Juubeli SALDO

ajakiri 2021

Juubeli

SALDO

JUUBELI SALDO

Väljaandja: CH Konsultatsioonid

Kujundus: Elixir OÜ

Trükk: Teleprint OÜ

Toimetamine: CHK, Lauri Räpp

Fotod: Silver Gutmann, Paul Meiesaar

Info: info@chk.ee

2

Sisukord CHK sai 15! 5 Kolm hullumeelset, kes arendavad täiesti uudset raamatupidamistarkvara 8

3

Ettevõtte asutamisest Soomes

10

Erinevad tööaja arvestuse võimalused raamatupidaja vaatenurgast

12

Miks vajab sinu ettevõte finantsanalüüsiga seotud teenuseid?

14

Kuidas läheb koroona ajal CHK klientidel?

16

Kaugtööga seotud kulude maksustamisest

21

Mees, kes ei tunne riigipiire

23

CHK pikaajalised kliendid

26

JUUBELI SALDO

CHK sai 15!

Hea Saldo lugeja, CHK praegune ja tulevane klient, koostööpartner, töötaja.

Märkamatult on CHK-l täitunud 15 tegevusaastat. See on olnud üks hullumeelne ja põnev sõit. See verstapost on kui vahefiniš, kus me oodatult kuid ometigi ootamatult oleme tõusnud liidripositsioonile. Nimelt sai aastaks 2020 CH Konsultatsioonid OÜ-st üks Eesti juhtivaid raamatupidamisbüroosid.

JUUBELI SALDO

4

väljakutsed käivitavad mind. Koostöös oma meeskonnaga oleme kujundanud CHK-le iseloomuliku käekirja, meil on väljakujunenud protsessid ja kindel muster, kuidas me asju teeme. Tänane vahefiniš näitab, et see meeldib klientidele ja mul on selle üle siiralt hea meel, sest ilma rahulolevate klientideta ei oleks CHK siin, kus ta on.

Pean oluliseks märkida, et ma ei tee seda tööd raha nimel.

Ettevõtte kasv ja areng on toimunud orgaaniliselt, pigem klientide vajadusest lähtuvalt ja nendega koostöös, mitte laienemise kui sellise pärast. Näiteks Soome turule sisenemise põhjuseks olid seal tegevust alustanud CHK olemasolevad kliendid ja nende poolt tekitatud vajadus kvaliteetse, harjumuspärase teenuse järele. Kui ma 2006. aasta alguses CH Konsultatsioonid OÜ asutasin, osutasin raamatupidamisteenust 20-le kliendile. Täna liitub peaaegu samas suurusjärgus kliente igakuiselt ja kokku kasutab meie teenuseid ligi 750 ettevõtet. Oluline on märkida, et kuni 20 uue kliendiga seotud esialgsete tegevuste korraldamine on väga ajamahukas töö. Laienemine pole lihtne ega iseenesest mõistetav – see nõuab tohutult ressursse ja tööd. Samuti peab arvestama, et kõik otsused ei ole alati õiged ja ette tuleb ka ebaõnnestumisi. Aga ma olen selleks alati valmis olnud.

Paljuski tuginen oma sisetundele. Ka siis kui teised mõne ideega kaasa ei tule. Ent enamasti teen otsuseid ja plaane iseenda, oma töötajate ja klientide vajadusest lähtuvalt, mitte raha nimel. Minu põhimõte on, et tuleb teha asju, mis sisemiselt käivitavad ja panevad silmad särama. Küll siis see raha ka tuleb, sest see on siiski üks oluline komponent, milleta ei ole võimalik edu saavutada. See on meeskond, mis CHK puhul koosneb suuremas osas naistest.

Raamatupidajate kohta levib sageli ekslik müüt, et nad on igavad inimesed, kuivikud.

Kas 15 aastat on Eesti raamatupidamisettevõtete absoluutsesse tippu jõudmiseks pigem pikk või lühike aeg?

Seda on keeruline hinnata. Ühest küljest oleks võinud nii oluliselt kiiremini minna. Teiselt poolt pole see kunagi olnud eesmärk omaette. Mina ja mu meeskond ei tee seda tööd sellepärast, et olla number üks. Me teeme seda tööd, sest see meeldib meile.

