Infosarv 2014 märts

GERLI BRIFK: Et olla tugevad, vajame muutusi > lk 2

UUDISED: Postiteenuste divisjonil uus juht > lk 3

KOGEMUS: Tänapäeva ettevõtja kasutab omnikanaleid > lk 4 EESTI POSTI SISELEHT | Märts 2014 | nr 54

Auditeerimata majandustulemuste põhjal kasvas Baltikumis tegutseva logistikaettevõtte Eesti Posti möödunud aasta müügitulu kaheksa protsenti. 2013. aasta kogukäive oli ligi 56 miljonit eurot.

Kadri Tonka kadri.tonka@post.ee Eelmisel aastal kasvasid kõige rohkem pakiteenused Baltikumis, Leedus kasvasid mahud 50 protsenti, Lätis kasutati pakiteenust ligi viis korda rohkem.

Jõuline laienemine ja kiire kasv Baltikumis on Eesti Posti lähiaastate üks peamisi eesmärke. Tänavu laieneb Eesti Post Baltikumi ka e-teenustega ning hakkab lisaks pakiteenustele pakkuma ka digiarvete ning digitaalse infohalduse teenust.

Pakimahud kasvavad Ka Eesti pakimahud kasvasid korralikult. Möödunud aastal saadeti Eesti Posti kaudu 2,7 miljonit pakisaadetist, mida on 37% võrra rohkem kui aasta varem.

Kui sellele lisada veel saadetised,

mis saabusid välisriikidest maksikirjaga, võib öelda, et eestlane on hästi omaks võtnud e-kaubanduse ning eelistab üha enam ostusid teha arvuti taga. Rahvusvahelisi maksikirju saabus Eestisse 2013. aastal ligi 1,9 miljonit ehk veerandi võrra rohkem kui aasta varem. Üle 40% kõikidest Eestisse saabuvatest saadetistest tuleb Hiinast, teisel ja kolmandal kohal on Suurbritannia ja Saksamaa.

Järjest rohkem avastavad e-kanalite võimalusi lisaks pakisaatjatele ka ärikliendid, kellest innovaatilisemad on suure osa oma arvetest, dokumentidest ja kirjavahetustest kolinud digiruumi.

Eesti Posti infosüsteemi Kirjakeskuse kaudu saadeti mullu teele üle poole miljoni kirja, 2012. aastal oli Kirjakeskuse kirju 80 000. Eesti Posti eArvekeskuse kaudu liikus eelmisel aastal 7 miljonit arvet, mida on 84 protsenti rohkem kui 2012. aastal.

Reklaami vahendati mullu Eesti Posti kaudu 204,4 miljonit tükki.

17-protsendise kasvu põhjustas

üleüldine jaekaubanduse kasv ja kohalike omavalitsuste valimised.

Perioodika kanne püsis enamvähem samal tasemel 2012. aastaga – 32,1 miljonit tükki ehk 2,1 protsenti vähem kui aasta varem.

2013. aasta administratiivnumbrites

Tänavu laieneb Eesti Post Baltikumi ka e-teenustega.

Endiselt näitavad langust paberil saadetavad kirjad, mida saadeti 2013. aastal 6 protsenti vähem kui aasta varem. Kokku saadeti 2013. aastal 29 miljonit kirja.

Eelmisel aastal tasus Eesti Post riigieelarvesse dividendina 400 tuhat eurot, millele lisandus tulumaks dividendidelt summas 106 tuhat eurot.

Eesti Post on riigile kuuluv äriühing, kus töötab 2503 inimest.

Eesti Posti kontserni kuuluvad emaettevõttena AS Eesti Post ning tütarettevõtetena Eestis AS Maksekeskus, Leedus Unipakas UAB ning Lätis Post24 SIA. •

Masinsorteerimine jõudis Leetu Veebruaris võeti Unipakases kasutusele uus ja kauaoodatud sorteerimisliin. Seni sorteerisid Eesti Posti Leedus asuva tütarfirma töötajad kaupu käsitsi.

Kelli Talving kelli.talving@post.ee Unipakas, mis pakub Leedus Post24- ja kullerteenuseid, astus hiljuti suure sammu töötajate koormuse ning töömahu tasakaalustamise poole. Nimelt seadis ettevõte oma suurimasse sorteerimiskeskusesse Kaunases

Leedus tegutsenud, on töötajad üles 19-meetrise konveieri. „Kui üldse millegi kohta võib pakke käsitsi sorteerinud. Uus liin „väike aga tubli“ öelda, siis on vähendab märgatavalt ajakulu see Unipakase uus sorteerimis- ning tõstab ka teenuse kvaliteeti.

Sorteerimisliin mitte ainult ei liin. Kõigest 19 meetrit pikk konveier suudab tunni jooksul läbi vähenda töötajate koormust, vaid töötada koguni 700-800 saadetist,“ ilmestab sorKonveier suudab tunni teerimisliini tõhusust Unijooksul läbi töötada koguni pakase turunduse projek700-800 saadetist. tijuht Estera Kaminskaite. Ühtlasi märkis Kaminskaite, et lisandunud seadme ka lihtsustab nende edaspidist efektiivsuse muudab eriti mär- tööd. Nimelt on konveierisse sisgatavaks fakt, et senised üheksa seehitatud automaatne kaal, mis aastat, mille jooksul Unipakas on aitab sorteerimiskeskuse töötaja-

tel pakkide õiget kaalu kontrollida.

Sorteerimisliini ja selle paigaldajat valis Unipakas hoolega. Pärast pikka kaalumist otsustas ettevõte partneriks valida pikaajaliste kogemustega UAB Novatronase, kes on sorteerimisliinide konstruktsioonidega üle kümne aasta tegelenud.

Unipakas käsitles 2013. aastal 860 tuhandet ning Leedu Post24 76 tuhandet pakki. Nende töötajad sorteerisid käsitsi kokku 936 tuhat saadetist. •

„Kes on kasvõi korra pakiautomaate kasutanud, see enam pakki postkontorisse ei telli.“ Mait Sooaru, Kuku „Linnatund“, 13. veebruar 2014

Kiirendame sammu Kui veel mõned aastad tagasi vastas enamik Eesti Posti kolleege kui ka kliente küsimusele, mis seostub Teile Eesti Postiga, et see on postkontor, postmark ja ümbrikus kiri, siis täna on hea meel tajuda, et vähemalt suur osa kolleegidest mõistab, et oleme midagi muud.

Jaanuarikuus käis Eesti Posti peakontoris külas klassitäis kolmanda klassi lapsi. Kui küsisin nende arvamust Eesti Posti tegevusala kohta, siis sain vastuseks: pakkidega. Isegi kümneaastased lapsed teavad, et kirjateenused ei ole enam Eesti Posti põhiala. Ega postkontor, postmark ja ümbrikus kiri kuskile kadunud pole, aga selle kõrvale kerkib järjest rohkem uusi võimalusi. Eesti Post on kliendi jaoks muutunud omnikanaliks.

Viimaste aastate jooksul oleme teinud mitmeid uuendusi, et olla rohkem logistikaettevõte kui postiettevõte. Sammud, mida praegu astume, viivad meid veel rohkem rahvusvahelisele turule ja ärikliendi jaoks oleme juba ammu äripartner, mitte teenust pakkuv postiettevõte.

Selleks, et edukana püsida, tuleb osata muutuda vastavalt ümbritsevatele oludele ja klientide soovile. Vastuvoolu ujudes kaugele ei jõua.

Kuid kuhu jääb Eesti Posti töötaja – see meie kõige kallim vara, tänu kellele me üldse oleme tänasesse päeva jõudnud?

Kui ettevõte on sihi võtnud muutustele, on kohalejõudmine suures osas töötajate teha. Ega niisama suusoojaks öelda, et ühtsuses peitub jõud.

Teenuste kaasajastamise kõrval ei saa me ka ise ajale jalgu jääda. Lugu, mis räägib klienditeeninduskvaliteeti hinnanud testostjatest paneb mõtlema – kas tõesti jääb postkontoris “tere” kuulmata ja naeratus nägemata.

Samas peame mõistma, et kliendi rahulolu ei sõltu ainult klienditeenindajast, vaid pigem ikka lahenduste kvaliteedist, mida tema vajaduste rahuldamiseks pakume.

