Kool peab õpetama elus hakkamasaamist Elus olulised oskused, isemõtlemine, loomingulisus on märksõnad, mida õppurid peaksid koolist saama, et vastata tööandjate ning ühiskonna ootustele ja vajadustele. Kuidas koolid seda toetada saavad ning seejuures oskuslikult IKT võimalusi ära kasutada, seda uurisime Baltic Computer Systemsi juhatajalt Ants Sillalt, kes on tegev ka paljudes Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) haridusteemade töögruppides. Millised on koolid tulevikus, mis on sarnasused ja erinevused praeguste koolidega? Usun, et ka 20–30 aasta pärast ei erine koolid füüsiliselt palju nüüdsetest. Küllap on koolid tulevikus rohkem konverentsikeskuste moodi, kus saab kergesti muuta ruumide suurust, mööbli, tehnika jm vajaliku paigutust ja kasutamist. Ka sisus ei ole vajadust asju pea peale pöörata. Head “tuleviku” õpikäsitust võib leida pea igast praegusest Eesti koolist. Need parimad praktikad on suunatud “õpiõhina” loomisele, reaalses elus oluliste oskuste omandamisele, isemõtlemise ja loomingulisuse toetamisele. Just selline õpikäsitus peab tuleviku koolis domineerima.
Olete öelnud, et meie õppurite probleem on sellest, et nad ei oska koolis saadud infot hiljem elus kasutada. Mida peaks õpetamises ja õppimises muutma? Rahvusvahelised usaldusväärsed ja põhjalikud uuringud (PISA, PIAAC jt) näitavad, et meie noortel, aga enamgi meie täiskasvanutel on väga head teoreetilised teadmised, samal ajal oskused neid teadmisi rakendada on madalamad kui OECD maades keskmiselt. Oleme sellist teadmistepõhist kooli pikka aega eesmärgiks seadnud. Ikka on meile tundunud, et Arno haridus oli väärtuslikum kui Tootsil. Teadmistele suunatud eesmärgi täitmisega oleme ka väga hästi hakkama saanud. Aga sellest enam ei piisa. Alles viimane haridusstrateegia lisas meie haridussüsteemi eesmärgile teise lausepoole: “Kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele ning võimetele vastavad õpivõimalused kogu elukaare jooksul, et tagada neile isiksusena väärika eneseteostuse võimalused ühiskonnas, töö- ja pereelus”. Haridussüsteemi,
"
IT-kasutus peab olema õpetaja jaoks hõlbus ning selle rakendamine tuleneb õppemetoodikast ega saa olla iga õpetaja enda üksikvastutusel.
10 |
Baltic Computer Systemsi juhataja Ants Sild
kooli ja õpetajana on meil vastutus õppuri edasise hakkamasaamise eest elus. Nii lihtne see ongi. Aga seda rolli ei saa täita õpetaja üksi, eriti veel klassi ees fakte õpetades. Kool ja iga õpetaja peab tulema lähemale ülejäänud maailmale ning tööandjad, ettevõtjad, kunstnikud, lauljad ja paljud teised peavad jõudma kooliellu.
Just sellepärast korraldab ITL kampaaniat “Reaalainetega edukaks”, mille raames käivad IT-ettevõtete esindajad koolides ja ergutavad reaalaineid õppima. Mida selline algatus siis noortele annab? Just nimelt, algatused “Reaalainetega edukaks”, “Tagasi kooli” jt saavad õpilastele anda tunnetuse eri elu- ja töövaldkondade võludest. Aga ka see on vaid esimene samm. Teadmine on üks asi, aga kõigile meeldib midagi reaalselt oma kätega valmis teha ja tulemust nautida. Tänane koolilaps reaalse tööga palju kokku ei puutu. Ja see on mitte ainult kurb, vaid ka valusate tagajärgedega. Praktilist isetegemise kogemust tahab ITL järjest rohkem pakkuda, et näidata, kui huvitav ja mitmekülgne on meie valdkond. Seda eesmärki kannavad paljud IKT sektori algatused, nagu “IT-öö”, nutilaborite toetamine, koolikülastuste korraldamine, www.startit.ee jne. IKT oskused muutuvad järjest olulisemaks kõikides eluvaldkondades ja igal erialal. Väga oluline on, et me saaksime erinevate algatuste kaudu palju IT-valdkonna inimesi koolidega lähedalt koostööd tegema. “Reaalainetega edukaks” on selleks väga hea esimene samm
– soovitan kõigil osaleda ja õpetajatel kutsuda kooli kõik oma tuttavad IT-inimesed!
IKT vahendite kasutamine koolides, sellel on nii pooldajaid kui ka vastalisi. Mis on Teie meelest suurimad eelised IKT vahendite kasutamisel õppetöös? IT-ga nagu iga tööriistaga on võimalik korda saata mõttetusi ja teha oma elu keeruliseks, aga ka muuta oma elu lihtsamaks. Peame tunnistama, et vähestel pühendunud haridustehnoloogidel põhinev IT rakendamine koolis ei ole paljude õpetajate jaoks teinud õpetajatööd ei lihtsamaks ega ka sisukamaks. Seda puudujääki tunnistavad ka paljud rahvusvahelised uurijad. Kooli peamine tugevus ei saagi olla tehnoloogia. Koolil on kaks täiesti unikaalset tugevust, mida ei saa asendada mingid tehnoloogiad ega alternatiivsed õpikontseptsioonid: esiteks on selleks koostöö, kaaslased, võimalus tegutseda meeskondades, teiseks kompetentse ja hooliva juhendaja olemasolu terve õpiprotsessi ajal. Neid kooli tugevusi peab toetama kõigi vahenditega – nii tehnoloogia, õppekavade, õpikäsituse jms-ga. IT-l on abiks välja pakkuda kaks peamist (fantastilist!) võimet, millele on võimatu vastu vaielda. IT saab teha enamiku töid tunduvalt lihtsamaks. See peabki olema IT esmane eesmärk igas koolis, iga õpetaja jaoks. Pane arvuti tegelema rutiiniga, et võita aega sisulise töö jaoks! Õpetaja töös on ikka veel liiga palju ajaröövleid, mida saaks teha IT. Teiseks võimaldab IT teha asju, mis senini pole olnud üldse võimalik. Näitena kasvõi fantastilised visualiseerimisvõimalused, mis võimaldavad muuta arusaadavaks ka keerukaima matemaatilise valemi sisu.
Kuidas siis õppeainetes paremini IKT-d ära kasutada? Kuidas julgustada õpetajaid seda tegema? Lähtuma peaks eelmise küsimuse juures toodud alustaladest. IT-kasutus peab olema õpetaja jaoks hõlbus. IT rakendamine tuleneb õppemetoodikast ega saa olla iga õpetaja enda üksikvastutusel. Kriitilise tähtsusega on kooli süsteemne metoodiline vaade ja üldisem raamistik ning abi õpetajale. Iga uus seade, uus õpiobjekt nõuab tööd ja tuge ning mitte ainult seda rakendavalt õpetajalt. Õpetajate koostöö ja uute vahendite ühine rakendamine on siin võtmeküsimus!
WW LAURA VETIK e-Õppe Uudiskirja toimetaja