Olen alates ülikoolist sellele erialale pühendanud kogu oma elu. Enne CHK asutamist hankisin oskusi, kogemusi ja teavet avalikust sektorist ja seejärel jõudsin loomulikku rada pidi oma ettevõtteni. Ma tean mida teen ja tean, et teen seda hästi ja kõik see annab mulle enesekindlust. Mulle meeldib lahendada klientide muresid ja raamatupidamismaailma 5

Võin kinnitada, et see ei pea sugugi paika. Stereotüüpse arvamuse tekkepõhjus võib peituda selles, et raamatupidaja peab suutma taluda rutiini. Asjad peavad käima nööri mööda. Raamatupidamine on täpsete arvude, kuupäevade ja rangelt fikseeritud tähtaegade maailm. Jah, üldjuhul see raamatupidajatele ka meeldib või vähemalt sobib, aga see ei tee neist kuivikuid. Raamatupidajad on väga lõbusad ja elavad, laia silmaringiga inimesed. On naeru ja nuttu, emotsioone ja meie suures kollektiivis on palju värvikaid isiksusi. Näiteks võib meie büroo juhataja Ene Ehrlichit vabal ajal kohata metsateedel koos oma Siberi huskyga. Ene harrastab nimelt veokoerte sporti.

Nii büroojuhataja kui raamatupidaja töö eripäraks on tihe ja pidev suhtlus. Seda tehakse nii telefonis, silmast-silma kui ka meili teel, mistõttu peab raamatupidaja olema hea JUUBELI SALDO

Christer Haimi CHK juhataja, artikli autor

ja vaba suhtleja. Eriti selles valguses, et kogu raamatupidamisteenus on pigem muutumas nõustamispõhiseks. Vähem oluline pole asjaolu, et kokkupuude kõikvõimalike erinevate ettevõtetega avardab bürooraamatupidaja silmaringi. Pigem on justnimelt kuivikul raamatupidamisbüroos töötamine keeruline.

Lisaks hoiame me värskust läbi kõiksugu eriprojektide, arendame pidevalt oma teenust, korraldame koolitusi ja innustame raamatupidajaid selles kõiges kaasa rääkima. Selle tulemusel oleme me jõudnud muuhulgas oma raamatupidamistarkvara arendamiseni, mille kohta käesolevas CHK ajalehe sünnipäevanumbris ka lugeda saate.

Loomulikult on meil ka vilgas seltsielu ja toimub kõiksugu tööväliseid ühistegevusi. Oleme käinud ühisreisidel Peterburis ja Vilniuses, lahendasime Laitse Graniitvillas glamuurset mõrvamüsteeriumi, tähistasime raamatupidajate päeva ühise lõunasöögiga kohvikus Pierre ja veetsime vastlapäeva Siidrikojas ning traditsiooniks on saanud sushikolmapäevad.

Kõike seda iseloomustavad kõige paremini raamatupidajate lemmikud - numbrid.

Neid saate uurida käesolevale loole lisatud andmekastidest.

CHK supertiimi kiituseks tuleb öelda, et meie büroodes valitseb hea õhkkond ja omavaheline klapp on tõesti hea. Vahel tuleb väikeseid suhtevimkasid ikka sisse, aga see käib asja juurde. Staažikamad töötajad on minu kõrval

JUUBELI SALDO

seisnud ettevõtte algusaastatest peale. Rõhutan veelkord, et ilma selle meeskonnata ei oleks CHK täna siin, kus ta on. Kõik algab ja lõpeb inimestes.

On nii, et mida paremad ja haritumad inimesed, seda parem ühiskond. Nii mõneski mõttes on ka CHK panustanud Eesti ühiskonna arengusse ja selle paremaks, edukamaks muutmisse. Seda peamiselt alustavate ettevõtjate koolitamise läbi. Meie tegevuse algusest alates on CHK poole sageli pöördutud küsimusega kuidas asutada oma ettevõtet. Enamasti on need oma ala spetsialistid, kes ei oma ettevõtluskogemust ja soovivad sellega algust teha. Võib tõdeda, et oleme olnud päris mitmete tänasel päeval edukate ettevõtete sünni juures. Mõni neist on meiega ühevanune, mõni alles oma teekonna alguses, aga ometi juba edukas.

Paraku on elu selline, et kõik ei ole edukad või pole piisavalt ette valmistunud keerulisteks aegadeks. Alati leidub neid, kes lähevad või tegevuse lõpetavad. Jah, ma pean rääkima ka koroonaviirusest. Käesolevas Saldo numbris tuleb sellest veidi täpsemalt juttu ka enim kannatada saanud toitlustus- ja meelelahutussektori ettevõtetega.

