Eesti Kontsert. Aplaus.Sügis2017

APLAUS muusikaajakiri

nr 20 sügis 2017 h in d 2 . 5 0 €

Eesti helistikud

ja pakk kohupiima

2

muusikas

sõpra

Rasmus Puur ja Veiko Tubin

Keskaeg ja Hortus

Põhjamaa pulss – Vaata sügiskava

lk 34

Kristjan Järvi

sisukord

22

8

15

18

SISUKORD Muusika ja elu

lk 6

Kristjan Järvi: „Dirigent ei saa ola valitseja, dirigent peab olema juht!“

lk 8

Koostöö on võtmesõna, kui tahame siin maailmas ellu jääda

lk 15

Eesti helistikud ja pakk kohupiima ehk igal pillil on hing

lk 18

Tänavusuvine Varssavi muusikafestival oli pühendatud Eestile

lk 22

Pühapäev täis muusikat

lk 26

Linnamuusikud ja Hortus

lk 32

Sügiskava

lk 34

eestikontsert.ee

Esikaanel Kristjan Järvi Foto © Peter Adamik Baltic Sea Philharmonic / Sunbeam productions

32

SÜGIS 2017 APLAUS

3

juhtkiri

ESTONIA KONTSERDISAAL Estonia pst 4, 10148 Tallinn telefon 614 7771 e-post info@concert.ee

VANEMUISE KONTSERDIMAJA Vanemuise 6, 51003 Tartu telefon 737 7533 e-post vkm@concert.ee

PÄRNU KONTSERDIMAJA Aida 4, 80011 Pärnu telefon 445 5810 e-post parnu@concert.ee

JÕHVI KONTSERDIMAJA Pargi 40, 41537 Jõhvi telefon 334 2003 e-post johvi@concert.ee

Kallis muusikasõber ja Eesti Kontserdi külaline!

S

a hoiad käes meie ilusat ajakirja Aplaus ning see on 20. väljaanne. Juubel!

Kogu Eesti Kontserdis tundub, et läheb peoks ja pillerkaariks, kuna head muusikat on palju, kontserte Eestis ja väljaspool on palju, toredaid interpreete ja kollektiive on palju! On palju häid ideid ja vaimustavaid juubeleid.

Läkski riimi! Meie kant siin räägib üha rohkem 100-st … ka lõuna- ja põhjanaabrid. Nii kajastub see meie aastaprogrammiski. Tuleb Soomet, Lätit ja Leedut.

45-aastane Hortus Musicus tähistab Monteverdi 450. sünniaastapäeva – Hortuse habemetega noormeestel on minna veel küll ja küll. Voldemar Kuslap saab 80. Uskumatu!

Ikka reibas Volli tuleb uue kava, tantsude ja lauluga. On akadeemilisi sündmusi – Jaan Rääts 85 ja Kuldar Sink 75, kuid ka väga džääsi – Estonian Dream Big Band 20.

Siinkohal tahaks peale jumala tänada veel paljusid. Neid, kes otsustasid renoveerida Rahvusringhäälingu I stuudio. Meil on uus kontserdikoht, saal-stuudio, kus on salvestatud lugematu hulk eesti muusikat. Seal on töötanud helirežissöörid Arvo Pärt, Jaan Rääts, Lepo Sumera ja paljud teised, kellele helimaailm on jäänud suureks kinkijaks ka pärast stuudiotööd. Nii me liigume 100 poole. Õnnitleme soomlasi koos Soome Raadio Sümfooniaorkestriga. Õnnitleme Eestit koos Arvo Pärdi, Tõnu Kaljuste ja Tallinna Kammerorkestriga ja ... õnnitleme kõiki neid, kes armastavad Leonard Bernsteini muusikat, sest ka temal täitub 100. Kõige selle keskel pakub Eesti Kontsert teile veel tuhatkond juubelivaba kontserti kõige erinevamates žanrites kõige erinevamate interpreetidega. Pidu tuleb ja mis siin ikka ... 100 ja seened! Mõned neist viimastest mõjuvad eriliselt, nagu kunagi hoiatas meid peaminister. Täpselt nii mõjub ka hea muusika!

Tere tulemast!

PETERBURI JAANI KIRIK Dekabristide 54a, Peterburi telefon +781 2710 8446 e-post jaanikirik@concert.ee

Jüri Leiten EK juhatuse liige

APLAUS Eesti Kontserdi ajakiri www.concert.ee/ajakiri-aplaus Nr 19 suvi 2017 Väljaandja Eesti Kontsert Helen Leetsaar Indrek Poolak aplaus@concert.ee Toimetaja Lauri Aav Keeletoimetaja Madli Vallikivi-Päts Teostus Menu Sirli Siniväli Trükikoda Ecoprint SÜGIS 2017 APLAUS

5

muusika ja elu

tekst IGOR GARŠNEK

Tänavuse Lepo Sumera nimelise heliloomingu preemia pälvis Helena Tulve 13. augustil anti Pärnu Muusikafestivalil teist korda üle Eesti Autorite Ühingu ja Eesti Heliloojate Liidu algatatud Lepo Sumera nimeline heliloomingu preemia, mille laureaadiks valis žürii üksmeelselt helilooja Helena Tulve.

Eesti Heliloojate Liidu juhatuse esimehe Märt-Matis Lille sõnul soovib žürii Lepo Sumera preemia kaudu väärtustada heliloojate pikaajalist loomingulist järjepidevust, mille olulisemaid külgi on julgus teha isikupäraseid valikuid ning valmidus jääda nendele pika aja jooksul kindlaks. „See oli midagi, mis iseloomustas kindlasti olulisel moel ka Lepo Sumera elu ja loomingut.

Lisaks sellele hindab preemia teist Lepo Sumera loomingule omast aspekti – midagi, mida võiks nimetada igavikuliseks perspektiiviks. Et minna kaugemale igapäevaste ja aktuaalsete teemade ringist ning tegeleda mitte vähem kui elu ja surma küsimustega loomingus, see nõuab kunstnikult julgust,“ sõnas Märt-Matis Lill.

Lepo Sumera nimelise heliloomingu preemia kandidaate esitavad žüriiliikmed, ning laureaat selgitatakse välja žürii arutelus. Preemiažüriisse kuulusid dirigent Paavo Järvi, helilooja Erkki-Sven Tüür, muusikateadlane Kerri Kotta ning pianist Kadri-Ann Sumera. Žürii tõdes otsust tehes, et Helena Tulve (1972) pole mitte ainult väga isikupärase helikeelega looja, vaid ka eesti muusikas ühe olulisemaks osutunud suuna rajaja. Seda suunda võib kirjeldada tundliku kõlamodernismina, mille omalaadset sõnumit on meil hakatud alles viimasel ajal laiemalt teadvustama.

Samas on Helena Tulve kui helilooja olnud korduvalt ära märgitud ka rahvusvahelisel muusikaareenil. Sellest annavad tunnistust nii võit rahvusvahelisel heliloojate rostrumil orkestriteosega „Sula“ aastal 2004 kui ka mitmed teised preemiad, sh Prantsuse Kunstide ja Kirjanduse orden ning Monaco Kultuuriväärtuste orden.

Helilooja sõnumi olulisuse näitajaks on seegi, et Helena Tulve muusikat on välja andnud plaadifirma ECM. Tuleb lisada, et viimastel aastatel on Tulve olnud tegev ka Eesti nüüdismuusika ühe olulisema väljundi, festivali Eesti Muusika Päevad kunstilise juhina.

Eelmisel aastal pälvis Lepo Sumera nimelise heliloomingu auhinna helilooja Toivo Tulev.

Auhinnaga kaasneb rahaline preemia 4500 euro väärtuses.

6

Yes alustas oma juubelituuri „Yestival“

Hard rock’i legend Deep Purple on „Infinite“ tuuril

Proge-rock’i lipulaev Yes alustas 4. augustil kontserdisaalis White Oak Amphitheatre, mis asub Greensboro Coliseum Complex’is (North Carolina, USA), oma 50. tegutsemisaastat juubelituuriga „Yestival“. Avakontserdi kuupäev polnud valitud juhuslikult: nagu bändi kodulehelt yesworld.com võib lugeda, andis Yes oma ajaloo kõige esimese kontserdi 3. augustil 1968 East Mersea noortelaagris Essexis Suurbritannias. Nii et nüüd „sisenesid nad viiekümnendatesse“, nagu nende kodulehel on märgitud.

Augusti esimestel päevadel startinud „Yestival“ lõpeb 19. septembril, selle aja jooksul antakse USA-s ja Kanadas ühtekokku 31 kontserti. On tähelepanuväärne, et Yesi kontserdituuril on kaastegevad ka Carl Palmer (kes mäletatavasti mänginud varem trumme ansamblites Emerson, Lake & Palmer ja Asia) ning multiinstrumentalist Todd Rundgren. Muuseas, trummidel astub Yesi koosseisus külalisena lavale samuti kitarrist Steve Howe’i poeg Dylan Howe. Kõrvalepõikena peab siinkohal märkima, et varem on Yesis klahvpille mänginud ka süntesaatoriguru Rick Wakemani poeg Oliver Wakeman.

Muusika, mida Yes „Yestivali“ kontserdituuril esitab, on läbilõige ansambli kõikide seniste plaatide lugude paremikust, kusjuures pearõhk on 1980. aastal ilmunud plaadil „Drama“.

Ansambel Yes esineb praegu koosseisus Jon Davison (vokaal), Steve Howe (kitarrid), Billy Sherwood (bass, kitarrid), Geoff Downes (klahvpillid) ning Alan White (trummid).

Järgmisel aastal oma tegutsemise 50. juubelit tähistav hard rock’i legend Deep Purple alustas augustikuus CD „Infinite“ kontserdituuri. Meenutagem, et Deep Purple’i viimane, arvult 20. plaat „Infinite“ ilmus tänavu aprillis.

Kuni oktoobrikuuni tuuritab bänd koos Alice Coopriga USA-s, kusjuures Los Angelese ja Las Vegase kontserdid on juba pikalt ette välja müüdud. Kuid novembris jõuab Deep Purple oma kontserdituuriga ka Skandinaaviasse ja Soome – mängitakse Kopenhaagenis, Stockholmis, Trondheimis ja Oslos (Norras on samuti kõik piletid välja müüdud) ning 11. novembril ka Helsingi Jäähallis. Pärast seda annab Deep Purple kolm kontserti veel Suurbritannias ning detsembris jõutakse oma tuuriga juba Lõuna-Ameerikasse.

Deep Purple’i praeguses koosseisus näeme selliseid nimesid nagu Ian Gillan (vokaal), Steve Morse (kitarr), Roger Glover (bass), Ian Paice (trummid) ja Don Airey (klahvpillid).

APLAUS SÜGIS 2017

eestikontsert.ee

muusika ja elu

Maailmakuulus Bang on a Can tähistas oma 30. sünnipäeva BBC Promsil 17. augustil tähistas BBC Promsil oma 30. tegutsemisaastat USA üks esimesi nüüdismuusika ansambleid Bang on a Can. See kollektiiv on saanud maailmakuulsaks oma nonkonformse, piire ületava ja erinevaid muusikastiile ühtesulatava repertuaarivalikuga. Minimalism, postminimalism, elektrooniline ambient, rock ja funk – kõik need muusikasuunad, lisaks veel performance’id, iseloomustavad Bang on a Cani esinemislaadi. Ühtlasi tähistati sellel BBC Promsi kontserdil teose „Glassworks – Closing” esitusega ka Philip

Glassi 80. sünnipäeva. Nii et two in one, kaks juubelit korraga!

Huvitav on veel see, et kõnealuse kontserdi kavas sai kuulda ka kolme Bang on a Cani eri aegade muusikajuhi teoseid: esitusele tulid David Langi „Sunray“, Julia Wolfe’i „Big Beautiful Dark and Scary“ ning maailmaesiettekandena BBC tellitud Michael Gordoni „Big Space“. Viimases tegi kaasa BBC Proms Youth Ensemble. Bang on a Can lõpetas oma juubelikontserdi BBC Promsil Louis Andriesseni helitöö „Workers Union“ esitusega.

Pühalepa muusikafestivalil kõlas Tüüri uudisteose Eesti esiettekanne 4.–6. augustini toimunud, arvult kuuendal Pühalepa muusikafestivalil Hiiumaal kõlas Erkki-Sven Tüüri uudisteose „Lichttürme“ Eesti esiettekanne. Kolm päeva kestnud festival, mille kunstiliseks juhiks on Endrik Üksvärav, tõi taas kuulajateni nii vanamuusikat kui nüüdisheliloojate loomingut.

Kui festivali avapäeval esines meie auväärseim, tänavu oma 45. tegutsemisaastat tähistav vanamuusika ansambel Hortus Musicus Andres Mustoneni

juhatusel, siis teine festivalipäev oli pühendatud sel talvel meie seast lahkunud rahvusliku koorimuusika suurkuju Veljo Tormise loomingule. Selle päeva peaesinejaks oli kutsutud kammerkoor Collegium Musicale.

Festivali kolmandale päevale 6. augustil pani punkti Hiiumaalt pärit helilooja Erkki-Sven Tüüri uudisteose „Lichttürme” Eesti esiettekanne ansambli Yxus esituses.

Erkki-Sven Tüüri „Flamma“ kõlas BBC Promsil 3. augustil esitles Erkki-Sven Tüür Suurbritannia ja kogu maailma muusikaklassika ühel olulisemal muusikafoorumil BBC Proms oma teost „Flamma“.

Kõnealune helitöö kõlas keepilliorkestri Deutsche Kammerphilharmonie Bremen esituses Paavo Järvi dirigeerimisel.

Meenutagem, et Erkki-Sven Tüüril oli see teine kord Promsil osaleda, kuna 2003. aastal kõlas seal tema viiulikontsert. Avaldame siinkohal kaks asjakohast lõiku Simon Cummingsi intervjuust Erkki-Sven Tüüriga, mida augustikuus vahendas ERR-i kultuuriportaal.

Miks täpselt te teose „Flamma“ lõite ja kuidas see suhestub teie eelmiste töödega?

E.-S. Tüür: Olin varem juba Austraalia Kammerorkestriga koos töötanud, kui tegime „Whistles and Whispers from Uluru for recorders and strings“. Richard Tognetti palus seekord luua teose just keelpillidele.

Nagu ka eelmisel korral, tahtsin, et meie koostöö haakuks Austraalia vaimuga.

eestikontsert.ee

Mis on tulemas järgmiseks?

E.-S. Tüür: Mul on juba valmis 9. sümfoonia „Mythos“, mille esiettekanne on 18. jaanuaril Brüsselis Eesti Festivaliorkestri esituses ja Paavo Järvi juhatusel.

Ent lähim maailmaesiettekanne tuleb 6. detsembril Amsterdamis – „Solastalgia for piccolo and orchestra“. Esitajaiks on siis Vincent Cortvrint ja Royal Concertgebouw Orchestra, mida juhatab Stéphane Denève.

SÜGIS 2017 APLAUS

7

tekst: MADIS JÜRGEN fotod: FRANCK FERVILLE, ERAKOGU

Kristjan Järvi „Dirigent ei saa olla valitseja, dirigent peab olema juht.“ 8

APLAUS SÜGIS 2017

eestikontsert.ee

persoon Dirigent Kristjan Järvi (45), kes seob ennast Eestiga järjest rohkem, valmistab juba praegu ette 2018. aasta 1. jaanuari Hennessy uusaastakontserti, mille pealkirjaks on „Nordic Pulse“

K

ristjan Järvi pole kunagi tahtnud saada dirigendiks, sest tema perekonnas on dirigente niigi palju.

Ta ei esine kunagi frakis: „Ma ei tunne ennast frakis hästi!“ Ta juhatab enda loodud Absolute Ensemble’it New Yorgis, Baltic Sea Philharmonic’ut Berliinis ja MDR Sinfonieorchester’it Leipzigis.

Ta lõhub reegleid ja ühendab maailmu, mängib nii Bachi kui ka Zappat, seikleb jultunult klassika, džassi ja hiphopi piirimaadel. „Kristjan Järvi on üks jõulisemaid dirigente maailmas,“ ütles kauaaegne Saksa välisminister Hans Dietrich Gencher kaks aastat tagasi Euroopa kultuuriauhinda üle andes.

Avatud suhtleja, särav nagu rokkstaar.

Istume Hiltoni hotelli fuajees Tallinnas, ja poolteist tundi läheb lennates.

Millal sa viimati Eestis käisid?

Ma olin Eestis viimati kümme päeva tagasi, kui Haapsalus oli suur rokipidu.

See on fantastiline, kuidas üks linn võib initsiatiivi näidata, kultuuri teha, turismi tekitada. Igal nädalalõpul toimub seal midagi – bluusifestival, Tšaikovski festival või filmifestival.

Ja see promenaad, ilusad väikesed puust majad, kohvikud ja keskaegne linnus! See on vapustav!

Vahepeal käisin ära ja nüüd tulin Pärnu festivalile. Ma ise pole kahjuks Pärnu festivalil tegev, mul tuleb Baltic Sea Philharmonic’uga paarinädalane tuur „Baltic Folk“. Harjutame Visbys ja esineme Rootsis, siis Rheingau muusikafestivalil Saksamaal ja lõpuks Merano festivalil Itaalias.

Mida „Baltic Folk“ endast kujutab?

Mängime teoseid, mis on sündinud rahvamuusikast. Meil on seal Arvo Pärdi „Swansong“, mis põhineb rahvamuusikal, Rahmaninovi teine klaverikontsert põhineb samuti rahvamuusikal.

Rahmaninovi viiest klaverikontserdist on teine kõige venelikum. Selle esitab meil vene imelaps Aleksander Malofejev. eestikontsert.ee

Väike poiss, 15-aastane, aga täiesti geniaalne kuju! (Kristjan klõbistab tahvelarvutil, et näidata, missugune näeb välja geniaalne Aleksander Malofejev.)

Ja siis Igor Stravinski „Tulilind“.

Kusjuures „Tulilinnuga“ on üks eriline asi – me mängime seda peast. Tõstame puldid eest ära ja mängime nagu rokkbänd, seistes. Vabaduseaste on hoopis teine. See on meil esimene katsetus ja ajalooline hetk nii suurt teost peast mängida.

Dirigendi tööd see kergemaks ei tee?

Nojah. Sa pead nad ikka osavalt sisse juhatama, muidu võib juhtuda, et ükskord jääb seisma see asi. (See võimalus teeb Kristjanile kõvasti nalja.) Aga kõigega on võimalik hakkama saada. Ükskõik, mis elualal sa tegutsed, kui sa tõeliselt pühendud, siis saad hakkama!

Kui sa viskad oma sõnavarast välja sellised sõnad nagu „me proovime ja üritame ja katsetame“ ja ütled selle asemel „me teeme ja saavutame“, siis pole teist võimalust. Plaan B-d ei ole olemas, sa teed ära! Lähenemises on küsimus!

Sinu kokku panna ja juhatada on järgmine Hennessy uusaastakontsert Tallinnas, mida nimetad „Nordic Pulse’iks“. Kas ettevalmistused on alanud?

Jaa. Ma kutsun seda kontserti „Nordic Pulse’iks“.

Eestis on see Eesti Vabariigi 100. juubeliaasta esimene sündmus, aga ma teen sama kontsepti üle maailma järgmisel aastal. Saksamaal Leipzigis ma nimetasin terve festivali Nordic Pulse’iks. Ka Berliinis on nädalane Nordic Pulse Week sealses Konzerthausis. Ja mitmes Aasia linnas sõidame Baltic Sea Philarmonic’uga ringi kontserdiga, mille nimi on „Nordic Pulse“. See on üks liin, mis läbib minu 2018. aasta tegemisi.

Nordic Pulse’i mõte on selles, et Eesti on nagu tuksuv süda, mis annab uut vaimu ja energiat tervele Põhjamaade piirkonnale.

Asi on nii, et kui inimesed räägivad riikide vägevusest, siis räägivad nad enamasti majandusest, sõjalisest võimsusest

ja rahvaarvust. Aga mis tegelikult annab riigile vägevuse? See on kultuur.

Ja nagu kultuur on kõik inimese loodu, alates põllumajandusest ja lõpetades arhitektuuriga, siis muusikakultuurist rääkides ei piirdu ma sugugi klassikalise muusikaga. Muusika on muusika!

See „Nordic Pulse“ pole tavaline programm. See on nagu lavastus, ja siin on koos palju erinevaid asju: Noëp, Kadri Voorand või Kristjan Randalu, Tuuliki Bartosik, Maarja Nuut, Mikk Pedaja.

Kõik see on tunnustatud Eesti eksport, mis on maailma läinud. Kas me hakkame nüüd jälle lõhkuma ja küsime, kus on klassikaline muusika? Ei! Muusika on muusika!

Ewert and Two Dragons on Eestile sama tähtis nagu Erki Sven Tüür, Maarja Nuut või Kristjan Randalu, kes on kõik esinejad ja heliloojad, tegijad mitmes žanris.

ERSO on Eestis üks meie parimaid bände, nagu ka Trad Attack on üks meie parimaid bände.

• Sündinud 13. juunil 1972 Tallinnas • Õppinud Manhattani muusikakoolis klaverit, Michigani ülikoolis dirigeeri mist, täiendanud end Salzburgi Mozarteumis pianistide meistriklassis.

