävitab loodusväärtusi. See tekitab küsimuse: kas peaksime vastutustundlikku metsamajandamist nägema ohuna loodusele või hoopis abimehena, kes aitab teatud väärtusi luua ja säilitada?“ Erametsaomanike arvates on ebaõiglane jätta nad looduskaitseliste piirangutega oma metsast eemale ning piirangutest tekkinud majanduslik kahju õiglaselt hüvitamata. „Riik peaks metsaomanikke rohkem usaldama – nemad on ju esimesena huvitatud, et nende mets ja maa kestaksid.“
Raiumine muudab inimesed emotsionaalseks
Raiumine on Erko Soolmanni arvates teema, mis muudab paljud emotsionaalseks, kuid liigraiumisest rääkida oleks kummaline. Ajaloolistel põhjustel on Eestis tänapäeval palju raieküpset või küpseks saavat metsa, mistõttu ei ole ega saagi olla raiete maht ühtlane: „Pärast teist maailmasõda kasvama pandud või sööti jäänud põllumaadel kasvama läinud metsad on praegu saanud raieküpseks. Ning kui raiumist on võimalik sõltuvalt puuliigist –
19 AASTAT KOGEMUST
TEEME TÖID:
• salvkaevude valmistamine
• salvkaevude puhastamine ja remont
• veetrasside ehitus
• pumpade paigaldus
• kanalisatsioonitrasside ehitus
• septikute ja imbsüsteemide paigaldus
ning ehitus
• betoonrakete müük
näiteks männi puhul – edasi lükata, siis riigimetsas seda ka tehakse, et metsakasutust pikkamööda ühtlustada. Seevastu kuuse raiumist edasi lükates võib tulemuseks olla vaid küttepuude saamine, sest kõrges eas puid on jõudnud enne rünnata haigused, kahjurid, tormituuled või põuad.“ Soolmann märgib, et küttepuu saamine ei ole kindlasti metsakasvatuslik eesmärk. Eesmärk on ikka kasvatada palgipuud.
Eestis on küllaga seda metsa, mis kirvest ei näegi ja mida hoitakse liigirikkuse nimel ökosüsteemina puutumatuna.
Eestis on (metsaseadusest ja sellega seotud määrustest rääkides) võrreldes näiteks põhjanaabritega üsna karm ja detailne reeglistik, mida ning millal metsas teha tohib ja millised võtted on lubatud. Igale raiele eelneb ka luba Keskkonnaametilt, millega ühes sätestatakse vajalikud reeglid või soovitused. Ja raiuda saab kokkuvõtvalt ikka seda metsa, mis on raieküps, ning lõputult seda edasi lükata ei saa.
Suurim väljakutse on aidata uus mets kasvule
„Minu silm haarab Eestimaal rohkem seda, mis järgneb pärast raiet ehk noore metsa sünd. Ehk kui me vaatame metsa puiduressursi vaates, siis tulevastele põlvedele saame me pärandada ikka praegust noort sirguvat metsa, mitte küpset metsa. Veel kord – Eestis on küllaga seda metsa, mis kirvest ei näegi ja mida hoitakse liigirikkuse nimel ökosüsteemina puutumatuna,“ ütleb Soolmann. Et kui keegi näeb kuskil raielanki, siis järelikult otsustas metsaomanik, et aeg on metsakasvatustöö vilju noppida ning metsa uut eluringi alustada ehk metsa uuendada. Pärast raiet on metsaomanikul ju kohustus tagada uue metsa kasvuleminek, olgu selleks istutamine, looduslik uuenemine või sellele kaasaaitamine.
„Ligi 40% meie metsadest on vanemad kui 60 aastat, mis tähendab, et nad on jõudnud või jõuavad peagi küpsusikka, kus raie on majanduslikult ja ökoloogiliselt põhjendatud,“ kommenteerib Aun. Kõige olulisemaks peab ta seda, et pärast lõppraiet aitame uuel metsal kasvama hakata. Sel viisil kindlustame, et ka tulevastel põlvedel on kvaliteetsed palgimetsad olemas.
Palju räägitakse erametsaliidu tegevjuhi hinnangul kestvustoode -
Erko Soolmann
test, kuhu saab süsinikku pikaks ajaks siduda. „Väga õige! Aga unustada ei saa, et puidust kestvustoote valmistamiseks tulebki metsas puu maha võtta ja tehasesse vedada. Mitte millestki midagi teha ei saa! Suuri biorafineerimise investeeringuid tegevad ettevõtjad on märkinud probleemina muutusi metsapoliitikas –poliitikute soovi raiemahtu kunstlikult alla suruda ja keskkonnaaktivistide iha looduskaitselisi piiranguid järjepidevalt juurde luua. Aga kui tööstusel ei ole toorainet, millest midagi toota, ei teki ka tööstust,“ märgib Aun.
Metsamajandamise käekiri peab olema loodussäästlik
RMK on võtnud selge suuna muuta (riigimetsa) metsamajandamise käekirja, mille eesmärk on toimetada majandatavas metsas senisest veelgi loodussäästlikumalt. See tähendab Soolmanni kinnitusel väiksemaid ja loodusesse paremini sobituvaid raielanke, lageraiele alternatiivseid raieid, rohekoridoride ja vanemate metsaosade hoidmist ning raiete kontsentreerituse vältimist. Seejuures algab kõik arvutiekraani taga ja tähendab kvaliteetsemat tööde planeerimist. Lisaks on RMK-s sellest aastast tööl oma metsaökoloogid ja raieplaanidele annab hinnangu looduskaitseosakond.
Jaanus Aun
Väga tähtis osa metsamajandamisest on ka metsade uuendamine ehk metsataimede kvaliteet, mis on RMK kontrolli all. Igal aastal varutakse ise seemet, hoides kogu Eestimaa tarbeks metsaseemnete varu. RMK taimlatest jõuab igal aastal metsa enam kui 20
Brykkari bioprügikast muudab bioprügi sorteerimise lihtsaks ja mugavaks, sest Brykkar on
• lõhnakindel
• mugav kasutada
• näeb hea välja
• pestav nõudepesumasinas
• saab kasutada ka ilma biokotita
• mahub igasse kööki
KLIENDID RÄÄGIVAD:
Iko Mesi
Brykkar on parim!
Perenaine väga kiidab! Ilus, mugav, hea kvaliteediga, lihtne kasutada ja avada köögi- ja puuviljade koorimisel jne, kuna on paraja suuruse ja laiusega! Päris igale poole ära ei mahu, aga selle eest on suurus paras ning sai koha kraanikausi ja pliidi vahel, köögi tasapinnal. Ilmselt üks parimaid laua bioprügikaste, mis turul pakutakse!
Anneli Kärner
Brykkar toimib
Lihtne kasutada, lihtne tühjendada, hoiab haisu ja äädikakärbsed kinni. Ja isegi teismelised on nõus ekstra liigutuse tegema, et ülejäägid Brykkarisse jõuaksid. Lisaks ilus ka. Meie perele meeldib.
miljonit noort puud. Paralleelselt tegeletakse puude geneetiliste omaduste parandamisega ja mõeldakse oma töös ka kliimamuutustega paremini kohandumisele.