Koroonaviirus viis meilt 2020. aastal 60 klienti Eestist ja 20 ettevõtet Soomest. Nii suure hulga klientidega pole CHK-l kunagi koostöö katkenud.

Neist 95% puhul olid lahkumise põhjuseks majandusraskused. Arvestades kogu maailma 6

majandust mõjutanud koroonakriisi, võis karta hullemat.

Samas tuleb tõdeda, et üldiselt mõjuvad kriisid ja masud meile pigem positiivselt. Ühest küljest hakkavad ettevõtjad kulusid kärpima ja vahetavad palgatud raamatupidaja kulusäästlikuma raamatupidamisteenuse vastu. Teisalt hoogustub erinevate aruannete hulk. Maksude ajatamiseks on vaja bilanssi ja kasumiaruannet. Samuti vajavad koostamist töötukassaga seotud taotlused. Möödunud aasta numbritele veelkord otsa vaadates tuleb nentida, et kui Soome ja Eesti peale kokku lahkus 80 klienti, lisandus samal perioodil 112 klienti Eestis ja 51 Soomes. Summa summarum jääb ettevõtte kasv siiski enam-vähem samaks.

CHK koroona-aasta tõi aga kaasa ühe positiivse arenguloo.

2020. aasta jaanuarikuus avasime oma sõsarettevõtte Leedus.

Sellele eelnes pool aastat ettevalmistusi - turu-uuringud, kodulehe loomine, raamatupidajate otsimine, eelarve koostamine ja Kaunase büroo sisustamine.

kalkulatsiooni või eelarvestuse. Täpsemalt saab sellest lugeda käesoleva Saldo lisaloost (vt. lisalugu).

Kõige mahukam ja ehk olulisem tulevikuplaan on seotud eespool mainitud oma raamatupidamistarkvara arendamisega, mis viib teenuse täiesti uuele tasemele. Täpsemalt saate sellest lugeda käesolevas ajakirjas Saldo avaldatud artiklis.

On veel üks, vaat et kõige olulisem tugi, ilma kelleta mul poleks põhjust ega võimalust tänast tähtpäeva pidada. See on mu perekond. Ilma oma kalli abikaasa toetuseta ei oleks ma kunagi siiani jõudnud, kus ma täna olen. Tänu temale on mu tagala alati korras. Mul on oma turvaline koht ja keskkond, kuhu saan vajadusel alati varjuda.

Aitäh, et te olete minu ja mu suurepärase tiimiga. Ei loe, kas olete pisike alustav ettevõte või suur ja pikaajaline kliente kõik olete meile täpselt sama olulised.

Leedus on meil tänaseks kaks bürood. Lisaks Kaunasele avasime kontori ka Alytuses. Kõik see poleks võimalik ilma õigete inimesteta. Jurgita abita, kes on ka 50 protsendiga Leedu sõsarettevõtte osanik, me seda sammu poleks astunud.

Kõigest aasta hiljem on kahe büroo peale koos Jurgitaga kokku seitse raamatupidajat, kes teenindavad 89 klienti.

Jurgita panustab pidevalt oma erialaste teadmiste täiendamisse. Tal on suur kogemus rahvusvahelise rahanduse ja maksunduse alal.

Kõik see võimaldab näha laiemat pilti ja aitab meie Leedu klientidele pakkuda kvaliteetset raamatupidamisteenust, finantsanalüüsidega seotud teenuseid ja toetada ettevõtteid nende arengus.

Millised on CHK tulevikuplaanid? Järgmise 15 aasta jooksul oleme kindlasti veel vähemalt kahel välisturul. Rootsi suunal käib tegevus juba praegu. Nagu senini, nii ka Rootsi puhul ei ole meil kuskile kiiret. See peab juhtuma orgaaniliselt - õigel ajahetkel ja õigete inimestega.

