Infosarv 2014 mai

ANSI ARUMEEL: Eesti e-kaubandus on alles lapsekingades

NIPIKAS: Kevadväsimuse vastu aitavad tants ja mesi

KOGEMUS: Kontorirott Hiina müüri lammutamas > lk 2

> lk 8

> lk 4

EESTI POSTI SISELEHT | Mai 2014 | nr 55

Eestlasi meelitab Aasia internetipoodidest kaupa tellima soodne hind ja tasuta transport. Tänu sellele on Eestisse saadetavate tähitud maksikirjade hulk hüppeliselt kasvanud ning toonud tööd juurde kirjasorteerimisosakonnale, kuhu on juurde värvatud viis töötajat.

Siim Potter Kuigi Hiina saadetistega kasvab Eesti Posti töökoormus, suureneb samas tempos ka käive. Võrreldes eelmise aastaga on riiki sissetulevate saadetiste käive kasvanud kolmandiku võrra.

Eestlane on väga tubli e-poest tellija Postiteenuste divisjoni juht Kaido Padar selgitas, et eestlased on avastanud enda jaoks Hiina epoed, kust tellitakse odavat kaupa pikast tarneajast (15-60 päeva) hoolimata. Lisaks soodsale kaubale pakutakse tihti ka asjade tasuta kohaletoomist. „Eestlane on väga tubli e-poest tellija,“ kinnitas Padar.

Ta selgitas, et eestlaste jaoks on välja kujunenud kolm kindlat riiki, kust tellitakse – Inglismaalt, Saksamaalt ja Hiinast. Seejuures on kõige rohkem kasvanud Hiinast

tellitavate pakkide arv. Kui aasta tagasi jaanuaris telliti sealt umbes 30 000 pakki, siis tänavu jaanuaris saabus Hiinast 75-80 000 pakki.

Eelmise aasta esimese kolme kuuga saabus Eestisse umbes 85 000 tähitud maksikirja. Sel aastal on saadetiste arv ligi kolm korda suurem, küündides üle 250 000.

Võrreldes 2012. aastaga on rahvusvaheliste tähitud maksikirjade maht kasvanud 500 protsenti. „On toimunud e-kaubanduse plahvatuslik kasv ja jõuluaeg ei ole veel läbi saanud. Tavaliselt on pärast jaanuarit pakkide arv langenud, aga tänavu ei ole meil veel puhkust ka aprillis,“ nentis Padar. „Tähitud maksikirjade kasvanud mahud on tublisti suurendanud ka kirjakandjate kohustusi, kes peavad mitmekilosed pakid isiklikult saajale kohale toimetama.

Teistes riikides on olukord lahendatud nii, et raskemad ja suuremad saadetised suunatakse väljastamiseks pakiautomaati või postiasutusse,“ kommenteeris Padar.

Kaido Padar ütles, et kirjakandjate koormuse vähendamiseks plaanib sellist muudatust ka Eesti Post, kes asub seda lähiajal konkurentsiametiga arutama. • Hiina müüriks ristitud sisenevate maksikirjade hulk ületab iga kuu uusi rekordeid.

E-kaubandus kasvatas Eesti Posti käivet Auditeeritud majandustulemuste kohaselt kasvas Eesti Posti müügitulu mullu kuus protsenti, kasvu peamiseks veduriks olid e-kaubandusega seotud teenused.

Erik Varma erik.varma@post.ee

Eesti Posti 2013. aasta äritulud olid kokku 56 miljonit eurot, sellest 53,9 miljonit eurot moodustas müügitulu. Eesti Posti ärikulud olid

mullu kokku 53,7 miljonit eurot.

Post24 pakiautomaatide teenuste maht Baltikumis kasvas mullu 455 protsenti. Leedus kasvasid mahud poole võrra, Lätis ligi viis korda. Ka Eesti pakimahud kasvasid mullu kolmandiku võrra. Möödunud aastal saadeti Eesti Posti kaudu 2,8 miljonit pakisaadetist.

Rahvusvahelisi maksikirju saa-bus Eestisse 2013. aastal ligi 1,9 miljonit ehk veerandi võrra rohkem kui aasta varem. Üle 40

protsendi kõikidest Eestisse saabuvatest saadetistest tuleb Hiinast.

Järjest rohkem avastavad ekanalite võimalusi lisaks pakisaatjatele ka ärikliendid, kellest innovaatilisemad on suure osa oma arvetest, dokumentidest ja kirjavahetustest kolinud digiruumi.

Peamiselt Eesti Posti äriklientidele suunatud arvete lahenduse maht kasvas mullu 84 protsenti. Eesti Posti eArvekeskuse kaudu liikus eelmisel aastal 7 miljonit arvet.

Samal ajal vähenes traditsiooni-

liste paberkirjade saatmine 6 protsenti ja perioodika saatmine 2 protsenti. Kokku saadeti 2013. aastal veidi üle 29 miljoni kirja.

Eesti Posti nõukogu esimehe Meelis Atoneni sõnul näitavad majandusetulemused selgelt, et logistikateenuste turg on muutunud ning Eesti Post on suutnud kiiresti kohaneda olukorras, kus traditsiooniliste postiteenuste mahud vähenevad. „Eesti Posti strateegilised eesmärgid näevad ette laienemist uutesse

valdkondadesse, ennekõike logistikas ja infologistikas. Seda me oleme ka teinud,“ kinnitas Atonen.

Eesti Posti juhatuse esimees Aavo Kärmas kinnitas, et jõuline laienemine ja kiire kasv Baltikumis on Eesti Posti lähiaastate üks peamisi eesmärke. “Vaatame Baltikumi kui oma koduturgu, ka kliendid näevad Balti riike ühtse turuna. Kasvunumbrid annavad kinnitust, et Läti ja Leedu turgudele laienemine oli õige samm.”

Kärmas lisas, et tänavu laieneb

Eesti Post Baltikumi ka e-teenustega ning hakkab lisaks pakiteenustele pakkuma ka digiarvete ning digitaalse infohalduse teenust.

Eesti Post on riigile kuuluv äriühing, kus töötab 2503 inimest.

Eesti Posti kontserni kuuluvad emaettevõttena AS Eesti Post ning tütarettevõtetena Leedus Unipakas UAB, Lätis Post24 SIA. •

“Praegusel hetkel tuleb ausalt tunnistada, et universaalse postiteenuse mahud vähenevad meeletult ja see sunnib ettevõtet pisut oma tegevusi ümber vaatama.” Meelis Atonen, Vikerraadio, 5. mai 2014

Meie oma Hiina müür Suur Hiina müür lookleb 21 169,18 kilomeetrit läbi Hiina. Selle on rajanud riiki valitsenud dünastiad, et end mongolite ja türklaste eest kaitsta.

See märkimisväärne rajatis ei ilmunud lihtsalt üle öö. Suure Hiina müüri ehitusega alustati 220 eKr ja lõpetati alles 17. sajandi alguses.

Seda ehitasid miljonid inimesed samaaegselt.

Halastamatu valitsejana tuntud Qin Shi Huangdi rakendas riigis „wu“ ja „shi“ süsteemi, et rohkem töölisi müüri ehitusse kaasata.

Süsteemi järgi moodustasid viis perekonda ühe „wu“ ja kümme perekonda „shi“. Kui üks inimene perekonnagruppidest seadust julges rikkuda, ei kandnud ta karistust üksi. Kuriteo raskusest olenevalt saadeti müüri ehitama kas viis või kümme perekonda.

Mida on hiinlased kahe tuhande aasta jooksul ehitanud, nad nüüd ka lammutavad. Nimelt on halvad otsused põllupidamises toonud kaasa Hiina lääneosa kõrbestumise. Suured liivatormid on tänaseks Gansu provintsis lammutanud kõik vahitornid. Suure Hiina müüri 4,8-meetrisest kõrgusest on alles vaid 2,1 meetrit.

Tahtmatu tegevuse kõrval võib siin maailmas näha ka sihilikku Hiina müüri lammutamist. Meie kirjasorteerimises võib tihtilugu tunnistada, kuidas kümned töötajad e-kaubanduse viljadest kerkinud müüri lammutavad ja selle segmente üle Eesti saadavad.