Riigimetsast varutud puit peab saama Eestis maksimaalselt kasutatud ja väärindatud Eesti suur potentsiaal seisneb RMK esindaja hinnangul vähem väärtusliku puidu biokeemilises väärindamises ja selle valdkonna arengule soovitakse igati kaasa aidata. Eesti on maailma tipus puidu mehaanilises väärindamises ehk siin osatakse väga hästi kasutada ära ümarpalki, millest toodetakse ja eksporditakse erinevaid puittooteid –palkmaju, mööblit, uksi-aknaid, saematerjali ja palju muud. Küll aga tuleb mõista, et puud langetades ei saada ainult palgiosa, vaid tüvi koosneb ka okstest ja tipu poole peenemast ümarmaterjalist, mida nimetatakse paberipuiduks. „Riigimetsal on igal aastal pakkuda Eestis väärindamiseks 0,7 miljonit kuupmeetrit paberipuitu, lisaks raidmeid. Praegu läheb see siit laevadega Põhjamaadesse, kuid võiks leida väärindamist Eestis,“ ütleb Soolmann. Väärindamise ahelas ei saa tema sõnul alaväärtustada ka väheväärtuslike raidmete väärindamist puitkütuseks ehk
pelletiks: „Kindlasti jääb puidul alati mingi roll ka energiamajanduses. Eesti enda suuremate linnade kaugküte põhineb enamjaolt hakkpuidul, mis on juba enam kui kümme aastat asendanud fossiilset gaasi.“
Riigimetsal on igal aastal pakkuda 0,7 miljonit kuupmeetrit paberipuitu, mis võiks leida väärindamist Eestis.
RMK on teatanud soovist sõlmida kestvuslepingud, mis toetaks Eestisse biokeemiatehase rajamist. Kõigi viie soovija äriplaan hinnati spetsiaalse sõltumatu hindamiskomisjoni poolt ka teostatavaks. Lõpuks sai määravaks hind ehk RMK puidupakkumiselt väljus konkurentsist võitjana Viru Keemia Grupi tütarettevõte VKG Fiber, kes tegi parima hinnapakkumise kogu saadaolevale paberipuidu mahule. „RMK-s hoiame pöialt, et vähemalt üks puitu biokeemiliselt väärindav tehas Eestisse sünniks. Toorme tagamisel on kindlasti oma roll ka erametsaomanikel, kes samuti tehase või tehaste sünnist Eestimaale potentsiaalselt kasu lõikaks,“ hindab Soolmann.
Helen Roonet
Praktiline ja kaunis abiline köögis
Sobitub kenasti kööki ega riiva silma. Ideaalne igapäevaselt toidu valmistamise juures. Saab kõik toidujäätmed kohe Brykkarisse paigutada ja peale seda ära tühjendada ning sisu nõudepesumasinasse panna.
Gaili Kauba
Sorteerimine stiilselt
Kast on ilus – võib ka täiesti nähtaval olla. Mugav – ava kas või küünarnukiga. Lõhnatu. Vägagi soovitan!
Pelletiküte murrab ka ehituse ja tööstuse maastikule
Pelletid ja ehitus, pelletid ja tööstus, pelletid ja põllumajandus – sellised seosed ei ole meil veel päris tavapärased, kuigi võiksid olla.
Pelletid kui kütus tundub rohkem nagu eraisikute mängumaa. Väike katel keldris, kamin elutoas, isegi mõni köögipliit töötab pelletitega. Kõik on harjunud, et pelletikotid seisavad ehituspoes kohe kassa kõrval ja kui vaja, siis mõned kotid auto pakiruumi tõsta ei ole suur probleem. Rohkem ettevaatavad inimesed tellivad pelletid koos koju toomisega ja on toasoojaga varustatud kasvõi kogu hooajaks. Sellega ollakse harjunud ja niimoodi kütavad oma kodusid rohkem kui 5000 peret Eestis.
Aga tööstus, ehitus või isegi põllumajandus – kuidas on pelletid seotud selliste valdkondadega? Väga lihtsalt ja ühemõtteliselt: pelletid on peaaegu ainus alternatiiv fossiilsetele kütustele ka suurte tarbijate jaoks. Mida aeg edasi, seda teravamalt vajadus vahetada fossiilkütused taastuvate energiaallikate vastu üles kerkib. Valikus on mitmeid võimalusi, aga suurtarbijatel on ka suured nõudmised. Tööstuses võib energiavajadus muutuda lühikese aja jooksul väga palju, seega peab kütteseade olema ülikiire reaktsiooniga ja väga suures ulatuses reguleeritav ning efektiivne.
Oleme kaardistanud tööstuse vajadusi juba aastaid ja selle tulemusena välja töötanud kaks uut seadet, mis meie arvates sobivad täitma samu ülesandeid, mida siiani on täitnud eranditult fossiilsel kütusel töötavad seadmed.
Pelletid ja ehitus. Kuna ehitatakse palju ja aasta ringi, on üks suur valdkond, kus mobiilseid kütteseadmeid
kasutatakse, pooleliolevate ehitiste talvine kütmine. Kui hoone ei ole veel nii valmis, et seda võiks linnatrassiga ühendada, kasutatakse kas vedelkütusel või -gaasil töötavaid soojapuhureid.
Selle monopoli murdmiseks töötasime välja pelletitel töötava portatiivse ja teisaldatava soojapuhuri PC250. Nagu nimi vihjab, suudab see toota kuni 250 kW soojusenergiat tunnis. See on moduleeriva võimsusega, suudab töötada kas välisõhku soojendades või ka ruumist võetavat õhku ringluses hoides. See on täisautomaatne, võimeline töötama ilma järelevalveta ja nii toas kui ka õues. Üle interneti saab nii omanik/kasutaja kui ka hooldaja kogu tarviliku informatsiooni, mida ta vajalikuks peab.
Põhimõtteliselt on tarvis vaid tühjendada seadme tuhakasti. Kõige muuga saab seade ise hakkama. Ja see ei sobi mitte ainult ehitiste soojendamiseks. Kasvuhooned, laoruumid, tööstushooned, kus on kütet vaja vaid ajuti, teraviljakuivatid jne – kõigis neis saab uut PC250 kasutada. Üks oluline asi veel – see ei karda külma. Jõulupuhkuse ajaks jätad selle oma telefoni kaudu seisma ja kolmekuningapäeval paned uuesti tööle. Lihtne!
Pelletid ja tööstus. Tööstusel on väga erinevad tahtmised ja vajadused. Kõigile neile ei ole pelletid kindlasti väljapääs, aga on mõned valdkonnad ja võimsused, kus pelletid saavad asendada fossiilseid kütuseid kergemini ning tulemuslikumalt, kui esmapilgul arvata võib. Meie teine selle aasta uudis on
suure võimsusega pelletipõleti PV2000. See on välise põlemiskambriga pelletipõleti, milles kogu põlemisprotsess toimub katlast väljaspool ja katlasse suunatakse ainult leek. Sellise konstruktsiooni eelis on see, et seda põletit on võimalik tööle panna väga erinevate kateldega. Lisaks tavapärastele kuuma vett tootvatele keskküttekateldele saab PV2000 suurepäraselt hakkama ka aurukateldes. Tööstusliku auru tootmises on väga oluline, et katel suudaks tarbimisega ühte sammu käia – kiiresti reageerida nõudluse muutusele. Töösoe pelletipõleti PV2000 suudab tõsta oma väljundvõimsuse miinimumist maksi -
mumini ainult loetud minutite jooksul ja vastupidi.
Maailmas on pelletid juba ammu saanud tööstuslikuks kütuseks ja neid kasutatakse kõikjal, kus on vaja suurt võimsust ning kiiret reaktsiooni: toiduaine- ja tekstiilitööstuses, asfalditehastes, pesumajades, viljakuivatites, vahtrasiirupiaurutites, pelletitega kuivatatakse nii liiva kui ka betooni, nii lupja kui ka teelehti. Piiriks on vaid kujutlusvõime. Eestis toodetakse palju kvaliteetseid pelleteid ja meie tahame anda oma panuse, et võimalikult palju sellest suurepärasest kütusest ka Eestis ära kasutataks.