Finantsnõustamisteenuse arendamine on meie kukaldes tiksunud juba viis-kuus aastat. Tänaseks oleme selle pakkumisega vaikselt algust teinud ja plaanime seda suunda jõudsalt arendada. Ühtepidi on näha, et ettevõtetel on seda päriselt vaja. Olgu põhjuseks ettevõtete väärtuse hindamine või analüüs mõne suurema majandustehingu otsustamise tarbeks. Teiselt poolt on see seotud raamatupidamisteenuse järjest enam nõustamispõhiseks muutumisega. Täna pakuvad finantsnõu audiitorbürood, aga on aja küsimus, mil sellest saab raamatupidamisbüroode puhul iseenesestmõistetav teenus ja CHK tahab olla kohal pigem varem kui hiljem. Pikas plaanis näen ma asja nii, et lisaks raamatupidajale on meie kliendil ka personaalne finantsist, kes teeb kiirelt vajaliku hinna7

Jurgita Adomaitiené CHK Leedu juhataja ja partner

CH Konsultatsioonid OÜ Leedu sõsarettevõtte juhataja ja partner on Jurgita Adomaitiené, kellel on finantsjuhtimise magistrikraad. Tal on kogunenud üle 20ne aasta profesionaalset töökogemust finantsmaailmas. Sellest 15 aastat nõustas Jurgita ärikliente laenude ja investeeringutega seotud teemadel, pakkus tuge finantsanalüüside koostamisel ja äriplaanide elluviimisel. Jurgital on ka 5-aastane kogemus rahvusvahelise haardega tootmisettevõttes finantsjuhina.

Tema vastutusalasse kuulusid finantsprotsesside standardiseeriminee ja optimeerimine. Samuti koordineeris ta kõike alates algdokumentide sisestamisest kuni finantsaruannete koostamise esitamiseni ja korraldas ka laoarvestust.

JUUBELI SALDO

Paul Meiesaar Foto autor

Kolm hullumeelset, kes arendavad täiesti uudset raamatupidamistarkvara CHK on loomas kaasaegset raamatupidamistarkvara, mille eesmärk on muuta raamatupidaja töö oluliselt mugavamaks ja efektiivsemaks, mis tähendab et ka CHK klientidele osutatav teenus muutub kiiremaks ja mugavamaks. Selle projekti taga seisavad inimesed, kes nimetavad end isekeskis kolmeks kõrge lennuga hullumeelseks. Need mehed on CHK juhataja ja omanik Christer Haimi ja IT-juht Jaanus Karlson. Kolmandaks “hulluks” on Christeri äripartner ja pilvearhitekt Priit Pihus. Osaniku ja arendajana lööb kaasa ka armeenlane Vostan Azatayan.

Mis ajendas teid seda tegema?

Christer: “Raamatupidamisteenuse osutamisel on majandustarkvaral märkimisväärne roll. Kasutame teenuse osutamisel rohkem kui viitteist erinevat majandustarkvara. Sedavõrd suur sõltuvus kolmandatest osapooltest ei võimalda meie äri puhul olla piisavalt tootlikud ja konkurentsivõimelised. Majandustarkvara pakkujal on arendamisel omad prioriteedid ja need ei pruugi ühtida meie eesmärkidega.

Ootame arendusi aastaid ja lõpptulemused ei vasta sageli me ootustele. Arutlesime mida teha, et meie ettevõte oleks ka edaspidi jätkusuutlik. Oodata ja lasta end juhtida

JUUBELI SALDO

majandustarkvara ettevõtetel, sõltuda nende nägemusest ning rollist teenuse osutamisel või haarata ise ohjad? Milliseid samme astuvad teised raamatupidamisettevõtted? Jõudsime oma tiimiga arusaamisele, et me ei pea oma teenust kohandama majandustarkvara järgi vaid majandustarkvara peab kohanema meie vajaduste järgi. Otsustasime sel teemal ise kaasa rääkida ja suunata raamatupidamisteenuse arengut.”

Jaanus: “Oleme CHK-s ammu unistanud raamatupidamistarkvarast, mis teeks büroos töötava raamatupidaja töö kiiremaks.

Täna turul saadaolevad tarkvarad lähtuvad 8

peamiselt ühe ettevõtte põhisest raamatupidamisest.

Sel puhul on kõik tõesti lihtne - seadistad kontoplaani, käibemaksukoodid ja aruanded, aktiveerid liidestused ning kõik toimib. Mõistliku aja jooksul ja mugavalt. Kahe ettevõtte puhul võtab see kaks korda rohkem aega. Kümne kliendi puhul kümme korda rohkem. Mitmesaja puhul... Hullumeelne ajakulu. Rääkimata sellest, et ärid ei ole oma olemuselt staatilised – nad muutuvad, kasvavad, arenevad. Mitmesaja kliendi puhul on meil mitusada erinevat kontoplaani, käibemaksukoodide seadistust, aruannete seadistust, liidestuste vajadust ja mitusada soovi.”