• 1993 asutas Absolute Ensemble’i New Yorgis • Koos Absolute Ensemble’iga on ta Grammy nominent (2002) ja Norrlands Ooperiga on saanud Rootsi Grammy (2004).

• 2008 asutas Baltic Sea Youth Philharmonic’u, mis on nüüd Baltic Sea Philharmonic • 2008 Gstaadi festivaliorkestri pea dirigent kuni 2016 • Alates 2012. aastast MDR Sinfonie orchester’i peadirigent Leipzigis • Alates 2016 Sunbeam Productionsi juht

www.kristjanjarvi.com www.sunbeamprods.com

SÜGIS 2017 APLAUS

9

persoon Mitu uut teost, mis seal kõlama hakkab, pole veel valmis, ja teoste järjekord pole veel selge, aga kogu see asi peab olema üks suur etendus, mis voolab ja liigub ja võtab kuulajad kaasa nagu reisile. See kõik on üks adventure, üks seiklus.

Kujutan ette, et sellest tuleb üks vägev show.

Ma olen oma produktsioonifirma Sunbeam Productions’iga (Päikesekiir) püüdnud tekitada olukorra, et kui inimene tuleb kontserdisaali, satub ta kohe teise dimensiooni.

Mitte nii, nagu see tavaliselt on, et inimesed võtavad istet, tuleb orkester, häälestab pille, saabub dirigent, kõik plaksutavad, ja algab kontsert. Ei! Me tahame, et inimene on kohe selles miljöös. Kui sa planetaariumi lähed, sa oled kohe kosmoses. See on täielik interactive experience.

PÖFF-il oled sa ka kohal?

PÖFF-il olen ma kohal ja kureerin sellist asja nagu „Regular Crisis“. See on multimeedia kantaat, kus inimesed on ekraanil ja nad ei laula, vaid räägivad.

Maailmakuulsad finantsasjatundjad Steve Forbes, Angel Gurria ja Manfred Biscoff räägivad majandusest. See on kantaat-film tänapäeva maailma majanduslikust seisundist, mis on pidevalt kriisis.

Ja kevadel, järgmise aasta mais, teen ERSO-ga festivali, mille nimi on „Practical Spirituality“. Seal me esitame minu lemmikheliloojate, briti Max Richteri ja ameeriklase John Adamsi teoseid. Kavas on Richteri „Infra“ ja Adamsi klaverikontsert „Century Rolls“,

mis käsitlevad tervet meie eksistentsi – kes me sellised oleme?, mis on perekond?, mis on teadvus? Me küll arvame, et oleme vägevad tegelased, aga võib-olla kõik see on tegelikult üks illusioon. Ja siis veel Richard Straussi „Kodune sümfoonia“.

See erinevatel ajastutel kirjutatud muusika kõlab kokku väga hästi. Ma tahan panna inimesi mõtlema ja tundma, mis on üldse tähtis meie elus?

Ma panen siin kõrvuti sakslasest helilooja Sven Helbigi väiksed 3–4 minuti pikkused „taskusümfooniad“ koos Wagneri suurteosega „Niebelungi sõrmus“. Need teosed käsitlevad samu küsimusi, Helbig kolme-nelja minuti sümfooniate ja Wagner suure eepose kaudu.

Kui inimesed hakkavad mõtlema sellel tasemel, et me elame siin 70–100 aastat, siis mida me kakleme! Tuleme parem kokku ja teeme suuri asju! Ma ei räägi eestlastest. Ma räägin inimkonnast.

Mida sa teisiti teed?

Minu lähenemine ei ole tavaline, ja ma soovin julgustada muusikuid piire ületama.

Mitte sellepärast, et nad ei ole võimelised ja nad ei taha. Neile lihtsalt ei anta võimalust seda teha. Rollid on kuidagi kinnistunud … Nagu raske kapp, mis on nii põranda sisse vajunud, et kui tahad seda liigutada, pead põranda küljest lahti kangutama.

Inimene otsib mugavust, ükskõik mis elualal ta tegutseb. Et vähem tööd teha, et vähem lasta ennast segada ja lihtsalt mõnusalt, õdusalt olla. Gemütlichkeit on selle kohta hea sõna.

Ja kui ta seda ei saavuta, läheb ta endast välja. Aga on inimesi, kes tunnevad mõnu, et nad pidevalt saavutavad midagi, nad suhtlevad omavahel, nende energiad kohtuvad, ideed hakkavad voolama ja mõtted saavad teoks …

Saad sa inimestega probleemideta hakkama?

Ma olen väga tundlik. Ma tunnetan, kuidas teine sinusse suhtub ja ... Ma ütlesin hiljuti Roomas ühele rahulolematule tromboonimängijale, et kui sulle midagi ei meeldi ja sa oled õnnetu, siis mina olen ka õnnetu. Ütle, mis sulle ei meeldi, siis saame hakkama.

Arusaamatused tulevad sellest, kui inimesed ei oska suhelda. Inimesed peavad lahendama probleeme, mitte laskma probleemidel üle pea kasvada. Ütlesid talle seda orkestri ees?

Jaa. Ja me saime oma asjad lahendatud. Ta tuli pärast ja me saime sõbralikult hakkama.

Orkestris peab olema ühe asja eest väljas.

Seal on 100 inimest, kui kõik otsivad tikutulega oma perfektsionismi taga ja jätavad ühise asja kõrvale, siis see, mis välja tuleb, ei ole hea. Me peame tegema ühist asja.

Dirigendi ülesanne on ikka pagana raske. Sa pead olema juht, aga sa ei saa olla despoot.

Dirigendi ülesanne on julgustada, inspireerida, ja samas mitte kamandada. Tuleb luua tingimused, anda motivatsioon, innustada.

Olge julged, kasutage oma ego, aga tehke seejuures midagi head! Nii võib sündida imesid.

Tahad teisi inspireerida, näita eeskuju! Võib-olla tervis on üks tähtsamaid asju. Kui tahad midagi saavutada, ole tervislik.

10

APLAUS SÜGIS 2017

eestikontsert.ee

persoon

Baltic Sea Philharmonic

YouTube’is on üleval möödunudaastane kontsert Moskvas Tšaikovski kontserdisaalis, kus Kristjan esitas Baltic Sea Philharmonic’uga kava „Baltic Sea Landscapes“. Ta haaras mikrofoni, rääkis publikuga ladusas vene keeles, ja prouad saalis olid õnnepisarates.

Lõpuloo ajal (see oli rahvamuusikal põhinev „Viljandi süit“) kargas Kristjan lavalt saali, võttis publiku hulgast inimesi tantsima, esimese, teise, kolmanda, neljanda. Jooksis üles rõdule. Publik tõusis ja tagus käsi kokku, fotoaparaadid välkusid.

Orkestrandid naersid ja nautisid oma esitust. Ja kui lugu lõppes, möirgas publik nii kõvasti, et saalil ähvardas lagi minema lennata. „Nii tuleb innustada oma orkestrit ja vaimustada publikut,“ kirjutasid pöördes netikommentaatorid. Samuti vaadake YouTube’is Rheingau festivali kontserdi otseülekannet, kus orkester mängib teise poole peast, jälgige muusikute ja publiku reaktsiooni!

Floridas on 10-aastane Finn. Nagu Hacklberry Finn. Siis 8-aastane Avalon, nagu Isle of Bliss – õndsuse saar King Arthuri juttudest. Ja kõige noorem on Eden. Esimene naine Leila Josefowicz oli mul Kanada ameeriklane ja teine, Hayley Melitta oli Austraaliast, ja nemad tahtsid nimesid, mida inglisekeelses keskkonnas osataks hääldada. Ma ikka üritan neid ka Eestisse tuua, et nad saaksid eesti keele selgeks. Neil on praktikat vaja.

Kui ma Ameerikasse läksin, olin 8-aastane, ja ma ei rääkinud üldse inglise keelt, ja see läks kiiresti, 2–3 kuud ja keel oli suus.

Me oleme lahus küll, aga meil on hea vahekord ja tema on laste hooldaja. Aga kui mina tulen, siis olen mina nendega nii palju kui võimalik, ja see on kõik väga mõnus ja tore, aga tõeline töö. Päev kolme lapsega võtab mul võhma välja. Samas on see on väga hea – unustad söömise ära, jooksed ringi, trenni pole vaja minnagi!

Kogu aeg ka ei jõua särada ja sädemeid pritsida.

Ega keegi ei räägigi, et kogu aeg peab särama. Ma tahan ka peitu minna ja ära kaduda.

Sa oled kasvanud ja koolis käinud Ameerikas. Elanud töö tõttu mitmes Euroopa riigis. Kus sa ennast kõige kodusemalt tunned?

Kodus olen ma Eestis. Kui üldse kuskil Euroopas olla, siis peaks ikka siin olema. Mul on väga kindel hea tunne Eesti üle, siin asjad toimuvad ja paljud õigesti.

Siin ma näen potentsiaali.

Ma ei läheks kaasa nende globalistidega, kes räägivad, et Eesti võib jääda kolkaks või isolatsiooni. Ma hoopis hoiaks seda, mis meil on, ja arendaks seda. Et inimesed tuleksid siia tagasi, mitte tagurpidi. Me ei saa oma rahvast ja kultuuri

On sul mingi koht, kuhu kaduda?

Mul on kerge kaduda. Ma lähen Floridasse West Palm Beach’ile, kus mul on perekond, kolm last, ja endine naine on seal, nad elavad koos. Ma tulen nendele külla ja olen siis absoluutselt välja lülitanud.

Mu vanem poeg Lukas on NewYorgis ja ta on seitseteist, ta on mulle nagu sõber, temaga ei ole mingit probleemi. Aga eestikontsert.ee

selle suure maailma tuhatoosi sisse ära lahustada.

See globaliseerumine, ühtlustumine, nivelleerumine on üks kõige õudsemaid asju, mis saab olemas olla. See on nagu orkestrite standardisatsioon, mis võttis isikupära paljudelt orkestritelt, ja nüüd kõlavad kõik sarnaselt.

Kultuur on ainuke asi, mis meid hoiab ja annab meile identiteedi. Eesti rahvas on siin oma kultuuri pärast. Nii palju üle elanud, ja ikka eksisteerib.

Eesti keel, loodus, toit, laulud, tantsud, luuletused, riided, disain, arhitektuur, tänapäeva leiutusteni välja on e-Eestis minu arusaamine meie kultuurist.

Kui sina saad ükskord 80, kus sa siis elad?

Võibolla Eestis. Ei tea. Miks Pärt siin elab? Ta võiks ükskõik kus elada, aga elab siin. Ta elab siin, sest see on tema kodu.

Mis on sinu jaoks praegu kõige olulisem?

Minu jaoks on kõige olulisem, et ma saaks oma projekte läbi viia. Ja et neid läbi viia, on mul vaja mõttekaaslasi.

Need sõbrad on mitte niisugused, kellega on hea suhelda, vaid kes mõtlevad samamoodi nagu mina. Nad on visiooniinimesed, kes soovivad inimkonnale head. Et maailm muutuks paremaks. Et oleks rohkem armastust. Ilma selleta ei ole meil šanssi.

Millal jälle Eestisse tuled?

Järjest tihedamini. Kui ma juhtun olema vaba, siis sõidan Eestisse.

SÜGIS 2017 APLAUS

11

Soome fotograafide vaated ooperist

„Nurjatu saar“

Vanapagan pojaga.

Tõnis Mägi ja Andrus Albrecht

„Nurjatu saare“ peaproovi käisid pildistamas soomlastest profija hobifotograafid, kes viibisid Kuressaares portreefotokursusel.

Fotograaf Jyrki Vesa on on koolitanud fotohuvilisi KS Koolituse korraldatud suvekursustel juba seitse aastat. Sel suvel oli talle abiks ka fotograaf Pasi Hakala. Suur osa kursuslastest on osalenud Saaremaa suvekursuste fotokoolitustel mitmel varasemalgi aastal. Nüüd avanes esimest korda võimalus pildistada maailmaesietenduseks valmistuvat lavateost. Aitäh, Eesti Kontsert, selle suurepärase võimaluse eest!

Klarika Sander, KS koolitused

NB! Rein Rannapi ooperi „Nurjatu saar“ lisaetendused 31. oktoobril ja 1. novembris Nordea kontserdimajas

Fotod: MIKKO TORMANEN, ANNE-MARIE KLEEMOLA, SAMULI MIETTINEN, HEIKKI ARRA, JYRKI VESA, PAULIINA TUOMIKOSKI, PASI HAKALA

Mereröövlite pealik Rullo. Marko Matvere

12

APLAUS SÜGIS 2017

eestikontsert.ee

Nurjatu saar

Vangistatud tulehaldjas Laurits. Markus Teeäär

Ooperi avastseen Marko Matvere ja Tõnis Mägi Hüljeste koor

Marko Matvere ja Markus Teeäär

eestikontsert.ee

Kadakate koor

SÜGIS 2017 APLAUS

13

tulevikutegijad

„Koostöö on võtmesõna,

kui tahame siin maailmas ellu jääda.„ Aplaus kohtus noorte ja andekate loojate, XII noorte laulu- ja tantsupeo „Mina jään“ idee autoritega, luuletaja ja näitleja Veiko Tubina (34) ning helilooja ja dirigendi Rasmus Puuriga (26). tekst: JAANIKA VILIPO fotod: GUNNAR LAAK

R

ääkisime lähemalt loomeprotsessist, vestlesime eestlaste isamaalisusest ja mõtestasime lahti noorte kultuuritarbimise võimalikkuse 100 aasta pärast.

Kindel on see, et Eesti kultuurilaev võib veel kaua ja uhkelt purjeid üleval hoida, kui seda juhivad visionäärid nagu Tubin ja Puur.

Kuidas vaatate tagasi möödunud laulu- ja tantsupeole: kas suursündmus oli teie jaoks edukas ning mis tähendab edu laulupeo kontekstis?

RP: Ei ole ise selle peale veel väga palju mõelnud, aga laias laastus pean edukas seda, et kõik need lood, mis me olime ette valmistanud, õnnestusid.

Muusikaõpetajad ja kogukond võtsid eestikontsert.ee

noored nii omaks, ja noored ise, ehk siis väikesed lauljad tulid sellega kaasa. Kui sa tajud seda, et need lauljad seal on dirigentidega ühes paadis – selles tundes on tegelikult õnnestumise võti.

VT: Arvan, et noored, ja tegelikult iga eestlane, on isamaalised. Laulupidu on üks koht, kus inimene saab aru, et ta ei ole üksi, vaid siin on veel kümme-, kakskümmend tuhat isamaalist. See annab kuidagi jõudu juurde ja kasvatab seda tunnet. Arvan, et pärast iga laulupidu on iga inimene veel rohkem isamaaline. Ühest küljest vastutus, teisalt eneseteostus ja väljakutse. Kas selles oli omajagu egopaitust?

RP: Egopaitus muutus selle protsessi käigus olematuks. Tunnistan, et projekti

alguses, teadmata, mida see endas kätkeb või mis sellega kaasas käib, võis seda olla.

Protsessis olles ja seda luues ning kujundades näed, et see ei ole seotud ühegi tegija egoga. Sa pead arvestama kõiki osapooli, nii palju kui see võimalik on. Sinu personaalne küsimus on seal olematu. Sa teenid palju suuremat eesmärki kui sinu enda tohutu avantüür. See on midagi palju suuremat, ja lõpuks jääb vaid tänulikkus, et saad olla suure asja juures, seda näha ja võib-olla kujundada. Sa tajud asja mastaapsust, see läheb korda.

VT: Laulupeo ajal valdas mind tegelikult hirm mõeldes vastutusele. Kogu suursündmuse lõppedes täitis hinge aga suur tänulikkus. See pidu ei sünni ainult nende kolme-, neljakümne inimese meeskonnatöös, kes istuvad laulu- ja tantsuSÜGIS 2017 APLAUS

15

tulevikutegijad

Rasmus Puur

peo sihtasutuses, vaid nende kahe-, kolmekümne tuhande laulja meeskonnatöös, kes lõpuks seisavad kaare all.

21. sajandi lääne inimene on pigem individualist. Kuidas jõuda selleni, et olla osa meeskonnast?

RP: Kui helilooja on üsna sõltumatu, siis dirigent sõltub palju nendest inimestest, kes on tema ees. Ta on pigem nagu psühholoog, kes üritab panna meeskonna toimima. Leian, et Eesti on ise nii väike, et me ei saa lubada väga palju individuaalsust.

Peame lihtsalt tegema koostööd, kui me tahame maailmas ellu jääda. Loomulikult on meisse kodeeritud teatud introvertsus ja üksi rabelemine, aga lõppude lõpuks on oluline ka see, et me suudaks ühendada mingisugused jõud või väed ja käed, et tekiks midagi suuremat kui me ise.

VT: Kuigi, kui on hea ja võimekas individualist, siis las ta möllab!

Kuidas hoida teatri- ja kontserdisaali uksed noortele avatud ka 100 aasta pärast?

RP: Kui tegemist on mõne teatri- või kontserdikorraldamise asutusega, siis see kipub minema laisaks: pidevalt on vaja korraldada, sul on vaid teadmine, et pead ja oled sunnitud midagi tegema, aga mitte see idee, et nüüd teeme!

Väljaspool organisatsioonide süsteemi on lihtsam luua sündmusi, mille ajendiks on idee ja mõte. Kõige olulisem on teha seda, mis sind käivitab, ja siis see nakatab teisi;

16

APLAUS SÜGIS 2017

Veiko Tubin

Kõige olulisem on teha seda, mis sind käivitab, ja siis see nakatab teisi; mitte, et ma teen oma uuslavastuste või kontsertide kvoodi täis. mitte, et ma teen oma uuslavastuste või kontsertide kvoodi täis. Kui me räägime kontsertidest, on oluline, et kava annaks ka sisulise terviku. Ma ei pea siinkohal silmas, et oleks eripagelised lood, vaid mõte – mida sa tahad selle kontserdiga öelda. Ma ei tea väga palju dirigente, ei Eestis ega mujal, kelle kavadest ma näeksin seda, et siin on mingi laiem kandepind, mis hakkab pihta muusikavälisest. Mina käin kontserdil kava, mitte esitaja pärast. Ma tahan näha, mida see interpreet või looja tahab mulle öelda. Ja kuna ma näen seda üsna vähe, siis ma käin ka kontsertidel pigem harva, teatris käin rohkem. See on kindlasti midagi, millega peaks rohkem tegelema.

VT: Ma olen ka sellega 100% nõus: et inimesed tarbiksid kultuuri, selleks on kõige tähtsam ikkagi lugu, mida sa tahad öelda. Häid tegijaid, kes selle ilusasse visuaalsesse kastmesse panevad, on palju.

Olen näinud väga palju teatrit ja muusikaüritusi, kus tehakse asja asja pärast, aga keegi midagi otseselt nagu ei ütle. Ja kui ka ütleb, on see kuidagi läbi mõtlemata sõnum. Teine asi, mis hoiab mõtte värskena ja kultuuri elusana, on suhtlemine

noorte inimestega. Et sa tegelikult ka saad aru, mida nad mõtlevad ja tahavad. Kui tead, mis noortele meeldib, võimaldab see suunata nende mõtlemist. Eesmärk pole mitte olla noortepärane ja teha seda, mis neile meeldib, vaid reaalselt ka aru saada, oma kogemuse pealt analüüsida ning selle kaudu siis suunata ja arendada neid.

RP: Töötades noortega Vanalinna Hariduskolleegiumi keelpilliorkestris, olen aru saanud, et ei ole vahet, kas inimene on 12, 19 või 30. Kui näitad talle ette, kuidas see maailm töötab ja mida helilooja on muusika kaudu öelda tahtnud, võtab ta väga hästi vastu tõsist muusikat. Looja on ju selle sama raja läbi käinud. Ja siis ei ole enam küsimus selles, mis keeles talle seda räägitakse, kui ta teab mis lugu see on. Ta õpib selle keele ära, sest tal on teatud pidepunktid juba kätte antud. Kui suudad sealjuures veel ka teda nakatada, siis ei näe ma probleemi, et noored ei huvitu tõsisest muusikast. See on pigem juhendaja ja õpetaja küsimus.

Kui sa lihtsalt mitte midagi ütlemata mängid talle Schubertit, siis ta tõesti ei saa aru võib-olla, see on talle kauge. Noori peab lihtsalt natuke aitama sellel teel. eestikontsert.ee

tulevikutegijad Rasmus, räägi palun lähemalt ooperist „Pilvede värvid“, mis on loodud Jaan Kruusvalli samanimelise näidendi põhjal, ning valmib Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul. Mis inspireeris sind enim selle suurteose loomise juures?

Nii ooperi- kui laulupeo ideekavandi konkurss olid üsna ühel ajal ja need sattusid perioodi, mil olin just lõpetanud ülikooli (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia cum laude kompositsiooni erialal 2014. aastal). Pärast lõpetamist otsid paratamatult võimalusi, et kuskilt kinni haarata. Selle konkreetse ooperi sünni puhul inspireeris nii EV 100 raam kui ka lavastus, mille videosalvestust sattusin vaatama. „Pilvede värvid“ on näidend, mille sisu mind väga puudutas. Inspiratsioon sellest ei olnud raske tekkima. Oleksin võinud ka ise autentselt Kruusvalli lavastusele ooperi kirjutada, aga kuna tekkis idee seda aega nihestada ja tuua seda lugu edasi, siis otustati kirjutada järg. Eestis olemise, äraminemise, vabaduse ja iseseisvuse teema köidab mind ka tänapäeval: et kas me oskame iseennast valitseda, või siis tegelikult ei oska?