Aina kiireneva elurütmi juures pakub arenev tehnoloogia meile lisaks väljakutsetele ka palju võimalusi igapäevaelu mugandamiseks, võtame kasvõi ID-kaardi ja selle võimalused, millest saab lugeda lehe viimaselt küljelt. Edasine on juba meie teha, et nendega kaasa minna ja neid kasutada.

Vastasel juhul võib tõepoolest tunduda, et 24-tunnisest ööpäevast jääb kõikide toimetuste tegemiseks väheks.

Ka meie tütarfirma Unipakas on otsustanud tehnoloogia võludel end paitada lasta ning muretsenud kliendi ladusamaks teenindamiseks ja töötajate koormuse vähendamiseks sorteerimisliini.

Pidevas muutuste ahelas, mida ühiskond, ettevõte ja tehnoloogia endas kätkevad, ei tohi me unustada inimesi, kes on koos meiega kõige selle sees. Meie inimesed on ennast tõestanud nii ettevõtte sees kui ka väljaspool. Need on märgid ühtehoidvast meeskonnast.

Hea meel on näha, et aasta tagasi välja käidud mõtted, et kolleege ei pea tunnustama ainult üks kord aastas, vaid kiitusega võib premeerida paljusid tublisid töötajaid terve aasta jooksul, on vilja kandnud. Kõigi aasta jooksul erinevates üksustes tunnustatud kolleegide nimed koondasime viiendal leheküljel asuvale autahvlie.

Kutsun kõiki lugejaid muutustega kohanemiseks avatult mõtlema, tänapäeva võimalusi kasutama ning meid ümbritsevatest inimestest veelgi rohkem lugu pidama. Vaid nii suudame selle kiire elutempoga sammu pidada.

Kadri Tonka Infosarve toimetaja

„Võib-olla 10 aasta pärast polegi enam Eesti Posti kui postiettevõtet, võib-olla oleme hoopis kommunikatsiooni- või logistikafirma. Kindlasti jääb ka mõni margiga kiri alles, kuid selle saatmine on pigem sümboolne tegu.“ (Aavo Kärmas: Director 10/2013)

Gerli Brifk gerli.brifk@post.ee

Äris on kõik pidevas muutuses – lähenemine, mis oli õige ja töötas hästi ühel ajajärgul, ei pruugi seda järgmisel etapil enam sama hästi teha. Siis tuleb midagi ette võtta, tuleb muutuda. Ent millal on õige aeg? Kas muutuda juba natuke varem, ühele ajajärgule veel jalgu jäämata või hakata muudatustele mõtlema siis, kui ei ole alles jäänud ühtegi klienti ega töötajat, kes ei saaks aru, et vanaviisi enam edasi minna ei saa?

Mida täna teisiti teha?

Mind vaevab mõte kliendikesksusest, õigemini sellest, et me arvame end seda olevat suuremal määral kui seda tegelikult oleme.

Peame teadma, mida kliendid vajavad ja neile sobivaid lahendusi pakkuma. Kliendikesksus ei tohi olla tühi sõnakõlks, see peab kajastuma meie tegudes. Vajame muutust, et TAHAKSIME ja OSKAKSIME oma klientidele kompaktseid lahendusi pakkuda. Selleks tuleb meil teenindustaseme tõstmisse rohkem panustada. Kui jätkame valitud muudatuste teed: pakume töötajatele klienditeeninduskoolitusi, pöörame tähelepanu kliendikontakti nõrkadele lülidele ning tegeleme protsessiga süsteemselt, eesmärgistatult ja pidevalt, paranevad kindlasti ka tulemused. Töötajate oskused on ettevõtte varandus, mida tuleb hoida ja mille nimel tuleb vaeva näha. Siis lahkub klient meie juurest rahulolevalt.

Ehk isegi üllatunult, et Eesti Postil on nii lahedaid teenuseid – võimalusi, millest ta varem teadlik ei olnud.

Hea teenindustase on oluline, kuid mitte ainus. Eesti Posti müügitöötajad ja klienditeenindajad võivad olla tipptasemel tegijad, ent määravaks saab, KELLELE ja MIDA pakkuda. Tuleb osata oma kliente üllatada ning juba täna teada lahendusi, mida nad homme vajavad. Sest kui hakkame sellele mõtlema alles homme, võib juhtuda, et jäime hiljaks: kas tabas uue trendi ära mõni teine ettevõte või oleme ise paigal tammunud ega

Toimetaja: Kadri Tonka, 625 7104

Toimetus: Pallasti 28, 10001, Tallinn, 625 7104, e-post toimetus@post.ee

Kujundaja: Grete Siim, 625 7122

Trükk: POS Print

Tellimine ja levi: Kaire Noodla, 605 321

Väljaandja: AS Eesti Post, kommunikatsiooni- ja turundusosakond

suuda uue kursi jaoks vajalikke tuure piisava kiirusega üles võtta. Ühest küljest on Eesti Post supertegija olnud – ületas ju Post24 pakikappidega turuletulek ka kõige julgemad prognoosid ja jätkuvalt käib pidev võrgustiku laiendamine. Alguses oli palju kahtlejaid, sest konkurent oli enne meid turul ning neid, kes olid sisimas veendunud: „See rong on ammu läinud!“ jagus küllalt. Võta näpust! Nagu selgus, ei olnud rong jaamast väljudes veel õiget hoogu sisse saanud.

Teisest küljest peaksime uute lahenduste kõrval parendama ka juba toimivate teenuste protsesse, mis on ajale jalgu jäänud ega vasta enam klientide ootustele. Kui suudame turule tulla uute ja innovaatiliste teenustega, peame olema suutelised ka olemasolevate teenuste disainimiseks. Eesti Posti teenuste protsessid vajavad muutust! Ilma selleta on teenindajatel neid klientidele raske müüa. Peame saama jagu keerulisest paberimajandusest, tüütust ja aeganõudvast vormistamisest ning pidevalt streikivatest IT-vahenditest.

Lisaks vajame muutusi, et olla nähtavamad ja kompetentsemad. Liiga paljud Eesti Posti töötajad ei tea, mis peitub sõnade „e-arvekeskus“ ja „kirjakeskus“ taga. Ei tea, kuna ei ole nende teenustega iga päev seotud, see teema on võõras. Hoomamata nende keskkondadega seotud teenuste tegelikku olemust ja väärtust ei saada aru, miks ja kuhupoole teel oleme. Mõistmata uute lahenduste tegelikku olemust on raske jagada vaimustust ja olla antud väärtuste edasikandjaks. Vajame tõhusamat kommunikatsiooni, et iga Eesti Posti töötaja ja klient saaks uute lahenduste olemusest lihtsalt ja selgelt aru.

Pean Eesti Posti kanalite täiustamist, teenuste lihtsustamist ja töötajate kompetentsi tõstmist olulisteks teemadeks. Meil tuleb pakkuda uusi e-keskkonna lahendusi ning muuta oma teenindusvõrku nähtavamaks. Kui meil on lahendusi, mis aitavad klientidel äriprotsesse digiteerida ja selle kaudu suurema turuni jõuda, kui meil on uusi kanaleid, mis võimaldavad inimestel teenuseid mugavamalt tarbida, kui suudame pakutavad teenused muuta nii lihtsaks ja arusaadavaks, et kõik tuleksid nende kasutamisega iseseisvalt toime – siis on kõik hästi! Järelikult suudame vajalike muudatuste teel tempos püsida.

Loo täisversiooni loe intranetist. •

Infosarv on Eesti Posti siseleht. Kõik Infosarves avaldatud artiklid, fotod ja illustratsioonid on autoriõigusega kaitstud teosed, mille kasutuse reeglid on sätestatud autoriõiguse seaduses.

Nende reprodutseerimine ja levitamine ilma Eesti Posti loata on keelatud. Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada.

LEAN AKADEEMIA ALUSTAB UUESTI Veebruaris algab uue hooga kulusäästliku tootmise koolitus Lean Akadeemia II, mis on jätk eelmisel aastal alguse saanud programmile.

Postiteenuste divisjoni juhib Kaido Padar Alates 3. märtsist hakkas postiteenuste divisjoni juhtima senine administratiivdivisjoni juht Kaido Padar. Jaan Vainult lahkus ettevõttest 28. veebruaril.

Postkontorite teeninduskvaliteedi hindamise tulemuse järgi pälvisid kõige kõrgema hinnangu teeninduskoha ja teenindaja välimus. Teenindajate nõrgimaks lüliks on kontakti loomine ja lõpetamine ning müügioskused.