Vohav e-kaubandus pakub meile suurt väljakutset kõige paremas võtmes. Tõepoolest, see on andnud meile mõned kõvad pähklid järada, kuid ilma probleemideta ei oleks meil paljusid suurepäraseid lahendusi.

Nii on vahepeal lammutamatult suure Hiina müürina paistnud tähtmaksikirjade konteinerite tõttu mitmed inimesed tee Eesti Posti leidnud.

Usinalt tööd tehes ei tohi aga tervist unustada. Et kevadväsimus või haigused meid jalust ei niidaks, tuleb tervise hoidmise nimel tegutseda. Seda on teinud paljud Eesti Posti spordiklubi liikmed, kes alatasa lisaks tööjuures säramisele seda ka pjedestaalil teevad.

Selleks, et jõuaksime mistahes müüre ka edaspidi lammutada, soovin kõikidele Infosarve lugejatele tugevat tervist ja ilusat lehekuud!

Kelli Talving Infosarve toimetaja

KIRJAKAST Tere tüdrikud siälpuõl merd!

Eve Laos Mia kirjuta teitele lugõmisõks tõestsündün luu, kudas mia postkontori häire piäle vällä pidi minema.

Sie oli minevä sügüse. Üese kella 2-paiku. Tillevoni piäle tuli miol häire—Kihnu side alarm!

Mitte kudagi ei tahaks soojast tuast südäüese vällä minnä. Tõusi sängüst üles. Kartsi natukõ kua. Oli ju meri allõs lahti ning mine tiä kis ülemere siia paha tegema tuln ond!

Mõtlõsi, et võta oma koera Daffy kua omaga ühes. Siädsime rihma kaela ning hakkasimõ ruttu postkontor tulõma. Vääes oli pime, torm ning natukõ sadi vihma kua. Väräväst vällä kierdes taskulambi valgusõs nägi, et mio kass Pedro tulõb kua meitegä. Õnnõks ei olõss sissemurdmist, läksime jälle kolmõngõst koo taha kohe. Käusimegi sedasi kolmõngõst sides ää. Küll miol oli turvalinõ.

Kui mia vahel seda olukorda meenuta, ikka tieb naapaelu miolõ naeru! •

Vaatamata mobiilimaksete ja e-panganduse edule on Eesti e-kaubandus veel üsna lapsekingades. 2013. aastal ostis e-kanalite kaudu kaupu vaid 36% inimestest, millega oleme kogu Euroopa arvestuses „Harju keskmised“.

Ansi Arumeel ansi.arumeel@post.ee Vaatamata mobiilimaksete ja e-panganduse edule on Eesti e-kaubandus veel üsna lapsekingades. 2013. aastal ostis e-kanalite kaudu kaupu vaid 36% inimestest, millega oleme kogu Euroopa arvestuses „Harju keskmised“. Vaadates aga viimase aastaga hoogustunud kasvunumbreid, on tõenäoliselt aja küsimus, mil tänastele Euroopa e-kaubanduse hiidudele nagu Suurbritannia ja Holland end tihedalt kannule võtame.

Eurobaromeetri andmetel kasvas 2013. aasta jooksul kohalikelt e-poodidelt kaupu ostnud inimeste arv 16%, väljaspoolt Eestit ostis aasta jooksul aga isegi 62% rohkem. Kasvutrendi kinnitab ka Eesti Posti klientide käitumine. Näiteks on tänavuse esimese kolme kuu jooksul saabunud Eestisse juba rohkem rahvusvahelisi tähtmaksikirja kui 2012. aastal kokku. Eriti populaarseks on saanud Hiina veebipoodidest kaupade tellimine ning ühised sõprade-töökaaslaste tellimused suurtesse spordikaupade, olmetehnika ja kosmeetikakaupade e-äridesse.

Neid numbrid vaadates peaks Eesti e-poodnik mõistma, et võistelda tuleb globaalses kategoorias. See võib tunduda üllatav, kuid Eesti tarbija on tõesti nõus tellima 60-päevase tarneajaga toodet, mida ta sobimatuse korral tõenäoliselt tagastama ei hakka. Selle ebamugavuse kaaluvad ülesse imeodavad hinnad ja väga lai tootevalik. Tallinna Kaubamaja konkurent pole enam Rocca al Mare keskus, vaid ASOS, Rahva Raamatul mitte Apollo, vaid Amazon.

Selge on see, et Eesti e-poed ei suuda suurte kaubandushiidudega odavuse ja kaubavaliku osas konkureerida, kuid nutikas kaupmees leiab üles globaalsete suurtegijate nõrkused. Kahekuulise tarnetähtaja asemel suudavad Eesti e-poed näiteks juba täna pakiautomaatide kaudu kauba kohale tarnida järgmiseks päevaks. Kaupa saab tasuta tagastada ja epoele kui ettevõttele ei ole see teab mis suur kulu.

Olles huvitatud kohaliku e-kaubanduse arengust, on Eesti Posti aren-

Toimetaja: Kelli Talving, 625 7283

Toimetus: Pallasti 28, 10001, Tallinn, 625 7104, e-post toimetus@post.ee

Kujundaja: Grete Siim

Trükk: POS Print

Tellimine ja levi: Anne-Katrin Esken

Väljaandja: AS Eesti Post, kommunikatsiooni- ja turundusosakond

dustiimi töölaual mitmeid teenuseid, mis lahendavad e-kaupmehe jaoks peamisi kitsaskohti.

Näiteks on soodsama tarnelahenduse ootusele hästi vastanud pakiautomaadi kanal, kus saame pakkuda teiste tarnekanalitega võrreldas paremat hinda.

Samuti oleme edukalt Riias katsetanud pakiautomaatide sama päeva tarneid. Kindlasti on võimalik läbi pakiautomaatide nn sama-päeva-tarnet teha kuluefektiivsemalt kui nt kullerkanalis. Kuna kättetoimetamine on e-kaubanduse jaoks pea ainuke jaotuskanal, siis leian, et kindlasti ei saa olla see koht, kus alati otsida kõige odavamat lahendust. Tähelepanu tuleb pöörata nii kättetoimetamisviiside valikule kui ka kiirusele.

Makselahenduste alal on Eesti Post koos tütarettevõtte Maksekeskusega toonud turule mitmeid lihtsaid ja käepäraseid uuendusi. Ühe tehnilise lahendusega saab kaupmees pakkuda kolme makseviisi: pangalink, krediitkaart ja järelmaks. Lähikuudel ootavad jagamist uudised, mis internetis maksmise teevad lihtsamaks - näiteks ühe klikiga tehtavad mikromaksed.

Kõige tähtsamaks eeliseks võiks Eesti e-kaupmehele olla aga ehk see, et ta on suuteline pakkuma tarbijale kaupmehega suhtlemiseks võimalikult laia valikut kohaletoimetamiskanaleid.

Kui klient soovib, on tal võimalus ise kaubale järele tulla nn füüsilisse poodi. Näiteks Cherry.ee statistika järgi eelistavad isegi 70% inimestest ostu korral ise Cherry müügipunkti järele tulemist. Ostjaga näost-näkku suheldes tekib müüjal võimalus luua käegakatsutav kontakt ja end arvutiekraani suhtlusega võrreldes tarbijaga lähemale tuua. Samamoodi on tähtis võimaldada ligipääs kaupluse „külastust“ noorele, kes arvutist enam ei hooligi, vaid soovib seda teha nutitelefoni või tahvelarvuti abiga.

Mugavust hindavale ostjale saavad kaupmehed täna pakkuda võimalikult laia kauba kohaletoimetamise valikut. Eesti Posti kaudu saab näiteks valida kulleriga koju toomist, pakiautomaati või postkontorisse viimist; ka e-poel on võimalus kuller kauba saatmiseks poodi järele kutsuda ja kaup siis vastavalt kliendi soovile kas automaati, postkontorisse või koju toimetada. Kanalite kombineerimine ehk omnikanalite pakkumine loob suurema mugavuse nii ostjale kui müüjale. •

Infosarv on Eesti Posti siseleht. Kõik Infosarves avaldatud artiklid, fotod ja illustratsioonid on autoriõigusega kaitstud teosed, mille kasutuse reeglid on sätestatud autoriõiguse seaduses.