PÕHUPLAAT – keskkonna- ja energiasäästlik ehitusmaterjal
Põhuplaat on looduslik ehitusmaterjal, mis koosneb nisupõhust ja taaskasutatud jõupaberist.
Põhk on kuumtöödeldud ehk ekstrudeeritud ja seejärel vaakumis kokku pressitud.
Töötlemise käigus eraldub põhust ligniin – looduslik liimaine, mis hoiab plaati koos. Seejärel on plaat kaetud taaskasutatud jõupaberiga.
Jõupaberi eesmärk on muuta plaat lihtsasti viimistletavaks.
Põhuplaadil on väga palju häid omadusi, mis tulenevad selle töötlemisest ja suurest massist.
Mass
38 mm paksuse põhuplaadi ruutmeeter kaalub 18–22 kg ja 58 mm paksusel plaadil 22–25 kg. Oma kodu ehitamisel või renoveerimisel on mõttekas otsustada just põhuplaadi kasuks, kui tahate, et teie maja oleks nii tervislik kui ka soodne rahakotile.
Põhuplaadist majadel on väga madalad küttearved just tänu plaadi soojapidavusele. Põhuplaadist ehitatud kodudes valitseb rahu ja vaikus, kuna väline müra sisse ei kosta. Tänu väga heale niiskusregulatsioonile on põhuplaadist ehitatud kodudes väga tervislik mikrokliima, mida paljud teised tuntud ehitusmaterjalid tagada ei pruugi.
Helipidavus
Põhuplaat on tänu selle tihedusele ja massile väga hea heliisolaator, just madalate helide jaoks. 58 mm paksune plaat koos viimistlusega summutab kuni 35 dB – paljudele ei ütle see suurt midagi, kuid oma kõrv on kuningas, mistõttu soovitame vaadata meie kodulehel videot „Helisummutusvõime“: https://pohuplaat.ee/videod. Seetõttu on just põhuplaat ideaalne valik kontorisse, helistuudiosse ja ka kodusteks helitöödeks näiteks magamistubade vahele või naabritevaheliste seinte puhul.
Niiskusregulatsioon
Põhuplaat suudab niiskematel aastaaegadel niiskust talletada ja kuivematel perioodidel seda ruumi tagastada – eriti hästi on seda tunda sügisel ning talvel.
See tagab hoones tasakaalukama niiskustaseme. Põhuplaat ei vaja eraldi tuule- ega aurutõkkeplaate (ega kilesid), mis tähendab suuremat hingavust.
Tulepidavus
Plaadi pressimisel jääb sellesse minimaalselt hapnikku, mis on põlemisel üks olulisemaid tegureid. Leegiga kokkupuutel hakkab plaadi pind põlema, kuid tuleallika eemaldamisel kustub see kohe. Põhuplaadi pind vaid söestub –vaata katset lingilt https://pohuplaat. ee/video.
Kiiresti paigaldatav
Põhuplaadi kasutamine hoiab ära mitu tööetappi. Mittekandvaid vaheseinu saab teha vabalt ilma karkassita, kuna materjal on isekandev. Põhuplaat on väga kergesti töödeldav (meie kasutame peamiselt ketassaagi), paigaldatav ja viimistletav. Töötlemisel on
põhk muutunud täiesti väärtusetuks ka närilistele – kuna plaadi valmistamisel kasutatakse põhku, millest on eraldatud viljad, ei ole närilistel põhuplaadi vastu huvi.
Kus põhuplaati kasutada?
Põhuplaati saab paigaldada igale poole! Põhuplaadist ehitatakse nii hoone välisja siseseinu, põrandaid kui ka lagesid.
Peamiselt ostetakse põhuplaati kahel eesmärgil:
1. Renoveerimiseks
2. Helitöödeks
Plaadi kasutamisel ei ole piiranguid, kuid meeles tuleb pidada reeglit, et märgades ruumides on vaja teha vastav hüdroisolatsioon ja seejärel viimistleda pind oma äranägemise järgi: kas keraamiliste plaatide või näiteks savikrohviga.
Põhuplaati on kahe erineva paksusega: 38 mm plaat, mille laius on 800 mm –laos olemas mõõduga 2500, 2700 ja 3000 mm; 58 mm plaat, mille laius on 1200 mm –laos olemas mõõduga 2500, 2700 ja 3000 mm.
Meie vägev meeskond ehitab põhuplaadist ka kodusid nullist lõpuni ja eriti meeldib meile ette võtta keerulisi eriprojekte. Tehtud töödega saab tutvuda meie sotsiaalmeedia kaudu. Lisaks on meie meistrimeeste käte all valminud nii mõnigi helistuudio – kõige tuntum neist on ehk hiljaaegu Dolby Atmose sertifikaadi pälvinud Studio89 Tallinnas.
Kohtumiseni meie kodulehel pohuplaat.ee, kust leiate meie toreda meeskonna kontaktid, et esitada tellimus või saada tekkivatele küsimustele vastuseid.
Puitehitus on arenenud väikestest palkmajadest suurprojektideni
Kliimaeesmärgid ja keskkonnasäästlikkus on viimastel aastatel puidu kasutamist ehitussektoris võimendanud ning võib eeldada, et puitehitus kogub lähiaastatel veelgi hoogu juurde. Puit võimaldab luua hoonetes esteetilisi ja vastupidavaid lahendusi, kuid selle kasutamisega kaasnevad ka omad selged väljakutsed, räägib Erik Konze, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu (EMPL) projektijuht.
TOIMETAS: GEORG-MARTEN MEUMERS
Konze sõnul on viimastel aastatel Eesti arhitektid ja insenerid leidnud võimaluse luua puitmaterjalist kaasaegseid, energiatõhusaid ning kultuuriliselt tähenduslikke hooneid. „Heaks näiteks on koolimajad, kogukonnakeskused ja büroohooned, kus kasutatakse ristkihtpuitu (CLT) ning liimpuitu kandvate konstruktsioonidena. Sellised projektid nagu Tartu Ülikooli Delta keskus, Põlva riigigümnaasium või Arcwoodi toodangul põhinevad hooned näitavad, et Eesti suudab puitarhitektuuris olla nii esteetiline kui ka tehnoloogiliselt innovatiivne,“ sõnab ta.
Ristkiht- ja liimpuit tagavad kandevõime ning stabiilsuse Puidu kasutamisel on üheks peamiseks küsimuseks, kuidas vältida niiskuskahjustusi ja teisi aja jooksul tekkivaid
deformatsioone, et konstruktsiooniline tervik säilitaks oma tugevuse ning visuaalne välimus esinduslikkuse. Konze kinnitab, et puit töödeldakse ehituses tänapäeval vastupidavaks nii ilmastikule kui ka ajale.
„Üks peamisi viise on ristkihtja liimpuidu kasutamine, mis annab materjalile suure kandevõime ning stabiilsuse. Samuti on levinud termotöötlus, millega parandatakse puidu niiskuskindlust ja suurendatakse selle eluiga. Esteetilise väljanägemise saavutamiseks kasutatakse fassaadides sageli peitsitud või õlitatud puitu, mille puhul säilib materjali loomulik tekstuur ja soojus, kuid samas on tagatud kaitse UV-kiirguse ning niiskuse eest,“ tutvustab ta erinevaid lahendusi. Eesti kontekstis pööratakse Konze sõnul
Rae gümnaasium, aasta puitehitis 2024.
järjest enam tähelepanu ka traditsiooniliste puidutöövõtete – näiteks tappliidete või mustritega voodrilaudade –kaasamisele tänapäevasesse disaini, et luua side kohaliku kultuuripärandiga. Arhitektid ja tellijad on puidu kasutamisel saanud julgemaks Kohalikud puitehituse ja arhitektuuri trendid kooruvad välja iga aasta toimuval aasta puitehitise konkursil, kus premeeritakse parima kvaliteediga silmapaistvamaid projekte. Kusjuures viimaste aastate puitarhitektuuri eredamad näited on seotud avalike hoonete ja haridusasutustega – nimelt võitis 2023. aastal konkursi Pelgulinna riigigümnaasium ning 2024. aastal Rae gümnaasium.