Kadri Tonka kadri.tonka@post.ee

Kadri Tonka kadri.tonka@post.ee Divisjonijuhi leidmiseks korraldatud avalikul konkursil kandideeris 60 kandidaati, kelle hulgas oli mitmeid suurte kogemustega tugevaid juhte. Värbamisprotsessi käigus kaaluti põhjalikult kandidaatide sobivust divisjonijuhi ametikohale. Siiski otsustas juhatus valida ettevõttesisese kandidaadi, kelle senine kogemustepagas ning nägemus postiteenuste divisjoni tulevikust toetab uuele ametikohale asumist. „Mul on ääretult hea meel, et meil õnnestus leida PTD-le väärikas juht ettevõtte seest. Kaalusime ka ettevõttevälise inimese värbamist, kuid nähes, kui tugev kandidaat on meil endal olemas, oli juhatuse otsus üksmeelne teha pakkumine just Kaido Padarile,“ rääkis juhatuse liige Mait Sooaru. „Kaido on administratiivdivisjoni juhina paistnud silma suure pühendumise, hea ärilise mõtlemise ja tugevate juhiomadustega. Olen kindel, et Kaidost saab postiteenuste divisjoni töötajale hea juht.“ Postiteenuste divisjoni eelmine juht Jaan Vainult leidis, et ettevõttesisese kandidaadi valik on väga hea otsus. „Tunnen Kaidot juba aastaid ning tean, et annan postiteenuste divisjoni juhtimise teatepulga üle tugevale juhile ning toredale inimesele,“ ütles Vainult.

Tema sõnul on Padar juba praegu AD juhina postiteenuste divisjoni toetanud väga paljudes teemades. „Nüüd saab ta divisjoni tegemistesse veelgi sügavamalt sisse minna ning divisjon uutesse kõrgustesse lennutada. Postiteenuste divisjoni töötajatele ütlen, et te saate endale väga hea juhi,“ lisas Vainult.

Kahe tuhande töötajaga divisjoni juhtimine on suur vastutus.

Kaido Padar on Eesti Postis töötanud ligikaudu seitse aastat, alustades tööd turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhina ning liikudes seejärel administratiivdivisjoni juhi positsioonile. „See aeg on minu elus olnud suurepärane aeg. Oleme tublide AD kolleegidega üles ehitanud tugeva tugidivisjoni. Tänan südamest kõiki AD töötajaid,“ lausus Padar. „Samas tunnen, et aeg on edasi liikuda. Kahe tuhande töötajaga divisjoni juhtimine on suur vastutus, mistõttu olen tänulik juhatusele mulle antud usalduse eest.

Postiteenuste divisjonis töötavad tublid inimesed ning seetõttu on mul tugev tunne mõeldes eesseisvatele väljakutsetele.“ Sügiseni juhib administariivdivisjoni Kadi Tamkõrv ning personali osakonna juhi kohustused võtab seni endale Mari Sarjas. •

Kvaliteedi hindamiseks käisid testijad möödunud aasta sügisel postkontorites ning käitusid kui tavakliendid, keda huvitas, kuidas saata õrna pakki postkontorist pakiautomaati. Iga teenindussituatsioon lõppes paki saatmisega.

Testkliendi ülesanne oli pöörata tähelepanu ka teeninduskoha ja teenindaja välimusele, teenindaja suhtlemise ja käitumisoskusele.

Teenindajaga suheldes esitasid ostjad teenuse kohta küsimusi ning jälgisid, kas ja kuidas oskab teenindaja teenust tutvustada ja pakkuda. Tagasisidet anti 100 punkti skaalal.

Eesti Posti kvaliteedijuht Margus Liivik märkis, et teeninduskoha puhtuse ja korrektsusega võib rahule jääda. Hinnasildid olid olemas, saal, vitriinid, riiulid, letid olid puhtad. Tähelepanu tuleb pöörata sildi “Palun pöörduge kõrvalkassasse!” kasutamisele, kui kassas parasjagu ei teenindata.

Teenindusprotsessi hindamine algas teenindajate välimuse hindamisega, kus vaadeldi korrektsust ning vormiriiete olemasolu. Üldiselt oli tulemus väga kõrge, kuid 34 korral polnud teenindaja-

tel rinnas nimesilti.

Liivik tõdes, et üllatuslik oli, et esmase kontakti loomisel meie teenindajad alati ei tervita ega alusta kontakti positiivselt. Samuti jäi puudu vabandamisest, kui klient üle 10 minuti järjekorras ootama pidi. Vabandus jäi kuulmata ka klienditeenindussali muude häirivate tegurite ilmnemisel.

Kõigis näitajates on näha positiivseid arenguid.

Kolmandikul juhtudest polnud klienditeenindaja vestluses aktiivsem pool. Klienditeenindajate suhtlemise stiili hindasid testostjad pigem ametlikuks ja korrektseks, kuid soovivad kliendina rohkem sõbralikkust ja naeratust.

“65 korral ei naeratanud klienditeenindaja kliendile,” lausus Liivik.

Teenuse pakkumist hinnates jälgisid testostjad, kuidas klienditeenindajat teenust tundsid ja pakkusid.

“Silma jäi, et 80% juhtudest ei tundnud klienditeenindaja huvi, mis on tähtkirja või pakisaadetise sisuks või kui kallis see võiks olla, samuti ei uuritud 85% juhtudest, kui kiiresti on vaja saadetis kohale

Naeratav klienditeenindaja on ettevõte visiitkaart.

toimetada,” rääkis Liivik. Tema sõnul tulenes sealt omakorda kehv tulemus lisateenuste pakkumisel, mida oleks tulnud soovitada, sest tegemist oli õrna saadetisega, mis vajas erikohtlemist.

Eelmise aasta sügisel koostöös uuringufirmaga DIVE Eesti AS alustatud postkontorite teeninduskvaliteedi hindamise käigus külastati 80 postkontorit. 2014. aasta lõpuks sooritatakse kokku 300 testostu, et saada ülevaade teeninduskvaliteedist.

Praegu on käimas testostude

teine period. Kaks kolmandikku testidest on tehtud ning Liiviku sõnul on rõõm tõdeda, et kõigis näitajates on näha positiivseid arenguid.

“Usun, et kui me kõik mõtleme rohkem, mis klientidele meeldib ning proovime ennast mõelda kliendi kingadesse, siis saame üsna lihtsalt väikeste vahenditega kõik koos klienditeeninduse kvaliteeti olulisel määral tõsta,” ütles Liivik. •

Post24 kogub Lätis tuntust Üle poolte Läti e-poodide klientidest teavad Post24 brändi.

80 protsenti küsitletutest soovitaksid Post24 teenuseid ka oma sõpradele ja kolleegidele.

Kell Talving kelli.talving@post.ee Kui eelmisel aastal vastas 72 protsenti Läti pakiteenuste kasutajatest, et nad ei ole Post24 brändist midagi kuulnud, siis viimase uuringu andmetel on 63 protsenti e-poodidest kaupu ostnud lätlastest kursis Post24 brändi olemasoluga.

Koguni 80 protsenti sellel aastal vastanutest soovitaksid Post24 teenuseid oma sõpradele ja kolleegidele, hinnates võimalust selleks 8.5-le punktile kümnest. Soo-

vitamise põhjusteks tõid uuringus osalenud välja hea teeninduse, kasutamismugavuse, soodsa hinna, kiire kohaletoimetamise, 24tunnise kasutusvõimaluse ning hea asukoha.

Post24 brändituntus on lätlaste hulgas kasvanud ligi kolmandiku võrra. Tuntuse sedavõrd suure kasvu taga on ühest küljest tõsiasi, et esimese uuringu läbi viimisel oli Läti Post24 alles äsja turule sisenenud. Kuid teisalt on Läti Post24 meeskond brändituntuse suurendamiseks ka palju ära teinud.

Nimelt kasvatas ettevõte aasta lõpus Läti pakiautomaatide võr-

Läti Post24 ärijuht Joona Saluveer demonstreerib pakiautomaadi mugavat kasutamist.

gustikku 36 protsendi võrra. Ühtlasi alandas ettevõte ajal, mil Läti vahetas lati euro vastu, kolm protsenti hindasid. Sellega jäi Post24 truuks enda hinnapoliitikale, mis pakub kliendile stabiilseid ja atraktiivseid hindu.