Rasmus, oled nii dirigent kui helilooja – kellena end rohkem tunned? Ja kas need tegevused on ühe inimese puhul pigem toetavad või välistavad?

Tunnen end heliloojana.

Kas loomingulise potentsiaali suunamine erinevatesse väljunditesse on seotud sellega, et otsite veel iseennast ja seda õiget?

VT: Ei usu, et ma nii väga otsin. Teen neid asju, mis meeldivad. Ju siis mulle meeldib rohkem kui üks asi. Ma ei tegele sellega, mida ei oska. Hea, et on võimalus valida. Eks need ole ka kõik omavahel seotud: teater, muusika, kirjandus.

RP: Mina olen ka sellega nõus: nii dirigeerimine kui helilooming tulid minu juurde ühel ajal ja on minu jaoks üks tervik. Dirigeerimist on heliloomingu juurde vaja sotsiaalse aspekti pärast, et osata inimestega jätkuvalt suhelda, et mitte üksi ära kaduda, mis on täitsa reaalne tee.

Dirigendi perspektiivist näha muusika loomist, see aitab hiljem muusikat luua.

Loomeprotsess kui selline – on see nauding või valu? On teil mõni tabavam väljend selle kohta?

RP: Protsess ise on minu jaoks alati raske.

Idee kirjapanemine, et säiliks mõte, ning selle realiseerimine, kuidas sealt läbi tungida, see on keeruline. eestikontsert.ee

VT: Minu jaoks on sinnamaani raske, kuni ei ole midagi sähvatanud. Kui tuleb kuskilt mingi hea idee või mõte ning teadmine, kuidas seda ideed vormistada, siis läheb juba päris heaks.

Kogun helisid, sõnu ja mõtteid igalt poolt ja ei saa väita, et olen 100% loomingu autor. Võtan teiste luulejatate ja muusikute loodut endasse, analüüsin ja närin ennast sellest läbi, saan sealt ideid. Arvan, et kogu see asi, mis lõpuks loominguks vormub, on mingisugune emotsionaalse seisund, isikuomadused, mis on kokkuvõttes kõik ühtne.

Veiko, räägi palun lähemalt oma rollist Kinoteatris. Mis on suurim erinevus riigiteatri ja MTÜ vahel?

Ma ei kuulu Kinoteatri tuumikusse, olen sellega seotud kaasamõtlejana. Kinoteatris on kamp inimesi, kes teeb teatrit täpselt siis, kui neil on soov seda teha, kui tekib idee ja kui on, mida öelda. Ka riigiteatris on võimalik seda teha, aga teatrisüsteemid peavad ellujäämise nimel tegema kahjuks ka kõike muud. On luksus, kui sul on võimalus mingi rühmitusega teha ainult seda, mis sulle meeldib. Loomulikult ei ela sellest. Seepärast, et saaks eksisteerida Kinoteater või mõni muu selline väiksem kollektiiv Eestis, on vaja ka suuri riigiteatreid. Sest kogu tugistruktuur tuleb alati ju suurematest kollektiividest. Üks väike punt ei saa endale lubada seda, et ta hoiab palgal mingit valguskujundajat või kostümeerijat.

Mis hoiab teid tegevuses?

RP: Need asjad, mis on juba tehtud, nende peale ma enam ei mõtle ega tegele enam nendega. Hoiab tegevuses keskkond, milles elan, ja need inimesed, kellega suhtlen.

Sageli on need kõige suuremad inspireerijad. Nende kaudu ja neist peegeldudes tekivad uued mõtted. Samuti see, mida sa loed, mida vaatad kontserdil või teatris – see tekitab minus nii palju mõtteid, see iseenesest käivitab. Samamoodi on inimestega: tekivad hetked, kus tunnen, et selle inimesega ma tahaks praegu midagi koos teha, ja see võiks olla just see idee, mis mul kunagi oli. Kui sul tekib tunne, et sa ei saa vaiki olla, kui kõrvaltseisijana tekib mingi impulss, siis see hargnebki. Mul ideepuudust ei ole. Suviti ma tõesti puhkan ja ei tee midagi, et tekiksid uued mõtted ja ideed.

VT: Mind hoiab tegevuses see tunne, kui tekib mingi sähvakas ja inspiratsioon.

Tunne, mis sul tekib hetkel, see hoiab mind tegevuses, ja teisalt kultuurikeskkond, mis mu ümber on. Mulle väga meeldib saada häid kunsti- ja kultuurielamusi. Ja loomulikult sõbrad. See kõik inspireerib.

Talvekantaat R 1. detsember kell 18 Jõhvi kontserdimaja P 3. detsember kell 15 Estonia kontserdisaal Advendikontsert Rahvusooper Estonia poistekoor ja noormeestekoor Noorteorkester Reaalmažoor Dirigent Hirvo Surva RASMUS PUUR. „Talvekantaat“ Rasmus Puur: Kõik sai alguse sellest, et Estonia Poistekoori juht Hirvo Surva küsis minu käest, kas ma võiksin kirjutada ühe loo poistekoori repertuaari, kuna neil on tulemas kontserdid. Ühest laulust kasvas välja tunniajane teos koorile koos orkestriga. Ideed teostama asudes sattusid kätte tekstid, mis käivitasid mind nii hoogsalt. See helge lugu, mis sobib jõulueelsesse aega, algab jõulude või talve ootamisest ja lõpeb jõuludega, läbides erinevaid tundeid, meeleolusid, hetki. Teose loomeprotsess oli ebaharilikult valutu, tekstid hakkasid ise kuidagi kõlama ja helisema. Teos sai eelmisel aastal palju positiivset tagasisidet. Sellised suured teosed kipuvad peale esiettekannet sahtlisse jääma, aga et see leiab oma elu aasta hiljem uuesti, on ainult rõõm.

Estraadilainel P 17. detsember kell 17 Pärnu kontserdimaja E 18. detsember kell 19 Estonia kontserdisaal K 20. detsember kell 19 Vanemuise kontserdimaja N 21. detsember kell 19 Jõhvi kontserdimaja „Estraadilainel“ Tallinna ülikooli sümfooniaorkester Solistid Kalle Sepp ja Kaire Vilgats Dirigendid Martin Sildos ja Jüri-Ruut Kangur Õhtu juht Veiko Tubin VEIKO TUBIN: Estraadiga on mul väga soe suhe, heas mõttes. Mulle meeldib natuke ajas tagasi rännata. Ma ei ütleks, et estraad on kerglane žanr. Estraadiajastul on stiili ja maitset. Kui sa päriselt ka kuulad seda muusikat, siis avastad, et see on väga hästi kirjutatud ja kaasa haarav. Mõni tänapäeva poplugu on üsna nüri, aga võta mõni eesti estraadiklassika kuldajastu lugu – kui meloodiline, ilus, head sõnad, mõtet kandev! Õhtujuhina olen inimene, kes aitab tausta laiendada ja muusika kõlama panna. Meil on plaanis rääkida muusika vahele lugusid, mis aitavad ajastu ja konteksti lähemale tuua.

SÜGIS 2017 APLAUS

17

tulevikutegijad

Eesti helistikud

ja pakk kohupiima ehk igal pillil on hing

Eesti sajanda sünnipäeva puhul ellu kutsutud pilliprojekt ning EV100 muusikaprogrammi suurteos teevad aasta viimasel päeval üheskoos ajalugu.

Kus, mis ja miks – käisime uurimas Räpinas toimunud muusikalaagris.

„A

tekst: PIRET KOOLI / EV100 fotod: ARON URB / EV100

plaus võib vahel ka olemata olla,“ tunnistab Eesti Noorte Puhkpilliorkestri (ENPO) peadirigent Sirly Illak-Oluvere, ja ma olen talle tänulik. Sest kuulates, kui hingestatult 13–20-aastased muusikud Eesti sajandaks sünnipäevaks kirjutatud suurteost mängivad, ei suudagi ma helide vaikides lõpuks käsi tõsta. Aga nii tahaks, sest aplaus tähendab ju tänu. Ent just

18

APLAUS SÜGIS 2017

nüüd tunnen, et plaksutades lõhuksin midagi erilist. „Minagi liigutun, eriti just selle „Kiigelaulu“ puhul, nii et las see aplaus siinkohal jääda. Liiatigi on ju ka paus muusika,“ naeratab dirigent. Ta on silmnähtavalt uhke oma noorte ja orkestri kunstilise taseme üle. Ta räägib mitmel korral häälestumisest, mõeldes nii mängijaid kui instrumente. Kuidas need pillid mängijateni on jõudnud? Mida noortele tähendab spetsiaalselt neile loodud

suurteose ettekanne? Ja millises helistikus kõlaks Eesti kõige helgemalt?

Räpinas, Rahu tänava esimeses majas on päästeamet ja õuel seisab tuletõrjemasin. Kiiret täna õnneks pole ja teise korruse saal on noori orkestrante täis.

Kui see saalitäis pille rahasse lüüa, võiks hea mitu miljonit saada. Ent ühegi summa eest ei saa taolist tibutagi, nagu seda pakub Pärt Uusbergi suurteos „Eestimaa atmosfäärid“. Teose esmaettekanne toimub 31. detsembril Nordea kontsertsaalis eestikontsert.ee

tulevikutegijad

ning seob sümboolselt lastele ja noortele pühendatud aasta Eesti sajanda sünnipäeva aastaga.

Ent noored, teadagi, on otsekohesed.

Miks me mängime sellist asja?

Nii küsinud ühes proovis üks nooruk ja dirigendil ei jäänud muud üle kui veenda. „Ütlesin, et see on imeilus muusika, mis on loodud võimsa eesmärgi nimel.

Kinnitasin oma sisetunde pealt, et tervik tuleb kokku äge ning et meil tuleb vaid pisut rohkem süveneda, üles leida need rosinad, ja mis peamine – õiged noodid näppu mängida,“ meenutab 36-aastane Sirly. Ta teab, et alguses võib mõni lugu isegi dirigendile raske ja küsitav tunduda . „Mulle meeldib väga Pärt Uusbergi mõtlik, isegi meditatiivne helikeel. Ent teadsin, et esimestes proovides saab olema keeruline, sest puhkpill tähendab ju lärmi, taldrikuid ja trummi,“ kirjeldab Sirly.

Esimeses proovis kogesid noored puhast pettumust, ent augusti lõpus Räpinas toimunud laager näitas, et lauldes läbi nelja aastaaja kulgev ning instrumentaalsete regilauludega tervikuks seotav tsükkel võtabki juba ilmet. „Igal osal on selgelt oma nägu, ja kui me saame noodipikkused ja vahelduvad taktimõõdud kokku klappima, siis on 250 noore laulja ja muusiku esituses esmaettekandele tulev suurteos nii ajalooeestikontsert.ee

line kui ka Eesti sajandi vääriline,“ viitab peadirigent mastaapsusele. „Neid lugusid on vähe, mis sedasi hinge lähevad, ja Uusbergi tsükli „Kiigelaul“ on üks neist,“ kordab peadirigent uuesti justkui refrääni. „Pärt käis meil orkestriproovides ka ja tõi proovisaali hoopis uue emotsiooni. See on ju suur väärtus – näha enda ees praegusaegset heliloojat. Selline usaldus julgustab tohutult,“ tulevad nooredki nüüd oma mõtetega meie jutule juurde.

Igal lapsel oma pill

Just see dirigent Tõnu Kaljuste algatusel ellu kutsutud EV100 programmi raames lastele ja noortele tehtav ühiskingitus on toonud kolm hinnalist pilli ka üle-eestilisse puhkpilliorkestrisse.

Põltsamaa muusikakoolis varem altsaksofoni õppinud Andres Heiskonen (18) kuulis pilliprojektist oma erialaõpetajalt. „Kuna uuemaid ja häid pille meil koolis polnud, siis tuligi soetada, sest mängija ju oli. Õpetaja kirjutaski avalduse, nii sain õppimiseks tenorsaksofoni,“ esitleb Andres uhkelt. „Selle kõla on hoopis teine ja pill häälestub hulka paremini – kooli vanade pillidega on kohe tuntav vahe sees.“ Kuna Andres mängib mitmes orkestris ja kokku kolme eritüüpi saksofoni – alt, tenor ja bariton –, siis päris isiklikku pilli tal veel polegi. Liiatigi ei tea ta täna

Pärt Uusberg „Eestimaa atmosfäärid“ • Kooritsükkel neljale aastajale: a capella kõlavad koorilaulud on loodud Juhan Liivi (talv), Hendrik Visnapuu (kevad), Ernst Enno (suvi) ja Viivi Luige (sügis) tekstidele • Tsükli osad seovad tervikuks puhkpilli dele loodud instrumentaalsed regilaulud.

• Laval on kokku viis üle-eestilist projekti koosseisu ehk 250 noort lauljat-mängijat, teiste hulgas 40-liikmeline puhkpilli- orkester.

SÜGIS 2017 APLAUS

19

tulevikutegijad

Igal lapsel oma pill •

•

•

•

•

•

•

•

•

Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva auks käivitunud ühiskingitus Eesti lastele ja noortele. Sest nagu ütleb ühiskingituse mõtte algataja ja patroon, dirigent Tõnu Kaljuste: „Pill on sümbol – laps mõistab pilli õppides, et tööta ei saa midagi. Hea kõlaga pill on põhjus õppida armastama muusikat.“ Riik toetab muusikainstrumentide soetamist 1,3 miljoni euroga, mis on jagatud nelja aasta peale ehk 2015–2018 .

Toetada saad sinagi: Hooandja veebilehel või ostes Piletilevi/ Piletimaailma toetuspileteid. Pilliprojekti saab toetada ka helistades annetusnumbrile 900 5505, toetuskõne hind on 5 eurot.

Kalleim seni ostetud pill on tiibklaver (10 000.-), odavaim väike trumm (15-).

Pillitaotluse võib teha iga asutus, kus lapsed ja noored muusikaga tegeleda saavad – lasteaedadest muusikakoolideni, üldhariduskoolidest orkestriteni. Ühiskingituse juhtmõte kõlab: "Ühegi Eesti lapse pilliõpe ei peaks jääma pillipuuduse taha pidama” Pilliprojekti raames on seni lastele kingitud 1700 uut instrumenti.

2018. aastal möödub sada aastat Eesti Vabariigi loomisest. Sünnipäeva tähistatakse 2017. aasta aprillist 2020. aasta veebruarini. Lähemalt saab lugeda veebilehelt ev100.ee. Ühiskingituse eestvedajad on Eesti Muusikakoolide Liit, Eesti Puhkpillimuusika Ühing, Eesti Pärimusmuusika Keskus, Eesti Rütmimuusika Hariduse Liit, Eesti Sümfooniaorkestrite Liit ja EV100 korraldustoimkond.

20 APLAUS SÜGIS 2017

veel, millise pilliga oma tuleviku siduda soovib. „Pilliprogramm on kahtlemata vajalik ja hea, sest annab noorele erinevate pillide mängimise kogemuse,“ on noormees kindel.

Tallinnas asuv Nõmme Muusikakool on seni mainitud projekti kaudu saanud küll harfi, löökpillid ja isegi metsasarve, ent umbes 3000 eurot maksva eufooniumi ostis kool ise. „Uue pilli üle on mul muidugi hea meel. See isegi maitseb teisiti,“ naerab Karl Abro (17).

Kuidas aga nii hinnalist asja hoida?

Karl usub, et koolipilli eest tuleb alati rohkem hoolitseda, sest vastutus on suurem. „Pilli õppimine tähendab tegelikult ka seda, et sa õpid pilliga ümber käima ja selle eest hoolitsema, mitte ainult mängima noote,“ avaldab Tartus, Heino Elleri nimelises muusikakoolis õppiv Eliise Tani (18). Tema sai pilliprogrammi kaudu uhiuue metsasarve. „Pakun, et see maksab 3700 eurot, ja kui me tahame adekvaatselt õppida, siis ei ole meil kooli kõrvalt aegagi tööl käia. Ka vanematele ei saa taoliste ostude puhul loota, nii ongi oluline, et riik seda märkab,“ on Eliise ehmatavalt aus.

Eliise teab ka, miks ei ole ametina pilli õpetav kool endale seni sobivaid instrumente saanud soetada. „Elleri kool ostis viimati metsasarvesid väga ammu osaliselt ka seetõttu, et polnud lihtsalt õpilasi. Nüüd, kui mina

sügisel keskastme esimesel kursusel alustasin, oli meid kokku neli õpilast. Nii tehti taotlus uutele pillidele,“ räägib Eliise.

Tema sõnul on vananenud instrumendi suurim probleem see, et pill ei häälestu enam. „Lühidalt öeldes on aga pilli nii raske õppida ja väga ebamugav mängida,“ teab Eliise kogemusest. Nüüd on tal uhiuus metsasarv süles.

Pillimängurõõm

Korraga arutlevad kõik pillimängijad läbisegi umbes nii: „Iga pill on erinev, olgu liik milline tahes. Pillil on ju hing.

Valmistajad on ka muutunud, näiteks vanasti oli Yamaha hea, nüüd on tipptootja Buffet. Lisaks veel pillimargid ja seerianumbrid, kõigil neil on ju nüansivahe …“ Eliise pühib tekkinud arutelu taustal hellalt oma pillilt nähtamatu tolmukübeme ja tõdeb siis: „Igaüks neist tuleb meistril algusest lõpuni luua – instrumendid pole ju pakk kohupiima, mis on ühest suurest massist lihtsalt eraldi pakendatud.“ Mida aga musitseerimine ja muusika neile noortele tähendab? „See on eluviis – üks tähtis tahk elust, millest ei taha kunagi loobuda,“ võtab Kert Kask (18) kõigi nimel sõna. Teised noogutavad. Nojah, ENPO on ju projektiorkester – siia valitakse Eesti parimad, kõige erilisemad noored. eestikontsert.ee

tulevikutegijad

Kolm küsimust kõigile ehk vastavad Karl Abro (eufoonium), Eliise Tani (metsasarv), Kert Kask (klarnet), Karmen Palusoo (flööt), Andres Heiskonen (tenorsaksofon) ja peadirigent Sirly Illak-Oluvere (vasakpoolsel pildil)

Plaksutada või siiski mitte?

Kuid kas tänases Eestis on eriline pillimängija hea olla? „Lihtne pole see kindlasti mitte, sest saavutatud taset tuleb hoida, et konkurentsis püsida,“ tõdeb flöödimängija Karmen Palusoo (20). „Minu erialal on see eriti keeruline, sest mängijaid on palju. Sagedasti unistab väike tüdruk just flöödist. Ent kogenud muusikud soovitavad valida selline pill, mille mängijaid on vähem, näiteks oboe, fagott või mõni vaskpill.

Kui aga flööt tõesti su kutsumus on, siis mängi parem seda, teadmisega et hiljem saab mõnd teist pilli juurde õppida,“ arutleb ta. „Sest lõppude lõpuks, sõprade ringis pole mu meelest küll suurt vahet, millist pilli sa mängid. Kui ikka oskad, siis mistahes pill tekitab wow-emotsiooni,“ lisavad Karl ja Kert.

Milline laps võiks puhkpilli valida?

„Selline, kes tahab hästi palju suhelda ja teistega koos midagi teha,“ kostab läbisegi. „Puhkpill annab ansambli ja koosmängu võimaluse. Põltsamaa suvekoolid on üks toredamaid kohti,“ toob Karmen näite. „Ideaalne orkester sünnib nii, et esmalt ostetakse pillid, siis kutsutakse eestikontsert.ee

Mida tähendab noorele muusikule aplaus?

See on tänu, tunnustus, publik on meiega koos ühes taktis hinganud.

Ikka on tore tajuda, et inimestele meeldis ja et tuli hästi välja. Iseäranis veel siis, kui sisimas tunned, et seekord tuli tõesti hästi välja.

Millest orkestrant teab, et nüüd on ka dirigent esitusega rahul?

Seda reedab dirigendi väga rahulolev ilme. Eriti veel siis, kui Sirly paneb silmad kinni ja naeratab sealjuures. Õnneks juhtub seda tihti.

Millisel hetkel te aplausi ei oota?

Sirly: „Julgen öelda tõesti, et mõnikord kohe ei soovigi süidi või suurvormi osade vahele aplausi. Paus annab ka publikule aja olla rahus oma emotsioonidega.

Keskpärast aplausi pole muidugi olemas, kuid teinekord on emotsioonid siiski võrreldavad.

Dirigendina olen ma näinud, kuidas konkreetne muusika on lavakõlbulikuks vormunud ja milline töö selle taga on. Ja kui see ettekanne siis veel ka täielikult õnnestub, on see imeline vaikus parim preemia.

lapsed ja igaüks saab valida just meelepärase. Ning kui siis musitseerima asutakse, võib vabalt juhtuda nii, nagu meil kunagi Gustav Adolfi Gümnaasiumi orkester alustas: pool aastat hiljem seisime koos kooriga publiku ees Estonia kontsertsaali laval ning kõlas Ülo Vinteri „Laul Põhjamaast,“ kirjeldab Sirly. Orkester, muide, tegutseb tänaseni.