Nende reprodutseerimine ja levitamine ilma Eesti Posti loata on keelatud. Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada.

POSTKASTID KORDA Eestis on umbes 600 000 postkasti, millest 32 000 on väga halvas seisus.

Kirjakandjad saavad uued riided Eelmise aasta lõpus tehti hange kirjakandjate suvise vormiriietuse tellimiseks, et nende kesist töörõivastust parandada. Selle tulemusena on tänaseks sõlmitud 3-aastane leping pikkade pükste, vestide, polosärkide, nokamütside, softshell jopede ning vihmakeepide soetamiseks.

Heleri Kirss heleri.kirss@post.ee Eesti Posti postiteenuste divisjoni juht Kaido Padar ei salga tänast rõivaprobleemi.

“Eelarves oli selleks aastaks riietele vähe raha planeeritud. Meil on head autod ja rattad, kuid riietest on ladu tühi,“ tõi Padar välja arenguruumi kirjakandjate korralike tööriietega varustamises. „Taotlesime olukorra parandamiseks juurde 50 000 €, mis ei kata kahjuks kõikide kirjakandjate uute riiete kulusid,“ nentis Padar tõsiasja, et kõik kirjakandjad ei saa kohe uusi riideid. Ta lisas: „Esmase tulekahju kustutame praegu ära, kuid oleme oma prioriteediks võtnud töötajate heaolu ning riietuse, millest tulenevalt tahame lähiajal kõik kirjakandjad uutesse ja korralikesse riietesse panna.“ Uute riiete puhul on oluline kasutusmugavus, kuna kirjakandjad peavad iga ilmaga oma tööpostil pal ju liikuma. Parimate riiete valimiseks hindas hankekomisjon riiete praktilisust tööülesannete täitmisel

Postkontorite teeninduskvaliteet on paranenud Postiteenuste divisjoni jaemüügi üksus ehk postkontorite võrgu nimi ja struktuur läbib uuenduskuuri. Alates juunist on senise jaemüügi üksuse asemel jaeäri üksus ning jaevõrk jaguneb viieks piirkonnaks.

ning viis peale rõivanäidiste esitamist läbi testkandmised Eesti Posti kirjakandjate poolt.

Kirjakandjad testisid riideid nädalase perioodi jooksul. Peale proovimist andsid nad hinnangu rõivaste mugavusele ning kirjeldasid ka detailide sobivust või segavust.

Tahame lähiajal kõik kirjakandjad uutesse riietesse panna.

Tagasiside oli erinev, kuid seda arvesse võttes leidis hankekomisjon kuldse kesktee. Sellest tulenevalt ei osutunud mõnes tootegrupis edukaks kõige soodsam variant, vaid töötajatelt kõige kõrgema hinnangu saanud riietusese.

Kandekeskustele on saadetud neile eraldatud eelarve ning riiete maksumus. Selle alusel selgitavad kandekeskuste juhid välja, mis ulatuses, mis piirkonnas ning millised riided esmalt vaja tellida on. Nii saavad esmajärjekorras uued tööriided kirjakandjad, kellel täna veel tööriietus puudub või on täiesti läbi kulunud. •

Kelli Talving

selgitas Padar muutuste olulisust ning jaemüügi üksuse prioriteetsust.

Jaemüügi üksus on Eesti Posti selge konkurentsieelis. Sellepärast ettevõte sinna aina enam panustab ja ressursse suunabki.

kelli.talving@post.ee Postiteenuste divisjoni juht Kaido Padar selgitas, et uuendatav struktuur kaasajastab ja tõstab Eesti Posti kvaliteeti. Praegune struktuur töötati välja viis aastat tagasi ning see ei toeta enam uuenenud ettevõtte vajadusi.

Lisaks jaemüügi üksuse ümbernimetamisele jaeäri üksuseks, saab ostuosakonnast jaekaubanduse osakond ja projektijuhtimisosakonnast jaevõrgu projektide osakond.

Postkontorite võrk on meie konkurentsieelis

Lasnamäe kandekeskuse vastutav postitöötleja Piret-Laine Maripuu näitab uusi suveriideid, millele lisanduvad mõned logod.

“Oleme viimastel aastatel palju kasvanud ning teeme seda ka edaspidi, mille tõttu on tähtis üle vaadata üksused, mis tagavad meie klientidele parima klienditeeninduse,” lausus Padar. „Peame kindlad olema, et me Eesti kõige suuremat postkontorite võrgustikku vastavalt selle võimalustele ka ära kasutame,”

Uus hingamine tõstab postkontorite teeninduskvaliteeti.

Padari sõnul on jaevõrk nagu Eesti Posti terekäsi, mis klientidele tervitamiseks ulatatakse. „Meie eesmärk on pakkuda klientidele sooja, meeldivat ja kindlat käepigistust, mis kutsuks neid alati meie juurde tagasi pöörduma,“ kirjeldas Padar ilmekalt meie tulevikuootusi.

Padar lisas: „Meie jaoks on oluline, et klient lahkuks postkontorist talle sobivate lahen-

duste ning hea meeleoluga.“

Tegutseme ühtsema teeninduse nimel Praeguse 13 piirkonnaga on aga keeruline saavutada ühtlast teeninduskvaliteeti. Kvaliteedi ühtlustamiseks vähendame piirkondi viieni, ent suurendame samal ajal oluliselt piirkondlike juhtide haldusala ja vastutust.

Postkontorite uue jaotuse käigus vaadatakse üle ka töötajate informeeritus, töötingimused ja üldine heaolu, et need oleksid vastavad tänapäevasele innovaatilisele ettevõttele.

“Usun, et struktuurimuudatusest võidab kogu ettevõte ning uus hingamine tõstab kindlasti postkontorite teeninduskvaliteeti ja üle-eestilist ühtsust,” märkis Padar. •

SENI TEGUTSENUD PIIRKONNAD: Ida-Viru, Järva-Jõgeva, Kesklinna, Lasnamäe, Mustamäe, Pärnu, Rakvere, Rapla-Haapsalu, Saare-Hiiu, Tartu, Valga, Viljandi, Võru-Põlva

UUED PIIRKONNAD: Tallinna, Põhja, Ida, Lõuna, Lääne

Postkontorite teeninduskvaliteedi hindamise tulemuse järgi paranes 2014. aasta esimeses kvartalis teenindusprotsess võrreldes 2013. aasta neljanda kvartaliga. Samuti pälvis kõrgema hinnangu juba aastaid klienditeenindajatele problemaatiline kontakti lõpetamine.

Teeninduskvaliteedi uuring viidi läbi mystery shopping meetodit kasutades – testijad käitusid tähtmaksikirja saates nagu tavakliendid.

Testostude käigus hinnati teeninduskoha leitavust, puhtust, korrektsust, teenindaja välimust, kontakti loomist ja lõpetamist, suhtlemist, teenindaja professionaalsust ja müügioskusi. Klienditeenindajatele esitati ka situatsioonipõhiseid küsimusi.

Uuringust selgus, et teeninduskoha välimus on endiselt väga heal tasemel. Teenindussaalid on puhtad, teeninduslette kasutatakse otstarbekalt, toodete väljapanek on ilus ja hinnasildid on olemas. •

Pakiautomaatide probleemid lahenevad Võrreldes novembri lõpuga on oluliselt paranenud pakiautomaatide tehniline seisukord –probleemidega kokkupuutuvate klientide arv on vähenenud lausa 20 korda. Ligi neli korda on langenud klientide kirjalike kaebuste esitamine. Poole võrra on vähenenud pakkide asukoha päring.

Logistikalahenduste äriüksuse juhi Ele Reiljani sõnul on nii sisemistes protsessides kui koostöös Integeriga tehtud muudatused hakanud lõpuks vilja kandma, mille heaks tõestuseks on probleemivabamad Post24 pakiautomaadid. •

Vigade parandus Eelmise Infosarve parimate töötajate hulgast jäid eksikombel välja Elle Klein ja Virve Jõgisaar.