Post24 on paigaldanud üle Baltikumi kokku 167 pakiau-

tomaati, neist 38 Lätti. Kõik pakiautomaadid asuvad lihtsasti kättesaadavates ja mugavalt ligipääsetavates kohtades ning on ööpäevaringselt kasutatavad.

Viimases Läti bränditeadlikkuse uuringus osales 151 internetist kaupu tellinud inimest vanuses 20-59 eluaastat. •

Infosarv | Märts 2014 | nr 54

3

MAKSIKIRJADE ARV KASVAB 2013. aastal oli Eestisse saabuvaid rahvusvahelisi maksikirju 26% rohkem kui aasta varem.

Tänapäeva ettevõtja kasutab omnikanaleid

Siim Potter Kadri Tonka

Nii nagu telefon pole mõeldud enam ainult helistamiseks, vaid sellega saab pildistada, meili saata, mängida ja filme vaadata, nii nagu ID-kaart pole üksnes isikut tõendav dokument, vaid sellega saab panka sisse logida, apteegist digiretsepti küsida ja allkirja anda, pole ka Eesti Post enam mitte ainult kirja ja paki saatmiseks, vaid pakub omnikanalite lahenduse kaudu kliendile hulganisti võimalusi, kuidas elu lihtsamaks teha.

Printlahendused Kairile meeldib, kui ka kõige tavalisemad arved ja blanketid on ilusti kujundatud. Juba põhikoolis joonistas ta kontrolltöödele värviliste vildikatega lillekesi.

Mairi e-poe arved ja teatised on alati kujundatud korrektselt ja viisakalt ning printlahenduse osakonna töötajad teavad, kuidas trükised kõige kvaliteetsemalt paberile saada, komplekteerida ja ümbrikusse panna.

Maksekeskus Eesti Posti tütarettevõtte Maksekeskus AS lisas Mairi e-poele Eesti pangalingid ja krediitkaardi makse võimaluse. Nüüd saavad nad kõik maksetega seotud toimingud ära teha ühest kohast. Mati on eriti rahul, et nad saavad Maksekeskuse kaudu pakkuda järelmaksu teenust. „Kindlasti muudab järelmaksu võimalus meie poodi veelgi atraktiivsemaks,“ mõtleb ta endamisi.

Laoteenus

Mairi e-pood

Mati pole isegi mõelnud, et neil võiks oma ladu kusagil asuda. „Hakka veel töötajaid palkama või ise kaubaga majandama,“ põhjendab Mati.

Nad kasutavad Eesti Posti logistikateenuseid.

Kairi tellib välismaalt kauba lattu, kus laotöötaja selle üle loeb ja Matile saadetakse täpne kogus, mida ja kui palju saabus. Kui klient e-poest on kauba ära tellinud ja selle eest maksnud, pannakse laos tellimus kokku, pakendatakse ja kuller toimetab paki kliendile. „Hästi palju soovivad kliendid pakke välja võtta alati avatud Post24 pakiautomaatidest“, teab Mati Post24 eeliseid.

Kairi ja Mati on õde ja vend. Neid mõlemaid on varustatud sünnipäraselt väga heade geenidega. Seetõttu hoolitsevad nad oma tervise eest ja tahavad alati ilusad välja näha. Kolm korda nädalas külastavad õde-vend Eesti populaarseimat fitnessi klubi. Kairi armastab Zumba treeninguid.

Mati rassib samal ajal jõusaalis.

Koos otsustasid nad avada e-poe, mis müüb looduslikku kosmeetikat. Kairi vastutab internetis müüdavate toodete eest ja tellib välismaalt kaupa. Mati hooleks on jäetud igapäevane asjaajamine. Koos otsustasid nad partneriks valida Eesti Posti.

Turundus Reklaam Kuigi e-pood tavaliselt reklaami postkastidesse ei saada, teavad Mati ja Kairi, et selline võimalus on neil olemas. Küll aga on nad reklaami hoidnud postkontorite reklaamipindadel. „Postkontorites käib ju väga palju erinevaid inimesi. Jube mõnus koht, kus reklaami hoida,“ kiidab Mati.

Kuigi Mairi e-pood on juba päris tuntud, siis tahab Mati alati, et nende äri veelgi suurema inimhulga teadvusesse jõuaks. Koos Eesti Posti turundusneidudega tehakse kampaaniaid (ja nalja), toidetakse üksteist heade mõtetega ja arutatakse uusi turundusnippe.

Kirjateenused ja Kirjakeskus Mati on vanakooli mees. Ta arvab, et õige kiri peab ikka tulema ümbrikus ja paberil.

Seepärast eelistab ta oma klientide käest tagasisidet küsida kirja teel. Kasutades „Makstud vastuse“ teenust, saavad Mairi e-poe kliendid tagasisidevormi tasuta Matini toimetada. „Klient on kuningas,“ oskab Kairi lisada.

Vahel on vaja kirja saata, aga pole ümbrikku, marki ega tegelikult aegagi, et seda postkasti viia. Siis saadavad Kairi või Mati kirja teele Kirjakeskusest. Kiri prinditakse välja, pannakse ümbrikusse ja kirjakandja toimetab selle kliendile postkasti.

eArvekeskus Kolm väljastuskanalit Mairi e-poe omanikud on eriti rahul, et pakkide saatmiseks on võimalik kasutada kolme kanalit. See on eriti tähtis nende kliendile, sest valida saab nii postkontori, alati avatud Post24 pakiautomaadi kui ka kulleriga kättetoimetamise vahel.

Kairi on alati rahule jäänud Eesti Posti kiirusega. „Kliendid on üllatunud, et pakid on käes juba järgmisel päeval,“ lisas Kairi.

Mati ise eelistab rohkem Post24 pakiautomaate, sest siis saab pakile kasvõi südaöösel järgi minna.

Kairi seevastu naudib kulleritega suht-lemist.

“Need kulleripoisid on alati nii viksid ja viisakad ja kenasti riides, kahju ainult, et neil kogu aeg nii kiire on,” jutustab Kairi.

4

EPLIS Veeb - veebipõhine Eesti Posti logistika infosüsteem Õde-vend hindavad mugavust. Kõik peab olema käe-jala juures ja kiiresti kättesaadav. See hoiab kokku aega ja säästab närve.

EPLIS-veebis saab pakke vormistada ja Mati jälgib siit ka kõike muud oma pakkide ja laoseisudega seonduvat, jälgib ja edastab saadetiste eelinformatsiooni. „Minu põhiline töökeskkond,“ teatab Mati resoluutselt.

Postkontor „Tallinnas olles ma postkontoris ei käi. Küll aga satun pidevalt postkontorisse puhkusel olles LõunaEestit külastades,“ ütleb Mati. Tema maakodu alevikus pole pangakontorit ning nii eelistab ta pangateenuseid postkontoris tarbida. „Panen raha arvele ja vahel olen saatnud ka rahakaarti.“ Matile meeldib, et klienditeenindajad teavad palju erinevatest teenustest ja ka kõige rumalamale küsimusele naeratuse ja aruka vastuse annavad.

Infosarv | Märts 2014 | nr 54

Kui Mati on vana kooli mees, siis Kairi armastab uusi lahendusi. Ta otsustas, et ei taha näha ühtegi paberarvet ega e-kirjaga saadetud PDF-faili ja seetõttu kasutab nii arvete saatmiseks, kui vastuvõtmiseks eArvekeskust, mis on palju kiirem ja mugavam viis maksetega asjatamiseks.

“Paberkujul arved viidi ka elektroonilisele kujule, ehk digiteeriti ära,“ kiitis Kairi infologistika divisjoni töötajaid.

Gerli Poobus, Põldmaa Kaubandus AS: Töötame Eesti Postiga veelgi parema ühise koostöö ja tuleviku nimel. Omnikanali lahendusena oleme ilmselt parim näide, sest klient saab meie tooteid osta nii internetist, kui 50st poest üle Baltikumi. Eesti Post pakub meile laoja komplekteerimisteenust ning saadab pakid mugavalt kliendile.

Arte Ermel, PLUSS ID OÜ: Väga mugav on kasutada kõiki teenuseid ühest kohast. Eriti hea meel on Maksekeskuse teenuste üle, kuna sellelaadne teenus Eestis puudus. Kõikide pankadega lepingute sõlmimine ja makselahenduste integratsioon on aga alustavale ettevõttele natuke kulukas ja aeganõudev.