Vinteri mainimine viib meie jutu hoopis lõppenud noortepeole, ka Eesti sünnipäevale. Märkan, et nende suust kõlavad teistest sagedamini kaks sõna – helgus ja rõõm. Siis avaldab seni vaikinud Karmen oma mõtted: „Kõik orkestris, peale dirigendi, on sündinud ja kasvanud vabas riigis. Meil on vaid raamatute mälu ning (vana) vanemate jutud. Tänu neile teame me

seda aega ning elame vahel isegi sügavamalt läbi, kui vaja. Seepärast on mul alati soov hoida kodumaad ja meie riigi kestvust. Usun, et vaatamata olnule, oleme üks õnnelik rahvas.“

Millises helistikus kõlab Eesti kõige selgemalt?

„G duur – lihtne, aga väikese krutskiga,“ pakub Kert. „Eestlase iseloomujooni ja seda, kuidas meil on kombeks asja teha, on pisut keeruline nootidesse seada, sest see pole selline puhas helistik. Pigem nii, et üles läheb ühtmoodi ja alla tuleb teistmoodi,“ arutleb Eliise. „Siis olgu see puhkpillidele nii hästi sobiv As-duur. Selline miksolüüdia variant,“ pakub dirigent lõpuks välja kuldse kesktee. Kõlagem siis!

SÜGIS 2017 APLAUS

21

muusikaeksport

Tänavusuvine Varssavi muusikafestival oli

pühendatud Eestile tekst: SVEA-IDEON MARKS fotod: EESTI KONTSERT

1.–26. juulini toimus Varssavis 17. korda iga-aastane rahvusvaheline muusikafestival Ogrody Muzyczne (Muusikaaiad), millega tähistati Eesti Euroopa Liidu eesistumise algust ning Eesti Vabariigi saabuvat 100. sünnipäeva.

E

esti kollektiividest osalesid festivalil Eesti Klaveriorkester, ETV tütarlastekoor Aarne Saluveeri juhatusel ning Vox Clamantis koos Sven Grünbergi ansambliga.

Festivali Muusikaaiad on alates 2001. aastast korraldatud igal aastal. Selle programmis on üle kolmekümne ürituse: kontserdid, filmid, ooperid, balletid.

Korraldajad on seadnud eesmärgiks tuua publiku ette originaalseid ning laia avalikkuse jaoks uudseid ideid ja artiste. Kui varem on festival keskendunud erinevatele teemadele, siis viimastel kordadel on teemaks olnud Euroopa Liidu eesistujamaa kunst ja kultuur. Algusest peale on kontserdipaigana kasutatud spetsiaalselt festivali jaoks Varssavi kuningalossi hoovi püstitatud 1000-kohalist telki. Festivali külastab tavapäraselt 40–50 000 inimest, kellest suur osa on festivali püsikuulajad.

Et Eesti on tänavuse festivali peakülaline, oli märgata kohe festivali alale sisenedes. Hiigelsuure festivalitelgi seinal püüdis külastajate pilku sinimustvalgetes värvides kujundatud bänner, kus muuhulgas kirjas Eesti esinejate nimed uhkes pikas reas. Enne kontserte, publiku kogunemise ajal, näidati lava ekraanil filme Eestist, ja lava kõrval lehvis Eesti lipp.

Mida rohkem veel osanuks oodata – enam kodusemalt end tunda ei saanukski!

Esimesena sai poolakate kiidusõnu kuul-

22

APLAUS SÜGIS 2017

da Eesti Klaveriorkester. Uhke tunne oli esineda üle 1000 kuulajale, kellest paarsada oli kutsunud Eesti suursaatkond Varssavis, et tähistada kontserdi ja vastuvõtuga Eesti Euroopa Liidu eesistumise algust. Enne kontserti kõnelesid festivali direktor Ryszard Kubiak, Eesti suursaadik Poolas Harri Tiido ning festivali kunstiline juht, helilooja ja pianist Zygmunt Krauze.

Poola ja Eesti ühised juubelid

Eesti suursaadiku Harri Tiido sõnul pakkus festival enamat kui ainult suurepärast võimalust tutvustada Eesti muusikat ja muusikuid. See oli sobilik võimalus heita pilk tulevasse aastasse, mil nii Poola kui Eesti tähistavad juubelit – Poola 100 aasta möödumist iseseisvuse taastamisest ja Eesti 100 aasta möödumist selle kättevõitmisest. „Mõlemad meie riigid teavad hästi, et rahvas võib eksisteerida oma keele, kultuuri ja muusika kaudu ka ajal, mil tema territoorium on okupeeritud. Eesti puhul oli muusika ka üks meie Nõukogude Liidust vabanemise vahendeid – sellepärast nimetataksegi neid sündmusi Eestis Laulvaks Revolutsiooniks. Keel, kultuur, muusika – kõik need on meie rahvusliku identiteedi lahutamatut osad, seda nii Poolas kui Eestis,“ kinnitas Eesti suursaadik. eestikontsert.ee

muusikaeksport harfil, Vambola Krigul löökpillidel ja Mihkel Mälgand kontrabassil, veel plaadile jõudnud, aga nüüd ehk on lõpuks motivatsiooni teos salvestada.

Festivali korraldusliku poolega jäid esinejad igati rahule. Nii võis isegi Klaveriorkestri liikmetelt enne kontserti kuulda, et seekord on tegu „päris“ kontserdiga. Kõik oli korraldatud täpselt nii nagu palutud: neli klaverit laval valmis proovi alguseks, klaverikaas eemaldatud ja asendid nii nagu vaja. Suhtumine oli lugupidav ja professionaalne. (Pianistid on kogenud ka vastupidist, kus klavereid tuleb ise lükata, ja seda alles siis, kui kontserdi prooviaeg on jõudnud juba poole peale.)

Eriti suure tänu edastavad esinejad kon-

Festivalitelk

Sven Grünberg

Kontserti kanti ka üle lava hiigelsuurel ekraanil, mis tegi selle jälgimise ja kuulamise veelgi huvitavamaks ja vaheldusrikkamaks. Tõdesin taas, kui palju head väärt muusikat on eesti heliloojad loonud sellele ansamblile: kavas oli Jaan Räätsa kontsert neljale klaverile ja kaheksale pianistile, Urmas Sisaski klaverisümfoonia ning Rein Rannapi värske töötlus Mussorgski teosest „Pildid näituselt“.

Nädalapäevad hiljem sai Varrsavis kuulda peamiselt Veljo Tormise kava esitanud ETV tütarlastekoori Aarne Saluveeri käe all, mis oli samuti erakordne sündmus festivali külastajatele. Isegi kohtureformivastased meeleavaldused sealsamas kuningalossi platsil ei suutnud koori kontserti eestikontsert.ee

Mati Mikalai ja Piret Väinmaa Klaveriorkestrist võtavad vastu õnnitlusi

häirida. Kavas olid lisaks Tormisele ka Arvo Pärdi ja Erik Ešenvaldsi teosed ning tavapäraselt olid osadele lugudele tehtud ka liikumisseaded. Ka seekord näidati kontserti suurel ekraanil. Dirigendi sõnul oli enese pidev kõrvaltvaade nagu küpsuseksam.

Erakordse korraldusega festival

Vox Clamantise kontserti uudistama tulnud suur hulk kuulajaid võttis eestlaste muusika soojalt vastu. Ansambli plaadid osteti kõik viimseni ära, ja Sven Grünbergi teosega plaate küsiti juurdegi.

Kahjuks pole Sven Grünbergi „Vaadates sisse“, mida kontserdil esitasid lisaks heliloojale ja Vox Clamantisele Liis Viira

sul Tiina Tarkusele Eesti suursaatkonnast Varssavis, kes kõikide eesti muusikakollektiivide eest hoolitses, proovides ja kontsertidel käis ning silma peal hoidis, et eestlased end hästi ja koduselt tunneksid.

Tiina Tarkus: Varssavi kuningalossis juba 17. korda toimunud festival Muusikaaiad püsib püsti kahe elukogenud ja andeka härrasmehe entusiasmil. Nendeks on festivali tegevdirektor Ryszard Kubiak ning kunstiline juht Zygmunt Krauze.

Saatkonna koostöö nendega oli suur rõõm. Ei saa eitada, et ettevalmistuste ajal tuli ette nii mõnigi raske moment ning ootamatus (olgu selleks siis eitav vastus rahataotlusele või festivali ajal Varssavisse saabunud USA president). Ja kui nii mõnigi kord küsisin ma asjaliku ja konkreetse eestlasena nendelt, mis nüüd SÜGIS 2017 APLAUS

23

muusikaeksport edasi saab? milline on meie plaan B?, siis need kaks härrasmeest vastasid kindlalt ja julgustavalt, et ei mingit plaani B, me lihtsalt teeme selle asja ära nii, nagu oli algselt planeeritud. Ja kui samal ajal olid saatkonna Eesti-poolseteks partneriteks professionaalsed tegijad Eesti Kontserdist ning EV 100 ja EL eesistumise rahvusvahelise programmi korraldustoimkonnast, siis asjad lihtsalt sujusid. Ehk poola moodi öeldes: na końcu wszystko będzie dobrze.

Avastamist väärt Poola

Nii tõesti oli: kuu aega väldanud festivalil toimus neli suurepärast ja eriilmelist Eesti õhtut. Saatkonda on jõudnud eranditult positiivne tagasiside nii kuulajatelt kui esinejatelt. Erilise tähelepanu pälvisid eesti autorid. Kui Arvo Pärt, kelle elu ja loomingut puudutav näitus oli väljas kuningalossis, on Poola publikule juba tuttav, siis Sven Grünberg, Urmas Sisask ning Veljo Tormis olid paljudele uueks ja inspireerivaks avastuseks. Ka Varssavit külastanud Eesti kollektiividest mõnele oli Poola juba tuttav, mõnele alles avastus, kuid kõik kinnitasid, et on valmis Poolat taas külastama. Saatkond loomulikult ootab kõiki tagasi ja jätkab tööd Eesti– Poola kultuurisidemete tihendamisel.

Järgmiste kohtumisteni!

Vox Clamantis ja Sven Grünberg

Muusikafestival Ogrody Muzyczne MUUSIKAAIAD VARSSAVI KUNINGALOSSI ÕUES

24

Aarne Saluveer

Aarne Saluveer autogrammi andmas

Eesti Vabariik 100 ja Euroopa Liidu eesistumise rahvusvahelise programmi juht Jorma Sarv: Koostöömõtted eri festivalidega võivad võtta väga erineva vormi.

Vahel on tegevusi käivitavaks jõuks laiema haardega rahvusvahelised suhted, vahel turuloogika, vahel mõni sümboolne tähis või muu sarnane seos. Varssavi festivaliga Muusikaaiad rakendus võimalikest stsenaariumidest parim, sest peamiseks jõuks sai korraldajate suur huvi Eesti ja siinse muusikaelu vastu. Tulemuseks kolmest kontserdist koosnev Eesti fookus,

muusikaõhtutele lisaks Arvo Pärdi elu ja loomingut peegeldav näitus ning festivali ekraanidel pakutu. EL eesistumisele ja Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud programmi üks eesmärke on aidata kaasa sellele, et nüüd teoks saaval koostööl oleks elujõudu ka tulevikus. Varssavi puhul on see tõenäosus meeldivalt suur, sest juba sel sügisel on hr Krause taas Eestit väisamas. Hoian väga pöialt, et seekordse koostöö jätkuarutelud viivad uute kohtumisteni suvises Varssavis.

APLAUS SÜGIS 2017

3. juuli EESTI KLAVERIORKESTER Piret Väinmaa – Kristi Kapten Kai Ratassepp – Mati Mikalai Johan Randvere – Margus Riimaa Reet Kopvillem-Ruubel – Piret Habak Kavas Rääts, Sisask, Mussorgski-Rannap 10. juuli ETV TÜTARLASTEKOOR, dirigent Aarne Saluveer Kavas Pärt, Tormis, Ešenvalds jt 24. juuli VOX CLAMANTIS, kunstiline juht Jaan-Eik Tulve Liis Viira (harf), Sven Grünberg (klahvpillid), Mihkel Mälgand (kontrabass), Vambola Krigul (löökpillid), Riho Västrik (visuaalid) Kavas Pärt, Kaumann, Grünberg „Vaadates sisse“

eestikontsert.ee

muusikaeksport

Eesti Kontserdi rahvusvahelised

sündmused Euroopa Liidu eesistumise ning Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul algaval hooajal

Eesti Rahvusmeeskoori (RAM) kontsert Brüsseli kunstikeskuses Bozar 20. septembril. Ühtlasi on kontsert Bozari vastrenoveeritud oreli avakontserdiks. Kontserdi esimeses pooles kõlab muuhulgas Jean-Pierre Leguay „Missa Laudamus Te“, mis on kirjutatud RAM-ile ja orelile (esiettekanne Tallinna rahvusvahelisel orelifestivalil 2016), solistiks Toomas Trass.

Kontserdi teine pool pühendatakse Veljo Tormise meeskooriloomingule.

Septembris alustab Hortus Musicus kaalukat kontserdireisi Türgis, Iisraelis ja Venemaal.

23. septembril toimub Pera Palace’i saalis Istanbulis Hortus Musicus 45. juubeli kontsert.

Sellele järgneb II Hortus Musicuse festival Jeruusalemmas 25.–28. septembrini. Kontserdid toimuvad nii välilavadel kui Itaalia juudi muuseumis ja sünagoogis. Kolme riigi turnee lõpeb kontserdiga Moskva Peeter Pauli katedraalis festivalil „Peegel peeglis“; kavas on Pärdi, Tüüri, Grigorjeva, Kaumanni, Knaifeli ja Kantšeli teosed.

Samal festivalil kõlab 1. oktoobril Erkki-Sven Tüüri oratoorium „Ärkamine“ Moskva konservatooriumi koori ja orkestri esituses Moskva kontservatooriumi suures saalis, dirigent Andres Mustonen. Hortus Musicust oodatakse tagasi Moskvasse ja Peterburi ka novembris. 18. ja 20. novembril toimuvad Hortus Musicuse 45. juubeli kontserdid Peterburi Filharmoonia saalis ning Moskva Tšaikovski kontserdisaalis. Kavas renessansiajastu heliloojad ja maailmamuusika.

eestikontsert.ee

Alates 13. oktoobrist tuuritavad Hiinas „Klassikatähtede“ kolme aasta võitjad: Katariina Maria Kits (viiul), Marcel Johannes Kits (tšello) ning Sten Heinoja (klaver). Kontserdil Shanghais musitseeritakse koos noorte Hiina muusikutega kvartetist Pantoum Piano Quartet. Ühisel kontserdil moodustavad Eesti ja Hiina muusikud erinevaid ansamblikooslusi. Kavas on Pärt, Tüür, Brahms, Schumann, Fauré, Piazzolla jt. Sama kontserti on võimalik kuulda 7. oktoobril Tallinnas, Eesti Raadio 1. stuudios.

Lisaks toimuvad 8.–11. oktoobrini Pantoum Piano Quarteti kontserdid Narvas, Paides ja Pärnus. Kontserdid Hiinas toimuvad koostöös Shanghai City Theatre’iga.

Vabariigi sünnipäeva ajal 22.–24. veebruarini esitleb New York Chamber Music Festival kaht noort eesti muusikut – Theodor Sinki (tšello) ja Sten Heinoja (klaver). Kontserdid toimuvad New Yorgis ja Philadelphias. Duo esineb ka Washingtonis Eesti suursaatkonnas Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva kontsert-vastuvõtul.

Vokaalansambel Estonian Voices annab 18.–26. oktoobrini kuus kontserti Hiina linnades Guangzhous, Xiamen’is ja Shanghais. Ansambli ringreis toimub partnerluses China Performing Arts Agency (CPAA), China Arts and Entertainment Group’i (CAEG) ja Shanghai DaNing Theatre´iga.

24. veebruaril tuleb Berliini Konzerthausis ettekandele kontsertkava „Eesti poiste laulud“, esitajateks Rahvusooper Estonia poistekoor, dirigent Hirvo Surva.

ETV tütarlastekoor (dirigent Aarne Saluveer) annab 20.–29. oktoobrini kaheksa kontserti ja kaks workshop’i Shanghai koolides. Tutvustatakse eesti koorimuusikat ning plaanis on ära õppida ka kaks hiinakeelset laulu. Kontserdid kuuluvad China Shanghai International Arts Festivali haridusprogrammi.

Samal festivalil antakse ka showcase sadade ChinaSPAF messi delegaatide ees. Samal ajal sõlmitakse Hiinas Eesti Kontserdi ja China Shanghai International Arts Festivali vahel kolmeaastane koostööleping muusikaprojektide vahetamiseks Eesti ja Hiina vahel.

24. jaanuaril 2018 annab Estonian Voices avakontserdi London A Cappella Festival’il Kings Place’is. Kontsert on pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale. Jaanuari lõppu jäävad ka Eesti Rahvusmeeskoori ja Leedu Kammerorkestri ühised kontserdid Klaipedas, Kaunases ja Vilniuses tähistamaks mõlema riigi juubelit.

Dirigeerib Mikk Üleoja; kavas on Tüür ja Vasks ning uudisteos leedu heliloojalt Justė Janulytėlt.

Eesti Vabariigi sünnipäeva puhul 15.–21. veebruarini võõrustab Al Bustani Festival Beirutis (Liibanon) eesti muusikuid. Liibanoni sõidavad kammerkoor Collegium Musicale ning Corelli Barokkorkester. Kavas on J. S. Bachi „Magnificat“, „Johannese passioon“ ning missa h-moll.

Märts toob endaga kaasa kaks mahukat välisprojekti. Eesti Rahvusmeeskoor saabub Hiina 14. märtsil, et anda a cappella kontserdid Shanghai Oriental Art Center’is ja Pekingi ülikoolis. Lisaks toimub koostöökontsert Suzhou sümfooniaorkestriga. 18.–26. märtsini 2018 järgnevad Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ja Eesti Rahvusmeeskoori ühised kontserdid Pekingis, Shenzhenis ja Hongkongi Arts Festivalil. Kavas on Pärt, Tubin, Wagner, Sibelius jt. Solistid Monika-Evelin-Liiv, Rauno Elp (RO Estonia), dirigent Leif Segerstam. Enne Eestisse naasmist annab Eesti Rahvusmeeskoor 27. märtsil veel ühe a cappella kontserdi Esplanade keskuses Singapuris pühendusega Eesti Vabariigi sünnipäevale.

27.–29. märtsini toimuvad kuulsa Berliini Konzerthausi laval Arvo Pärdi – Robert Wilsoni suurprojekti „Aadama passioon“ etendused.

Pärt Wilson "Aadama passioon" stseen lavastusest

13.–14. veebruarini toimuvad Eesti Rahvusmeeskoori kontserdid ja salvestused Kulturpalasti saalis Dresdenis (Saksamaa). Esitatakse nii a cappella loomingut kui ka Šostakovitši sümfoonia nr 13 „Babi Yar“ koos Dresdeni Filharmoonikutega, dirigent Michael Sanderling.

SÜGIS 2017 APLAUS

25

muusikapäev

Pühapäev

täis muusikat

Läbi ja lõhki muusikainimesele võib tunduda pentsik üleskutse kuulata ning seada sel päeval rambivalgusse muusika.

Mille poolest on see teistsugune kui tavaline päev? Ometi just nõnda õhutab toimima Muusikapäeva kontserdiprogramm, mis eristub igapäevast ambitsioonika formaadiga. tekst: NELE VOLBRÜCK fotod: RENE JAKOSBON, KAUPO KIKKAS, RAIMOND ROOPÄRG

Ü

he päeva jooksul esinevad kodumaised tippmuusikud, interpreedid ja heliloojad üle 100 etteastega pea kõikjal Eestis. Kohtades, kuhu nad muidu ehk ei satuks, ja inimeste ees, kes neid muidu ei pruugi kuulda. Seda alati samal ajal, nädalapäevast hoolimata.

Pärast põgusat toibumist suvisest festivalilainest saabub Muusikapäev 1. oktoobril nagu kellavärk. Nimelt siis tähistatakse mitmel pool maailmas rahvusvahelist muusikapäeva.

Käesoleval aastal on tähtpäev sattunud pühapäevale. Nädalapäevale, mille traditsionaalne staatus õdusa puhke- ja perepäevana ulatub märksa sügavamale kui tänavu järjekorras viies kontserdipäev.

Muusikapäev on aga otsustanud oludega kohaneda, ning kuigi näiteks turg, lennujaam või tramm vaikseks ei jää, on isemoodi päeva puhul Eesti Kontserdi suursugustes saalides ees ootamas tummise kavaga perepäevad, kus kuulamist nii suurtele kui ka väikestele.