Tõsiasi, et puitehitise auhinna on kahel järjestikusel aastal võitnud koolihoone, kõneleb tema sõnul mitmest trendist korraga. „Esiteks peegeldab see ühiskonna kasvavat ootust, et avalikud hooned, eriti noorte tarbeks loodavad ruumid, oleksid jätkusuutlikud ja tervist toetavad. Teiseks viitab see arhitektide ja
Eeskujud Euroopast
Euroopa kontekstis toob EMPL-i projektijuht Erik Konze puitarhitektuuri arendamise eestvedajatena välja sellised riigid nagu Norra, Rootsi, Austria ja Saksamaa, kus püütakse aktiivselt vähendada ehitussektori süsinikujalajälge. „Mitmekorruselised puithooned –näiteks Mjøstårnet Norras või HoHo Viinis – tõestavad, et puit pole ammu enam vaid väikemajade materjal, vaid sobib ka linnalise keskkonna kõrghoonete ja infrastruktuuri ehitamiseks,“ lausub ta.
tellijate julgusele kasutada puitu keerukates ning suuremahulistes projektides, mitte pelgalt väikemajades. Kolmandaks kinnitab see, et puitarhitektuur suudab pakkuda lahendusi, mis ei ole ainult keskkonnasäästlikud, vaid ka arhitektuurselt kõrgetasemelised ja emotsionaalselt tähenduslikud,“ selgitab Konze. Projektijuhi sõnul on puit jõudnud Eestis avaliku arhitektuuri peavoolu ja see trend näib jätkuvat ka tulevikus.
Oluline roll regionaalse majanduse toetamisel Puitehituse väljakutsed Eestis on Konze hinnangul seotud ennekõike materjali maksumuse, ehitusturu üldise ebastabiilsuse ja puidupõhiste konstruktsioonide tehniliste eripäradega. „Puidu väärindamine, eriti CLT ja liimpuidu kujul, on kulukam kui näiteks betooni või terase tootmine,“ sõnab ta. Samas näitavad Konze sõnul viimaste aastate kogemused seda, et kuigi puitehituse otsene ehituskulu võib olla umbes 1–2% kõrgem, kompenseerivad selle erinevuse sageli oluliselt kiirem ehitustempo ja väiksemad ehituskulud. „Tänu tehases toodetud elementidele ja kuivale ehitusele saab hooned kasutusse võtta varem, mis tähendab tellijale kiiremat tulu teenimise võimalust või avalike hoonete puhul varasemat kasutuselevõttu,“ ütleb ta. Euroopa tasandil esinevad Konze sõnul sarnased väljakutsed, kuid toetusmehhanismid puitehituse arendamiseks on paljudes riikides tema sõnul tugevamad. Eraldi toob ta välja puidu tootmis- ja väärindamisahela rolli regionaalse majanduse toetamisel, mida teadvustatakse tänapäeval nii Euroopas kui ka Eestis. „Metsad, saekaatrid ja tootjad paiknevad sageli maapiirkondades, aidates säilitada töökohti ja maksutulu ka väljaspool suuremaid linnu,“ selgitab Konze.
Foto: Martin Siplane
Keskkonnasõbralik voodrilaud –
Respect STS3 Standwoodilt!
Miks valida voodrilaud
Respect STS3?
Standwoodi uusim toode voodrilaud Respect STS3 on midagi enamat kui lihtsalt saunavoodrilaud – see esindab pühendumust keskkonnasäästlikkusele, innovatsioonile ja kompromissitule kvaliteedile. Respecti eesmärk on pakkuda nii äri- kui ka eraklientidele tooteid, mis pole mitte ainult funktsionaalsed, vaid ka loodussõbralikud.
Keskkonnasõbralik valik
Voodrilaud Respect STS3 on loodud ressursitõhusust silmas pidades. Meie liimpuidu valmistamise tehnoloogia võimaldab vähendada puidu kasutamist kuni 7 korda võrreldes traditsiooniliste meetoditega. See tähendab, et langetatakse vähem puid ning tootmisprotsess on kooskõlas säästva metsanduse ja keskkonnakaitse põhimõtetega.
Respect STS3 on saadaval kahes peamises puiduliigis: lepp ja termohaab.
• Lepp on saunavoodrilaua klassikaline valik, pakkudes kaunist tooni ja looduslikku vastupidavust.
• Termohaab läbib spetsiaalse termotöötluse, mis suurendab puidu vastupidavust ja stabiilsust, muutes selle ideaalseks valikuks ka kõige nõudlikumates tingimustes.
Suurepärane vastupidavus ja lihtne paigaldus
Saunavoodrilaud Respect STS3 on välja töötatud spetsiaalselt niisketes ja kuumades tingimustes kasutamiseks, olles ideaalne lahendus saunadesse ja vannitubadesse. Tänu termo-
töödeldud sisule on see vastupidav nii niiskusele kui ka temperatuurikõikumistele, ilma et see paigaldamise või kasutamise ajal deformeeruks.
Tervisesõbralik ja allergiavaba
Voodrilaud Respect STS3 on keskkonnasõbralik ja kemikaalivaba toode, mis sobib allergikutele. Testimisega on kindlaks tehtud, et see ei sisalda kahjulikke aineid ega eralda mürgiseid ühendeid, pakkudes tervislikku sisekliimat ja looduslähedast atmosfääri.
Standwoodi tooted on saanud prestiižse M1-sertifikaadi, mis kinnitab väga madalat emissioonitaset ja maksimaalset kasutajaturvalisust.
Miks see oluline on?
M1-sertifikaat tunnustab Standwoodi tootmiskompetentsust.
• M1-sertifikaat tähendab kasutajasõbralikkust – ei mingeid kahjulikke heitmeid.
• Meie kasutatav liim on täiesti ohutu – puudub igasugune terviserisk. Termotöötluse näitajad (lõhn, kemikaalid) vastavad kõige rangematele nõuetele.
Kvaliteet taskukohase hinnaga
Voodrilaud Respect STS3 on ideaalne alternatiiv täispuidust saunavoodrilaudadele, pakkudes samaväärset vastupidavust ja esteetikat. Voodrilaua STS3 disain ja tootmisprotsess tagavad, et see vastab ka kõige nõudlikumate klientide ootustele.
Standwoodi kõrgtehnoloogiline puidutehas asub Tallinna külje all Alliku külas. Alates 2018. aastast oleme keskendunud kvaliteetsete puittoodete tootmisele, olles uhked oma jätkusuutlikkuse ja uuenduslike lahenduste üle. Standwoodi tehas toodab voodri- ja lavalaudu kasutades naturaalset, liim- ja termopuitu.
Standwoodi valikust leiad kvaliteetseid ja kauneid puiduliike, nagu haab, termohaab, lepp, mis pakuvad erakordset kestvust ja elegantsi. Need looduslikud materjalid sobivad ideaalselt igaks otstarbeks – alates sauna ehitamisest kuni kodu sisekujunduseni.
Voodrilaud STS3 Respect, termohaab
Standwoodi tootmishoone
Kui otsid oma sauna või niiskete ruumide jaoks parimat voodrilauda, siis Respect STS3 on ideaalne valik. Küsi pakkumist ja investeeri kvaliteeti, mis kestab aastaid!