Eesti Post võiks lisaks veel pakkuda e-poodnikele platvormide integratsioonimooduleid, mis oleks veel töökindlam lahendus omnikanalite kasutamiseks.

2013. aasta väljapaistvamad töötajad ja teod Eesti Posti Pärlid 2013 Triin Kärner – Aasta kliendisõber Pirjo Falten – Aasta kolleeg Anneli Laubach – Aasta teadmistejagaja Maie Narusk – Aasta uuendaja Siiri Kruuse – Aasta juht Jaan Vainult – Eesti Posti täht Logistikadivisjoni müügiosakond – Aasta tiim Suvepäevad – Aasta tegu

Möödunud aastal valisid erinevad üksused ja divisjonid lisaks üle ettevõtte valitavatele parimatele töötajatele veel oma parimaid.

Siit autahvlilt on lugeda kõigi nende suurepäraste töötajate nimed, keda esile tõsteti ja tunnustati.

Kokku valiti parimaks 243 töötajat, üks osakond, kaks aasta tegu ja üks aasta projekt. Õnne ja edu veelkord kõigile!

Finantsdivisjoni Kuldkroon 2013 Urve Garelis

Infologistikadivisjon Sirle Toom – Aasta tuleja Anu Vaino – Aasta tegija Aasta tegu – ILD tõus parimaks divisjoniks töötajate rahulolu uuringus

Äridivisjoni parimad Ermo Jööts – Parim äriidee Indrek Raig – Parim äridivisjoni juhitav projekt Ain Järvesaar – Säravaim äridivisjoni inimene

Logistikadivisjon Ilmar Tooming – Aasta töötaja sorteerimisosakonnas Rene Kaas – Aasta töötaja transpordiosakonnas Andres Savik – Aasta töötaja kullerteenuste osakonnas Reedik Ploompuu – Aasta arendaja Sten Esna – Aasta müügiinimene

Administratiivdivisjoni parimad Inge Tahk – Aasta kolleeg P24 laienemisele kaasaaitamine kõigis kolmes riigis – Aasta projekt Ilmataat, kes hoidis ettevõtte küttekulud madalad – Aasta sõber

Postiteenuste divisjoni parimad Jaemüügi parimad Natalja Kolpakova – Ida-Viru PPK Aivi Orgla – Järva-Jõgeva PPK Natalja But – Kesklinna PPK Larissa Monahhova – Lasnamäe PPK Irina Pahhomova – Mustamäe PPK Urve Vesik – Pärnu PPK Marina Kivimäe – Rakvere PPK Krista Kesküll – Rapla-Haapsalu PPK Ülle Pink – Saare-Hiiu PPK Maigi Veemaa – Tartu PPK Jelena Ossipov – Valga PPK Liliana Pajumägi – Viljandi PPK Kaja Peelo – Võru-Põlva PPK

Kandekeskuste parimad Jevgeni Matalassov, Galina Aleksandrova – Haabersti KK Malle Pahk, Margus Kruuseväli – Haapsalu KK Harri Poolakene, Märt Annus, Lia Tartu, Helen Tüll – Hiiumaa KK

Rauno Stüff, Ansi Arumeel, Mait Sooaru ja Aavo Kärmas tunnustavad aasta uuendaja tiitliga pärjatud Maie Naruskit.

Katrin Salura, Kaidi Kiigske, Evelin Väljari, Piivi Mägi – Ida-Harju KK Helju Kuusik, Ehte Jõearu, Moonika Kull, Valentina Borženko – Jõgeva KK Tamara Upaleva, Jelizaveta Ivanõtševa, Olga Smorževskaja, Maksim Seljodkin – Jõhvi KK Niina Bõstrjakova, Robert Klaamas, Ljudmila Endla, Ljudmila Põld – Lasnamäe KK Marina Krainova, Margret Abileid, Sander Koppelmann, Veiko Lodjak – Lääne-Harju KK Anna Krasnova, Jaan Meriniit, Riina Jõe, Galina Kubri – Mustamäe KK Jelena Botsarova, Eduard Tulpahh, Aleksandr Rodionov – Narva KK Annika Aabla, Lii Koch, Gea Sepandi, Mare Lessok – Paide KK Alexander Shabak, Irina Eichler, Ilona Tirp, Aasa Asper – Pirita KK Irja Mardim, Kairi Lipp – Põhja-Tallinn KK Merike Teever, Meelis Määr, Annelii Must, Helina Vinne – Põlva KK Ave Vaštšenko, Saima Saard, Tatjana Hrenova – Pärnu KK Külli Paulus, Evi Leis, Ille Ploom – Rakvere KK Kadi Lee, Inna Moora, Liina Ambos, Dagmar Sillar – Rapla KK Virvi Mihkelson, Enna Mets, Ave Väli, Helju Lõbus – Saaremaa KK Innar Roosipuu, Olga Telebuk, Karl Tael, Kärt Randoja – Tartu KK Kadi Kängsepp, Helle Uibo, Kaidi Kängsepp, Meelis Eglit – Valga KK Elle Sillaots, Aino Meremaa, Rösler Jaanika, Geoffrey Longhurst – Viljandi KK Eve Osi, Kaija Sarepuu, Mati Mee, Kalmer Hannust – Võru KK

Kandepunktide parimad Kristi Jõgismaa, Marje Nikkel, Malle Reisel, Elle Rõõs – Lihula KP Vaike Maal, Reet Aanja, Virve Vilms, Riin Sirkas – Kehra KP Natalja Kaljusaar, Jaana Ojasalu, Leili Liivand, Kesti Salumäe – Kuusalu KP Inga Merisaar, Tarmo Kalamets, Kaie Esna, Guido Relvik – Loksa KP Maie Vilson, Jane Pärtels, Riina Randmäe, Reet Indela – Põltsamaa KP Kätlin Ridal, Ljubov Kohala, Tea London, Renne Pärlin – Torma KP Svetlana Kangur, Marina Kekšina – Kohtla-Järve KP Svetlana Arefjeva, Ljudmila Kamakina, Silvi Veiser – Kiviõli KP Aili Suvi, Ursula - Edith Tiidenberg, Sergei Tumanov – Avinurme KP Aarne Malva, Sirje Õismaa, Arvo Reismann, Vladimir Tsvetkov –

Aruküla KP Tatjana Romanov, Merle Kasepalu, Nadezda Petuhhova, Reet Uusberg – Paldiski KP Ainika Nilk, Jaak Paasrand, Maarika Pähkelmann, Merike Paasrand – Rummu KP Milla Raus, Ülle Raagmets, Ene Sinirand – Saku KP Jelena Aidla, Kersti Hein, Maret Tubli, Liisa Mikk – Saue KP Kaie Kalda, Ruth Kalmus, Helle Tuule, Signe Liiv – Turba KP Irina Markova, Tiiu Metsik, Peit Pressraud, Kuno Kipper – Nõmme KP Eda Zaplatina, Leonora Lillepõld, Sirve Räni, Tatjana Kit – Pääsküla KP Marina Boldõreva, Anna Šmarina, Valeri Bodogovski – Sillamäe KP Tiina Saartson, Ester Kutepov, Anne Usutav, Marje Aedma – Türi KP Tatjana Liivar, Tatjana Malõševa, Aili Grauberg, Maria Temper – Maardu KP Reet Uusberg, Anne Meidra, Niina Boklan – Jüri KP Ethel Närep, Õnne Randla, Maire Aparin, Kaja Võsu – Räpina KP A ve Siirak, Luule Kaldre – Kilingi-Nõmme KP Kädi Vahenurm, Laine Loginov, Erki Pool – Pärnu-Jaagupi KP Aili Jürimäe, Maie Laasmaa, Iirika Pakk – Vändra KP Galina Jaštšenko, Lilija Šuvalova, Linda Kärt, Pilvi Karu – Tapa KP Rein Täheste, Helle Kõiv, Rita Lepp, Marika Karron – Väike-Maarja KP Liina Kirs – Tamsalu KP Liane Orgmets, Terje Saaliste, Enely Rüütalu, Aime Vesinurm – Märjamaa KP Urve Tammeaid, Janika Eldemeel, Luist Kaia, Urve Kaasik – Orissaare KP Mari Tellissaar, Mati Otsing, Anne Elber, Anni Leiger – Elva KP Inna Jõgi, Priit Rennit, Katrin Kask, Remo Käärik – Võnnu ja Kallaste KP Mall Palm, Sirje Tagel, Karin Pikk – Otepää PK Merike Lepp, Tamara Zäuram, Dainis Kolesnikovs, Tuuli Kokamägi – Tõrva KP Viivika Sarv, Maie Liibert, Janeke Siig, Malle Mets – Karksi-Nuia KP Piia Mäger, Kalle Mändla, Airi Aruoja, Vilja Krõlov – Mustla KP Ragne Ilves, Maia Morel, Andi Meier – Antsla KP

Infosarv | Märts 2014 | nr 54

5

LÕÕGASTU SPAAS! Valides “Postitöötaja paketi” pakub Estonia SPA Eesti Posti töötajale soodsama hinnaga majutust ja spaateenuseid.