Christer: “Ettevõtluskeskkonna liikumine reaalajamajanduse suunas annab ilmselge vihje, et raamatupidamisteenuseid pakkuvatest ettevõtetest on lähitulevikus saamas tehnoloogiaettevõtted. Tänasel viisil osutatud raamatupidamisteenusest saab üsna varsti ajalugu.

Piiriülene majandustegevus meie sektoris on juba praegu üsna tavapärane, kuid see on arenemas veelgi jõulisemalt.”

Jaanus: “Raamatupidamisteenus on laias laastus ikka sama nagu 10 aasta eest. Kliendid esitavad algdokumendid, raamatupidaja sisestab need raamatupidamistarkvarasse, mille abil saab aruandluse vormis infot väljastada. Muutused on klientide ootustes. Nad soovivad tulemust oluliselt kiiremini kui kümne aasta eest. Olgu põhjuseks laenu- või liisingusoov, aga ka maksude ajatamine, mille eelduseks on bilanss ja kasumiaruanne. Miks te seda kohe arvutist välja ei lase, seal on ju kõik andmed olemas, küsivad kliendid sageli. Vastus sellele küsimusele on aeg. Teksti algusele viidates on tehingute arv tohutult kasvanud, ent tänaseni tuuakse suur hulk algdokumentidest paberkandjal ja nende sisestamine võtab aega. Iga panga puhul ei ole masinmasin liides panga ja raamatupidamistarkvara vahel võimalik, mis muudab ka pangatehingute sisestamise käsitööks. Lisaks on ühel raamatupidajal vähemalt paarkümmend klienti. “ Christer: “Kõik need põhjused kokku ajendasid meid tegutsema ja tänaseks oleme jõudnud päris kaugele.”

Kui kaugele te siis olete jõudnud ja millal konkreetne idee sündis?

Jaanus: “Idee sündis 2019. aasta lõpus ja kuu hiljem alustasime lähteülesande koostamisega. CHK-le omaselt otsustasime arendusteenuse sisseostmise asemel ise meeskonna komplekteerida. Ideega tuli kaasa Priit Pihus ja tema endine armeenlasest kolleeg Vostan Azatyan, kellega koostöös asuti Armeeniast tarkvaraarendajaid otsima.

Esimesed töötajad palkasime aprilli alguses. Järgnevate kuude jooksul täiendasime arendusmeeskonna koosseisu ja tööprotsessi. Suve keskpaigast kuuluvad meie rahvusvahelisse tiimi kolm frontend ja kolm backend tarkvaraarendajat, pilvearhitekt, tarkvaraarhitekt ja projektijuht. “ 9

Christer: “Oleme esimese versiooni arendusega jõudmas lõpusirgele. Hetkel tegeleme viimaste funktsioonide lisamise ja tarkvara aktiivse testimisega CHK siseselt. Niipea kui oleme veendunud, et kõik töötab meie soovide kohaselt, oleme valmis alustama teenuse pakkumist omaenda majandustarkvaraga.”

Millised põhimõtted teil oma teenuse arendamisel on?

Ka arenduse tehnilisest aspektist vaadatuna?

Christer: “Võtsime oma teenuste arendamisel aluseks reaalajamajanduse põhimõtted, mille märksõnadeks on turvaliselt, standardiseeritult, digitaalselt, automaatselt, masinloetavalt ja reaalajas või minimaalse viitega.”

Priit: “Juba enne esimeste arendajate värbamist oli meil Vostaniga tehnoloogiline ja arhitektuuriline siht silme ees - kavatsesime kasutada õigeid asju õigetes kohtades ja vältida n.-ö. haamriga kruvi seina löömist. Kuigi meil oli kiusatus kasutada kõige modernsemaid tehnoloogiaid (nt. gRPC või GraphQL), otsustasime siiski, et see toob piisava kogemuse puudumisel liialt suure vigade tegemise riski ja raskendab pädeva tööjõu leidmist. Sellest hoolimata on meie tarkvara tehniline pool vägagi modernne ja võrreldav nii Eesti kui välismaa tuntumate idufirmadega. Kõik funktsionaalsused on üles ehitatud mikroteenustena, mis suhtlevad omavahel suure läbilaskevõime ja madala latentsusega voogtöötluse (Apache Kafka) kaudu. Mikroteenuste arhitektuuri kasutuselevõtt tegi projekti alguses arenduskiiruse pisut aeglasemaks, kuid praeguseks oleme sellest algfaasist edasi jõudnud ja naudime kõiki kaasnevaid hüvesid.”

