E-ÕPPE UUDISED
Maailma uudised Marko Puusaar, Eesti Infotehnoloogia Kolledži haridustehnoloog-multimeediaspetsialist
Moodle’i töövahendi valiku abimees ühel A4 lehel Joyce Seitzinger (http://www.cats-pyjamas.net/) pani juba enam kui aasta tagasi kokku abistava A4 lehe, mis aitab leida sobiva Moodle’i töövahendi sõltuvalt õpieesmärgist või -tegevusest. Hoolimata Moodle’i pidevast uuenemisest ja aja möödumisest võib seda abivahendit julgelt nimetada ajatuks ning uurimist väärib see ka täna. Moodle’i töövahendi valimise abivahendi (pdf) saad alla laadida aadressilt http:// bit.ly/uk11sygis1. Allikas: http://zaidlearn.blogspot. com/2011/07/moodle-toolguide-for-educators.html
Parimad avatud õppematerjalide (OpenCourseWare) tegijad Augustis 2011 selgusid Education-Portal.com-i korraldatud konkursi käigus parimad avatud õppematerjalide tegijad 2011. aastal. Kokku hääletas küsitlusel üle 4000 inimese. Toome siinkohal välja mõned parimateks nimetatutest: • Kõige ligipääsetavam kursus: Open Course Library (http://eduport.al/nBGogX) • Parimad videoloengud: Middle Eastern Technical University (http://eduport.al/oX7pdS) • Kõige aktiivsem tudengite osalus: Open Study (http://eduport.al/oFdfqL) • Parim tugimaterjal: DNA From the Beginning (http://eduport.al/p2Zgxn) • Parim uus tulija: African Virtual University OER (http://eduport.al/r1566B) Need on vaid mõned näidised tõeliselt avatud ja innovaatilistest õppematerjalidest – täieliku nimekirja ja ülevaadetega tutvumiseks konkursil osalejatest vaata aadressile http://bit.ly/ uk11sygis2.
Amazon alustas e-õpikute laenutamist Kindle’i platvormile Maailma suurim raamatute müüja Amazon alustas USAs e-õpikute laenutamist enda poolt loodud Kindle’i platvormile. Paljud õpilased ja tudengid kogu USAs rõõmustavad võimaluse üle laenutada või soodsalt (-80%) osta õppetööks vajalikke õpikuid, mis seni on maksnud $100 ja rohkemgi. E-õpikud Kindle’i platvormil võimaldavad lugejal lisada õpiku tekstile asjakohaseid märkmeid ning täiendusi. Laenutatud e-õpiku aegumisel jäävad kõik eelnevalt õpikusse tehtud märkmed ja täiendused alles, võimaldades neid ka ilma õpikuta abistava materjalina edasi kasutada. Allikas: http://bit. ly/uk11sygis3
6|
EDULOOD
E-õpe hoiab õppejõu sõrmed kriiditolmust puhtad Dr Jüri Raudsepp on õppejõud, kelle kogu elu on olnud uutele väljakutsetele avatud. Ta lõpetas 1956. aastal Tartu Ülikooli arstiteaduskonna, töötas kolmel järgneval aastal Kuressaare haiglas kirurgina ja kaitses 1965. aastal meditsiinikandidaadi kraadi. Seejärel oli ta paarkümmend aastat tegev teadusliku töötajana Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudis. Hiljem, 1983. aastal asus ta õppima EELK Usuteaduse instituuti ning ordineeriti 1988. aastal luterliku kiriku pastoriks. Tema sulest on ilmunud arvukalt publikatsioone, tõlkeid, mõned raamatud. Ta on teinud kaastööd nii ajalehtedele, ajakirjadele kui ka raadiole. Alates 1988. aastast töötab dr Raudsepp Põhja-Eesti Regionaalhaiglas arst-pastorina hingehoiu alal. Eelmainitule lisaks õpetab ta Tallinna Tehnikaülikooli Rahvusvaheliste suhete instituudis maailma religioonide võrdlevat analüüsi. Sellest ainest on nüüdseks valminud ka e-kursus. Dr Jüri Raudseppa küsitles Tallinna Tehnikaülikooli personaliosakonna koolitus- ja arendusjuht Ija Stõun. Millal ja kuidas juhtus, et alustasite tööd õppejõuna? Üheksakümnendate lõpul tehti mulle ettepanek kandideerida Riigikogu valimistel ja kuna ma ei oska ära öelda, siis nõustusin. Ühele koosolekule sõites võtsin kaasa prof Toomas Varraku kirjutatud raamatu “Üldine poliitikateadus”. Autorit ennast ei olnud ma kunagi kohanud. Koosolekul juhtusin istuma Eesti endise Läti suursaadiku dr Leili Utno kõrval. Minust vasakul istus keegi härrasmees, keda suursaadik Leili Utno mulle tutvustas ja kes osutus prof Toomas Varrakuks! Palusin talt samas autogrammi raamatusse, mille olin huupi raamaturiiulilt haaranud. Tutvus oli sõlmitud. Omalt poolt saatsin talle maailma religioone käsitleva Ernst Dammanni “Usundiloo alused”, mille olin tõlkinud saksa keelest ja mis oli ilmunud EELK Usuteaduse Instituudi õppekirjanduse sarjas. Olin seda ainet nimetatud instituudi üliõpilastele lugenud paar aastat. Mõned aastad hiljem helistas mulle prof Toomas Varrak ja küsis, kas ma oleksin nõus lugema Audentese Ülikoolis rahvusvaheliste suhete üliõpilastele maailma religioonide võrdleva analüüsi kursust. Ootamatult sülle langenud õnnest särades andsin kohe nõusoleku. Juhuseid pole olemas! Milliseid infotehnoloogilisi abivahen-
deid (ja kas üldse) oli sel ajal võimalik loengus kasutada? Mina oskasin ja võisin kasutada tookord vaid grafoprojektorit. Kuna pean lugu näitlikest õppevahenditest, siis lasin koopiakeskuses raamatutest kiledele skaneerida vajalikku illustratiivset materjali. Samuti armastasin kaasa võtta portfellitäie ainet käsitlevaid raamatuid, et neid lasta üliõpilastel lehitseda. Neid õpetamisharjumusi jätkasin ka Tallinna Tehnikaülikoolis. Pärast seda, kui Audentese ülikool kolis Tondi kasarmute ühte renoveeritud hoonesse, kuulusid auditooriumide sisustuse hulka ka arvutid ja dataprojektorid. Kahjuks polnud ma suuteline neid toona kasutama, kuid see jäi minu unistuseks. Kuidas jõudsite e-õppeni? Jõudsin oma unistuste maani tänu Tallinna Tehnikaülikooli personaliosakonna koolitus- ja arendusjuhi Ija Stõuni initsiatiivile. Vahepeal oli Audentese ülikool ühinenud Tallinna Tehnikaülikooliga ja kui ma tulin viiendat aastat loengut pidama, tutvustas ta mind ülikooli haridustehnoloogiakeskuse juhatajale Marge Kusminile ja haridustehnoloogile Valdek Putkemaale. Mind otsustati kaasata e-õppe projekti BeST. Eks meil igaühel ole oma unistused. Mõned neist täituvad, mõned mitte. Mõnedes täitunud