Jõhvi klaverimekaks

Koostöös veel selle aasta alguses ilmavalgust näinud Eesti Pianistide Liiduga vallutab Jõhvi kontserdimaja klaverimuusika. Kolme kontserdiga heidab eeskava ülevaatliku pilgu kohalikus klaverimaailmas toimuvale. Ligi 20 aastat koos mänginud klaveriduo Kai Ratassepp ja Mati Mikalai esitab kahel klaveril neljal käel Prokofjevi-Pletnjovi süidi balletist

26 APLAUS SÜGIS 2017

Muusikapäeva kontserdiprogrammi sõlmib kokku traditsiooniline Muusikapreemiate tseremoonia

„Tuhkatriinu“. Kodumaiseid säravaid pianiste (Age Juurikas, Tanel Joamets, Kristi Kapten, Sten Lassmann, Mati Mikalai, Mihkel Poll, Kai Ratassepp) saab kuulda Eesti pianistide galakontserdil. „Gala“ on küll peen sõna, ent ei tasu peljata, et kava nädalalõpuks liiga raskekujulise vormi võtab. Pianistide liidu juht, Muusikapäeva esineja ja Jõhvi programmi kaaslooja Mihkel Poll selgitab: „Kava ei ole veel koos, aga meenutades kevadist Eesti Pianistide Liidu galaõhtut,

julgen ennustada, et pianistide ja publiku soovid on sarnased – et kõlaks ilus ja klaverimängu virtuoosseid avarusi hõlmav muusika! Mina isiklikult näiteks esitan Fryderyk Chopini barkarooli.“ Lisaks sellele astuvad programmis „Klaverimuusika kogu perele“ koos küpsete klaverikunstnikega lavale noored pianistid Jõhvi ning Ahtme muusikakoolidest. Hinnaalandust kvaliteedis see aga ei tähenda. „Eestis on väga palju andekaid noori pianiste. Kontserdikülastaja võib lausa üllatuda, avastades kui hästi noores eestikontsert.ee

Mullusel Muusikapäeval kõlas muusika näiteks ka ujulas.

Esines ETV Tütarlastekoor

muusikapäev

Mitmeid kordi Muusikapäeval esinenud pianist Mihkel Poll paneb tänavu käe külge ka Jõhvi kontserdimaja programmi koostamisele

eas juba klaverit mängitakse. Kontserdist kujuneb kahtlemata sündmus, mis on vastutusrikas kõigile esinejatele, kuid atraktiivne pianiste armastavale publikule,“ ütleb Poll.

Pärnu džässirüppe

Pärnu kontserdimaja seevastu täitub sumedate džässihelidega. Perepäeva alustab vähe tutvustamist vajav džässilaulja Helin-Mari Arder omanimelise trioga: Teet Raik kitarril ja trompetil, Ara Yaralyan kontrabassil. Sarnaselt Jõhvile jõuavad klaverihelid ka Pärnusse.

Valgetest ja mustadest klahvidest manab helisid džässpianist ja helilooja Kirke Karja, noore põlvkonna džässmuusikute esindaja; temaga musitseerib löökpillidel Karl-Juhan Laanesaar.

Päeva Pärnus lõpetab džässi sümbol – saksofon. Saksofonist Villu Veski seob pianist Marge Loikiga džässi ja klassikalist muusikat: kõlavad klassikahitid, muusikat Rahmaninovi, Faure, Piazzolla ning Veski enda sulest. Laste- ja noorte kultuuriaastale mõeldes on kontserdil kaastegevad Külliki Levini laululapsed.

Tartu jääb truuks headele mõtetele

Nagu Vanemuises ikka, on ka Muusikapäeval kontserdimajas ühendatud etenduskunst ning muusika. Seal esinevad näitleja ja laulja Priit Strandberg ning flötist Marion Strandberg koos keelpillikvartetiga; kõlab Priit Strandbergi autorilooming.

Lisaks on tarkuse linnas Tartus kuulamiseks isemoodi Tartu Puu- ja Plekikoor, mis koosneb kolmest Tartus tegutsevast puhkpillikooslusest: Tartu saksikoor (juhendaja Toomas Peterson), Tartu 1. muusikakooli klarnetikoor eestikontsert.ee

MUUSIKAPÄEV 1. oktoober 2017 Tasuta kontserdid üle terve Eesti Programm: www.muusikapaev.ee Kuula!

(juhendaja Tiit Veigel) ning Tartu metsasarvekoor (juhendaja Kaido Otsing).

Vanemuise kontserdimaja päeva lõpetab aga Big Band Tartu ning vokaalsolistid Kreet Stubender ja Arno Tamm noore dirigendi Lauri Kadalipu juhtimisel. Kontserdil kõlab Ülo Mälgandi autorilooming ja tema seaded, üllatusesinejana on kontserdil klahvpillidel kaastegev Mälgand ise.

Kus, kellele ja miks?

Kava on mitmekesine, tihe ja ähvardab lausa silmist kirjuks võtta. Publik võib kontsertide seiramisel lähtuda küll kodukohast või lemmikesinejast, kuid toimumiskoht pole juhuslik. Tuhatkond esinejat, kes klassikat, džässi või rahvamuusikat Eesti peal laiali kannavad, jõuavad just neisse paigusse põhjusega.

Telgitaguseid avab programmimeeskonna liige Kaisa Lõhmus: „Teatud osa paneb paika elu praktilisem pool: kellel on võimalik kuhu minna, kes on kuskil juba esinenud, jälgida tuleb stiilide tasakaalu. Otsused mis kuhu võiks sobida tulevad ka intuitiivselt. Siin loeb mitmeaastane kogemus.“ „Tahame, et iga piirkonna publik saaks nautida midagi uut ja huvitavat.

Näiteks, kui eelmise aasta Muusikapäeval käis piirkonnas vanamuusika, siis nüüd suuname sinna hoopis džässmuusika.

Muusikapäeval astuvad koos juba tunnustatud meistritega üles ka noores eas talendid

Samuti lähtume sellest, mis selles piirkonnas ülejäänud 364 päeval aastas populaarne on: näiteks Kuressaarde, mille suvised ooperipäevad seostavad kohe klassikalise muusika ja ooperilauluga, jõuab sel aastal hoopis pärimusmuusika,“ lisab ta.

Kava koostamine on Lõhmuse sõnul loominguline protsess: „Samas hoiab see klapitamine mõtte värskena. Ühtaegu tahad ju pakkuda elamust nii publikule kui ka esinejatele. See sunnib aasta-aastalt uusi ideid nuputama. Väga südant soojendav, et nüüdseks on hakanud juba artistid oma ideedega meie poole pöörduma.

Just seda sünergiat me otsimegi.“ Kava sündi nimetabki Lõhmus korraldajate ja muusikute tiimitööks, millega häid, ja tõsi, vahel ka ulmelisi mõtteid ühiselt ellu viiakse.

Kes tunneb, et tahaks näha enamat kui sel päeval live’is võimalik, võib end sättida kell 19 teleri ette, sest ETV otseülekandes saab näha Muusikapreemiate tseremooniat Estonia kontserdisaalist, kus tunnustatakse aasta silmapaistvamaid muusikaelu tegelasi. Sündmusel esinevad Eesti Rahvusmeeskoor, Estonian Dream Big Band, lavastab Eva Koldits.

SÜGIS 2017 APLAUS

27

Tšaikovski festival

täitis Haapsalu kauni muusikaga fotod GUNNAR LAAK

Sellisel kujul esimest korda peetud Tšaikovski festival tõi Haapsallu oma ala tipptegijad: Moskva Novaja Opera, klaverikunstnik Kalle Randalu ja Eesti Rahvusballeti. Nelja festivalipäeva jooksul toimus üheksa kontserti ja etendust kuursaalis, Jaani kirikus, Läänemaa ühisgümnaasiumis, Haapsalu piiskopilinnuses, kultuurikeskuses ja toomkirikus ning pormenaadi kõlakojas.

Kõik sisekontserdid läksid täissaalidele ja kehvale ilmale vaatamata olid ka linnuseõuele paigutatud 1500 istekohta peaaegu välja müüdud. Haapsalu linnapea Urmas Suklese sõnul pole mingit kahtlust – Tšaikovski festival tuleb ka järgmisel aastal! ajaleht Lääne Elu 4. juuli

Jan Latham Koenig juhatamas Moskva Novaja Opera sümfooniaorkestrit Eesti Rahvusballett, vabaõhuetendus „Luiged“

Tšaikovski Ooper „Jolanta“, keskel nimiosalisena Jelisaveta Soina

Elina Netšajeva soolokontsert Haapsalu kuursaalis

28 APLAUS SÜGIS 2017

eestikontsert.ee

Haapsalu Tšaikovski Festival

Novaja Opera keelpilliorkestri kontsert toomkirikus Fjodor Vassiljev ja „Tšaikovski in jazz“

Kalle Randalu esitamas Tšaikovski „Haapsalu suveniiri“ op. 2

Tšaikovski romansid, aariad ja duetid Novaja Opera solistid, klaveril teatri direktor Dmitri Sibirtsev

„Neli heldet haldjat“, kontsertetendus Tšaikovski „Aastaaegade“ ainetel

Tšaikovski in jazz“, Antti Sarpila (klarnet) ja Estonian Dream Big Band

eestikontsert.ee

SÜGIS 2017 APLAUS

29

fotod GUNNAR LAAK

Saaremaa

ooperipäevad 10 Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid koos abikaasa Georgi-Rene Maksimovski ja Eesti Kontserdi juhi Jüri Leiteniga

Hanna-Liina Võsa Rogers-Hammersteini „Helisevas muusikas“

30 APLAUS SÜGIS 2017

Kümneaastane Saaremaa festival ehitab oma traditsioone, tuues publiku ette järjest paremaid ooperilavastusi. Ja kui järjest igal õhtul tõuseb publik tänutundes tegijaid kiitma ja ka pühapäevane lastekontsert „Helisev muusika” on pilgeni täis pidulikult riides väikeseid tänulikke muusikasõpru, näitab see, et tehakse õiget asja.

Ruth Alaküla – Eesti Päevaleht, 24. juuli

Wagneri „Lohengrin“.

Krefeld-Mönchengladbachi ooperiteater

eestikontsert.ee

Saaremaa ooperipäevad 10

Krefeld-Mönchengladbachi ooperiteatri ühispilt ooperimaja taustal

Vastne Kuressaare aukodanik Arne Mikk tunnistusele allkirja andmas, taustal linnapea Madis Kallas

Puccini „Gianni Schicchi“. KrefeldMönchengladbachi ooperiteater

Arne Mikk ja Jüri Leiten lõikavad lahti juubelitordi

eestikontsert.ee

SÜGIS 2017 APLAUS

31

juubel

Linnamuusikud ja

HORTUS tekst: JÜRI KUUSKEMAA fotod: KALJU SUUR, BESTART

V

eel esimese Eesti aja algul oli Tallinnas Raekoja platsil vana vaekoja kõrval alles linnamuusikute kompanii maja.

Erinevalt Bremeni moosekantidest polnud neil keskajal mitte neli, vaid kuus liiget, eesotsas principal. Kõik nad olid mehed, kelle pasunate küljes lipp linnavapiga. Saksa keeli nimetati nende maja Piperbude – tuututajate ehk piibitajate putka. Asukoht tunnistab, kui vajalikuks linnamuusikuid peeti. Alati, kui raad mingi otsuse või määruse vastuvõtmiseni jõudis ning tahtis seda kodanikele teatavaks teha, pidi raekoja avatud aknale pasundaja ilmuma, kelle esinemise järel üks raehärra vakatanud turuliste ette aknale ilmus ja kõlaval häälel teatavaks tegi, mida auväärse sadama- ja kaubalinna ülitark raad on otsustanud ja millised karistused otsusele mitteallumisele järgnevad. Nõndasamuti vajati linnamuusikuid kõrgete külaliste tervitamisel ja vastuvõttudel raekojas. Kodanike lõbustamiseks

Hortus Musicus sügis 1982

32 APLAUS SÜGIS 2017

suvekuudel olid linnamuusikud kohustatud neljal korral nädalas nelja suvekuu jooksul „tornipasundamist” toime panema. See tähendas puhkpillimängu raekoja tornist. Need olid esimesed teadaolevad vabaõhukontserdid Tallinnas lisaks talupoeglikele torupillipuhumistele Pirita kloostri juures jaanipäeviti.

Kord oli majas

Niinimetatud linnamuusikute ordinants aastast 1522 määras ühtlasi, kuidas ja mida mängida kodanike pulmades ja kui palju tohib miski esinemise eest honorari küsida. Haltuurategemise võimalust polnud, et läheme selle juurde, kes rohkem maksab. Eriti tähtsatel puhkudel mängisid linnamuusikud koos ordukomtuuri muusikutega Toompealt ja ordumeistri omadega Riiast. Puhkpillide kõrval kasutati ka keelpille – lautot, viiuleid ja teisi –, keelpillimuusikat peeti puhkpillimuusikast õilsamaks. Aeg-ajalt puhkesid neil tülid kohalike organistide ja rändmuusikutega, kes meie omadele linnalt ette nähtud leivakannikast endale tükke haukama tikkusid. Linn aga hoolitses omade eest, varustades neid korrapäraselt ka kaleviga uute riiete jaoks, et nad linna teenistuses ikka nooblid välja näeks.

Keskaegne muusikute kompanii pidas vastu 1805. aastani. Seejärel jõudsid muusikuteni tükkis väljasureva tsunftisüsteemiga vabaturu põhimõtted ning kompanii hääbus.

Tänapäeval on meil nime poolest olemas Taivo Niitvägi juhitav rühm nimega Linnamuusikud, kuid nemad ei esine regulaarselt ega järgi linna esindusvajadusi. Nad sobivad hästi intiimsematele kogunemistele, nagu ka teine vanamuusikaansambel Rondellus.

Meie, keskaega kummardavate vanamuusikaansamblite kolmainsuses on eestikontsert.ee

juubel

Hortus Musicus sügis 1972

häälekaim ja tuntuim Hortus Musicus. Ühtlasi on nad kõige rahvusvahelisemad nii muusika haardelt kui esinemisareaali poolest. Mäletan hästi oma esimesi kokkupuuteid nendega. Ansambel oli just loodud, kui tahtsin hakata tegema televisioonis vanale kunstile pühendatud saateid. Öeldi, et paljas jutt jääb tuimaks ja oleks hoopis toredam, kui vahepeal kõlaks saates ka muusika. Ütlesin, et tahaksin partneriks Hortus Musicust. Mulle öeldi, et see on üks kahtlane punt. Kujutage ette, nad käisid hiljuti välismaal ja ostsid endale pille! Mina ei saanud aru, et kuidas võib pidada nõukogude muusikule häbistavaks, kui ta kapitalistlikust riigist soetab nii vanamoelisi feodaaligandilisi muusikariistu, mida kommunismile pürgiv nõukogude ühiskond ei vaja ega tooda. Jäin oma soovi juurde. Lubatigi, kuna Hortuse „pilliäri“ kriminaalsus jäi tõestamata.

Mäletan, kui tore nendega oli. Andres Mustonen, juba siis üleni särtsu täis ja välkkiirete liigutustega ning vanamoelises kostüümis, nagu ka kõik teised ansambeestikontsert.ee

li liikmed. Lasksin kodust stuudiosse vedada paar oma renessanss-stiilis tooli ja tegime foto, mis varsti ka plakatile trükiti. Pärast mitte just pikka telesarja läksid minu ja Hortuse teed pikemaks ajaks lahku, kuid olen neid ikka hea meelega kuulanud ja imetlenud.

Väravatorni hääled

sas Lühikese jala väravatornis hääli, ei jõua nende peale pahasekski saada, sest kohe-kohe on jälle minek.

Ma ei jõua ära imestada Andrese ja tema kaaslaste energialaengut. Kui kaua see on kestnud! Kas tõesti juba 45 aastat?!

Mis muud öelda, kui et sära ja loorbereid ka edasiseks!

Paar aastat tagasi kutsus Hortus mind ühele oma esinemisele Estonia kontserdisaalis: tule ja räägi vanaaegsetest linnamuusikutest rahvale. No miks ka mitte, kui ma pealegi mäletan, kuidas olid lood viissada aastat tagasi! Kahju, et ma ei suutnud Hortust aidata, kui nad soovisid, et Lühikese jala väravatornis öeldaks üles leping Hortuse ülemisele üürnikule, kes aeg-ajalt muusikute proovide või kontsertide ajal end liiga lärmakalt üleval pidas. Mõningaseks lohutuseks on mulle see, et Hortus käib nii palju välisreisidel – Mustonenfestil Iisraelis, ja kes kõike mäletada jõuab, kus veel –, et kuuldes koju tulles kummituste poolest kuulSÜGIS 2017 APLAUS

33

kava

Sügishooaja tähtsündmused

2017

Kõik kontserdid on erakordsed, selles pole kahtlust! Siiski on ees ootamas muusikasündmusi, millele tasub pöörata teravdatud tähelepanu. Teie ees on sügishooaja parimad palad

Hooaja avakontsert Hooaja avakontserdil on Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ees võimsad eesti naised, kellest Euroopa muusikaavalikkus hetkel enim räägib. Metsosopran Annely Peebo ja dirigent Kristiina Poska, esitamas Wagneri „Wesendoncki laule“, mis rabavad kuulajat intiimsusega. Keelatud armastusest sündinud teos on täis valu ja (selle) nautimist.

Kontsert kajastab aktuaalselt Eesti muusika hetkeseisu Euroopas, kuna kavas on ka Erkki-Sven Tüüri uus teos „Külva tuult…“, mille on temalt tellinud maailma juhtivad orkestrid – Orchestre de Paris ja Viini Sümfoonikud.

Hooaja avakontserdid toimvad 21. septembril Pärnu kontserdimajas, 22. septembril Estonia kontserdisaalis ja 23. septembril Vanemuise kontserdimajas.

Raimonds Pauls „Opera“ Sellest nädal edasi on põhjust jälgida Nordea kontserdimajas toimuvat, sest just seal leiab 30. septembril aset instrumentaalne ooperipidu. Lõunanaabrite muusikaelu tuntuima nime maestro Raimond Paulsi klaver „laulab“ kuulsaid ooperimeloodiaid Öökuninganna aariast Väitsa-Mackie’ni, saatjateks Läti Raadio Big Band ja Sinfonietta Rīgā. Vähetähtis pole ka fakt, et vitaalne vanahärra, Läti endine kultuuriminister on juba 81-aastane, aga see on tema esimene soolokontsert Tallinnas!

34

kava

Moskva Virtuoosid Oktoobri keskpaigas jõuab pärast paariaastast pausi taaskord Eestisse orkester Moskva Virtuoosid.

Vladimir Spivakov on kogunud oma orkestrisse rahvusvaheliste konkursside laureaadid ning parimate orkestrite solistid ja kontsertmeistrid. Rõõmustaval kombel on viimasel ajal järjest tihenenud Moskva Virtuooside koostöö Andres Mustoneniga, kes orkestrit ka seekordsel tuuril dirigeerib. Kavas on lisaks Viini klassikutele Johann Sebastian Bachi, Gia Kantšeli ja Nino Rota looming.

Moskva Virtuoosid esinevad 13. oktoobril Jõhvi kontserdimajas, 14. oktoobril Vanemuise kontserdimajas ja 15. oktoobril Estonia kontserdisaalis.

Rein Rannap „Nurjatu saar“ Saaremaa ooperipäevade sellesuvine esiettekanne – Rein Rannapi kõmuline rokkooper „Nurjatu saar“ tuleb lisaetendustega Nordea kontserdimajja! Publiku suure huvi tõttu otsiti kohe pärast Saaremaa ooperipäevi võimalusi menukat tükki ka hooaja sees näidata. Lühikesest etteteatamisest hoolimata õnnestus kõigil solistidel oma tihedates ajakavades ümberkorraldusi teha. Kõik on uuesti kohal: Marko Matvere, Lenna Kuurmaa, Ott Lepland, Tõnis Mägi, Kristel Aaslaid, Andrus Albrecht, Markus Teeäär, samuti koorid, orkester ja bänd. Kokku on laval üle saja muusiku. Tulevad vägevad etendused, tõelise Saaremaa ooperipäevade vibe’ga! Muusika Rein Rannap, libreto Andrus Kivirähk, laulusõnad Wimberg, muusikajuht Martin Sildos, lavastaja Vahur Keller (NUKU teater), kunstnik Jaanus Laagriküll, tantsuseaded Märt Agu, videokunstnik Taavi Varm.

31. oktoobril ja 1. novembril Nordea kontserdimajas

The Sixteen 4. novembril saavad Estonia kontserdisaalis kokku maailma tunnustatumaid vokaalansambleid The Sixteen ja Arvo Pärdi looming. Kava, mida esitatakse sel hooajal Ameerikas, Austraalias ja Euroopas, on saanud nime Arvo Pärdi teose „The Deer’s cry“ („Otsekui hirv...“) järgi. Pärdi teosed kõlavad neile ainuomases stiilis – kaasaegse ja arhailise kõlakultuuri unikaalses kombinatsioonis. Imeliselt sobivad kavasse viis sajandit varem elanud William Byrdi motetid. Väljavõtted turnee senistest kajastustest ajakirjanduses tõotavad unustamatut õhtut, näiteks kirjutab The Times: „Hüpnootilises ilus laulmine … kogu programm oli külmavärinaid tekitav, algusest kuni viimase noodini.“ eestikontsert.ee

SÜGIS 2017 APLAUS

35

kava

Soome Raadio Sümfooniaorkester Enne veel, kui Eesti Vabariik asub tähistama oma 100 aasta juubelit, jõuavad sama verstapostini põhjanaabrid soomlased.