Autahvlil oli aasta arendaja tiitli pälvinud Reedik Poopuu ning venekeelses numbris Estera Kaminskaite nimi valesti kirjutatud.

2013. aasta administratiivnumbritesse oli samuti eksitus sattunud.

Nimelt üürisime teistele 49 pinda ja ise teistelt 342 pinda.

Toimetus vabandab!

Infosarv | Mai 2014 | nr 55

3

UUS TEENUS Logistikateenuste valikusse lisandus e-kaubandusega tegelejatele tollilao teenus

Leedu logistikaturul käib trügimine 1999. aastal tulid Leedus turule logistikavaldkonna uued tegijad –kullerteenuseid pakkuvad ettevõtted, kes hakkasid lammutama seni Leedu Posti käes olnud monopoli. Täna on Leedus kullerteenuseid pakkuvate ettevõtete vahel aga suur rebimine.

Estera Kaminskaite 1999. aastal tulid Leedus turule logistikavaldkonna uued tegijad –kullerteenuseid pakkuvad ettevõtted, kes hakkasid lammutama seni Leedu Posti käes olnud monopoli. Täna on Leedus kullerteenuseid pakkuvate ettevõtete vahel aga suur rebimine.

Esimesed sammud Leedu kullerteenustes astuti 1999. aastal.

Sel ajal oli turul kaks põhitegijat – Lex System ja DPD (Bizpak). Uued tulijad tõid Leedu logistikasse uued tuuled, kuna seni oli Leedu Post monopoli nautida saanud.

Kohalikud ja rahvusvahelised ettevõtted võitlevad oma turuosa eest 15 aasta jooksul on Leedu turg kasvanud kiiresti ning kolme tegija asemel on tänaseks 76 organisatsiooni, kes tegutsevad logistikavaldkonnas. Neist 54 on deklareerinud end kirjateenuseid ning 22 logistikateenuseid pakkuvaks ettevõtteks, mis käsitlevad aastas ligi 60 miljonit pakki ning teenivad kogutuluna 54 miljonit eurot.

Konkurentsituli on täna aga kõige kõrvetavam kullerteenustes, kus kohalikud ning rahvusvahelised ettevõtted võitlevad oma turuosa eest .

Majanduskriis tegi korrektuure Viimase viiel aastal, sealhulgas majanduskriisi ajal, on kõige stabiilsemalt oma turuosaga ringi käinud UAB Unipakas, UAB DPD Lietuva ja UAB Nėgė. UAB Venipak lõikas aga majanduskriisist kasu ning kasvatas oma turuosa neljalt protsendilt kolmeteistkümnele.

Nende edu põhjus tõi aga Leetu korraliku hinnasõja, kuna Venipak otsustas võimalikult palju hinda langetada. Paljud ettevõtted ei elanud sõda üle ning pidid tihedas konkurentsis alla vanduma Majanduslikult raskel ajal sead-

4

sid paljud senised lojaalsed kliendid märgatava hinnavahe tõttu sammud just Venipaki poole, kuna raskes olukorras ei olnud enam otsustajaks kvaliteet, vaid soodne hind.

Majanduskriisi lõppedes sai läbi ka senine hinna üksikvõim ning pilti tuli jällegi kvaliteet olulisus.

Majanduskriisi aegu oli fookus paljudel kullerteenuste pakkujatel vaid hinnale aetud. Nii ei olnud enam odava hinna ja kehva kvaliteediga midagi peale hakata.

Leedu Post ja Lex System kaotasid oma seni säilinud turuosa.

Leedu Post on olukorrast õppust võtnud ning oma võrgustikku ja teenustesse investeerima hakanud. Lex System on tänaseks Leedus kullerteenuste pakkumise lõpetanud.

Leedu Post on õppust võtnud ning hakanud oma võrgustikku ning teenustesse investeerima. Nii on Leedu Posti tütarettevõte UAB Baltic Post, kes on Post24 otsene konkurent ja pakub kombineeritud kuller- ja pakiautomaaditeenust, eelmise aastaga oma turuosa nelja protsendini kasvatanud.

Logistikaturul on ennast sisse seadnud ka teisi. Näiteks figureerivad seal veel DHL, TNT, UPS ja Fedex.

Käisin Hiina müüri lammutamas Eesti Posti kirjasorteerimiskeskuses Tallinnas Pallasti tänaval on juba pikemat aega keset saali konteinerite rivi, mis kord lüheneb, kord pikeneb, aga päris otsa ei ole ammu enam saanud.

Kadri Tonka kadri.tonka@post.ee

1

Infosarv | Mai 2014 | nr 55

2

Hiina pakid saabuvad lennujaamast suurtes kottides, millele on inglise ja hiina keeles peale kirjutatud: “People’s republic of China”.

4

3

Enne, kui kotist pakid välja võtame, tuleb pakkide vahelt leida paber, kus on kirjas mitu saadetist selles kotis olema peab.

Kui õige arv pakke on konteinerisse loetud, vaatab pakid üle tollideklarant. Kõiki oma ametisaladusi ta mulle ei paljasta, aga üks lihtsamaid viise paki sisu aimata on pakid lihtsalt läbi katsuda. Mudin ka asjatundlikult mitut pakki, aga pean siiski nendima, et minu näpud nii osavad ei ole, et aimata, kas tegu võiks olla tollitava kaubaga või mitte.

Õnne käivad proovimas paljud uued logistikaettevõtted Võrreldes Eesti ja Lätiga, on Leedus kõige suurem konkurents, mis nõuab kliendibaasi säilitamiseks või kasvatamiseks pidevat innovatiivsete lahenduste pakkumist.

1999. aastast alates keeb elu Leedu logistikamaastikul. Turul on palju liikumist, sest oma õnne käivad proovimas paljud uued logistikaettevõtted, kellest paraku vähesed jäävad püsima.

Täna ei piisa turul ellujäämiseks heast hinnast või kõrgest kvaliteedist. Eduks saavad võimaluse need, kes saavad pakkuda paindlikku teenust, head kvaliteedi ja hinnasuhet kombineeritult. •

Hiina saadetiste tõttu Hiina müüriks ristitud konteineriterivi lühendamine käib ainult käsitsi – pakid tuleb ükshaaval üle lugeda, ükshaaval saadetiste andmed arvutisse toksida ning ükshaaval jaotada piirkondadesse väljastamiseks.

Kui hommikul sammud suure õhinaga sorteerimiskeskusse sean, ei tundugi töö kuigi kontimurdev. Mõni hetk hiljem aga pean nentima, et üsna ruttu hakkavad silme ees numbrite ja tähtedega kirjud hieroglüüfid segamini jooksma. Ja üldse tundub minusugusele arvutirotile arusaamatu, kuidas me tänapäevalgi veel nii palju asju käsitsi teeme.

Mare Svadeva on vilunud postitöötaja ja valmis mind juhendama ning oma teadmisi mulle edasi andma.

7 6

Vahepeal näitab Mare veel mulle oma töölauda, mis on ühtlaselt kaetud erinevate paberitega. Minu küsimuse peale, kust need paberimäed tulevad, selgitab Mare, et suure hulga neist moodustavad lahkhelide teated. Neid kirjutatakse siis, kui midagi ei klapi. Näiteks Chicago saadab järjekindlalt Austraalia saadetised Eestisse. “Ilmselt nad lihtsalt ei tee Austraalial ja Eestil vahet või ei tea, et Eesti üldse olemas on,” arvab Mare. Aga iga sellise vale saadetise pärast kerkib dokumendikuhi Mare laua kõrval aina kõrgemaks.

Üks, kaks, kolm,… seitsekümmend viis.

Kõik pakid tuleb ükshaaval üle lugeda, et teada saada, kas numbrid dokumentides ja pakkide arv kotis klapivad. Aga vahel on ühest kotist pakke puudu, teises kotis jällegi üle. Kui kotis on vähem pakke, kui paberil kirjas – siis tehakse selle kohta teatis.