KAMPAANIA! Kuni 30.04.25 on meie outlet’i toodetele lisaallahindlus 25%
Meie tooted leiad kodulehelt: standwood.com/outlet
Respect STS3 sisevoodrilauad Saunumi valmissaunas, lepp
Respect STS3 sisevoodrilauad Saunumi valmissaunas, termohaab
Baltic Solar Frame
Revolutsiooniline päikesepaneelide süsteem sõidukitele ja tööstuslikud lahendused
AUTO VAR JUALUSE PÄIKESEPANEELIDE SÜSTEEM
Pakume revolutsioonilist 18-paneelist (570 W/paneel) kahepoolset süsteemi (kokku 10 260 W), mis ühendab sõiduki kaitse ja kõrge energiatootmise.
Peamised eelised:
• Kahepoolsed paneelid – tõhus aasta ringi
• Lumekindel disain ja integratsioon EV laadimisega
• Vastupidav Magnelis® teras (tuulekindlus 95 km/h, lumekoormus 2,9 kN/m²)
• 25-aastane garantii
MAAPE ALSED TERASRAAMID PÄIKESEPARKIDELE
Ideaalne lahendus suuremahulistele ja ka väiksematele projektidele:
• Kohandatavad raamid 1000+ paneelile
• Magnelis® teras – korrosioonikindlus ja pikaajaline vastupidavus
• Reguleeritav nurk (15–35°) ja lihtne paigaldus
• Sobivad nii tööstus- kui põllumajanduspiirkondadele
MIKS VALIDA MEID?
• Ainus Eesti kõrgtehnoloogiline tootja – raamid on optimeeritud Põhja-Euroopa kliimale
• Kiire tarne – kohalik tootmine tagab paindlikkuse
• SO 9001:2015 ser tifikaat – tagab kvaliteedi
Missioon: pakkuda jätkusuutlikke ja odavaid energialahendusi, vähendades süsiniku jalajälge.
Võtke meiega ühendust: Glen, tel 5591 6755 Peeter, tel 5667 5154
Paemurru 8, Maardu, Harjumaa glen@balticsolar frame.ee balticsolar frame.ee
Fookus on nihkumas päikeseenergialt tuuleenergiale
Seni on tuuleenergia arendamine olnud Eestis võrreldes päikeseparkide rajamisega planeerimisprotsesside tõttu aeglane, kuid tõenäoliselt on järgmistel aastatel oodata fookuse nihkumist päikeseenergialt tuuleenergia poole. Taastuvenergia tulevikust räägivad Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht Terje Talv ja taastuvenergiaettevõtte Sunly Eesti juht Klaus Pilar.
TEKST:
„Eestis on suvekuudel pikad päevad ja head päikeseolud, mis võimaldavad efektiivselt elektrit toota. Päikesepargi tasuvus sõltub eelkõige sellest, kuidas toodetud elektrit kasutatakse. Näiteks kodu klientide või tööstustarbijate juurde rajatud süsteemide puhul on tasuvus parim siis, kui võimalikult suur osa elektrist tarbitakse kohapeal –see aitab vältida kallist võrgutasu,“ räägib Pilar. Oluline on tema sõnul, et akusalvestite lisamine suurendab tasuvust märgatavalt, kuna see võimaldab tarbimist paremini ajas juhtida. Tasuvusaeg võib projektide kaupa erineda, kuid hästi planeeritud süsteemide puhul jääb see üldiselt vahemikku 7–10 aastat. Viimase aastaga on päikesepaneelide hinnad langenud umbes 30%, mis muudab investeerimise atraktiivsemaks. Samal ajal on ka paneelide efektiivsus paranenud – ligikaudu ühe protsendipunkti võrra, mis tähendab
elektritoodangu suurenemist umbes 3% võrra. See areng muudab päikesesüsteemid varasemast veelgi kuluefektiivsemaks. Ka salvestus tehnoloogia areneb Pilari hinnangul väga kiiresti, isegi kiiremini kui päikesepaneelid. Näiteks rajas Sunly oma esimese akusalvesti 2023. aastal ja tollal mahtus ühte merekonteinerisse 2 MWh energiat, kuid praeguseks on võimalik samas mahus konteinerisse paigutada juba kuni 5 MWh. Samal ajal on liitiumakude hinnad langenud kahe aastaga umbes 30%.
Sunly ühendas 2024. aastal turuga esimese suuremahulise akusalvesti manuaalse sageduse taastamise reservi (mFRR). See oli Pilari sõnul oluline samm, kuna mFRR võimaldab energiasalvestitel osaleda süsteemitasakaalu hoidmisel, näiteks juhul, kui elektritarbimine või -tootmine kõigub ootamatult. Järgmiseks sammuks oli
sisenemine automaatse sageduse taastamise reservi (aFRR) turule, mis nõuab veelgi kiiremat ja täpsemat reageerimist. Sunly Pikkori aku abil saab sagedusi reguleerida kiirel aFRR-i turul. Eesti üks suurematest töötavatest akudest suudab reageerida elektrivõrgu sageduse muutustele kõigest 30 sekundiga. See tähendab, et turu avanedes saab pakkuda Eleringile reguleerimisteenust, et tasakaalustada elektrisüsteemi ja hoida sagedust 50 Hz juures.
„Jätkuvalt leidub ka akuta päikeseparke, kuid nende osakaal väheneb,“ nendib Pilar. „Kuna suvisel ajal on suur osa Eesti elektrivajadusest juba päikese-
energiaga kaetud, liigub turg suunas, kus taastuvenergia tootmist rajatakse spetsiifiliste tarbijate vajadustest lähtudes. Salvestustehnoloogia lisamine muutub järjest olulisemaks, et hoida elektrivõrku tasakaalus ja maksimeerida toodangut. Meie planeerime enamikku parke hübriidsetena, mis tähendab, et ehitame võrguliitumise algusest peale nii, et sinna oleks võimalik lisada mitu erinevat energiatootmise võimalust. Hetkel on meil kokku 332 MW töötavaid päikeseparke, millest üks suuremaid Eestis on mullu valminud 45 MW Raba päikesepark.
Taastuvelektri osakaal võiks Eestis jõuda 80% lähedale
Sunly ehitab hetkel Ristile Baltimaade suurimat 244 MW päikeseparki, mis suudab tulevikus koos tuule- ja salvestustehnoloogia lisamisega katta ära 7% Eesti tarbimisvajadusest. Ükski päikesepark üksi ei suudaks katta nii suurt osakaalu Eesti energiatarbimisest. „Järgmiste aastate jooksul nihkub fookus rohkem tuuleenergia poole. Eestis on tuuleparkide arendamine olnud võrreldes päikeseparkide rajamisega aeglane planeerimisprotsesside tõttu, kuid loodame, et see muutub. Kui tootmise maht kasvab, peame mõtlema nii lühiajalisele salvestamisele, milleks on kahe- ja neljatunnist salvestust pakkuvad lahendused, kui ka pikaajalisele salvestusele,“ räägib Pilar. Peagi on algamas Paldiski Energiasalve rajamine, mis võimaldab päikese- ja tuuleenergia ülejääke salvestada ning kasutada neid
GERLI RAMLER FOTOD: SUNLY
Sunly Eesti juht Klaus Pilar.
nõudluse kõrghetkedel. Kui maismaatuulepargid ja Energiasalv valmivad, võib taastuvelektri osakaal Eestis jõuda 5–10 aasta jooksul 80% lähedale. Eelmisel aastal toodeti Sunly parkide kaudu Baltimaades ja Poolas 217 GWh, sellest Eestis 18 GWh.