Eesti Post maksab parimate lõputööde eest stipendiumi Kõik diplomi-, bakalaureuse-, magistri- ja doktoritööd, mis on kirjutatud Eesti Posti teemal ja loovad lisaväärtust ettevõttele, on oodatud osalema Eesti Posti lõputööde konkursil, kus parimaid tunnustatakse 1000-eurose stipendiumiga.

Post24 soodustus kõigile töötajatele Post24-l on suurepärane uudis kõigile Eesti Posti töötajatele – lähipäevil saabuvad postkontoritesse, kandekeskustesse ning osakondadesse väikesed kaardid, millega saab kasutada Post24 teenust 25% soodsamalt. Võimalust saab kasutada paki saatmist iseteeninduskeskkonnas vormistades.

Mari Sarjas mari.sarjas@post.ee

Personaliosakonna juhi Kadi Tamkõrva sõnul tekkis idee luua lõputööde stipendiumifond selleks, et motiveerida Eesti Postis töötavaid tudengeid leidma teemasid, mille analüüsimine ja uurimine ka ettevõttele kasulik oleks. Ühtlasi lisas ta, et nii on võimalik ühtlustada akadeemiliste aine- ja uurimistööde kirjutamise põhimõtteid.

“Igal aastal kirjutatakse mitmeid töid, kus kasutatakse Eesti Posti sisest informatsiooni, kuid hetkel on teadmata, kui palju, mis teemadel ja millise kvaliteediga need tööd on kirjutatud,” ütles Tamkõrv.

Ajakava ja nõuded edastab personaliosakond hiljemalt juunikuus.

Stipendiumitele kandideerimise täpse ajakava ja nõuded edastab personaliosakond töötajatele hiljemalt juunikuus. Stipendiumid antakse koolilõputöödele, mis on kaitstud jooksva õppeaasta jooksul. Stipendiumite väl-

Oluline teada: • Tudeng annab töö kirjutamise soovist personaliosakonnale e-kirjaga teada. Kõikide tööde tegemisel tuleb saada personaliosakonnast kooskõlastus. jaandmise komisjon moodustatakse igal aastal eraldi sõltuvalt esitatud lõputööde sisust. Komisjonil on õigus jätta stipendiumid täies mahus välja andmata, kui kvaliteetseid lõputöid pole või esitatud tööde sisu pole ettevõttele piisavalt väärtust loov.

Selleks, et ettevõttel oleks ülevaade kirjatöödest ning tagatud oleks Eesti Postiga seonduva konfidentsiaalse info korrektne käsitleme, on loodud akadeemiliste aine- ja uurimistööde kirjutamispõhimõtted Eesti Postis. Põhimõtted kehtivad kõigile Eesti Posti töötajatele, sealhulgas lapsehoolduspuhkusel viibijatele. •

• Tudeng valib lisaks koolipoolsele juhendajale juhendaja ka Eesti Posti töötajate seast.

• Aine-ja uurimistööd ei tohi sisaldada postisaladust ega tohi kahjustada Eesti Posti, klientide või koostööpartnerite huve ja õigusi.

• Enne uurimistöö tegema hakkamist täidab tudeng ära uurimistöö registreerimise vormi ning saadab selle aadressile haridus@post.ee.

• Peale uurimistöö valmimist ja enne esitamist koolile saadab tudeng valminud töö pdf-formaadis aadressile haridus@post.ee.

• Kõik tööd, mis on kirjutatud Eest Posti teemal ja loovad seejuures lisaväärtust ettevõttele, on oodatud osalema Eesti Posti lõputööde konkursil, mille parimaid tunnustatakse rahalise stipendiumiga.

• Stipendiumite väljastamise eesmärk on motiveerida töötajaid uurima ja kirjutama Eesti Posti jaoks olulistel teemadel ning soodustada töötajate hulgas kõrghariduse, magistri- või doktorikraadi omandamist. 2014. aastal on planeeritud välja anda kuni viis 1000 euro suurust stipendiumi.

Digitaalse haiguslehe puhul teata personaliosakonnale selle lõpukuupäev Kuna selle aasta alguses on paralleelselt kasutusel nii paberil kui ka elektrooniline haigusleht, edastab ka Eesti Post nüüd haigekassale haiguslehti elektrooniliselt. Töötajal tuleb haiguslehe lõppedes võimalikult kiiresti öelda personaliosakonnale haiguslehe lõppemise kuupäev.

Kui arst annab töötajale paberil haiguslehe, siis tuleb see edastada esimesel võimalusel personaliosakonda. Kui aga arst edastab haiguslehe andmed elekt-

6

rooniliselt, siis ütleb ta töötajale haiguslehe lõppemise kuupäeva, mis tuleb edastada kas suuliselt või e-kirja teel personaliosakonnale. Personaliosakond näeb riigiportaalis lõppenud haiguslehti ja saab need edastada haigekassale maksmiseks.

Paberil haiguslehel ei ole enam töötajate arvelduskonto andmeid.

Hüvitise saaja saab oma arvelduskonto andmeid vaadata ja muuta kodanikuportaalis www. eesti.ee, logides sinna sisse IDkaardi, mobiil-ID või panga kaudu.

Infosarv | Märts 2014 | nr 54

Kui kodanikuportaali pole võimalik kasutada, saab oma arvelduskonto andmeid muuta ka haigekassa kodulehel olevat avalduse blanketti kasutades. Avaldus tuleb sellisel juhul edastada haigekassale Harju Haigekassa osakonda aadressil Lastekodu 48, 10144 Tallinn või e-mailile harju@haigekassa.ee (e-mailiga saadetud avaldus peab olema seostatav avalduse saatjaga).

Haigekassas on igal kindlustatul üks arvelduskonto ning kõik rahaliste hüvitiste ülekanded tehakse isiku viimati esitatud arvelduskontole.

Kui varem maksis haigekassa haigushüvitise välja ühe kuu jooksul, siis nüüdsest makstakse see alates kahe päeva möödumisest haiguslehe lõpust. Kiire haigushüvitise kättesaamise eelduseks on aga personaliosakonna kohene teavitamine haiguslehe lõpust.

Rohkem infot saad lugeda haigekassa kodulehelt www. haigekassa.ee või küsida personaliosakonnast aadressil personal@post.ee. •

Pakiautomaaditeenuse arendusjuhi Reedik Poopuu sõnul on sooduskood hea võimalus Eesti Posti töötajatel pakiautomaadi teenuse kasutamisel käsi valgeks saada. Oleme saanud töötajatelt tagasisidet, et paljud pole veel ise Post24 pakiautomaate kasutanud. Tahame seda kogemust aga kõikidele töötajatele pakkuda, kuna see on lihtne ja mugav," ütles Reedik. "Tehke ettepanekuid, kuidas saaksime areneda ja aidake meil teenus paremaks muuta," kutsus ta kõiki tagasisidet andma.

Reediku sõnul annab sooduskoodi kasutamine suurepärase võimaluse üllatada oma lähedasi tore-

da saadetisega. Sama teeb iga kuu üle saja tuhande Eesti Posti kliendi.

Kõikidel Eesti Posti töötajatel on võimalik soodsama hinnaga pakki saata, vormistades see internetis iseteeninduskeskkonnas www.post24.ee/ iseteenindus.

Soodustus kehtib teenusele pakiautomaadist pakiautomaati ja sooduskoodi saab kasutada kuni 30. juunini 2014. Aasta teisel poolel jagame kõigile töötajatele välja uued koodid, mis kehtivad samuti pool aastat ehk kuni 2014. aasta lõpuni.

Sooduskaardi peal on kirjas igale töötajale väljastatud personaalne kood, mis on üks osa tööandja väärtuspakkumisest ettevõtte töötajatele. •

Koosolekuruumid teevad ilma 12. veebruaril välja kuulutatud peakontori koosolekuruumide nimekonkursile tuli üle kogu Baltikumi 31 pakkumist. Konkursi võitis intranetihääletusel 200 häält kogunud ilmastiku- ja taevanähtuste teema.