Soomlased ei kutsu üles tegema kingitusi ainult oma kodumaale, vaid jagavad neid lahkel moel ka lähinaabritele. Kolm päeva pärast Soome juubelit, 9. detsembril astub Estonia kontserdisaali lavale Soome Raadio Sümfooniaorkester, tõenäoliselt parim ja kindlasti mainekaim nende arvukate sümfooniaorkestrite seas. Kõlavad selleks kontserdiks tellitud uus teos Magnus Lindbergilt ja soomlaste rahvuslik uhkus – Sibeliuse „Kullervo“. Helilooja kaasaegne Oskar Merikanto kirjutas Soome Päevalehes: „See on kõige mõjuvam ja võimsam teos, mida iial soomlase pliiats on kirjutanud.“ Orkestrit juhatab Hannu Lintu, solistid on Niina Keitel (metsosopran) ja Tuomas Pursio (bariton).

Alexela pühademuusika Keegi pole arvutanud, kuid tõenäoliselt on Eesti Kontserdi pühademuusika traditsioon ligi 15 aastat vana. Need alati pisut kergema ja kaasaegsema kavaga kontserdid loevad lõppenuks jõulurahu ja sillutavad teed kohe saabuvale säravale aastavahetusele. Alexela pühademuusika tänavuste kontsertide pealkirjaks on valitud „Laulev lumi“. Publiku ette astuvad Hele Kõrve, Hedvig Hanson, Märt Avandi, Jan Uuspõld,

kes võiksid kõik rahumeeli ka ainult head lauljad olla, kui nad lisaks sellele ka suurepärased näitlejad poleks. Laulvaid näitlejaid saadab Raul Ukareda ansambel ja noorteorkester Reaalmažoor.

25. detsembril Pärnu kontserdimajas, 26. detsembril Vanemuise kontserdimajas, 27. detsembril Estonia kontserdisaalis ja 28. detsembril Jõhvi kontserdimajas

Uusaastakontsert Eesti Kontserdi ja Hennessy vormilt traditsioonilise uusaastakontserdi sisu ja vahendid on seekord uue aastasaja omad. Dirigent on Kristjan Järvi ning kontserdi pealkirjaks „Põhjamaa pulss“.

Kristjan kujundab tervikuks nii džäss-, rokk- ja elektroonilise muusika kui meie epohhiliste heliloojate Tormise, Sumera, Tüüri ja Pärdi teosed. Laval on Noëp, Mick Pedaja, Kadri Voorand, Maarja Nuut, Tuulikki Bartosik, Kristjan Randalu ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester.

Kristjan Järvi: Eestis on see kontsert EV 100 aasta esimene sündmus, aga ma teen sama kontsepti üle maailma järgmisel aastal – Saksamaal Leipzigis ja Berliinis, mitmes Aasia linnas. See on üks liin, mis läbib minu 2018. aasta tegemisi. „Nordic Pulse’i“ mõte on selles, Eesti on nagu tuksuv süda, mis annab uut vaimu ja energiat tervele Põhjamaade piirkonnale. See pole tavaline programm, see on nagu lavastus, siin on koos palju erinevaid asju. Mitu uut teost, mis kõlama hakkavad, pole veel valmis, ja teoste järjekord pole veel selge. Aga kogu see asi peab olema üks suur etendus, mis voolab ja liigub ja võtab kuulajad kaasa nagu reisile. See kõik on üks adventure, üks seiklus.

30. detsembril Pärnu kontserdimajas ja 1. jaanuaril Estonia kontserdisaalis

36 APLAUS SÜGIS 2017

eestikontsert.ee

kava

SEPTEMBER K 6. september kell 16 Estonia kontserdisaal Kontserdisari „Lõunamuusika“ EESTI KLAVERIORKESTER

T 12. september kell 19 Estonia kontserdisaal Kontserdisari „Klaveriõhtu“

III Tallinna rahvusvahelise pianistide konkursi võitja ANNA SZAŁUCKA (Poola)

Weber. „Kutse tantsule“ op. 65 Glinka. Avamäng ooperile „Ruslan and Ludmilla“ Grieg. „Peer Gynt“, muusika Henrik Ibseni draamale op. 23 Mussorgski-Rannap. „Pildid näituselt“ Pianist Lauri Väinmaa poolt 2002. aastal asutatud Klaveriorkester on maailma mastaabis haruldane kollektiiv ja ainus omataoline Eestis.

Ansambli koosseisus on kaheksa pianisti, kes mängivad neljal käel neljal kontsertklaveril.

Orkester on esinenud paljudes maailma olulistes kontserdisaalides. Repertuaaris on teoseid Bachist kaasajani, kusjuures ansambel on suur uuemuusika tellija.

L 9. september kell 16 Väravatorn Monteverdi 450 Ansambel HORTUS MUSICUS

Kunstiline juht Andres Mustonen Hortus Musicuse 45. hooaja avakontsert, pühendatud Claudio Monteverdi 450. sünniaastapäevale

L 9. september kell 18 Kadrioru loss Kontserdisari „Silmitsi Bachiga“ REINUT TEPP (klavessiin)

Reet Sukk (traversflööt), Anete Ainsaar (barokkviiul) ja keelpillikvintett Sissejuhatus: kontserdisarja kuraator Toomas Siitan J. S. Bach. Klahvpilliteosed in B-A-C-H ja kontsert flöödile, viiulile, klavessiinile a-moll BWV 1044

38 APLAUS SÜGIS 2017

Kuldar Singi vokaaltsükkel «Aastaajad» Juhan Liivi sõnadele (1991, Eesti muusika aastapreemia 1992) kuulub helilooja hilisesse loomeperioodi, mida iseloomustab taotlus luua uuel tasandil tervikuid, seda kultuure, stiile ja süsteeme põimides.

R 15. september kell 19 Vanemuise kontserdimaja L 16. september kell 19 Jõhvi kontserdimaja P 17. september kell 16 Estonia kontserdisaal Kontserdisari „Oratorio“

Szymanowski. Neli masurkat op. 50 Chopin. Ballaad nr 4 f-moll op. 52 Ravel. Sonatiin Beethoven. Sonaat nr 29 B-duur op. 106 „Hammerklavier“

Vanemuise sümfooniaorkester Tartu ülikooli kammerkoor Tartu Noortekoor Mati Turi (tenor), Tamar Nugis (bariton) Dirigent Paul Mägi Puccini. „Preludio sinfonico“ Tubin. Sümfoonia nr 2 „Legendaarne“ Puccini. „Messa da Gloria“

Kontserdisarja kuraator Ivari Ilja Eesti Kontserdi preemia toob publiku ette mulluse Tallinna klaverikonkursi võitja Anna Szałucka. „Publiku lemmik“, „avatud jõuline mängumaneer“, „suured tunded“ – need on vaid mõned märksõnad, mis iseloomustavad noore poolatari talenti. Tugevatele emotsioonidele lisaks on noorel interpreedil ka toekas haridus Viini Kaunite Kunstide Koolist ja Londoni Kuninglikust Muusikaakadeemiast. Szałucka tõusva tähe oreooli kinnitab vahetult pärast Tallinna kontserti toimuv esinemine maailma ühes prestiižseimas kammersaalis Wigmore Hallis.

R 15. september kell 19 Vastseliina rahvamaja L 28. oktoober kell 18 Kumu KULDAR SINK 75

Tuuri Dede (metsosopran) Mari-Liis Vihermäe (flööt) Aare Tammesalu (tšello) Liis Viira (harf) Sink. Vokaaltsükkel „Aastaajad“ Juhan Liivi sõnadele M. de Falla. Vokaaltsükkel „Seitse Hispaania rahvalaulu“

Kavas on kõrvuti paganlik ja kiriklik – väikese rahva vabadusvõitluse lugu ja suure rahva kirikulugu. Esimese helikeel kriibib 20. sajandi keskpaiga dissonantsidega, teine voogab 19. sajandi lõpu ooperlikes tundeväljendustes. Õhtu kaalukaim teos „Messa di Gloria“ kätkeb 19. sajandi lõpu hilisromantilisi äärmusi: suur ja värvikas orkestrikoosseis, ooperlikud tundeväljendused, energilised rütmid ja dramaatilised harmooniad.

P 17. september kell 17 Paide kultuurikeskus K 20. september kell 19 Vanemuise kontserdimaja P 24. september kell 16 Estonia kontserdi P 29. oktoober kell 17 Pärnu kontserdimaja „Siin on see laul“ VOLDEMAR KUSLAP 80

eestikontsert.ee

kava Voldemar Kuslap, Karmen Puis (sopran), Henn Rebane (akordion) Urmas Lattikase ansambel Kavas: operetimeloodiad, eesti estraadimuusika klassika, seaded Urmas Lattikas Meeletus rüütlis Voldemar Kuslapis on endiselt galantse härrasmehe stiili ja elujõudu.

Rahvusooper Estonia armastatud solist on eestlaste meeles nii ooperi- ja operetitähe, kultusfilmi „Mehed ei nuta“ peaosalise kui estraadilauljana. Maestro on õnnelik, et saab praegugi laval olla ja sõita ise roolides oma Mustamäe kodust esinemistele üle Eesti.

N 21. september kell 19 Pärnu kontserdimaja R 22. september kell 19 Estonia kontserdisaal L 23. september kell 19 Vanemuise kontserdimaja HOOAJA AVAKONTSERT

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Annely Peebo (metsosopran) Dirigent Kristiina Poska Tüür. „Külva tuult…“ (2015, esiettekanne Eestis) Wagner. „Wesendoncki laulud“ („Wesendonck-Lieder“) Brahms. Sümfoonia nr 2 D-duur op. 73

üle kõige mängida tehnilisi, kiireid ja keerukaid teoseid. Lattiku üks lemmikheliloojaid on Bach, aga hinge kõnetavad väga ka prantsuse heliloojate teosed.

N 28. september kell 19 Peterburi Jaani kirik JOHAN RANDVERE (klaver)

Kavas: Rääts, Tubin, Rautavaara, Rahmaninov, Chopin, Mussorgski

T 19. september kell 19 Vanemuise kontserdimaja K 20. september kell 19 Estonia kontserdisaal Kontserdisari „Eliitkontserdid.

Peterburi sillad“

Triin Ruubel (viiul) Johanna Vahermägi (vioola) Marcel Johannes Kits (tšello) Henry-David Varema (tšello) Kärt Ruubel (klaver) Anton Rubinstein. Klaverikvartett C-duur Anton Arensky. Keelpillikvartett viiulile, vioolale ja kahele tšellole op. 35 Koostöös Eesti Interpreetide Liiduga

Euroopa kõrgkoolides õppinud noored eesti interpreedid toovad publiku ette muusika 19. sajandi vene heliloojatelt, kelle seos Peterburiga on olnud pikaajaline ja põnev.

L 30. september kell 19 Nordea kontserdimaja RAIMONDS PAULS „OPERA“

Hooaja avakontsert kaardistab Eesti muusika hetkeseisu Euroopa südames.

Esimest korda saab Eestis kuulda Erkki-Sven Tüüri teost „Sow the Wind…“, mille on temalt tellinud maailma juhtivad orkestrid – Viini Sümfoonikud ja Pariisi Orkester. Viinist ja Berliinist saabuvad sealsed tuntuimad eesti naised – lauljatar Annely Peebo ja dirigent Kristiina Poska. Koos ERSO-ga esitavad nad Wagneri „Wesendoncki laulud“, mis rabab kuulajat intiimsusega: keelatud armastusest sündinud teos on täis valu ja (selle) nautimist.

Wagneri muusika ja tema metseeni naise loodud luule on lootusetu suhte valuline vili.

Raimonds Pauls (klaver) Läti Raadio Bigbänd Sinfonietta Riga Kavas: aariaid Bizet’, Puccini, Dvořáki, SaintSaënsi, Gershwini, Bellini, Verdi jt ooperitest

Koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga T 26. september kell 19 Niguliste Kontserdisari „Kuningas Nigulistes“

Aare-Paul Lattik (orel) Kavas: Bach, Duruflé, Vierne, Süda

K 20. september kell 20 Henry Le Bœuf’i kontserdisaal, Bozar, Brüssel Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks

Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Mikk Üleoja Orelil Toomas Trass Kavas: Arvo Pärt, Toomas Trass, Veljo Tormis

Estraadi- ja ooperimuusika hõrk kokteil Raimonds Paulsi laulva klaveri esituses.

Nostalgiaõhtu, millele lisavad vunki vaimukad bigbändiseaded; mahtu ja kandvust annab keelpilliorkester. Kõlavad meloodiad Öökuninganna aariast Väitsa-Mackini. Raimonds Pauls on olnud Läti jaoks sama, mis Georg Ots Eestile – mees, kelle järgi terve toonane Nõukogude Liit tundis väikest vabariiki. Pauls on jätkuvalt meiega ja tuleb Eestisse kontserti andma!

L 30. september kell 18 Jõhvi kontserdimaja TŠAIKOVSKI „LUIKEDE JÄRV“

Aare-Paul Lattik on Eesti juhtivaid kontsertorganiste. Ta ei hinda orelikontsertide puhul mitte üksnes oreliheli, vaid ka erilist kõla, mis tekib heli liikudes ruumis, kui see kiriku võlvide all edasi elab ja muutub. Vastupidi tavaettekujutusele orelimuusikast meeldib talle eestikontsert.ee

Ballett kolmes vaatuses Koreograafia: M. Petipa ja L. Ivanov Peterburi teater Vene Ballett

Pjotr Tšaikovski „Luikede järv“ on vene klassikalise balleti visiitkaart. Lavastuses on säilitatud legendaarne originaalkoreograafia.

Muljetavaldavad dekoratsioonid, kaunid

SÜGIS 2017 APLAUS

39

kava kostüümid, esinejate kõrge professionaalne tase ei jäta ükskõikseks ühtegi vaatajat.

Tantsukaanonite ülitäpne jälgimine, väljendusrikkus ja hingestatus loovad kordumatult kauni tantsuelamuse – nii iseloomustavad ja määratlevad asjatundjad vene klassikalist balletikooli.

T 3. oktoober kell 16 Estonia kontserdisaal Kontserdisari „Lõunamuusika“ KAMMERMUUSIKA KONKURSI „IN CORPORE“ GALA

OKTOOBER

P 8. oktoober kell 17 Narva linnus T 10. oktoober kell 19 Paide kultuurikeskus K 11. oktoober kell 19 Pärnu kontserdimaja PANTOUM PIANO QUARTET

P 1. okt. kell 16 Vanemuise kontserdimaja P 1. okt. kell 12 Pärnu kontserdimaja P 1. okt. kell 12 Jõhvi kontserdimaja RAHVUSVAHELISE MUUSIKAPÄEVA KONTSERT

Muusikaline perepäev Koostöös Eesti Muusikanõukoguga TASUTA

E 2. okt. kell 19 Jõgeva kultuurikeskus T 3. okt. kell 19 Pärnu kontserdimaja K 4. okt. kell 19 Vanemuise kontserdimaja N 5. okt. kell 19 Kumu auditoorium R 6. okt. kell 19 Jõhvi kontserdimaja L 7. okt. kell 19 Kuressaare kultuurikeskus N 12. okt. kell 19 Võru kultuurimaja Kannel R 13. okt. kell 19 Valga muusikakool PRANTSUSE DŽÄSSIVIRTUOOSID

Jean-Marie Machado (klaver, helilooming)

Didier Ithursarry (akordion) Võluv telepaatia ja kiired reaktsioonid iseloomustavad kahe prantslase sooja lõunamaist džässi. Marokos sündinud itaalia ja portugali juurtega Machado on ansambli poeetilisem pool, kes kaldub unenäolistesse helimaastikesse. Ithursarry naerab ta oma akordionil dissonantsidega välja, ja koos põgenevad nad lüürika eest baski teravate rütmide maailma.

Koostöös Prantsuse Instituudi ja kontserdiagentuuriga Vapaat Äänet

40

APLAUS SÜGIS 2017

ühisosa ja sünergiat. Brahmsi „Ungari tantsus“ lustivad koos Sten Heinoja ja Pan Wen, Schumanni klaverikvintetis liituvad eestlaste trioga Hiina keelpillimängijad, Piazzolla tango esitavad Hiina pianist ja tšellist koos Katariina Maria Kitsega. Eesti kontsertidele järgneb ulatuslik turnee Hiina suurlinnades.

Rahvusvaheline noorte kammermuusika konkurss-festival „In corpore“ tutvustab suurelt lavalt tulevikumuusikuid – neid, kes aasta-paari pärast võidavad klassikatähtede konkursi ja toovad värskust meie kontserdiellu.

Esinevad konkursi „In corpore“ parimad kammermuusikud Tallinna Muusikakeskkoolist, Gerorg Otsa nimelisest Tallinna Muusikakoolist ja Heino Elleri nimelisest Tartu Muusikakoolist.

L 7. oktoober kell 16 Väravatorn „Virtuoosid“ ANSAMBEL HORTUS MUSICUS

Kunstiline juht Andres Mustonen Kavas: baroki kammermuusika – Vivaldi, Corelli, Telemann L 7. oktoober kell 18 Eesti Raadio 1. stuudio Kontserdisari „Klassikatähed“

Enne ühiseid kontserte Hiina suurlinnades on laval koos Hiina silmapaistvad noored muusikud Jiaqi Lu (viiul), Wang Bo-Chun (vioola), Pan Zheyu (tšello) ja Pan Wen (klaver) ning „Klassikatähtede“ telekonkursi kolm võitjat Katariina Maria Kits (viiul), Marcel Johannes Kits (tšello), Sten Heinoja (klaver).

Kavas: Brahms, Schumann, Fauré, Piazzolla, Pärt, Tüür, Hõbe, Hiina heliloojate teosed Kahe riigi ägedamad noored interpreedid astuvad üles eri ansamblites, esitades tuntud klassikat ja oma maa heliloojate loomingut.

Kontsert pakub nii võistlusmomenti kui ka

Jiaqi Lu (viiul), Wang Bo-Chun (vioola), Pan Zheyu (tšello), Pan Wen (klaver) Brahms. Klaverikvartett nr 3 c-moll op. 60 (Narvas) Fauré. Klaverikvartett nr 1 c-moll op. 15 (Paides) Brahms. Klaverikvartett nr 1 g-moll op. 25 (Pärnus) Lisaks Hiina heliloojate muusikat erinevatele ansamblikoosseisudele Tallinnas koos meie klassikatähtedega esinenud Hiina parimad noored muusikud annavad Eestimaa eri paikades omaette kontserte.

P 8. oktoober kell 17 Kadrioru loss Kontserdisari „Helisevad šedöövrid Kadriorus. LIIGUTAVAD LOOD“

Neeme Punder (barokkflööt) Olev Ainomäe (barokkoboe) Ene Nael (klavessiin) Tõnu Jõesaar (viola da gamba) Telemann. „Der getreue Music-Meister“ / „Ustav muusikameister“ Kunstiteos: Francesco Bartolozzi. „Muusikatund“ (1751)

Kunstiajaloolase sissejuhatus: Aleksandra Murre Koostöös Kadrioru kunstimuuseumiga Selles õhtus on koduse musitseerimise soojust, intiimsust ja lihtsust. Seitsmekümnest eri žanris väikepalast koosneva tsükli „Der getreue eestikontsert.ee

kava Music-Meister“ (1728) kirjutas Telemann oma õpilastele või asjaarmastajatele. Palad on lihtsad ja igaühele jõukohased. Et Eesti parimad ja kogenumad, mitukümmend aastat laval olnud barokigurud teost esitavad, selles on omaette filosoofia – tagasi lihtsuse juurde!

Eks ole nii kergete palade esitamine neile omaette väljakutse. Kas oskavad keerukate suurvormidega harjunud meistrid olla veenvad ja nauditavad ka selles rollis?

T 10. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal K 11. oktoober kell 19 Vanemuise kontserdimaja Kontserdisari „Eliitkontserdid.

PETERBURI SILLAD“

Mihkel Poll (klaver)

Tallinna Muusikakeskkooli orkester Solist Arko Narits (klaver) Dirigent Jaan Ots Kavas: Jaan Rääts.

Kontsert kammerorkestrile op. 16 Klaverikontsert nr 2

Moskva Virtuoosid on üks neist kammerorkestritest, mis tekivad suurte viiuldajate-dirigentide ümber kogunevatest mõttekaaslastest ja lemmikinterpreetidest.

Neid kooslusi ümbritseb parimas mõttes staarioreool – on ju sellised orkestrid tegelikult silmapaistvalt artistlike solistide ansamblid.

Moskva Virtuoosidesse on Vladimir Spivakovi käe all kogunenud rahvusvaheliste konkursside laureaadid ning parimate orkestrite solistid ja kontsertmeistrid.

R 13. oktoober kell 18 Narva linnus L 14. oktoober kell 19 Niguliste „Palved I“ EESTI FILHARMOONIA KAMMERKOOR

Dirigent Kaspars Putninš (Läti) Rahmaninov. „Püha Johannes Krisostomuse liturgia“ op. 31 Kavas: Chopin, Tšaikovski Koostöös Eesti Interpreetide Liiduga Pianist Mihkel Poll on lisaks tõsistele konkursivõitudele ja kaalukate kavade esitamisele jõudnud ka Eesti arvamusliidrite hulka. Nii kujunes tema plaadiesitlus meediasündmuseks, ja kindlasti oli selles oma osa sisukal isiksusel ning tabaval väljendusel.