5

Pärast seda, kui tollitöötajad on saadetistega oma protseduurid ära teinud, tuleb nende andmed EPLISes sisestada ning pakk ära kaaluda. Jah, kõik need kümned tuhanded klotsid Hiina müüri sees sisestatakse andmebaasidesse käsitsi ja seda sellepärast, et saatjariik ei tunnista elektroonilise eelinfo saatmist. Õnneks töö selle nimel käib ning on loota, et makskirjade info sisestamiseks piisab varsti üksnes triipkoodi lugemisest.

Kui saadetiste andmed on sisestatud, sorteeritakse need kõigepealt suuremate piirkondade kaupa ja seejärel peensorteerimises juba kandekeskuste ja postkontorite kaupa. Sealt liiguvad pakid juba terminali, kust need autodega üle Eesti laiali sõidavad. Käisin läbi ühe paki teekonna sorteerimiskeskuses ning proovisin ära kõik sellega seonduvad tööd.

Vaatamata kõrgetele ootustele jäi Hiina müür minu poolt lammutamata. Õnneks on kirjasordis palju nobedaid ja osavaid töötajaid, kes sellega kordades paremini hakkama saavad. •

KAIDO PADAR: “Kõige suuremad õnnestumised tulevad alati läbi riskimise.”

Suurima divisjoni uus juht eelistab piitsa asemel präänikut

Postiteenuste divisjoni juht Kaido Padar kavatseb 92-aastaseks elada, õpetaja ametit proovida ning enda lapsed Eesti Vabariigi väärilisteks kasvatada.

Kelli Talving kelli.talving@post.ee

Kaido töötas seitse aastat administratiivdivisjonis ja seetõttu võiks ju arvata, et Eesti Postis ei ole tema jaoks enam midagi üllatavat. Ometi tõdeb ta, et postiteenuste divisjoni liikudes avanes talle täiesti uus maailm. „Kaks kuud tagasi võtsin vastu divisjonijuhi koha PTD-s ja võin käsi südamel öelda, et pole kordagi seda otsust kahetsenud,“ ütles Kaido rahulolevalt. Samas ei salga ta, et sisseelamine on oodatust kauem aega võtnud.

Oma peamiseks eesmärgiks Eesti Posti suurimas divisjonis peab Kaido inimeste esiletoomist. „Ma tahan, et meie inimesed oleksid õnnelikud, et neil oleks hea töökeskkond, korralikud riided ja teadmine, et nad on Eesti Postile väga olulised,“ kirjeldas ta töötajate heaolu tähtsust.

Lisaks töötajate hüvangule on postiteenuste divisjonis väga olulisel kohal kliendikesksus. Kuigi postkontorite teeninduskvaliteet on tõusnud, on arenguruumi veel küllaga. Alati ei pea aga piitsaga asju parandama. Parem on präänik taskust välja võtta. Sellega mõtleb Kaido töötajate motiveerimist ja tunnustamist, mida ta aina rohkem PTD inimeste argipäevadesse tahab tuua.

Probleemid on lahenduste leidmiseks asendamatud Kuigi Kaido seab igal hommikul oma sammud Eesti Posti, on ta teistele teedele asumist kaalunud. „Ma tunnen, et minu töö pole Eesti Postis tehtud. Väljakutsed ja pingelised olukorrad panevad mu silmad särama ning löövad adrenaliini lakke. Siin neist olukordadest juba puudu ei tule!“ selgitas Kaido ilmekalt, miks ta siiani Eesti Postis töötab. „Mul on suur soov oma meeskonnaga midagi suurt korda saata ning väljakutsetele julgelt vastu astuda,“ ütles Kaido. Meeskonda, kellega igapäevaselt koos töötada, tuleb aga hoolikalt valida.

Arvamus, et juht peab olema kõige targem, on Kaido arvates ek-

slik. Hoopis olulisem on tarmukas ning oma ala professionaalidest kokku pandud meeskond, kellega võib kasvõi maailma vallutama minna. Selles osas peab ta ennast õnnelikuks ja tõdeb, et PTD-s just sellised inimesed töötavadki. „Siin on inimesed, kelle silmad säravad ka kõige raskematel hetkedel lahendusi otsides,“ kirjeldas Kaido oma inimesi.

Töötajatest hindab Kaido kõrgelt inimesi, kes ei karda oma arvamust avaldada. Samuti uute ettepanekute ja ideedega välja tulla. Nii ootab ta kõigilt initsiatiivi, et teha asju targalt ja paremini kui eile.

Samas on ta kindel, et kui töötaja tunnistab, et ei saa millegagi hakkama või vajab abi, on tegemist tugeva isiksusega. „Keegi ei pea varjama, et talle ei sobi mingi töö, või ta on sattunud madalseisu. Kõik raskused on ületatavad ning üheskoos leiame alati kõigile probleemidele lahenduse,“ kinnitas Kaido, et tema poole võib mistahes murega pöörduda ja lubas alati aidata. Äärmiselt oluliseks peab Kaido ka julgust eksida. „Kõige suuremad õnnestumised tulevad alati läbi riskimise. Kui teinekord kõik ei õnnestu, ei maksa end heidutada lasta. Eksimine on inimlik ja seda võib teha. Oluline on tehtud vigadest ka õppust võtta,“ ütles ta ja tunnistas, et on ka ise PTD juhina juba mõnda ämbrisse astunud.

Kaido on senini vaid suurtes organisatsioonides töötanud. Samas on ta alati põhikohale lisaks mõnda teist ettevõtet aidanud.

Eesti Postile on ta end aga jäägitult pühendanud, mistõttu pole tal enam teiste projektide vedamiseks mahti.

Koristajast pürotehnikuks Oma nõu on Kaido lahkelt jaganud pea kõikidele erakondadele Eestis. Ta on töötanud Tallinna Linnavalitsuses avalike suhete direktorina Jüri Mõisa ning Tõnis Paltsi ajal. Olnud Eesti kõige suuremas kultuuriasutuses Rahvusooperis Estonia avalike suhete ja turundusjuht. Vahetult enne Eesti Posti asumist oli ta aga Riigikogu aseesimehe Jüri Ratase nõunik, kellega ta ka linnavalitsuses oli tihedat

Padari sõnul on kõige huvitavam töö laste kasvatamine. Selleks, et neist Eestile väärilised kodanikud saaks, süstib endine kehakultuurlane spordipisikut ka oma lastesse.

Nii on ta spordivõistlustele kaasanud juba maast madalast kõik neli last: Andry, Randy, Marii Moona ja Eliis Loree.

koostööd teinud.

Alustas oma tööelu Kaido aga hoopis koristajana. See oli ta esimene amet üldse. Kätt on proovinud pulmaisana, koolibändis laulnud ja helimees olnud. Selgeks õppinud pürotehniku ameti, kaasa löönud Saku Suurhalli rajamisele ja sõpradega tennisekeskuse üles ehitanud.

Tulevikus näeb ta meeleldi ennast õpetaja või koolipapana, et oma kogemusi ka noortega jagada.

Kõik, mis elus oluline Kõige raskem, ent kõige huvitavam töö on aga laste kasvatamine. Tema pojad ja tütred on just need, kelle pärast ta igal hommikul kell kuus silmad avab ja kell 23 õhtul pea padjale paneb. Tubli nelja lapse isana on ta veendunud, et võsukesed on vanemate siirad peegelpildid. Kaido on kindel, et iga lapsevanem peab hoolitsema selle eest, et tema järeltulijatest kasvaksid väärilised Eesti Vabariigi kodanikud.

Selleks tuleb laste jaoks aega leida. Nii tõdeb ta, et ajaplaneerimine eraelus on veelgi olulisem kui töö juures. Pere jaoks peab aega leidma ning sõpru ei tohi ära unustada. Kui Kaido millegipärast oma perega päeva jooksul ei kohtu, hoiab ta kindlasti kontakti telefoni vahendusel.

Töö, ülikooli- ja põhikooliealiste poegade ning viieaastaste tütarde kõrvalt jõuab Kaido aga veel ka sporti teha. Nii käib ta nädalas vähemalt kolm korda jooksmas. Ja see ei ole veel kõik.