Ilmastiku- ja taevanähtuste teemal oli kaks autorit: Anneli Undrest ning infologistikadivisjoni arendusosakond. Väga sarnaste pakkumiste tõttu otsustas komisjon need võimaliku ebaõigluse tekkimise vältimiseks ühendada. Võiduidee autorid olid ka ise üllatunud, et nad nii sarnased ideed välja käisid. „Sain nimekonkursil osalemiseks inspiratsiooni sombusest ilmast ning armastatud ütlusest „väike

päike olgu igas päevas“. Nii tunduski konkursile ilma teema pakkumine loomulik,“ kirjeldas Anneli Undrest, kuidas ta ideele tuli. „Otsustasime konkursil täietõsidusega osaleda ning õigesti tegime. See võistlus, hääletamisprotsess ja võit on toonud palju lihtsaid ja positiivseid emotsioone muidu raskes tööperioodis,“ kirjeldas konkursi olulisust ILD arendusosakonna esindaja Maris Leivategija hoopis töötajate võtmes.

Peakontoris on 13 koosolekuruumi, mis nimetatakse ümber ja kujundatakse ajapikku vastavalt nende eripäradele ilmastiku- ja taevanähtuste temaatikaga. Uute nimedega harjumise ajal kasutame kindlasti ka seniseid numbreid ja tähiseid. •

POST24 LOGISTIKAETTEVÕTETE VÕRKPALLIS KOLMAS Neljandal Eesti logistikaettevõtete võrkpalliturniiril "Euroalus" tõusis pjedestaalile ka Post24 võistkond, saavutades Via3L ja Linfordi järel kolmanda koha

Eesti Post võitis Talispartakiaadi

Kõik sulgpalli mängima

Märtsi esimesel nädalavahetusel Otepääl ja selle ümbruses toimunud Eesti Ettevõtete Talispartakiaadi parim firma oli Eesti Post, kes edestas 28 ettevõtte arvestuses teiseks tulnud Swedbanki ja kolmandaks platseerunud Tallinna Linnatranspordi AS-i.

Indrek Raig indrek.raig@post.ee "Väsitav, aga õnnelik," võttis võistluspäevad lühidalt kokku hankegrupi juht Heleri Kirss, kes ise jäi kahjuks mitmel alal napilt medalist ilma. "Oli meeleolukas ja sportlik nädalavahetus! Orienteerumismaastik suurte reljeefsete vormidega nõudis head jooksuvormi ning retrohõnguline puusuusasprint oli isegi pealtvaatajale valus vaadata, rääkimata tublide osalejate suurest pingutusest nendel tõusu võtta. Kolleegid tegid taaskord suurepärast tööd igal alal ja on ainult au olla osa sellisest suurest ja sportlikust ettevõttest ning anda sellele ka oma panus!" ütles Kirss.

Kuigi tavapäraseid suusaradu kaunistab praegu valdavalt muld, siis on Tehvandil endiselt sõidetav täiesti korralik suusarada ja ilma kiuste suudeti korraldada ära ka kõik suusaalad.

Üksikaladest kõige hinnatum esikoht saavutati mälumängus.

"Arvan, et Talispartakiaad õnnestus jälle hästi," ütles Firmaspordi esindajale antud intervjuus Eesti Posti digiteerimisteenuste osakonna juhataja Anneli Undrest. "Võistlused olid lahedad, oli palju uusi alasid. Kuna mujal lund pole, oli siin kindlasti tavapärasest rohkem võistlejaid ja kõrgem tase," märkis Undrest. Üksikaladest kõige hinnatum esikoht saavutati kindlasti mälumängus, kus osales kokku 64 tiimi ning Eesti Posti võitjameeskonnas lõi kaasa ka juhatuse esimees Aavo Kärmas. "Üldjuhul ongi läinud nii, et saame hea koha kas mälumängus või võrkpallis. Seekord oli siis taas mälumängu kord (võrkpallis jäädi viiendaks: toim.)," analüüsis oma

1.) Sigrid Rüütel osalemas laskesuusatamise teatevõistlusel. 2.) Otepää kirjakandjad Liia Piho ja Mall Palm valmistumas 1 km võimsussõiduks. 3.) Birgit Patrice Baumer kommunikatsiooni-ja turundusosakonnast läbimas elu esimest orienteerumisvõistlust.

panust üldvõitu Kärmas. "Samuti tahan tänada kõik neid tublisid inimesi, kes Eesti Posti esindasid ja meie lippu taaskord kõige kõrgel hoidsid," lisas Kärmas.

Esimest korda talimängude karuselli kaasa teinud Marion Adusoo Tallinna Kullerpunktist nentis, et oli palju raskem, kui oli oodanud. "Tase oli üllatavalt kõrge igal alal. Korraldus oli super, minu jaoks kõik uus ja huvitav. Tervis pidas vastu, füüsiliselt midagi ülekooramavat polnud," rääkis ta.

Oma tulemusi kommenteerides ütles Marion, et varu jäi veel kõvasti. “Jalgpallis olime taktikaliselt lihtsalt nõrgad." Kaasa tehtud aladest jäi Adusoo taliorienteerumises pronksile, jalgpal-

lis neljandaks ja 100 m suusasprindis viiendaks.

Mängudel osales töötajaid ka Otepäält. Näiteks teist aastat järjest 1 km võimsussõidu ülekaalukalt võitnud Valga kandekeskuse autojuht Liia Piho ütles, et kaal on tema relv: "Kui oled nii raske, siis on hea, et selline ala kavas on. Aga üldiselt julgustan kõiki inimesi suusatama minema, vaatamata sellele palju nad kaaluvad või kui kiiresti nad sõidavad. Kindlasti osalen järgmine aasta uuesti," õhkus Liialt optimismi. Võimsussõit on ala, kus lisaks saavutatud ajale võetakse arvesse ka võistleja kaal.

Lisaks sai Liia veel tubli 14. koha 54 naise arvestuses ka discgolfis.

Kokku osales talispartakiadil

üle 600 võistleja 16-l alal: taliorienteerumine, reesõit, puusuusasprint, mälumäng, korvpall, võrkpall, saalijalgpall, murdmaasuusatamine, kalapüük, 1 km võimsussõit, Tehvandi tõusu sprint, petank, 100 m suusasprint, discgolf, firmajuhtide mitmevõistlus ja laskesuusatmise teatevõistlus.

Eesti Ettevõtete Kevadspartakiaad toimub juba 11.-12. aprillil Tallinnas. Kui teate meie tublide töötajate seas julgeid, kes sooviksid osaleda males, palun andke sellistest kolleegidest märku spordiklubi@post.ee. Võisteldakse veel ka curlingus, bowlingus, kardisõidus, lamades surumises ja nooleviskes. •

Sulgpall pakub mängulusti, tekitab hasarti ja annab võhma juurde. Nüüdsest avasime spordiklubis ka sulgpallisektsiooni, mille raames saavad kõik tulla harjutama.

Kui me mõtleme sõnale sulgpall, siis tavaliselt meenub kuskil lapsena vabas õhus mõned korrad toksitud pallimäng, mida ei saanud tuulega mängida ja mille pall kippus kogu aeg ära kaduma. Samas pole tegemist sugugi mitte ainult kalambuuriga. „Sulgpall on tore ja lihtne mäng. Lisaks heale füüsilisele koormusele pakub sulgpall ka pallimängule omast põnevust ja võimalust teha trenni teistega koos,“ tõi välja sulgpalli plussid Eesti Posti sulgpalliaktivist Toivo Vällo sorteerimisosakonnast. „Ma ei ole kunagi varem sulgpalli mänginud. Lapsena sai seda küll vist proovitud ja ega ma rohkem midagi ei teadnud kui, et pallile tuleb pihta saada.

Tegelikult on see hoopis teine mäng,“ ütles sulgpallitreeningutel aktiivselt osalev Ene Andre siseauditi osakonnast .“Otsisin tükk aega väljundit, mida teha kui tervis enam joosta ja suusatada ei luba. Sulgpallis saab mänguliselt liigutada ja võhma juur-de. Samuti tekib lahe hasart.“ „Mulle meeldib tegelikult väga squash, aga peale vigastust sellega tegeleda ei saanud ja hakkasin mõtlema muudele võimalustele. Sulgpall sobib selleks väga hästi. Olen siiamaani niisama suviti toksinud.