Alalise poleemika kohta klassikalisest muusikast mitte arusaamise üle lausus Poll Päevalehele: „Inimene ei peagi kõikidest asjadest intellektuaalselt aru saama. Ma ei tea ühtegi inimest, kes metsas jalutades ja linnulaulu kuulates ütleks, et ta ei taha seda kuulata, sest ta ei saa sellest aru.“ N 12. oktoober kell 19 Peterburi Jaani kirik R 13. oktoober kell 19 Jõhvi kontserdimaja L 14. oktoober kell 19 Vanemuise kontserdimaja P 15. oktoober kell 16 Estonia kontserdisaal KAMMERORKESTER MOSKVA VIRTUOOSID

Kunstiline juht Vladimir Spivakov Dirigent Andres Mustonen Haydn. Sinfonia concertante Boccherini. „La Musica Notturna delle Strade di Madrid“ Bach. Kontsert viiulile ja orkestrile d-moll Mozart. Sümfoonia nr 29 A-duur Kantšeli. „Ex contrario“ Nino Rota. Kontsert keelpillidele eestikontsert.ee

Koostöös Tallinna Muusikakeskkooliga Vanameister Jaan Räätsa sünnipäevakontsert on noorte kätes, ja see on tähenduslik.

Pole teist eesti heliloojat, kelle rütmid oleksid nii nakatavad ja energiarikkad.

Räätsa kontsert kammerorkestrile (1961) on lausa kultusteos. See on aastakümneid olnud eesti muusika visiitkaart – kindlasti üks maailmas enimmängitud eesti orkestriteoseid. Klaverikontserdis soleerib järjest konkursivõite haarav Arko Narits, kes on alles Muusikakeskkooli abiturient. Samast koolist pärit Jaan Ots on aga juba õppimas Soome dirigentide suurkuju Leif Segerstami juures, Sibeliuse Akadeemias ja Pariisi Konservatooriumis.

N 19. oktoober kell 19 Tallinna metodisti kirik UUDISLOOMINGU KONTSERT

Eesti Rahvusmeeskoor Ene Salumäe (orel) Dirigent Mikk Üleoja Vache Sharafyan. „Stabat mater“ (esiettekanne) Mart Siimer. Uudisteos (esiettekanne) Andres Lemba. Missa R 20. oktoober kell 19 Tartu H. Elleri nimelise Muusikakooli Tubina saal L 21. oktoober kell 18 Eesti Raadio 1. stuudio Kontserdisari „Pihtimused. Šostakovitš“

Sel hooajal esitab Eesti Filharmoonia Kammerkoor kontsertidel „Palved I-III“ eri usunditega seostuvat muusikat. Vene õigeusu muusika kavale järgnevad hooaja kevadpoolel lääne (katoliku) kiriku ning budismiteemalised kavad. „Püha Johannes Krisostomuse liturgia“ on üks Rahmaninovi kahest vaimulikust a cappella suurteosest.

K 18. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal JAAN RÄÄTS 85

Tobiase keelpillikvartett Maano Männi (viiul), Terje Männi (viiul), Toomas Nestor (vioola), Aare Tammesalu (tšello) Sissejuhatus Peeter Volkonski Britten. Kolm divertismenti Bridge. Kolm idülli keelpillikvartetile Šostakovitš. Keelpillikvartett nr 4 D-duur op. 83 Šostakovitšit ja Brittenit ühendas erakordselt lähedane loominguline sõprus, nad pühendasid teineteisele mitmeid teoseid ning jagasid vastastikust rõõmu esiettekannete toimumisel.

Võiks öelda, et nad olid sõbrad „kuni surm neid lahutas“ – suurmehed lahkusid maisest helimaailmast üheaastase vahega. Kahe SÜGIS 2017 APLAUS

41

kava helilooja loomingulises käekirjas on palju sarnast helikeele värskuses ja karakterite mitmekesisuses.

Kavas: J. S. Bach. Soolosüidid nr 3 C-duur BWV 1009; nr 4 Es-duur BWV 1010; nr 5 c-moll BWV 1011

L 21. oktoober kell 16 Väravatorn

Kaastegev Henry-David Varema (tšello) Eller. Neli pala keelpillikvartetile Tšaikovski. Keelpillikvartett nr 1 D-duur op. 11 Borodin. Keelpillikvintett f-moll

„Tant con je vivrai“ („Nii kaua, kuni elan“) Ansambel Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen Saksa, Inglise ja Madalmaade polüfooniameistrid T 24. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal N 26. oktoober kell 19 Peterburi Jaani kirik Kontserdisari „Klaveriõhtu“ MAKSIM ŠTŠURA (klaver)

Prokofjev. „Põgusad hetked“, kümme pala balletist „Romeo ja Julia“ Beethoven. Sonaat nr 28 A-duur Brahms. Variatsioonid Händeli teemale Kontserdisarja kuraator Ivari Ilja

Tšello soolosüite esitavad kolm noort muusikut, kes kõik on end sidunud barokktšelloga ja õpivad-täiendavad end Saksamaa ja Soome muusikakõrgkoolides. Kolm süiti ja kolm interpreeti – tõotab tulla põnev ja külluslik kontserdiõhtu.

L 4. november kell 19 Estonia kontserdisaal „The Deer’s Cry“ Vokaalansambel THE SIXTEEN (Inglismaa)

Kavas: William Byrd ja Arvo Pärt Dirigent Harry Christophers

K 1. november kell 19 Pärnu kontserdimaja L 4. november kell 19 Jõhvi kontserdimaja Hingedepäeva kontsert EESTI FILHARMOONIA KAMMERKOOR

Tallinna Kammerorkester Dirigent Risto Joost Tõnu Kõrvits. „Lageda laulud“

Koostöös Tallinna Filharmooniaga N 2. november kell 19 Tartu, Vanemuise kontserdimaja P 5. november kell 17 Kadrioru loss T 7. november kell 19 Pärnu kontserdimaja Kontserdisari „Silmitsi Bachiga“

Tšellistid Villu Vihermäe, Johanna Randvere ja Johannes Sarapuu Sissejuhatus: kontserdisarja kuraator Toomas Siitan

42

APLAUS SÜGIS 2017

Koostöös Interpreetide Liiduga K 8. november kell 19 Estonia kontserdisaal Kontserdisari „Kuldne klassika.

Mozart“

„Muusika Viinist“ Tallinna Kammerorkester Viiulisolist ja dirigent Rainer Honeck (Viini Filharmoonikud) Mozart. Avamäng ooperile „Figaro pulm“ Mozart. Viiulikontsert G-duur KV 216 Beethoven. Romanss Nr 2 F-duur op. 150 J. Strauss. Avamäng operetile „Nahkhiir“, valsid ja polkad

Maksim Štšura häälestab publiku Prokofjevi tundlike ning fantaasiaküllaste paladega, et siis sukelduda dramaatilisse, sügavasse saksa muusikasse. Narvast, dirigendi perest pärit noormees on saanud parima võimaliku hariduse Londoni ja Hamburgi kõrgkoolides ning võitnud mitmeid konkursse.

NOVEMBER

Vene 19. sajandi heliloojate kvartetid voogavad suurte lainetena, keelpillikõla on mahlakas ja esinejad seisavad silmitsi raskete tehniliste ülesannetega. Elleri 20. sajandi keskpaiga palad on põhjamaiselt karged, faktuurilt keerukad ja selle kontserdi kontekstis modernistlikud.

Prezioso on noorte koosseis, kes võtab Tallinna Keelpillikvartetilt teatepulga üle ja jätkab Eestis selle kõige elitaarsema muusikažanri viljelemist.

Maailma tunnustatumaid vokaalansambleid The Sixteen toob kuulaja ette muusika, mida lahutab viis sajandit, ent ühendab sarnane vaimsus. Kõlavad Inglise renessansiajastu meistri William Byrdi ja Eesti tänapäeva looja Arvo Pärdi teosed. 2016. aastal esitas The Sixteen kava suure eduga ligi neljakümnes Suurbritannia linnas. Sel hooajal viib ansambel kava kuulsaimatele kontserdilavadele Ameerikas, Austraalias ja Euroopas.

Kontserti toetab Austria suursaatkond

Hüpnootilises ilus laulmine . . . kogu programm oli külmavärinaid tekitav, algusest kuni viimase noodini. – The Times T 7. november kell 19 Estonia kontserdisaal N 9. november kell 19 Jõhvi kontserdimaja Kontserdisari „Eliitkontserdid.

Peterburi sillad“

Keelpillikvartett Prezioso: Hanna-Liis Nahkur (viiul), Mari-Katrina Suss (viiul), Helena Altmanis (vioola), Andreas Lend (tšello)

Maestro Rainer Honecki särav stiil viib kuulaja Musikvereini saali, millest kandub 1. jaanuaril maailma eri nurkadesse muusikalise elegantsi tipp – Viini Filharmoonikute uusaastakontsert.

Kavavalik on meeleolukas ja särav.

Paindlikkuse ja virtuoossuse poolest on Tallinna Kammerorkester maestro Honeckile vääriline partner. Tõeline heatujukontsert.

eestikontsert.ee

kava K 15. november kell 16 Estonia kontserdisaal Kontserdisari „Lõunamuusika“ „LÄÄNEMERE MAADE HÄLLILAULUD“

Urmas Vulp (viiul) Alina Sakalouskaya (Napoli mandoliin) Kadri Ploompuu (orel)

Parga, Smirnov, Santorsola, Tarrega, MorenoToroba, Manjon, Llobet, Ladina-Ameerika muusika

R 10. november kell 19 Vanemuise kontserdimaja L 11. november kell 19 Pärnu kontserdimaja P 12. november kell 16 Estonia kontserdisaal Kontserdisari „Dream Big Jazz“

„Symphony meets jazz“ Lembit Saarsalu (tenorsaksofon) Trio X of Sweden (Rootsi) Vanemuise Sümfooniaorkester Dirigent Paul Mägi Gershwin. „Ameeriklane Pariisis“ Šostakovitš, Kapp, Tubin, Sarmanto, Simonsson, Ross-Ware, Saarsalu, P. Mägi Paul Mägi ja Lembit Saarsalu teekond džässis algas 40 aastat tagasi. Esineti kõikidel suurtel festivalidel N-Liidus, Bulgaarias, Kuubal, Ungaris. Uno Naissoo kirjutas pärast kontserti Tallinnas (1979): „Peale meisterliku pillikäsitluse iseloomustab muusikuid hingestatud musitseerimine, harva kuuldav lai dünaamiline diapasoon.“ L 11. november kell 16 Väravatorn Suur Muusikaakadeemia „VIIULITE PIDU“

Andres Mustonen (viiul) Ivo Sillamaa (klavessiin) Taavo Remmel (kontrabass) Kaastegev Nataša Sher (viiul, Iisrael) Vivaldi, Mozart, Šostakovitš

T 14. november kell 19 Niguliste kirik Kontserdisari „Kuningas Nigulistes“

Kristel Aer (orel) Bach, Karg-Elert, Reinvere (esiettekanne) Uue põlvkonna orelimängija Kristel Aer tuleb kuulaja ette mahuka ja läbilõikelise kavaga.

Põnev on võrdlevalt kuulata barokihiiglase Bachi ja 20. sajandi alguse helilooja Sigfrid Karg-Elerti seadeid koraaliviisile „Üks kindel linn ja varjupaik“. Uudisteos on Jüri Reinverelt, kelle teoseid vääristab autori filosoofiline ja erudeeritud lähenemine.

P 19. november kell 17 Pärnu kontserdimaja T 21. november kell 19 Tallinna Filharmoonia Mustpeade maja valge saal K 22. november kell 19 Vanemuise kontserdimaja N 23. november kell 19 Jõhvi kontserdimaja KITARRIVIRTUOOS ANTON BARANOV (Venemaa)

Kava põhineb intiimsel, unistaval ja helgel – hällilaululisel muusikal. Kõlab eesti, soome, rootsi ja vene muusika kahest sajandist: vanim on Armas Järnefelti hällilaul (1904) ja uusim Ilari Laakso meenutus „As I remember it“ (2011).

Kava lõpeb rootsi muusiku Kurt Wiklanderi müstilise rahvaviisiga Dalarnast ja Otto Olssoni poeetilise hümniga „Tantum ergo“.

N 16. november kell 19 Jõhvi kontserdimaja L 18. november kell 18 Eesti Raadio 1. stuudio Kontserdisari „Klassikatähed“

Heigo Rosin (löökpillid) EMTA löökpilliansambel Heigo Rosin on Eesti atraktiivsemaid ja mitmekülgsemaid noori löökpillimängijaid.

Nelja-aastaselt Põltsamaal klaveriõpinguid alustanud Heigo on praegu magistriõppes Eesti Muusikaakadeemias ja Flaami Kuninglikus Konservatooriumis. Rahvusvaheliste konkursside mitmekordne laureaat on nõutud ansamblipartner ja juba suure kogemusega solist. Õhtu temperatuuri tõstab muusikaakadeemia paljurahvuseline löökpilliansambel.

Anton Baranov on tänapäeva kuulsamaid kitarrivirtuoose. Mees, kellel on konkursivõitudest eraldi kodulehekülje osa ja kellega salvestusõigusi jahivad juhtivad plaadifirmad.

Hispaania ja Ladina-Ameerika muusika kava tõotab põletavat virtuoossust ja teravaid emotsioone.

N 23. november kell 19 Pärnu kontserdimaja T 12. detsember kell 19 Tartu Pauluse kirik K 13. detsember kell 19 Estonia kontserdisaal N 14. detsember kell 19 Jõhvi kontserdimaja „EUROOPA SÜND“

Hortus Musicus 45 Andres Mustonen (kunstiline juht, viiul) Olev Ainomäe (pommerid, šalmei, plokkflöödid), Imre Eenma (violone), Valter Jürgenson (tromboonid), Tõnis Kaumann (bariton, löökpillid), Tõnis Kuurme (dulcian, rauschpfeiff, plokkflöödid), Riho Ridbeck (bass, löökpillid), Ivo Sillamaa (klavessiin, orel), Anto Õnnis (tenor, löökpillid), Taavo Remmel (kontrabass) Euroopa muusika läbi ajastute ja kultuuride – kopti, araabia, bütsantsi jt Hortus Musicus on fenomen, mõttekaaslaste kooslus, kes ärritas juba Nõukogude ajal võime oma kontserdikavade vaimuliku allteksti ning ekstaatilise mängumaneeriga. Ansambli sünnipäevakontsert esitleb Euroopa ning selle muusikaliste algallikate – Araabia ja Bütsantsi kultuuri. Muusikute üksteist toetav koosmäng on juba 45 aastat kutsunud esile publiku vaimustuse kõikjal maailmas ning irriteerib ülikorralikke kivinenud arusaamadega interpreete.

SÜGIS 2017 APLAUS

43

kava N 23. november kell 19 Peterburi Jaani kirik

Maria Krestinskaja (viiul, Peterburi) Imbi Tarum (klavessiin) Kavas: Biber, Bach, Vivaldi R 24. november kell 19 Estonia kontserdisaal „HELIMAASTIKUD“

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Ansambel U: Dirigent Pierre-André Valade (Prantsusmaa) Kavas: Gérard Grisey spektraalse suurteose „Les espaces acoustiques“ esiettekanne Eestis

Gigantne „Les espaces acoustiques“ („Helimaastikud“) on erilisemaid helitöid, mis 20. sajandi lõpul loodud. Teaduslikust küljest on see uurimus kõlavärvidest, ülemhelidest ja nende kasutamisest, tunnetuslikust küljest aga sensuaalne ja müstiline kogemus. Kuueosalise teose tämbrid, kõlavärvid ja -efektid loovad lummavaid helimaastikke. Ansambel U: on eksperimenteeriva uue muusika esitamise absoluutne liider Eestis, kelle projektid on jõudnud ka Euroopa juhtivatele festivalidele.

Reeglina kuulubki „Les espaces acoustiques“ uue muusika ansamblite pärusmaale, ning on täiesti erakordne, et Tallinnas on see teos klassikalise sümfooniaorkestri hooajakavas.

L 25. november kell 18 Kumu Kontserdisari „Kumu galeriides“

Lauri-Dag Tüür (elektroonika)

Helilooja ja muusik Lauri-Dag Tüür on mitmekülgne looja. Ta on kirjutanud muusikat filmidele, Marianne Kõrveri teatridebüüdile „Madame Bovary“ (2011) ning Kaja Lindali ja Mari Mägi interaktiivsele labürintlavastusele „Ogalik“ (2012). Kitarristina on Lauri-Dag Tüür tegutsenud bändides Loom, Luarvik Luarvik ja Melmac, alates 2010. aastast annab ta soolokontserte. Lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia elektronmuusika ja kompositsiooni erialal, jätkab ta praegu õpinguid kompositsiooni magistriõppes.

P 26. november kell 17 Kadrioru loss Kontserdisari „Helisevad šedöövrid Kadriorus. Liigutavad lood“

„Kuningas ja karjus“ Puhkpillikvintett Estica: Anna Kelder (flööt), Mari Gienow (fagott), Helena Tuuling (klarnet), Heli Ernits (oboe) Meelika Mikson (metsasarv) Kavas: Farkas, Milhaud, Tamberg jt Kunstiteos: Kaarel Liimand. „Pastoraal“ (1940) Kunstiajaloolase sissejuhatus: Aleksandra Murre Koostöös Kadrioru kunstimuuseumiga

Pime novembriõhtu on paras aeg lugude pajatamiseks. Kadrioru lossi võluvas atmosfääris saavad kokku viis omanäolist puhkpilli ja jutustavad müütilisi lugusid muusikas – räägitakse nii kuningatest kui karjustest.

Kõlavad Ferenc Farkase „Vanaungari tantsud“ 17. sajandist ja Darius Milhaud’ programmiline süit „Kuningas Renee kamin“; karjuste meloodiad saab kuulda Eino Tambergi puhkpillikvintetis nr 2 alapealkirjaga „Karjaseviisid“. Kontserdikavas on ka oodata üllatusi kaugetelt maadelt.

T 28. november kell 19 Tallinna Jaani kirik K 29. november kell 19 Tartu Pauluse kirik Kontserdisari „Oratorio“ EESTI VABARIIK 100: EESTI MAAPÄEVA KÕRGEIMAKS VÕIMUKS KUULUTAMISE TÄHTPÄEV

APLAUS SÜGIS 2017

N 30. november kell 19 Pärnu kontserdimaja Pärnu kontserdimaja 15!

RIIA TOOMKIRIKU POISTEKOOR

Solistid Liga Gita Zirina (sopran), Ieva Parša (metsosopran), Mārtiņš Zvīgulis (tenor), Andris Gailis (bass) Dirigent Mārtiņš Klišāns Mozart. Kroonimismissa C-duur Riia toomkiriku poistekoor, kes oli Pärnu kontserdimaja avamisel üks esimesi avaliku kontserdi andjaid, on kohal ka saabuval juubelil, rõõmustades meid Mozarti missa ettekande ning klassikalise igihalja koorirepertuaariga.

DETSEMBER R 1. detsember kell 19 H. Elleri nim.

Muusikakooli Tubina saal L 2. detsember kell 18 Eesti Raadio 1. stuudio Kontserdisari „Pihtimused. Šostakovitš“

Keelpillikvartett Ardor: Arvo Leibur (viiul), Kadi Vilu (viiul), Rain Vilu (vioola), Tõnu Jõesaar (tšello) Kaastegev Lea Leiten (klaver) Sissejuhatus Peeter Volkonski

Kammerkoor Collegium Musicale Eesti Sinfonietta Dirigent Endrik Üksvärav Bach. Koraal „Jesus bleibet meine Freude“ BWV 147 Uusberg. „Õhtu ilu“ Vivaldi. „Gloria“

1917. aasta 28. novembril kuulutas Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev

44

end kõrgeimaks võimuks kuni demokraatlikult valitud Asutava Kogu kokkukutsumiseni. Otsus oli esimene suur samm Eesti omariikluse suunas.

Selle olulise tähtpäeva 100. aastapäeval tuleb ettekandele kaks märgilist teost: noore helilooja, romantilise helikeelega Pärt Uusbergi teos „Õhtu ilu“ segakoorile ja keelpilliorkestrile ning Antonio Vivaldi ülituntud „Gloria“. Mõlemad teosed kujutavad oma ajastu noore looja portreed, teineteist suurepäraselt täiendades.

