e-ÕPPE UUDISED
E-õppe uudised
•
• •
Just eesmärkide järgi luuakse kursuse sisu, valitakse teemad ja õppemeetodid. Eesmärkide põhjal kavandatakse teadmiste kontroll kursusel. Eesmärgid juhivad õppijaid kursusel – nende järgi valitaksegi kursusi ja nende järgi saab õppur aru, mida ta kursusel omandama peaks.
Ühe lausega väljendudes: eesmärgid seovad õppija lootused õpetamise ja hindamisega. Kuidas selliseid majaka rolli sobivaid eesmärke korralikult kirja panna – see on kunst, mille omandamiseks oleks ilmselt vaja lühikursust. Väga vähe abi on sellisest tüüpilisest eesmärgisõnastusest: “Kursus annab ülevaate xxx alast.” Selliselt sõnastatud eesmärk ei aita ei kursuse loojat ega kursusel õppijat. Meie õppijakesksete õpetamismeetodite ajastul peaks eesmärgid alati sõnastama õppijakeskselt, st mida õppija on pärast kursust suuteline tegema (selgitama, defineerima, klassifitseerima, koostama jne) sellist, milleks ta enne kursust ilmselt võimeline ei olnud. Tavaliselt on kursusel palju eesmärke. Need võib jagada kolme rühma: teadmiste/ oskustega seotud, suhtumisega seotud ja psühhomotoorsed eesmärgid. Viimased võivad puududa enamikul abstraktsetel kursustel (nagu suur osa kõrgkoolide kursusi on). Abistavaid skeeme, kuidas häid eesmärke kirjutada, on palju. Üks levinumaid kannab nimetust ABCD-meetod. Nimetus tuleb ingliskeelsetest sõnadest “Audience, Behaviour, Condition and Degree of Mastery” ehk “kes, mida, mis tingimustel, mis tasemel peab suutma teha”. Hästi kirja pandud eesmärk peaks kajastama kõiki nelja aspekti. Näide:
Kursuse läbinud üliõpilane on suuteline kahe-kolme lausega selgitama kursuses kasutatud põhilisi termineid, mis on esitatud kursuse sõnastikus. Siin on olemas nii “kes” (üliõpilane), “mida peab tegema” (selgitama termineid) kui ka “tingimused” (neid termineid, mis on sõnastikus) ja “tase” (kahe-kolme lausega). Kuna ka nõutavad teadmised-oskused saab jagada mitmele tasemele (näiteks Bloomi järgi faktiteadmised, arusaamine, rakendusoskus, analüüsi-, sünteesi- ja hinnangu andmise oskus), peaks see, mis tasemel oskusi nõutakse, ka eesmärgi sõnastuses kajastuma. Kui meil on kõik eesmärgid selliste reeglite järgi sõnastatud, on õppetulemuste kontrolli kursusele väga lihtne kavandada. Kui on vaja termineid selgitada – siis tuleks eksamil/arvestusel lasta neid selgitada. Kui aga nõutakse kirjandusteose tegelase analüüsi, siis peaks eksamil laskma kirjutada nõutud analüüse. Kuidas aga halvasti kirjutatud (või olematud) kursuse eesmärgid halvavad õpetajate ja õppijate koostöö, seda võite lugeda R. Felderi ja R. Brenti artikli “Objectively Speaking” (mis ilmus juba kümme aastat tagasi) alguslõigust. http://www4.ncsu.edu/unity/lockers/ users/f/felder/public/Columns/Objectives.html P.S. Selle artikli kirjutamisel on kasutatud mitmeid e-Õppe Tsunfti http://www.elearning guild.com/ elektroonse ajakirja Learning Solutions viimase kahe aasta numbreid. NB! Ajakiri on elektroonselt kättesaadav kõigile, kes on registreerunud tsunfti assotsieerunud liikmeks. Ssee võimalus on kõigil tasuta olemas.
Tartu Ülikool Marju Piir Tartu Ülikooli haridustehnoloog
Haridustehnoloogiakeskus 22. detsembril alustas Tartu Ülikooli avatud ülikooli keskuses tööd haridustehnoloogiakeskus, mis hakkab pakkuma haridustehnoloogilisi teenuseid. Haridustehnoloogiakeskus on loodud BeSt programmis. Vaata lähemalt: http://www. ut.ee/et/516348 ja https://www.e-ope.ee/eoppest/multimeediakeskused
Seminarid ja e-lõunad 14. jaanuaril peeti seminar Tartu Ülikooli keelekeskuses. Teemaks oli Moodle’i õpikeskkond ja selle kasutamise võimalused keeleõppes. 19. veebruaril toimus e-lõuna, kus räägiti õpiobjektidest ja nende loomisest BeSt programmis. Huvi õpiobjektide vastu on suur ja seda näitas ka osalejate rohkus. Õpiobjektide loomisest BeSt programmis saab lähemalt lugeda siit: http://www.ut.ee/haridus tehnoloogia/opiobjektid/opiobjektide_loomine/ index.html Praeguseks on juba esimesed õpiobjektid üleval Tartu Ülikooli repositooriumis DSpace: http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/ 10062/8542 12. märtsil toimunud e-lõunal oli juttu e-kursuste loomisest ja nende rahastamise võimalustest BeST programmi raames ja 26. märtsi e-lõuna teemaks oli sisupakettide loomine. Vaata lähemalt: http://www.ut.ee/152253
Projekti koosolekud 15.–18. veebruarini toimus Lublinis projekti COMBLE koosolek, kus vaadati üle senitehtu ja määrati järgnevad tegevused. Eriti suurt tähelepanu pöörati kahele projekti käigus valmivale e-koolituskursusele, millest üks mõeldud õppijatele, teine õppejõududele, ja õppes kasutatavate meetodite kogule – Methopediale.
Eesti Maaülikool Meeli Voore Eesti Maaülikooli haridustehnoloog
Seminarid õppejõududele 19. novembril 2008. a toimus seminar e-õppejõududele. Kogunesid õppejõud, kes olid osalenud erinevatel õppevideote kursustel. Eesmärgiks oli jagada muljeid ja mõtteid ning tutvustada võimalusi, mida koolitustel õpiti. Koos arutleti õppevideote tegemise tehniliste küsimuste üle. Seminari käigus prooviti kohapeal läbi filmimise ja salvestatud video töötlemise aspekte. Seminari ajal tutvustas Lilian Ariva e-õppija päeval toimunud koolituskursuse “Aktiivõppe meetodid e-kursustel” õppija kogemusi ning innustas kõiki osalema ürituse puhul pakutavatel tasuta kursustel.
|5