Tuuleenergia Assotsiatsioon: parim lahendus talvel energiat toota on tuul Terje Talv on samuti seda meelt, et Eestis tuuleenergiata ei saa. „Tuuleenergia on Eesti tingimustes kõige soodsam ja keskkonnasäästlikum viis elektrit toota. Tuulikud on suured masinad, mille kasutus ja püstitamine on väga rangelt seadustega reguleeritud ning neid ei saa paigaldada, kui neil on oluline negatiivne mõju keskkonnale – see sõnastus tuleneb seadusest. Kas tuulikute juures on ohtlikke komponente? Kõigil inimeste loodud masinatel on teatud riskid, ka kasse ei tohi mikrolaineahjus kuivatada.“
Eesti talvine elektrivajadus on kolm korda kõrgem kui suvel. Kui suvise elektrivajaduse saab katta päikeseenergiaga, siis talvel on parim lahendus tuuleenergia, kuna Eesti geograafiline asukoht tagab oktoobrist märtsi alguseni piisavalt tuult. „Meie suur erinevus suvise ja talvise elektritarbimise vahel on ka põhjus, miks näiteks
tuumaenergia ei saa olla lõplik lahendus,“ toob Talv välja. „Kui tuumajaam ehitada suvise madala tarbimise järgi, ei aita see katta talvist vajadust. Kui see rajada maksimaalse talvise tarbimise katteks, tuleks pooleks aastaks pooled generaatorid välja lülitada. Arvestades sellise tootmis üksuse rajamiskulusid ja sealt tulenevaid elektrihindu, on tuuleenergia oluliselt odavam lahendus.“
Eesti Tuuleenergia
Assotsiatsiooni
tegevjuht Terje Talv.
veidi leevendust pakkuda naabrite suurem elektritootmine, siis ükski tööstus ei raja Eestis töökohti lootuses saada mujalt odavat elektrit. Me hääbume vaikselt, kui sellele küsimusele lahendust ei leita.“
Arenemine suurendab elektritarbimist, odava energiata aga hääbume
Kallim elekter tähendab Talve sõnul suuremat kulu nii pere rahakotile kui ka majanduse suretamist. „See tähendab vähem töökohti, maksutulu ja peredele väiksemat sissetulekut. Maailm on arenenud suunas, kus elekter asendab teisi energiaallikaid, samas oleme muutnud elektritarbimise efektiivsemaks, näiteks on enamikul hoonetel aknad vahetatud ja seinad soojustatud. Seega pole tarbimist vähendada lihtne, aga arenemiseks tuleb tarbida rohkem elektrit. Kõrge elektrihind määrab meid stagnatsiooni. Kui kodutarbijale võib
Paigaldatud 22 kW maapark
Päikesepaneelidest�auto�varjualune
Suurim murekoht näib olevat taastuvelektritasu. „Miks on üldse vajalik selline mehhanism, kui tuulikud on kõige soodsam tehnoloogiline lahendus? Vastus on, et taastuvenergia arendusse on sisse kirjutatud tugev kannibalism. Iga tootmine vajab alginvesteeringut, aga kui uus tootmine turule tuleb, surub see hinda alla ja tarbija võidab. Ent kui elektrihind langeb liiga madalale, ei ole võimalik investeeringut teenindada ja uusi tuuleparke ei rajata,“ nendib Talv. „Euroopa on juba kümmekond aastat otsinud sellele probleemile lahendust. Üks variant on teha suurte tarbijatega pikaajalised elektrimüügilepingud, Soomes on see peamine viis uute tootmisüksuste rajamiseks. Eestis ei ole aga ettevõtteid, kellel oleks praegu võimekus sellist finantskohustust võtta.“
Teine lahendus, mille Euroopa on omaks võtnud, on hinnapõranda
mehhanism. See tähendab, et tundidel, mil elekter on turul väga odav või nullhinnaga, rakendub tootjale garantiimehhanism, tagades kokku lepitud minimaalse hinna. See mehhanism ei kajastu otse riigieelarves, vaid tasandab hindu taastuvenergiatasu kaudu. Kuna igakuine arveldamine igaühe elektriarvel oleks liiga keeruline, on riik kehtestanud püsiva taastuvelektritasu ja määranud selle maksimaalse piiri. Ehk riik korjab iga kuu natuke ja kui elektrihind on madal, korvavad saamata jäänud tulu tootjale.
Uudistes mainitud suured summad tähendavad Talve sõnul tavatarbijale vaid 3–4 euro suurust lisakulu kuus. „Suured numbrid tulenevad arvutusest, kus iga tarbija mõned eurod korrutatakse kaheteist kuuga aastas ja see omakorda 20 aastaga, mis on meetme kogu ajaline kulu. Kui vaadata aga elektri kogukulu samas ajavahemikus, on see osa mikroskoopiline.“
Meretuulepargi ehitus maksab tavatarbijale igas kuus ühe bensiinijaama kohvi „Tuulikud on täielikult taaskasutatavad. Vestas Wind Systems on lahendanud tuulikulabade küsimuse ja tuulikute tootmiseks kuluv CO 2 jalajälg kompenseeritakse taastu -
MOODSAD PÄIKESEENERGIALAHENDUSED KODULE JA ÄRILE
• Päikeseparkide ehitus
• Inverterite nutikas juhtimine
Miks valida Solarmen?
Kui otsite tõhusat ja jätkusuutlikku viisi energiakulude vähendamiseks ning soovite panustada keskkonnasõbralikumasse tulevikku, siis Solarmen on teie usaldusväärne partner päikeseenergia lahenduste valdkonnas.
• Akupangad
• Generaatorid
Meie missioon on muuta päikeseenergia kasutamine kättesaadavaks kõigile Eestis, pakkudes parimat valikut, kvaliteeti ja teenust. Tulge vaadake meie tootevalikut ja avastage, kuidas me saame aidata teil oma energiavajadused jätkusuutlikul viisil täita.
velektriga juba esimese seitsme kuuga –kõige konservatiivsemad hinnangud viitavad maksimaalselt aastale. Tuulikute eluiga on vähemalt 25 aastat, mis tähendab vähemalt 25-kordset positiivset panust CO 2 jalajälje vähendamisse,“ selgitab Talv. „Tuulikute tasuvuse määravad neli faktorit: rajamiskulu, hoolduskulu, tuule olemasolu ja elektri turuhind. Kuna turuhind on teadmata ja võib kõikuda, rakendatakse konservatiivseid hinnanguid. Eestis võib olla piisavalt tuult, tarbijaid ja odavat tehnoloogiat, aga kui puudub kindlustunne turuhinna suhtes, jäävad investeerimisotsused tegemata.“
Aastatel 1984–2023 langes maismaatuuleprojektide ülemaailmne kaalutud keskmine kogupaigalduskulu 80%, vähenedes 5698 USD/kW-lt 1154 USD/ kW-le, vastavalt IRENA taastuvenergia andmetele. Aastatel 2010–2023 langes maismaatuule ülemaailmne kaalutud keskmine kogupaigalduskulu 49%, vähenedes 2272 USD/kW-lt 1160 USD/ kW-le, kusjuures 2023. aastal oli aastane langus 12%. Seda langust ajendasid tuuleturbiinide hinna ja tasakaalustava infrastruktuuri kulude vähenemine.