Tuttavate inimeste ja hea seltskonnaga on tore iganädalaselt koos käia ja ühiseid asju teha. Üldiselt sobib see mulle ka kui

keskmiselt suurema kehamassiindeksiga inimesele väga hästi,“ kommenteeris oma armastust sulgpalli vastu Priit Paesalu infologistikadivisjoni arendusosakonnast.

Jaanuarist alanud kooskäimistel on kohal käinud juba üle paarikümne erineva huvilise.

Lisaks mängimisele püütakse teha treeneri näpunäidete järgi ka tehnikaharjutusi ning juba 16. märtsil ootab soovijaid ees sõprusmatš sulevirtuoosidega G4S-ist.

Eesti Posti spordiklubi sulgpallitreeningud toimuvad pühapäeviti Tallinna Tondiraba sulgpallikeskuses treener KarlRasmus Pungase juhendamisel. Osalema on oodatud kõik huvilised olenemata soost või tasemest. Väljaspool Tallinna saavad kõik soovijad käia sulgpalli mängimas 50% allahindlusega Tabasalu Spordikeskuses, Turba Spordihoones, Jõhvi Spordihallis, Pärnu Tennisekeskuses, Võru Spordikeskuses ja A. Le Coq Spordimajas Tartus.

Lisaks sulgpallile pakub Eesti Posti spordiklubi oma liikmetele veel võimalust käia tasuta mängimas ka teisipäeviti kell 18 Lilleküla gümnaasiumis võrkpalli ja neljapäeviti kell 20.30 Tallinna tööstushariduskeskuses korvpalli.

Kui soovid treeningutega liituda, anna endast märku spordiklubi@post.ee. •

HUVITAVAID FAKTE SULGPALLI KOHTA: • Sulgpallis läbitakse ühe mänguga üle poole pikem distants kui tennises ja seda poole lühema ajaga. Ühtlasi sooritatakse kaks korda rohkem lööke • Sulgpall sai olümpiaspordialaks 1992. aastal Barcelonas • Tüüpilises kahegeimilises mängus jookseb sulgpallur ligikaudu 1,6–2 km • Sulgpall on kiireim reketispordiala maailmas: palli kiirus võib ulatuda kuni 420 km/h • Parimad sulgpallid tehakse hanede vasaku tiiva all kasvava-test sulgedest. Kahe sulgpalli valmistamiseks on vaja vähemalt kolme hane • Kaks kõige tugevamat sulgpalliriiki on Hiina ja Indoneesia, kes on kahepeale kokku võitnud 70% kõigist arvestatavatest võistlustest

Infosarv | Märts 2014 | nr 54

7

Digitaalse allkirja andmine on imelihtne Eelmisel aastal alustas Eesti Post töölepingute digitaalset allkirjastamist ja tänaseks hetkeks liiguvad finantsdivisjonis, äridivisjonis ja infologistikadivisjonis töölepingud minutitega ühest arvutist teise. „Juhul kui töötaja digitaalselt allkirjastatud töölepingu kaotab või kogemata kustutab, võiks ta pöörduda personalispetsialisti poole, et saada dokumendist uus eksemplar,“ soovitas Kersti.

Siim Potter siim.potter@post.ee Eesti Posti personaliosakonna juhataja Kadi Tamkõrva sõnul minnakse digiallkirjastamisele üle sammhaaval ja sellel aastal liituvad projektiga administratiivdivisjoni, logistikadivisjoni ning postiteenuste divisjoni töötajad. „Digitaalseid allkirju kasutades hoiame kokku palju väärtuslikku tööaega ja paberit. Seega on asjaajamine nii personaliosakonnale kui lepingut sõlmivale töötajale mugavam ja kiirem. Dokumentidele allkirja andmiseks kuhugi spetsiaalselt kohale tulema ei pea, vaid kõik toimingud saab tehtud ID-kaardi lugejaga varustatud arvutist,“ täpsustas Tamkõrv.

Ei maksa karta! Arvuti on ise tark ja küsib.

Personalispetsialist Kersti Kalm tegeleb Eesti Postis digitaalselt allkirjastatud dokumentidega iga päev ja tema sõnul ei pea töötajad seda protsessi üldse kartma.

Kersti ütles, et töölepingud säilitatakse arhiveerimiskindlas formaadis elektroonilistes kaustades ning igale töötajale on loodud isiklik kaust, kuhu tema dokumendid kokku kogutakse. Samamoodi teevad ka kõik teised ettevõtted, näiteks riigiarhiiv ning erinevad riigiasutused, sest see on kindlaim viis säilitamaks töösuhtega seonduvaid dokumente aastakümneid.

Eesti Post on hetkel sõlminud üle 250 digitaalse töölepingu.

Hiljuti töölepingule digitaalse allkirja lisanud Varstu postkontori klienditeenindaja Ruth Soe on digitaalses allkirjastamises juba vana kala. „Igal aastal annan korteriühistu aruandele digitaalse allkirja,“ täpsustas Ruth.

Tema jaoks ei ole arvuti kasutamine keeruline ja ka esimest korda seda tehes oli digitaalse allkirja andmine lihtne. „Ei maksa karta!

Arvuti on ise tark ja küsib, mida vaja. Eesti Posti töötajad saavad kõigega hakkama. Lihtsalt olge julged!“, soovitas Ruth neile, kel digitaalne allkirjastamine tulevikus ees seisab.

Ka äriklienditeeninduse vastutava klienditeenindaja Larissa Monahhova sõnul pole töölepingule allkirja andmises midagi keerulist.

Ta on neli-viis korda ka enne dokumente digiallkirjastanud. „Peab olema tähelepanelik ja mõnikord on vaja uuendada ID-kaardi programmi,“ andis Larissa lihtsad nõuanded.

Eesti Post on hetkel sõlminud üle 250 digitaalse töölepingu. Eestis on kasutusel üle 1,2 miljoni ID-kaardi ja digitaalselt allkirjastatud dokumentide arv läheneb 150 miljonini.

ID-kaarti saad taotleda Kodakondsus- ja Migratsioonibüroo teenindustes, Eesti Vabariigi välisesindustes, posti või e-posti teel. •

DIGIALLKIRJASTAMINE Tavaallkirja anname paberi ja kirjutusvahendiga. Digitaalallkiri on väljendatud matemaatiliselt, tagades keerukate meetodite ja arvutuste abil allkirja õigsuse ja võltsimiskindluse.

Digitaalallkiri on seaduse silmis võrdne omakäelise allkirjaga.

Kõik Eesti ametiasutused on kohustatud vastu võtma digitaalallkirjastatud dokumente.

Personalispetsialist Kersti Kalm näitab, kuidas digiallkirja anda.

Personalispetsialist Kersti Kalmu soovitused: • Personalispetsialist saadab töötaja e-posti aadressile ettevõtte esindaja digiallkirjaga dokumendi, millele töötaja saab lisada enda digiallkirja • Kõigepealt salvesta dokument e-kirjast arvutisse ja pärast dokumendiga tutvumist allkirjasta see • Digilallkirja andmiseks peab olema arvutil ID-kaardi lugeja, digiallkirjastamise programm ning töötajal kehtiv ID-kaart ja ID-kaardi PIN-koodid.

• Digitaalseks allkirjastamiseks sisesta sisestada PIN2-kood.

• Enne dokumendi tagasi saatmist veendu, et failil on küljes kaks digiallkirja (nii töötaja kui ettevõtte esinedaja allkiri) Loe täpsemalt: www.id.ee

Digitaalse allkirja eelised: • Digitaalselt allkirjastatud dokumendist saab teha lõpmatu koguse juriidiliselt võrdseid koopiaid. Enam ei pea muretsema ainsa koopia turvalise arhiveerimise pärast.

• Digitaaldokumendid ei võta ruumi.

• Digitaaldokument ei vaja paberit, printerit ega muid üleliigseid ressursse.

• Dokumente ei ole vaja kuhugi kohale viia. Nad lähevad vajalikku kohta ise - e-posti teel.

• Samuti on dokumendihaldustarkvara kasutamisel võimalik digitaalseid dokumente kiiremini leida ning väga erinevate kriteeriumite alusel arhiveerida.

Allikas: www.id.ee

8

Infosarv | Märts 2014 | nr 54