Kaido on suur aiandusfanaatik.

Selle sädeme poetasid talle hinge ema ja isa, kes on aiandusega tõsisemalt tegelenud. Kuigi Kaido on käinud lapsena turul taimi müümas ja lisaraha teenimas, ei kasvata ta täna midagi selleks, et kasu lõigata. Pigem peab ta end hobiaednikuks, kes ei loe kirjandust, kuidas tomatid kasvavad, kas maasikad peaksid olema vastu päikest või millised elemendid jaapani aias esinevad. Talle lihtsalt meeldib aias nokitseda ja seda aeg-ajalt uuendada. „Minu jaoks on suur rõõm enda kasvatatud sibulapealseid salatisse panna või oma aia maasikaid lastele pakkuda,“ räägib

Kaido oma aia plussidest. “Samas pean tõdema, et kui ma pole pikemat aega aias askeldada saanud ja avastan, et muru on pikk ning umbrohi peenras, ajab see mind pisut tasakaalust välja,“ nendib Kaido ning ütleb, et aed on protsess, mis ei saa kunagi valmis ja tahab pidevat hoolt ja armastust.

Kui töö tehtud, jooksmas käidud ja lapsed kasvatatud, meeldib talle õhtuti raamatuid lugeda. Kaido

sõnul on tal mõnda kätte haaratud head raamatut kole raske ära panna. Tihtilugu tuleb hilisõhtuid näpistada, et paeluvad raamatud lõpuni lugeda. Järgmisel hommikul saab siis vajaka jäänud unetunde kirutud. Raamatuid ei loe Kaido kunagi ajaviiteks, vaid heade mõtete ja inspiratsiooni kogumiseks.

Hommikul joob Kaido klaasi vett ning võtab kohvi kõrvale

vorstisaia. Ta kardab, et töötab üle, ent ei taha olla teistest maas.

Ta tunnistab oma rumalat kommet hilisõhtul e-kirju lugeda ja siis neile veel ka vastata. Ta seisab oma inimeste ja õigluse eest. Ta helistab igal reedel emale isegi siis, kui midagi eriti rääkida pole. Ta tahab, et ta lastel läheks hästi. Ta on lihtne ja aus. Ta on meie postiteenuste divisjoni juht Kaido Padar. •

Tubli nelja lapse isana on Padar veendunud, et võsukesed on vanemate siirad peegelpildid.

Infosarv | Mai 2014 | nr 55

5

EESTI POSTIL ON OMA RAAMATUKOGU Peakontoris asub Eesti Posti raamatukogu, kus on ligi 200 põnevatel ja kasulikel teemadel kirjutatud raamatut. Raamatuid on võimalik lugeda kõikidel Eesti Posti töötajatel, sealhulgas neil, kes peakontorit ei külasta. Nimelt saame soovitud raamatu Sulle sisepostiga edastada.

Lugemisvara nimekirja leiad intranetis: Koolitus-> Raamatukogu.

JURIST VASTAB

Kristin Sala kristin.sala@post.ee

Milliseid tööasju võin sõbrannale rääkida?

Kliente teenindades puutume kokku teabega, mis võib vahel väga põnev olla. Näiteks naaber

Marile saadeti Venemaalt 500 eurot või sõber Jaak tellib erootikaajakirja. Intrigeerivat infot tahaks õhinal ju sõbrannaga ka jagada, kuid siin tuleb ennast peatada.

Klient ei taha, et tema kohta teavet levitatakse. Kui Eesti Posti töötaja levitab kliendi postikäibe või rahaliste tehingute kohta informatsiooni, ei kahjusta töötaja sellega ainult enda, vaid kogu ettevõtte mainet. Informatsiooni lekitamine teeb meist ebausaldusväärse ettevõtte. •

Väljaõppeprogramm toetab klienditeenindajat Meie uute klienditeenindajate sujuvama sisseelamise ning põhjaliku väljaõppe jaoks alustasime sellel aastal klienditeenindajate väljaõppe programmiga. See on pooleteist nädalat kestev koolitus, mis toimub arvutitega varustatud koolitusklassis ning keskendub teenustele ja teenindusele.

Jaanika Siiroja jaanika.siiroja@post.ee

Kersti Kalm kersti .kalm@post.ee

Postisaladus on igasugune posti saatjat ja saajat ning postisaadetise sisu puudutav informatsioon: • füüsilisest ja juriidilisest isikust posti saatja ja saaja kohta; • postisaadetise sisu kohta; • elektroonse sõnumi kohta, mis edastatakse Eesti Posti vahendusel; • füüsilise ja juriidilise isiku postikäibe kohta; • sularaha siirde kohta; • pensioni ja toetuste saajate, summa suuruse ja väljamaksu kuupäevade kohta; • postipanga kaudu teostatavate toimingute ja postipanga klientide kohta; • perioodiliste väljaannete ja reklaami saajate kohta; • Eesti Posti poolt pakutavate teiste teenuste kasutajate ja kauba ostjate kohta.

Eesti Posti koolituspõhimõtted Katrina Laurson katrina.laurson@post.ee Koolitus- ja arendusvaldkonna eesmärk on arendada nii inimesi kui ka organisatsiooni tervikuna. Koolitus on aga vaid üks inimeste arendamise viise paljudest. Me õpime väga palju ka teiste meetodite teel, millest tulenevalt uuendasime Eesti Posti koolituspoliitikat.

Uute põhimõtete järgi hüvitab Eesti Post 50% ulatuses vene ja inglise keele õpet ning kuni 100% ulatuses riigikeele õpet. Teiste keelte õpet ei hüvitata. Kulu läheb õppes osaleja osakonna eelarvest ning tuleb eelnevalt otsese juhiga kooskõlastada.

Ettevõttesisese koolituse loobumissoovist tuleb korraldajale teatada hiljemalt seitse tööpäeva enne koolitust.

Koolituslepingu sõlmimise piirmäära tõsteti. Nüüd sõlmitakse koolitusleping, kui koolituse maksumus sõidu- ja majutuskuludeta on 1000 eurot ja enam. Koolituslepingu sõlmimine või mittesõlmimine tuleb kooskõlastada divisjonijuhiga.

Avatud koolitusel osalemiseks tuleb täita koolitustaotlus, mille kin-

6

nitab osaleja otsene juht. Koolitusplaaniga on võimalik tutvuda intranetis: Koolitus -> Koolituskalender.

Vahetu juhi ülesandeks on järjepidevalt hinnata töötajate kompetentse ning analüüsida töösooritust. Saadud informatsiooni alusel planeerib juht enda töötaja arendustegevusi, mille tulemuslikkust hinnatakse peamiselt arenguvestluse käigus. Seal analüüsitakse: kas arendustegevusele seatud eesmärgid said täidetud; kas läbitud koolitus oli töökohal rakendatav; kui palju omandas töötaja uusi teadmisi, oskusi või soovitud toimimisviisi.

Töötaja ülesandeks on enda otsese juhiga ametikoha nõuetest lähtudes analüüsida enda töösooritust, teadmisi ja oskusi ning selle tulemusena koostada enda isiklik koolitus- ja arenguplaan. Töötaja vastutab tööalase enesearendamise (ettenähtud koolitustel osalemise) ja ametikohale nõutava kvalifikatsiooni säilitamise eest.

Koolitus- ja arenduspõhimõtetega on põhjalikumalt võimalik lähemalt tutvuda intranetis: Koolitus -> koolituse dokumendid -> Koolitus -> ja arenduspõhimõtted. •

Infosarv | Mai 2014 | nr 55

Umbes kuu aega enne väljaõppeprogrammi algust kuulutame välja avaliku konkursi, kus otsime klienditeenindajaid vabadele ametikohtadele Tallinna ja Harjumaa postkontoritesse. Peale CV-de ja motivatsioonikirjade läbivaatamist kutsume kandidaadid rühmavestlustele, kus tutvustame neile meie ettevõtet ja väärtuspakkumist ning tutvume kanditaatidega. Ühtlasi anname neile ühe väljamõeldud situatsioonülesande, kus kandidaadid saavad end ette kujutada postkontoris klienditeenindaja rollis. Tublimad rühmavestlusel osalejad kutsume töövarjupäevale, kus kandidaadid saavad 2-3 tunni jooksul postkontoris klienditeenindaja töö, meeskonna ning juhatajaga tutvuda.