Talve sõnul tulevad paljud uued tuulepargid tänapäeval juba koos päikesepargi ja salvestusvõimsustega. „Esiteks on salvestamine muutunud ajas
odavamaks ja efektiivsemaks, teiseks on soov kasutusel olevat pinda ja alajaama piisavalt hästi kasutada. Eestis on päike suviti hea energiaallikas, talvel on selleks tuul. Kui valemisse lisada salvestus, suudab üks park anda elektrit võrku väga püsiva mahuga.“
Salvestuse hinna kohta ütleb seesama IRENA analüüs, et aastatel 2010–2023 vähenesid akusalvestusprojektide kulud 89%, langedes 2511
SÜSTEEMIPÕHINE
taastuvenergialahendus
Eestis on päikeseenergial põhinevad lahendused kodumajapidamistes muutumas järjest populaarsemaks.
Elektrihinnad on pidevalt tõusnud, mistõttu otsitakse üha enam võimalusi, kuidas kulusid kontrolli all hoida ja saavutada suurem energiasõltumatus.
USD/kWh-lt 273 USD/kWh-le. Kulude vähenemist soodustasid tootmise mastaapide suurenemine, materjalide tõhususe paranemine ja tootmisprotsesside täiustamine. Aastased mahutavuse lisandused kasvasid 2010. aasta 0,1 GWh brutomahutavuselt 2023. aastaks 95,9 GWh brutomahutavuseni.
Selleks et Eesti ei peaks elektrit importima, tuleb Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni hinnangul rajada mais-
maale kümnendi lõpuks 280 tuulikut, praegu on neid veidi üle 200. Lisaks peab kindlasti lisanduma meretuulepark, kuna merel on paremad tuuleolud ja võimsamad tuulikud. Meretuulepargi lisandväärtus esimese kümnendi jooksul on 5,5 miljardit eurot ja valitsussektori otsesed tulud 1,2 miljardit eurot. Meretuulepargi Eestisse tulemine maksab tavatarbijale igas kuus vähem või sama palju kui üks bensiinijaama kohv.
Pühendudes keskkonnasäästlike ja energiatõhusate lahenduste loomisele, oleme välja arendanud hübriid-õhksoojuspumbad, mis töötavad hõlpsasti nii päikese- kui ka võrguenergial ning vajadusel kombineerivad mõlemaid allikaid. Siit tekkis meil idee luua süsteemipõhised päikeseenergialahendused. Tänu õigesti dimensioneeritud süsteemile on meie lahendused madala kulu ja väga kõrge kasuteguriga, sest kogu toodetud energia kasutatakse ära just seal, kus seda kõige rohkem vaja – kütte-, jahutusja ventilatsiooniseadmetes.
NOQQ Energy pakub valmislahendusi nii sisekliimaseadmete kui ka kogu hoone energiavajaduste katmiseks. Samuti loome komplektseid lahendusi eramajadele ja suurematele ette-
võtetele. Olenemata sellest, kas otsid lahendust oma kodu või äripinna energiakulude vähendamiseks, on meil sobiv süsteem, mis aitab saavutada parima võimaliku säästu ja efektiivsuse.
Teeme koostööd Hiieko AS-iga, kellel on pikaajaline kogemus sisekliima täislahenduste projekteerimisel, paigaldamisel ja hooldamisel, et pakkuda kvaliteetseid ning usaldusväärseid lahendusi igale kliendile.
Vaata: noqq.energy/et Küsi lisa: info@noqq.ee
Sopi-Tootsi tuulepark
Foto: Erakogu
Eesti vein on ÖKO
Veiniviljelus nagu iga bioloogiline protsess on imeliste kasude kõrval seotud ka kahjudega. Peamised keskkonnakahjud tekivad kemikaalide kasutamisest väetamisel või tülikate haiguste/parasiitide/kahjurite vastu pritsimisest. Oma töö teeb ka tootmises ja kastmises kasutatav vesi, samuti CO2, mida paiskab atmosfääri pärm, mis mahla veiniks muudab. Kuidas on lood Eesti veinide tootmise ökoloogilisusega?
TEKST: MARTIN HANSON
„Eestis ongi viinamarjakasvatus mahe, sest meie kliimas ei ole selliseid taimehaigusi, mis nõuaksid tohutut tõrjekeemia kasutamist,“ räägib Valgejõe Veinivilla asutaja Tiina Kuuler. Veinivilla ise küll viinamarju ei kasvata, ka enamiku veinidesse minevaid muid marju ostab kokku. „Kõik ostan sisse, aga ühe kasvataja käest, usaldan sealseid kasvatusmeetodeid ega sekku,“ lisab Kuuler.
Veinivillal on olemas ka rohesertifikaat. Mida see endast tähendab? Nagu Kuuler kirjeldab, tuli teha avaldus, täita ära küsimustik ja rääkida ingliskeelsel veebikohtumisel välismaa ekspertidele, mida kõike nad veinivillas kestlikult teevad.
„Tegelikult on kõik lihtsad ja kainele talupojamõistusele vastavad asjad: kogume vihmavett, et kasta peenraid, komposteerime nii veinitootmisjääke
kui ka aiapidamise jäätmeid, meil on päikesepaneelid ja akud. Meil on pudelipesumasin ja me taaskasutame oma veinipudeleid. Samuti ei raiska veinivilla turismitalu poolel toitu – kuna pakume toitlustust ainult ettetellimisel gruppi-
Murimäe Veinitalu asutaja Janika Ilves
Kas järgid Murimäel mingeid kindlaid mahereegleid?
Teen, nagu oskan, ei kasuta mingeid väetisi ega kemikaale. Neid pole tegelikult ju ka vaja. Plaanime sel hooajal näiteks reavahed sisse künda, sest seal kasvab rikkalik ristik. Kasvuhoones plaanime ka kobestada. Lihtsad ja loogilised tegevused.
Kui palju oled märganud veinimekis vahet, kui teed põllul/kasvuhoones väätidega kevadel/suvel midagi teisiti kui varasemal hooajal?
Ma pole märganud, kuna pole midagi erilist väätidega teinud ka. Noorem põlvkond aga plaanib midagi teha … eks paistab.
Millised on peamised viisid, kuidas saab meie kliimas kasvamist/valmimist kiirendada?
Eks kasvuhoone ongi see, mis aitab kaasa: pikendab suve ja parandab viinamarjade valmimist. Samuti ei pääse nii erinevad pahalased – herilased, rebased, murid – ligi.
Kas Eestis on oluline, et kohalikud tootjad oleksid mahedad, sertifitseeritud vms?
dele, siis ostame ja valmistamegi ainult selle grupi jaoks, alles jäänud tellitud toidu paneme kliendile karbiga kaasa või teeme üle jäänud kalast või lihast näiteks pasteeti või võileivamääret,“ selgitab veinivilla asutaja.
„Need on lihtsad talupojatõed, mida nüüdsel ajal millegipärast sertifitseeritakse ja mille eest „aukirju“ jagatakse,“ nendib Kuuler. Veinivillas tehti kõike seda ka enne sertifitseerimist ja tehakse ilmselt ka pärast.
„Miks mul seda sertifikaati vaja oli? Täiesti ausalt ... erilist klientide huvi ei ole märganud ... et keegi tohutult küsiks, kuidas me siin veinimajas ikka keskkonna hoidlikult ja loodust säästvalt toimetame. Meie kliendid tunnevad enamasti suuremat huvi siiski meie veinide vastu. Pigem kannustas mind väljavaade, et mõnes Eesti turismi otsikeskkonnas hakatakse ühel hetkel eespool kuvama igasuguste rohesertifikaatidega turismiettevõtteid, veelgi enam, riigiasutused ja kohalikud omavalitsused ei tohtivat tulevikus enam ühtegi teenust osta – tulla seminari või firmaüritust pidama – kohast, millel pole kestlikku, rohelist, säästvat, jätkusuutlikku või muud säärast tunnismärki,“ lisab Kuuler.
Nii et see on puhtalt äriline kaalutlus, eriti olukorras, kus mitte midagi ei pea muudmoodi tegema kui varem.
