Suveks loodud džäss-Tšaikovski avab uue peatüki Eesti Kontserdi ajaloos

Jazzical

džäss-Tšaikovski SUVEKS LOODUD

AVAB UUE PEATÜKI EESTI KONTSERDI AJALOOS Joel Remmeli triosse kuuluvad Ramuel Tafenau (vasakult), džässpianist ise ning tema vend Heikko Remmel.

22

APLAUS I SÜGIS 2020

Jazzical

Suvel pidanuks Haapsalus taas toimuma Tšaikovski festival, mis on paari viimase aastaga võitnud kiirelt muusikasõprade südamed.

Ehkki tänavu jäi pidu pidamata, oleks ju mõeldamatu, et andekate muusikute selleks puhuks valminud looming jääks publiku ette toomata. Nii avab Joel Remmeli trio džässikuues Tšaikovski „Lastealbum” hoopis uue, „Jazzicali” nime kandva kontserdisarja.

Tekst: IA REMMEL I Fotod: SOHVI VIIK

S

uure vene helilooja Pjotr Tšaikovski ja tema loomingu auks korraldatav festival otsib igal aastal juurde uusi muusikalisi lähenemisnurki ja põnevaid arengusuundi. Üks seekordsetest eksperimentidest oli viia kokku Tšaikovski ja džäss, loojaks Joel Remmeli trio, kuhu kuuluvad džässpianist Joel, tema kontrabassimängijast vend Heikko ja löökpillimängija Ramuel Tafenau. Sel sügisel on neil au avada Eesti Kontserdi uus kontserdisari „Jazzical”, kuhu pääsevad klassika-

„Lastealbumile” langes valik seetõttu, et lood seal on selged ja meloodilised, mida saab hästi teha ka džässharmooniaga. lise muusika seaded või klassikainterpreetide ja -instrumentidega esituskoosseisud ning mis otsib vaimukat tasakaalu džässi ja klassika piirimail.

Joel jutustab projekti algideest, et neil trioga oli koostöö Eesti Kontserdi „Pühademuusika” koos Tallinna Sinfoniettaga, kaastegevad Heldur Harry Põlda, Hanna-Liina Võsa ja tema muusikalikooli lauljad. „Koostöö oli põnev, ega me ju iga päev keelpilliorkestriga esineda ei saa! Seal tuligi produtsent Tuuli Metsojal idee pakkuda meile ka Tšaikovski festivalile esinemist.” Nüüd jõuab noormeeste hõrk looming publiku ette õdusas Kumu auditooriumis, kontserdiõhtu kannab pealkirja „Jazzkovsky”.

Esimesel pilgul tundub Tšaikovski ja džäss üsna raskesti kokku sobivat. Joel selgitab: „Klassikat ja džässi kokku panna pole midagi uut ja ennenägematut. Eelmisel aastal tegi Jaak Sooäär oma ansambliga juba ühe Tšaikovski projekti ja nüüd tuli tal välja ka plaat „Tchaikovsky”. Muusik ütleb, et „Lastealbumile” langes valik seetõttu, et lood seal on selged ja meloodilised, mida saab hästi teha ka džässharmooniaga. „Paneme juurde kordusi, džässirütme, soolosid, et asi liiga ühekülgseks ei jääks, ehitame peale oma, mida sinna esialgu võibolla sisse kirjutatud pole, aga usun, et lood jäävad üsna äratuntavasse vormi. Kõlapildilt võib see tulla midagi sellist, nagu teeb Bill Evans, tema muusika on ju ka klassikalisel põhjal.”

SPORDIPOISIST OTSA KOOLI ÕPILASEKS Joel on mõnda „Lastealbumilt” pärit lugu mänginud lapsena Nõmme muusikakoolis õppides.

Tema vanemad on muusikud, isa Taavo tuntud džässkontrabassimängija ja ema Varje viiuldaja ERSOs. Küsin, kas muusikute perekonnas üles kasvades oli tee džässi juurde sirge või võttis sinna jõudmine aega? Joel tõdeb, et mõnda aega oli talle kõige tähtsam hoopis jalgpall. „Plaanisin isegi professionaalseks mängijaks hakata. Aga siis juhtus nii, et murdsin käeluu, meie noorterühm läks laiali ja see pani mõtlema, mida ma tegelikult tahan. Läksin Otsa kooli džässklaverit õppima, selle kõrvalt käisin gümnaasiumis, et võimalused lahti hoida. Ega vanemad mind nii väga muusikuks suunanudki, ema soovitas hoopis juurat. Aga mind kiskus ikka muusika poole.”

EESTI DŽÄSSI KÄSI KÄIB PRAEGU HÄSTI Joel peab Eesti praegust džässielu väga elavaks ja leiab, et projekte toetatakse hästi ning Eesti Jazzliidul on aktiivne kontserdielu – mitte ainult eestikontsert.ee

23

Jazzical

24

Tallinnas või Tartus, vaid üle Eesti. Võimalusi esineda annavad Jazzkaar ja teised festivalid. „Eestis on praegu head tingimused. Eesti muusikud on laia profiiliga – mängivad ka popbändides, klassikalistes koosseisudes. Suhtumine džässi ei ole nii kitsas kui suurtes riikides. Meie näiteks Heikkoga ja Ahto Abneriga lööme kaasa Eesti Draamateatris varsti välja tulevas lavastuses „Lehman Brothers”.”

AEG PÖÖRDUDA TAAS TRADITSIOONIDE POOLE Oma eeskujudest ja lemmikutest nimetab Joel kõigepealt Herbie Hancocki. „Õpilaspõlves oli ta minu suur mõjutaja. Alates 1960ndatest, mil Hancock avalikkuse ette tuli, on ta käinud ajaga alati kaasas ja jäänud sealjuures väga maitsekaks.

Niisamuti juba mainitud Bill Evans on mulle oluline muusik. Kuna olen ise klassikalisema klaveri pealt džässi tulnud, siis see suund on mulle lähedane. Mingi aeg kuulasin palju Esbjörn Svenssoni triot, kellel on hästi põnevad kõlamaailmad. Ja Brad Mehldau klaverikäsitlus meeldib mulle ka.”

Soovin teada, kuidas Joel džässi endale defineerib ja millised stiilisuundumused talle lähedasemad APLAUS I SÜGIS 2020

on. „Džäss on mulle olnud alati tugevalt seotud svingiga. See pole muidugi ainus tähtis asi, džäss on ju erinevate stiilide sulam, aga mulle on oluline, et see osa muusikast ei kaoks. Džässimeeste hulgas on käibel väljend „He can play” (Ta oskab mängida), mis tähendabki seda, kas mängija oskab svingida ja kas ta tunneb traditsiooni. Džässil on nüüdseks ka juba üle saja-aastane ajalugu, palju on katsetatud ja proovitud. Nüüd võib traditsioonide poole jälle tagasi vaadata, suurkujude poole, kes seda muusikastiili on kujundanud.”

KONTSERDISARI „JAZZICAL”. „JAZZKOVSKY” 17. septembril kell 19 Kumu auditooriumis Joel Remmel Trio koosseisus Joel Remmel (klaver), Heikko Remmel (kontrabass), Ramuel Tafenau (löökpillid) Kavas Tšaikovski „Lastealbum”