Kavas: Šostakovitš. Lõpetamata kvartett Es-duur Šostakovitš. Klaverikvintett g-moll op. 57 Šostakovitš. Kvartett nr 3 F-duur op. 73 eestikontsert.ee

kava R 1. detsember kell 18 Jõhvi kontserdimaja P 3. detsember kell 15 Estonia kontserdisaal ADVENDIKONTSERT

Rahvusooper Estonia poistekoor ja noormeestekoor Noorteorkester Reaalmažoor Dirigent Hirvo Surva Rasmus Puur. „Talvekantaat“

L 2. detsember kell 17 Pärnu kontserdimaja JÕULUOOTUS

Esinevad Pärnu Kunstide Maja õpilased E 4. detsember kell 13 Estonia kontserdisaal T 5. detsember kell 12 Vanemuise kontserdimaja K 6. detsember kell 12 Pärnu kontserdimaja N 7. detsember kell 12 Jõhvi kontserdimaja Lastekontsert „Vanavanemate jõulud“

ETV laste- ja mudilaskoor Georg Otsa nim Muusikakooli muusikud Dirigent Aarne Saluveer Muinasjutuvestja Piret Päär

R 8. detsember kell 19 Peterburi Jaani kirik P 10. detsember kell 19 Moskva roomakatoliku kirik

Oksana Sinkova (flööt) Alina Sakalouskaya (mandoliin) Kadri Ploompuu (orel)

L 9. detsember kell 19 Estonia kontserdisaal SOOME RAADIO SÜMFOONIAORKESTER

Niina Keitel (metsosopran) Tuomas Pursio (bariton) Eesti Rahvusmeeskoor Dirigent Hannu Lintu Magnus Lindberg. Uus teos Sibelius. „Kullervo- sümfoonia“ op. 7

Parimad viisid Veljo Tormise „Vanavanemate viisivakast“ ja jõuluajaga seotud mängudestlauludest. Osav ja leidlik jutuvestja Piret Päär põimib muusika ümber põneva rahvalike juttude võrgu. Sündmus on pühendatud Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisele ning Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale „Jõulupühi väga oluliseks pidava inimesena tundsin kõige enam lähedust ideega luua heakõlaline teos, mis rõhutaks jõulude juures neid nö pärisväärtusi, mis meie kirjus ja pöörases info- ja tarbimisühiskonnas mattuvad kord-korralt üha sügavamale,“ ütleb Rasmus Puur. Rasmus Puuri „Talvekantaat“ on loodud Rahvusooper Estonia poistekoorile ja noorteorkestrile Reaalmažoor. Kirjutamise ettepaneku tegi noorele heliloojale koorijuht Hirvo Surva. 14-osalises teoses on kasutatud Leelo Tungla, Kersti Merilaasi, Hando Runneli, Ernst Enno ja Juhan Liivi tekste. Rasmus Puur on ka ise Rahvusooper Estonia poistekoori kasvandik ja pikaaegne laulja. Koori vilistlasena leiab ta, et teosega on tal võimalus anda midagi tagasi sellele imelisele kollektiivile. „Ja mis oleks selleks sobivam aeg kui jõulud – andmise ja kinkimise aeg,“ ütleb Puur.

T 5. detsember kell 19 Estonia kontserdisaal K 6. detsember kell 19 Pärnu kontserdimaja N 7. detsember kell 19 Jõhvi kontserdimaja R 8. detsember kell 19 Vanemuise kontserdimaja CANCIONERE GRECANICO SALENTINO (Itaalia)

L 2. detsember kell 16 Väravatorn ANSAMBEL HORTUS MUSICUS

E 11. detsember kell 19 Jõhvi kontserdimaja

Kunstiline juht Andres Mustonen Kavas: Schütz, Schein, Scheidt, Senfl

„Show vihmas II“

TANTSUTEATER AHVATLUS (Peterburi)

Viljandi folgil publikut hullutanud bändi loetakse Itaalia üheks peamiseks ja pikaealisemaks pärimusmuusika ansambliks.

Muusikute põhihuvi on mängida ja tutvustada omapärast Itaalia pizzica-muusikat ja tantsu. Nimetatud stiil põhineb iidsel, eluohtliku tarantlihammustuse ravirituaalil nimega pizzica tarantata ning on seotud kohaliku kultuurifenomeniga, mille nimetus on tarantism. Siia kuuluvad meeletu trummeldamine ja pöörane transsiviiv tants.

Samamoodi on ka Cancionere Grecanico kontsert nagu eluenergia plahvatus: täis kirge, rütmi ja müstikat. eestikontsert.ee

Soome Raadio Sümfooniaorkester on vennasrahva muusikakultuuri üks vägevatest alustaladest. Orkester on asutatud 1927. aastal Soome Ringhäälingu juurde rahvusliku muusikakultuuri arendamiseks ning on tänaseni aktiivne uue muusika tellija ja jäädvustaja.

Meie head naabrid tähistavad oma riigi suurt juubelit paar kuud enne meid, kui 6. detsembril antakse mitu pidulikku aastapäevakontserti Helsingi Musiikkitalos. Soome 100. aastapäeva tähistamispidustuste tarbeks telliti Magnus Lindbergilt uus suurejooneline teos.

Ja loomulikult kõlab kontserdil ka soomlaste rahvuslik uhkus – Sibeliuse „Kullervo“, mille kohta kirjutas helilooja kaasaegne Oskar Merikanto Soome Päevalehes: „See on kõige mõjuvam ja võimsam teos, mida soomlase pliiats eales on kirjutanud“.

Peterburi tantsuteatri etendused on jõudnud populaarsust koguda üle 80 linnas Venemaal, Valgevenes ja Saksamaal. Kolm aastat järjest on Ahvatlus valitud võistluse „Venemaa parim projekt“ võitjaiks.

Hiilgava edu taga on muidugi tantsijad ise.

Praeguseks kuulub tantsuteatri põhikoosseisu 10 artisti, kes on kõik erakordsed ja ainulaadsed.

Trupis on klassikalise tantsu esindajaid, hiphoppareid ja breikareid, akrobaate ning isegi võimlejaid, kes on oma karjääri alustanud varases lapsepõlves. Trupi liikmed ei valda mitte üksnes tantsukunsti, vaid on ka head näitlejad.

SÜGIS 2017 APLAUS

45

kava T 12. detsember kell 19 Estonia kontserdisaal Kontserdisari „Klaveriõhtu“ SERGEI BABAJAN (Armeenia/USA)

Rjabov. Fantaasia c-moll op. 21 (Maria Judina mälestuseks) Chopin. Polonees cis-moll op. 26, valss cis-moll op. 64 nr 2, barkarool Fis-duur op. 60 Bach. „Goldbergi variatsioonid“ BWV 988 Kontserdisarja kuraator Ivari Ilja

Hortus Musicus on fenomen, mõttekaaslaste kooslus, kes ärritas juba Nõukogude ajal võime oma kontserdikavade vaimuliku allteksti ning ekstaatilise mängumaneeriga. Ansambli sünnipäevakontsert esitleb Euroopa ning selle muusikaliste algallikate – Araabia ja Bütsantsi kultuuri. Muusikute üksteist toetav koosmäng on juba 45 aastat kutsunud esile publiku vaimustuse kõikjal maailmas ning irriteerib ülikorralikke kivinenud arusaamadega interpreete.

K 13. detsember kell 19 Tartu H. Elleri nim. muusikakooli Tubina saal T 19. detsember kell 19 Estonia kontserdisaal Kontserdisari „Eliitkontserdid.

PETERBURI SILLAD“

Heli Veskus (sopran) Jaanika Rand-Sirp (klaver) Kavas: Saar, Wagner, Rahmaninov, Mahler Koostöös Interpreetide Liiduga

Imbi Tarum ja Julia Agejeva Hess alustasid koosmängimist 2013. aastal, esimene avalik ülesastumine toimus Viljandi vanamuusika festivalil. Duo on esinenud mitmel pool Eestis, aga ka Ravennas, Bostoni vanamuusika festivalil (2015), ajalooliste klahvpillide festivalil Kuopios (2016). Publikule pakutake põnevat repertuaari – vanamuusika kõrval ka uudisloomingut. Järjest enam esitatakse enda loodud transkriptsioone.

P 17. detsember kell 17 Kadrioru loss Kontserdisari „Helisevad šedöövrid Kadriorus. Liigutavad lood“

Sel klaveriõhtul saab siseneda kahte maailma.

Kava romantiline, nukker ja tundlik esimene pool algab avastusliku teose – vene kaasaegse helilooja Vladimir Rjabovi kummardusega legendaarsele pianistile Maria Judinale. Õhtu teist poolt täitev „Golbergi variatsioonid“ on barokiaja suurteos, mis on kuulu järgi kirjutatud unetuse käes vaevleva krahvi öiseks lohutuseks.

Babajani peetakse selle tsükli üheks sisukamaks ja paremaks esitajaks maailmas.

Kädy Plaas-Kala (sopran) Reinut Tepp (haamerklaver) Mozart, Schubert, Beethoven Haydn. Kantaat „Ariadne Naxoselt“ Kunstiteos: Benedetto Luti. „Bacchus ja Ariadne“ Kunstiajaloolase sissejuhatus: Kerttu Männiste Koostöös Kadrioru muuseumiga

T 12. detsember kell 18 Pärnu kontserdimaja

Loewe. „Minu veetlev leedi“ Rahvusooper Estonia etendus

T 12. detsember kell 19 Tartu Pauluse kirik K 13. detsember kell 19 Estonia kontserdisaal

„Euroopa sünd“

HORTUS MUSICUS 45

Andres Mustonen (kunstiline juht, viiul) Olev Ainomäe (pommerid, šalmei, plokkflöödid), Imre Eenma (violone), Valter Jürgenson (tromboonid), Tõnis Kaumann (bariton, löökpillid), Tõnis Kuurme (dulcian, rauschpfeiff, plokkflöödid), Riho Ridbeck (bass, löökpillid), Ivo Sillamaa (klavessiin, orel), Anto Õnnis (tenor, löökpillid), Taavo Remmel (kontrabass) Kavas: Euroopa muusika läbi ajastute ja kultuuride – kopti, araabia, bütsantsi jt

Rahvusooper Estonia esisopran Heli Veskus on tänane primadonna, kes juba pikemat aega esineb pearollides. Tema dramaatiline sopran võimaldab laulda nii Wagneri mütoloogilisi jumalannasid ja valitsejatare kui ka itaalia ooperite fataalseid naisi. Jaanika Rand-Sirp on tundlik ja tark pianist, kes oskab suunata lauljat ning kujundada silmapaistvat klaveripartiid.

R 15. detsember kell 18 Paide kirik EESTI RAHVUSMEESKOOR

Dirigent Mikk Üleoja Politsei-ja Piirivalveorkester Dirigent Hando Põldmäe

L 16. detsember kell 18 Kadrioru loss Kontserdisari „Silmitsi Bachiga“

Imbi Tarum ja Julia Agejeva Hess (klavessiinid, positiivorel) J. S. Bach. Fantaasiad, triosonaadid, orkestrisüit nr 1 C-duur BWV 1066 Orkestrisüidi ja sonaatide seaded kahele klahvpillile on esinejate endi kujundatud.

Sissejuhatus: kontserdisarja kuraator Toomas Siitan

46

APLAUS SÜGIS 2017

Kädy Plaas-Kala interpretatsioon on väga tundlik. Tema repertuaar hõlmab muusikat varabarokist kaasaegseni ning sinna kuulub üle kümne ooperirolli. Solistina on PlaasKala esinenud paljude orkestrite ees ning on teinud koostööd mainekate dirigentidega.

Kammerlauljana on ta osalenud paljudel festivalidel. Kontserdireisid on viinud teda Soome, Lätti, Leetu, Saksamaale ja Prantsusmaale. Plaas-Kala on pälvinud mitmeid autasusid ja aastapreemiaid.

kava P 17. detsember kell 17 Pärnu kontserdimaja E 18. detsember kell 19 Estonia kontserdisaal K 20. detsember kell 19 Vanemuise kontserdimaja N 21. detsember kell 19 Jõhvi kontserdimaja „Estraadilainel“ TALLINNA ÜLIKOOLI SÜMFOONIAORKESTER

R 22. detsember kell 19 Tartu Pauluse kirik L 23. detsember kell 19 Estonia kontserdisaal Kontserdisari „Oratorio“

Bach. Missa h-moll Eesti Filharmoonia Kammerkoor Tallinna Kammerorkester Dirigent Kaspars Putninš

Solistid Kalle Sepp ja Kaire Vilgats Dirigendid Martin Sildos ja Jüri-Ruut Kangur Õhtu juht Veiko Tubin (Tallinna Linnateater) Videokujundus: Külli Mariste Muusika ja sõnade autorid: A. Oit, H. Karmo, K. Kikerpuu, O. Arder, G. Podelski, A. Haug jt

Kava, mille kohta sobivad ideaalselt Remarque’i sõnad: „Vahel on täiesti vajalik lasta endast üle voolata hiiglasuurel sentimentaalsuselainel…“ K 20. detsember kell 19 Tartu Jaani kirik N 21. detsember kell 19 Võru kultuurimaja Kannel R 22. detsember kell 19 Valga kultuuri- ja huvialakeskus L 23. detsember kell 15 Tallinna Jaani kirik EESTI RAHVUSMEESKOORI JÕULUKONTSERT K 20. detsember kell 16 Estonia kontserdisaal Kontserdisari „Lõunamuusika“

„Vivat Brass“

J. S. Bachi h-moll missa on maailma muusikaliteratuuri olulisimaid vaimulikke teoseid ning Bachi loomingu kroonijuveel. Missa oli helilooja viimane suur vokaalteos – autor töötas selle kallal veel oma elu lõpuaastal.

L 23. detsember kell 16 Väravatorn „Hodie Christus natus est“ ANSAMBEL HORTUS MUSICUS

Kunstiline juht Andres Mustonen

E 25. detsember kell 14 Pärnu kontserdimaja T 26. detsember kell 19 Vanemuise kontserdimaja K 27. detsember kell 19 Estonia kontserdisaal N 28. detsember kell 19 Jõhvi kontserdimaja ALEXELA PÜHADEMUUSIKA

„Laulev lumi“ Märt Avandi ja puhkpillikvintett Reval Wind Hedvig Hanson, Jan Uuspõld ja Raul Ukareda Band, Hele Kõrve ja noorteorkestri Reaalmažoor keelpilliansambel Õhtut juhivad Hele Kõrve ja Guido Kangur Armastatud eesti artistid tundeküllase jõulukavaga. Laulvad näitlejad on fenomen: laval põimuvad teatrirolli oreool ning südameid võitev musikaalsus.

Brass Academy, kunstiline juht Aavo Ots Veneetsia, Peterburi ja Tallinna heliloojate teoseid läbi ajastute: kõlavad Gabrieli, Ewaldi ja Kriguli helitööd. Tavatus seades kuuleb ka Veneetsia Püha Markuse kiriku kuulsat mitmekoorimuusikat.

T 26. detsember kell 15 Niguliste TALLINNA POISTEKOORI JÕULUKONTSERT

Kunstiline juht ja peadirigent Lydia Rahula Kontsertmeister ja dirigent Tomi Rahula L 30. detsember kell 18 Eesti Raadio 1. stuudio Kontserdisari „Klassikatähed“

Silvia Ilves (tšello) Age Juurikas (klaver) Chopin. „Polonaise brillante“ Paganini. „Variatsioonid Rossini teemale“ Prokofjev. Sonaat tšellole ja klaverile C-duur op.

119 „Klassikatähtede“ võistlusel silma paistnud tšellist Silvia Ilves ja tema klaveripartner pianist Age Juurikas on Eesti interpreetidest ühed tugevama natuuriga naised; samas on nad väga erinevad. Duo pillub kindlasti sädemeid ja vaimustab laitmatu tehnikaga. Kavas on väga erinevate heliloojate virtuoossed palad: Silvialt 19. sajandi rokkstaari Paganini silmipimestavad variatsioonid ja Agelt suure romantiku Chopini polonees. Vene 20. sajandi helilooja Prokofjevi sonaat näitab virtuoossuse karmi ja tõsist palet.

L 30. detsember kell 19 Pärnu kontserdimaja E 1. jaanuar kell 18 Estonia kontserdisaal EESTI KONTSERDI JA HENNESSY UUSAASTAKONTSERT Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks

„Põhjamaa pulss“ Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent ja produktsiooni kunstiline juht Kristjan Järvi

Kadri Voorand, Ewert and The Two Dragons, Maarja Nuut, Kristjan Randalu, Maria Faust, Tuulikki Bartosik Tänapäevane energia, julge koostöö – nii haarab traditsiooniline uusaastakontsert kuulajaid riigi juubeliaasta esimesel päeval. Kristjan Järvi „Nordic Pulse“ / „Põhjamaa pulss“ on audiovisuaalne elamuskontsert, austusavaldus Eesti loodusele, kultuurile ja inimestele, teekond läbi helide, ruumi ja meelte, järjest uute võimaluste poole.

Elamuskontserdi aluspõhjaks on nägemus Eestist kui sotsiaalse, tehnoloogilise ja kunstiloomingu väekeskusest, suunaandjast rahvuse ainulaadse olemuse jagamisel kogu maailmaga. Luues enda jaoks tunnuslikke kõlaelamusi ansamblite ja suurte sümfooniaorkestritega, hõlmates erinevaid stiile, artiste ja uusi tehnoloogiaid, pälvib Kristjan Järvi järjest enam rahvusvahelist tähelepanu. Sel kontserdil kutsub ta koos ERSOga lavale Eesti praegu kõige kuumemad artistid, et anda nende džässi- ja rokilugude käsutusse tippsümfooniaorkestri kogu võimsus. Muusikalist tulevärki täiendavad suurejoonelised 3D-visuaalid.

Koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga Pühendatud Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisele ning Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale

L 30. detsember kell 17 Jõhvi kontserdimaja P 31. detsember kell 12 Vanemuise kontserdimaja P 31. detsember kell 17 Estonia kontserdisaal Eesti Kontserdi ja Hennessy aastalõpukontsert

Tallinna Kammerorkester Dirigent ja solist Andres Kaljuste Dag Wiren. Serenaad keelpillidele op. 11 Britten. "Illuminatsioonid" tenorile ja keelpillidele op. 18 Holst. „Püha Pauli süit“ op. 29 nr 2 Tšaikovski. Teine osa keelpilliserenaadist op. 48 (Valss) Eller. Viis pala keelpilliorkestrile Traditsiooniline pidulik aastalõpukontsert tüürib 25. juubeli poole. Seekord on meie suurepärase Tallinna Kammerorkestri ees dirigendipuldis Andres Kaljuste, mitmekülgne noor muusik, kes uuele põlvkonna artistile omaselt suudab hästi teha paljutki: mängida nii viiulit kui vioolat rohketes kammerkoosseisudes ja orkestrites, dirigeerida ja mõelda välja põnevaid kavasid, ning teha seda kõike suure pühendumusega.

P 31. detsember kell 14 Estonia kontserdisaal Aastalõpukontsert ANSAMBEL HORTUS MUSICUS

Kunstiline juht Andres Mustonen Solist Helen Lokuta (metsosopran, RO Estonia) P 31. detsember kell 15 Tallinna raekoda P 31. detsember kell 17 Tallinna raekoda Aastalõpukontsert

Katariina Maria Kits (viiul) Theodor Sink (tšello) Kristiina Rokashevich (klaver) Smetana. Klaveritrio g-moll op. 15 Smetana romantiline klaveritrio sobib pidulikuks aastalõpukontserdiks kui valatud!

Selles on kirge, nostalgiat, elurõõmu ja pidulikkust. Täpselt see, mida vajame hetk enne aastavahetust.

20 numbrit ajakirja

Aplaus

2011. aasta septembris ilmus ajakirja Aplaus esimene number. Esikaanel oli käesoleva numbri kaanepersooni Kristjan Järvi vanem vend Paavo ja juhtkirjas sõnas Jüri Leiten: „ Heaks muusikasündmuseks on vaja kahte poolt: fantastilisi esinejaid ja neist vaimustunud publikut. Nende kahe poole vahelise suhte kinnituseks kõlab kontserdi lõpus aplaus. See on nagu muusika või isegi teater. Aplaus võib olla kirev, tundeline, dünaamiliselt paisuv ja vaibuv, tormilisi tundepuhanguid vabastav ... kuid ka diskreetne, tagasihoidlik, jahedalt irooniline või andeksandmatult lühike. Igal juhul teeb aplaus kokkuvõtte äsja laval toimunust ja on oma kõlalt üdini aus“. Usume, et Aplaus on oma 20 numbri jooksul suutnud pakkuda isuäratavat eelvaadet Eesti Kontserdi tulevastest sündmustest, asjalikku tagasisidet juba toimunust; olnud kirev, tundeline, tormilisi tundepuhanguid vabastav, kohati jahedalt irooniline, aga mitte kunagi andeksandmatult lühike. Umbkaudu 1000 lehekülge põnevat lugemist senini, ja neid lehekülgi tuleb veel!

50 APLAUS SÜGIS 2017

Keskmine kütusekulu 5,0-8,7 l/100 km, CO2-emissioon 129–199 g/km.

Mercedes-Benz GLC. Värske iseloomuga. Õhkvedrustus, pidev nelikvedu, tipptasemel turvalisusvarustus ja parimad juhiabisüsteemid.

Mercedes-Benz toob Sinuni värske iseloomuga GLC, sportliku, praktilise ja silmapaistva auto.

Silberauto Eesti AS esindused: Tallinn, Järvevana tee 11, tel 626 6000 Tartu, Ringtee 61, tel 730 0720 Pärnu, Riia mnt 231a, tel 445 1990 Rakvere, Haljala tee 1, tel 660 0152 Mercedes-Benz peaesindus Eestis AS Silberauto: Tallinn, Järvevana tee 11 www.mercedes-benz.ee