Teise väljaõppeprogrammi värbamise perioodil sai kutse rüh-

mavestlusele 87 kandidaati ning töövarjupäevale nendest 27 kandidaati.

Uutele klienditeenindajatele loodud koolitusprogramm sisaldab lisaks teenuste koolitustele ka üht suurepärasele klienditeenindusele keskenduvat koolituspäeva ning kaht tööpraktika päeva postkontoris. Seda juba kohas, kuhu hiljem tööle asutakse. Samuti kuulub programmi katseaja jooksul toimuv müügile ja teenindusele keskenduv koolitus.

Tallinnas, peamaja kõrval asuvas koolitusklassis on 20 arvutiga töökohta, kus on võimalik katsetada kassaprogrammi testversiooni ning tutvuda klienditeenindaja töös oluliste rakenduste, keskkondade ja infomaterjalidega.

binud 22 Tallinna ja Harjumaa klienditeenindajat.

Esimeses väljaõppeprogrammis osalenud klienditeenindajate tagasiside on väga positiivne.

Tondi postkontori nooremklienditeenindaja Birgit Israeli sõnul, on kaks nädalat koolitusklassis väga intensiivsed, kuid need annavad tööpostile asumiseks kindla seljataguse. „Tööle asudes oli hea tunne ning närvi polnud, sest uue töötajana ei pidanud ma tundmatus kohas pea ees vette hüppama,“ selgitas Israel koolituse tõhusust.

Kaks nädalat koolitusklassis on väga intensiivsed.

Tallinna postkontori nooremklienditeenindaja Kristo-Gunnar Rentniku sõnul on ta väljaõppeprogrammist kaasa saanud palju teadmisi ja kogemusi. „Tänu koolitusele olen väga kenasti sisse elanud. Mulle ei valmista isegi Western Union ja kassaprogramm probleeme,“ tõdes Rentnik

Praeguseks hetkeks on toimunud kaks väljaõppeprogrammi.

Neist üks toimus veebruaris ning teine aprillis. Programmi on lä-

Programmi lõpetanud klienditeenindajad on iseseisvamad.

koolitusprogrammi põhjalikkust.

Tallinna postkontori nooremklienditeenindaja Liina Vares ja Rae postkontori nooremklienditeenindaja Maria Pukk hindavad samuti väljaõppeprogrammis osalemist asendamatuks kogemuseks, mis on sisseelamist kindlasti kergendanud. Ühtlasi on väljaõppeprogrammi positiivselt hinnanud uute töötajate juhendajad, kes toetavad programmi lõpetanud nooremklienditeenindajaid postkontoris kohapeal.

Nende sõnul on väljaõppeprogrammi lõpetanud klienditeenindajad iseseisvamad ja julgemad.

Väljaõppeprogramm on pilootprojekt, mille puhul on osalenute, juhtide ja juhendajate tagasiside väga oluline. Nii saab klienditeenindajate ning sisekoolitajate ideid kasutada programmi lihvimiseks ja täiendamiseks, et edaspidi klienditeenindajatele veelgi tõhusamat, praktilisemat ning toekamat väljaõpet pakkuda. •

Teise väljaõppeprogrammi edukad lõpetajad koos koolitusspetsialisti jaanika Siirojaga.

EESTI POST KÕRVEMAA KEVADJOOKSU VÕITJA Eesti Post pälvis 27. aprillil Kõrvemaa kevadjooksul firmade arvestuses võidu.

Kokku osales spordiüritusel 17 ettevõtet. Parima tulemuse saavutas Marion Adusoo Tallinna kullerpunktist, kes läbis 16 km ajaga 1 tund, 3 minutit ja 24 sekundit. Eesti Postile järgnesid tulemuselt Areal Disain ja Sportland Eesti.

Firmaspordi kevadspartakiaad: Eesti Post võitis jälle 11. ja 12. aprillil Tallinnas toimunud Eesti ettevõtete kevadspartakiaadi võitis kindlalt Eesti Post, edestades seitsme ala kokkuvõttes teiseks jäänud Swedbanki ja kolmanda tulemuse saavutanud Tallinna Lennujaama.

Indrek Raig indrek.raig@post.ee Esimest korda oli kavas selline põnev ala nagu curling, kus pälvisime viienda koha. Tore oli aga see, et esmakordselt lõi Firmaspordi sarjas kaasa Eesti Posti juhatuse liige Mait Sooaru. „Olen kunagi curlingut mänginud ja lasin ennast liiga kergekäeliselt kirja panna. Samas on siin mängus kindlasti õnne ja vedamist vaja, millest meil õige vähe ainult puudu jäi. Väga tore oli kolleegidega jälle midagi koos teha ja ühise eesmärgi nimel pingutada,“ võttis Mait oma debüüdi

tagasihoidlikult kokku.

Eesti Posti juhatuse esimees ja kogenud firmasportlane Aavo Kärmas tõi trumbid kohe alguses välja. Nii saavutas ta koos võistluskaaslastega järjekordse kindla võidu bowlingu meeskondikus arvestuses. „Kunagi Viljandis mängisin bowlingut ikka regulaarselt, nüüd saan ajanappuse tõttu harjutada ainult kord aastas siinsamas firmaspordi võistlustel,“ kahetses 189 ja 179 punkti visanud Kärmas vähest mänguvõimalust. Koos Aavoga kuulusid kuldsesse bowlingumeeskonda veel Anneli Undrest, Jaanus Undrest ja Christian Mägi. Bowlingu head taset Eesti Postis näitab ka see, et 36 osalenud tiimi seas said finaali 12 parema sekka kõik Eesti Posti kolm võistkonda.

Kuigi males ja kardis meil seekord märkimisväärseid tulemusi

polnud, siis alati elevust tekitavas jõutõstmises kaitses edukalt oma atleetvõimleja imagot ja mullust tiitlit Mari Allese infologistika divisjonist, kes tõstis rinnalt üles 45 kg kangi, surus 19,5 sekundiga üles oma kümnekordse kehakaalu ja jõudis 20 kilogrammise kangiga teha rinnalt 45 tõuget. Naisveteranidest pääses kolmandana poodiumile ka Mari-Ly Rahuoja finantsdivisjonist.

36 osalenud tiimi seas said finaali kõik Eesti Posti kolm võistkonda.

Ootamatult edukaks kujunes seekord aga nooleviske võistlus, kus esikoha noppis 45 naise seast Inge Eit Võru kandekeskusest. Perit Post finantsdivisjonist saavutas tubli neljanda koha. 56 mehe seas

suutis oma au päästa sügisese saalihokiturniiri ebaõnnestumise järel Margus Liivik äridivisjonist, kes pürgis seekord poodiumile ning tuli teisele kohale.

Traditsioonilisel mini-reketlonis meil seekord medalisadu ei tulnud. Kuigi Pärja Soom võitis naiste 40+ klassi ja Mergit Inno postiteenuste divisjonist oli naistest viies, aitas stabiilne ja ühtlane esitus kokkuvõtteks Eesti Posti taaskord võidule. Siiani on kõikide tublide sportlike töötajate abiga suudetud Eesti sportlikema ettevõtte nime ja tiitlit kaitsta.

15-17. augustini toimuvatel suvespartakiaadil on kavas peamiselt jooksu-, ratta-, triatloni-ja pallimängude alad.