Ma arvan, et enamik tootjaid on juba mahedad. Sertifitseerimine on ka keeruline ja vähesed on selle teekonna läbi käinud.
Oled sa tähele pannud, kas Truutal (Murimäe Veinitalu asukoht) on ka mingi konkreetne klimaatiline erisus, oma terroir?
Need on nii erisus kui ka raskus korraga: meil on siinkandis rohkem lund kui näiteks Otepääl, samas on suvel ka päikselisi päevi rohkem. Samuti on olnud nii, et sajab, aga vaid meie järve teisel kaldal. Järve lähedus soosib meie alumisi terrasse, sest udu hajutab seal külma õhu. Kevadine päike soosib aga jällegi ülemisi terrasse. Mullastik on meil siin aga kirju-mirju ja selle olulisusest hakkan alles nüüd vaikselt aru saama.
Tiina Kuuler Foto: Veinivilla
Valgejõe Veinivilla
Foto: Sven Arbet
Foto: Keiu Virro
Katusetööde aastaring: mida tuleks teha igal hooajal?
Katus on iga hoone kaitsekilp, mille regulaarne hooldus aitab pikendada selle eluiga ja vältida ootamatuid kulusid. Paljud inimesed mõtlevad katusele alles siis, kui tekivad lekked või muud probleemid, kuid tegelikult vajab katus tähelepanu igal hooajal. Evari Ehitus, Lõuna-Eesti juhtiv lamekatuste ehitaja aastast 1991, annab juhiseid, kuidas hooldada katust aasta ringi.
Talv: lumekoristus ja jää eemaldamine
Hästi projekteeritud ja ehitatud katus ei vaja meie oludes talvel lumekoristust ega jää eemaldamist. Kuid talvised temperatuurikõikumised võivad põhjustada katusel jää kogunemist, mis teatud juhtudel võib tekitada veekahjustusi ja konstruktsioonilisi probleeme.
Tee lumekoristustöid, kui lumi või räästale kogunenud jääpurikad muutuvad katusele või hoone teistele konstruktsioonidele ohtlikuks või ohustavad madalamal asuvaid katuse osi või all olevaid objekte. Seejuures tasub lumekoristusel jätta katusele umbes 10 cm paksune lumekiht. Lund koristades ära viska seda ülemiselt tasapinnalt alumisele, samuti ära tekita katusele lumekuhilaid.
Jää tekkimine katuse veeäravoolukaevudes, vihmaveerennides ja -torudes võib neid lõhkuda. Veendu, et katusekaevude, vihmaveerennide ja -torude küttekaablid on töökorras ning korrektselt seadistatud. Eemalda vajadusel jää, kuid mitte raiudes. Vajadusel kasuta jääd sulatavaid aineid, kuuma vett, soojaõhupuhureid, gaasipõleteid. Ole lume- ja jääkoristusel ettevaatlik – liigne jõud võib kahjustada katusekatet ja kõrgustes töö tegemine olla teadmatul tegutsemisel ohtlik. Kui sa pole kindel, kuidas eemaldada lund katust kahjustamata, kutsu appi spetsialistid.
Ummistunud katusekaev talvel. Läbijäätumisel võib katusekaev puruneda. Tuleb veenduda, et kaevu küttekaabel on talvel sisse lülitatud.
OÜ
Kevad: ülevaatus ja kahjustuste kontroll
Pärast pikka ja karmi talve on oluline katuse seisukorda kontrollida ja vajadusel parandusi teha.
Kontrolli katusekatte terviklikkust: kas on pragusid, murdekohti või kahjustatud katusekatte elemente.
Uuri, kas vihmaveerennid ja -torud on ummistunud või kahjustunud. Puhasta vajadusel ka vihmavee äravoolulehtrid ning veendu, et vesi voolab katusel, äravoolulehtrites, torudes, ning -rennides takistamatult.
Kontrolli katuseaknaid, katuseluuke, katuse läbiviike, katusekatte ülespöördeid parapettidele ja seintele, et vältida lekkivaid kohti.
Kui talvejärgset ülevaatamist tehes tekib kahtlus katuse korrasolus, konsulteeri spetsialistidega. Evari Ehituse eksperdid aitavad hinnata katuse seisukorda ja soovitada vajalikke töid.
Suvi: remont ja hooldustööd Ehkki suvi on ilmastikutingimusi silmas pidades soodne aeg suuremateks katuseparandustöödeks ja renoveerimiseks, tasub arvestada, et see on katusepaigaldajatel ning ehituses üldiselt kõige kiirem periood, mil ka hinnad võivad olla kõrgemad. Tegelikult saab katusetöid teha aasta ringi. Vaheta vajadusel välja kahjustatud katusekatte elemendid ja paranda võimalikud lekked.
Paigalda või uuenda vihmaveesüsteeme, et ennetada vihmaperioodil veekahjustusi.
Kui planeerid katuse täielikku renoveerimist, on suvi selleks sobiv aeg – Evari Ehitus pakub terviklahendusi igas suuruses lamekatusega hoonetele.
Sügis: ettevalmistus talveks
Enne külmade ilmade saabumist tuleb katus talveks ette valmistada.
Puhasta katuse vihmaveelehtrid, -rennid ja -torud puulehtedest
Katusel toimunud tegevuse käigus on katusekatet kahjustatud. Sellised kohad tuleb kiiremas korras paigata, et vältida suuremaid kahjustusi.
Ebakorrektse paigalduse tõttu lahti tulnud rullmaterjal – kogu katus tuleb uue kihiga katta.
Lehed on vaja sügisel eemaldada, et vältida vee äravoolu takistamist. Sel pildil on näha, et pleki- ja rullmaterjalitööd on tehtud ebakorrektselt ning risk leketeks on suur.
ning prahist, et tagada katuselt vee vaba äravool. Seejuures on oluline pidada silmas, et prahi koristamisel tuleb kasutada pehmet harja ning teravaservalised esemed korjata üles käsitsi. Samuti on oluline mitte lasta katusel olevat prahti vihmavee äravoolutorudesse.
Kontrolli katusekatte ja katusel olevate katuseelementide terviklikkust, räästa-, seina-, lõpetus-, parapetiplekkide, katusel olevate seadmete kinnitusi ja paranda defektid enne külmade saabumist. Veendu, et kõik katuse läbiviigud, näiteks ventilatsioonitorud, korstnad, on korralikult tihendatud, et vältida soojakadusid ja niiskuskahSiingi aitab Evari Ehitus soovi korral teha põhjaliku sügisese ülevaatuse ja soovitada vajalikke hooldustöid.
Miks valida Evari Ehitus?
Oleme spetsialiseerunud lamekatuste ehitusele, renoveerimisele ja hooldusele, pakkudes professionaalseid lahendusi nii eramajadele, kortermajadele, büroohoonetele, kaubanduskeskustele, ühiskondlikele hoonetele, logistikakeskustele kui ka tööstushoonetele. Meie meeskond on kogenud ja kasutame ainult kvaliteetseid materjale, et tagada katuse pikaajaline vastupidavus. Kui soovid teada, millises seisukorras on sinu katus või kas see vajab hooldustöid, broneeri tasuta konsultatsioon Evari Ehituselt. Võta meiega ühendust ja tagame, et sinu katus teenib sind aasta ringi parimal võimalikul viisil!
Sellise hooldatud katusega võib julgelt talvele vastu astuda. FOTO: Erakogu
Tarkus vabaks anda
Anna oma e elarmastatud heas korras kodut arbed ja -tehnika Uuskasutuske skus ele , et suu nata nee d uuele ringile!
uuskasutus .e e