11. ja 12. aprillil toimunud kevadspartakiaadil sai tulemuse kirja 21 sportlikku Eesti ettevõtet. •

2

1 3

1.) Eesti Posti curlingutiim: Sander Aasna, Sigrid Rüütel, Heleri Kirss, Mait Sooaru, Rene Kaas 2.) Inge Eit võitis noolemängu. 3.) Christian Mägi parimast bowlingutiimist tõi meile ka üldvõidu. 4.) Noolemängus hõbemedali pälvinud Margus Liivik parameedikuna. 5.) Sigrid Rüütel infologistikadivisjonist debüteerimas rinnalt surumise võistlusel 6.) Argo Servet finantsdivisjonist tõusis Eesti parima rahvasportlase edetabelis kolmandaks

6

4

5

Infosarv | Mai 2014 | nr 55

7

Tants ja mesi seljatavad kevadväsimuse See aasta tuleb kevad teisiti, tiu-tiu ja teisiti! Tegelikult tuleb kevad ju igal aastal isemoodi aga tänavune kevad on Eestis Postis tõeliselt suur muutuste aeg. Pikk talv seljataga ja kiired ajad ees ootamas – kuidas sellise kevadega ilma väsimata toime tulla? Nutikad postitöötajad seljatavad kevadväsimuse ja tööstressi kolleegidega suhtlemise, sportliku vabaaja veetmise ja tervisliku toitumisega.

PEREARST: KEVADVÄSIMUS ON LEGEND Medicum Perearstikeskuse juhataja ning kliinik. ee konsultant Le Vallikivi leiab, et kevadväsimus on tänapäeval suuresti legend, millest tervisliku toitumise ja piisava liikumisega hõlpsasti üle saab.

Erki Varma erik.varma@post.ee

„Karta on, et kevadväsimus on tegelikult rahvasuus levinud legend, mille juured pärinevad ajast, kui värske toit polnud aastaringselt kättesaadav ja kevadeks lõppes lihtsalt otsa. Siis lõppesid ka vitamiinivarud inimesel. Sellest tulidki tänapäeval eksootiliseks jäänud haigused nagu skorbuut ja pellagra. Tänapäeval on värske toit supermarketites aastaringselt kättesaadaval ja kevadväsimus on jäänud rohkem rahvasuus liikuvaks linnalegendiks,“ leiab perearst.

Saaremaa autojuht ja kirjakandja Virvi Mihkelson nendib, et talve poole kevadet kipub ikka väsimus kallale tulema. Eriti kui on tööpäevad on pikad ja pakke on palju. „Praegu annab päike juba energiat,“ kiidab Virvi. Tal on oma maalapp, kus muru juba tärkab ning esimesed lilled värvi näitavad. „See teeb tuju rõõmsaks. Mul on ka kaks koera – nemad suudavad küll igasugused muremõtted eemale peletada.“

Kliinik.ee lehel avaldatud arvamuses nendib doktor Vallikivi, et arvestama peab siiski ka sellega, et meie kliimas on inimesed sügis-talvisel-kevadisel perioodil sageli haiged.

Haigusest taastumise periood on perearsti sõnul tihti just see, mida inimene tõlgendab kevadväsimusena. „Aga see ei ole päris üks-üheselt seesama asi. “Kevadväsimuse diagnoosi kui sellist ei ole olemas,“ kinnitab Vallikivi.

Ometi tunnevad inimesed ennast väsinuna. „Peamiselt on valguse puudus ning läbipõetud haigused just need, mis une ja ärkveloleku režiimi mõjutavad. Kindlasti ka see, et viimane puhkus jäi vägagi mitmete kuude taha. Kõik need faktorid võivad kokku summeeruda sellise üldise jõuetusena,“ selgitab Vallikivi.

Selleks, et hoida end heas toonuses, soovitab perearst tervislikult toituda, regulaarselt ja piisavalt liikuda, piisavalt puhata ja stressi vältida.

Allikas: kliinik.ee

Osa inimesi muutub kevadel uniseks.

Virvi kinnitusel aitab töömuresid kiiresti unustada ka line dance, millega ta paar korda nädalas peale tööd tegeleb. „Meil on oma kindel grupp, kõik väga toredad inimesed, kellega on meeldiv suhelda,“ räägib Virve ja nendib, et töö ajal jääb suhtlemiseks aega väheks, sest kõik on alati oma askeldustega väga ametis.

Suhtlemise olulisust rõhutab ka Kesk-Eesti kullerpunkti juht Urmas Uustalu. „Kevadväsimus on selline varakevadine teema kui päikest veel ei ole ja kõik on hall ja porine. Siis on ikka näha nii kolleege kui kliente, kes käivad ringi pea norus ja mure silmis,“ räägib Urmas. „Praegu on juba palju lihtsam, päike paistab ja elu on ilus,“ lisab ta.

Samas ei ole stress ja väsimus Urmase hinnangul aastaajaga seotud. „Pingeline aeg võib meid tabada iga kell ja stressi tekitavad lahendamata probleemid võivad samuti kuhjuda aastaajast sõltumata.“ Urmase sõnul aitab rasketel ja stressirohketel aegadel rääkimine. „Tuleb oma muret jagada ja see lahti harutada,“ selgitab Urmas. „Siin on just

8

kolleegide tugi väga oluline, sest meie töö on ju selline, et sõpradele päris kõike rääkida ei saa.“ Urmas soovitabki inimestel omavahel rääkida ja suhelda. „Ei maksa karta, et hakatakse virisejaks pidama,“ arvab Urmas, kelle sõnul on kolleegidel tavaliselt sarnased probleemid ja nad saavad aru. „Kui saab mure enda seest välja, hakkab palju kergem.“ Saaremaa kirjakandja Peep Lehtsalu kinnitab, et tema ei ole oma 74 eluaasta jooksul kordagi kevadväsimust tundnud. „Olen küll näinud, et osa inimesi muutub kevadel uniseks nagu karud sügisel aga mul sellist asja ei ole,“ kinnitab Peep. Tal ei ole enda sõnul lihtsalt aega väsimust tunda. „Tööd ja tegemist on kogu aeg nii palju, et vahet ei ole kas on talv või kevad – uued tegemised tulevad kogu aeg peale.“ Peep peab ka mesilasi ning see hobi võtab temalt kevadel kogu vaba aja. „Mul on 15 mesipuud – need tahavad kevadel tublisti tegemist,“ räägib mees. Teisalt

Infosarv | Mai 2014 | nr 55

annavad mesilased Peebu kinnitusel energiat topelt tagasi. „Ma söön mett hästi palju, olen kogu aeg söönud. Kohvi sisse suhkru asemel panen ka mett – ma usun, et sellepärast pole ka kunagi kevadväsimust tundnud. Peab korralikult sööma ja puhkama, siis ei tule mingit kevadväsimust kallale,“ soovitab Peep.

Peab korralikult sööma ja puhkama.

Ka sisekommunikatsiooni spetsialist Kelli Talving leiab, et värske ja tervislik toit ning kosutav uni hoiavad kevadväsimuse eemal. „Kevadel joon palju kase- ja vahtramahla ning söön värskeid aiasaadusi. Eelistan alati neid, mida meie oma loodus olenevalt aastaajast parasjagu pakub,“ selgitab Kelli. „Talvisel pimedal ajal lähen üsna varakult magama. Nii kümne-üheteist paiku.“ Kevadväsimust Kellil tavaliselt ei ole, kuid pikalt kestnud talve puhul tunneb ta mõnikord hoo-

pis talvetüdimust. „Aga niipea kui saabub kevad, kustub ka talvetüdimus,“ räägib Kelli. „Kevadel saan päikesest ja tärkavast loodusest energiat. Lähen õue, kuulan kaunist linnulaulu, tõm-

ban kopsud mahedat õhku täis ja lasen päikesel enda peale paista,“ lisas ta.

Stressi ja väsimuse vastu aitab teda ka rõõmus meel. „Alati tuleb säilitada hea tuju ja mitte lasta

end pingelistel perioodidel morjendada," jagab Kelli oma stressi vastu võitlemise nippe. •

Kuidas end kevadel turgutada?

• •

• • • • • • •

Viibi palju värskes õhus.

Toitu mitmekesiselt, söö piisavalt marju, puuja juurvilju.

Joo piisavalt vedelikku.

Väldi soolaseid ja rasvaseid toite.

Söö rohkem kala- ja linnuliha.

Ole aktiivne, alusta aeroobse treeninguga.

Puhka piisavalt.

Piira alkoholi tarvitamist.

Loobu suitsetamisest.

Allikas: Apotheka