Kas arendate tarkvara ainult enda tarbeks?

Kuhu tahaksite jõuda 5 aasta pärast?

Christer: Arendame tarkvara küll enda vajadustest lähtuvalt aga eesmärgiga, et selle võtaks kasutusele võimalikult paljud bürood nii Eestis kui välisriikides. Koduturul on meie eesmärgiks olla viie aasta pärast enim kasutusel olev tarkvara. Kindlasti mahub viie aasta plaanidesse laienemine välisturgudele. Kergitan saladuskatet ja avaldan, et alustame sellega juba lähiajal.

Jaanus: Arendusprotsessi on kaasatud neli raamatupidamisbürood, kellega oleme valideerinud olemasolevaid muresid ja saanud neilt väärtusliku tagasisidet.

Usun, et meil on suur potentsiaal saada turuliidriks, kuna tunneme raamatupidajaid läbi ja lõhki. Me teame, kuidas nad mõtlevad ja mida nad ühelt raamatupidamistarkvaralt ootavad.

Christer: Me teeme seda, sest oleme pisut hullud ja meil on ambitsiooni. Me naudime seda, mida teeme.

Me usume endasse!

JUUBELI SALDO

Birgit Lepp juhiabi, artikli autor

Ettevõtte asutamisest Soomes Soome turule sisenevate ettevõtjate esimene küsimus on, millise ettevõtte juriidilise vormiga oleks seal mõistlik tegutseda.

Christer Haimi CHK juhataja, artikli kaasautor

Eesti ettevõtjate seas on selleks kõige levinum viis Eesti osaühingu registreerimine Soome maksuametis. Teine võimalus on asutada Eesti osaühingu Soome filiaal (sm sivuliike). Seda kasutavad vähesed Eesti ettevõtjad. Kolmas variant on asutada Soome aktsiaselts (sm osakeyhtiö), mis on klassikaline majandustegevuse viis Soome turul. Juriidilisi vorme on Soomes teisigi, kuid kolm eelpool nimetatut on kõige levinumad vormid Eesti ettevõtjate seas.

Teise enamlevinud asjana uurivad ettevõtjad, et milline juriidiline vorm on kõige kasulikum maksunduslikust aspektist vaadatuna. Üldjuhul

Maksustamisel lähtutakse põhimõttest, et riigis, kus leiab aset majandustegevus ja teenitakse kasum, seal toimub ka maksustamine.

JUUBELI SALDO

juriidiline vorm maksueelist ei loo.

Toome näite. Kui Eesti ettevõtja teostab majandustegevust Soomes Uruguay äriühinguga, ei tähenda see koheselt, et makse makstakse Uruguaysse.

Kuna järjest enam on Eesti ettevõtjate seas levinud Soome aktsiaseltside asutamine, keskendume justnimelt selle asutamisega seotud küsimustele ja soovitustele.

Soome aktsiaselts (sm osakeyhtiö) sarnaneb keeleliselt Eesti osaühingule, kuid juriidiliselt Soomes sellist ettevõtlusvormi ei eksisteeri.

Soome aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut, sealhulgas võivad asutajateks olla ka Eesti äriühingud. Ettevõtte aktsiakapital võib alata nullist eurost ehk Soome aktsiaseltsi on võimalik asutada sarnaselt Eestile osakapitali sissemakseta. Soomes saab ettevõte asutada elektrooniliselt Soome äriregistri infosüsteemis. Elektroonilise asutamise eelduseks on aktsiaseltsi asutamine kapitali 10

sissemakseta. Asutajateks saavad olla eraisikutest omanikud, kellel on olemas Soome isikukood ja Soomes kasutusel oleva isiku tuvastamise digilahendus - üldjuhul Soome internetipanga koodid. Teistel juhtudel tuleb Soome ettevõtte asutamisdokumentatsioon koostada paberkandjal. Ettevõtte asutamisel saab taotleda koheselt ka maksuregistreeringud, milleks on ettemaksu-, käibemaksukohustuslaste- ja tööandjaregister.

Kui juhatuse liikmeid on rohkem kui üks, tuleb valida juhatuse esimees. Üheliikmelise juhatuse korral juhatuse esimeest ei valita. Lisaks on kohustus valida juhatusse asendusliige (sm varajäsen), kui juhatuses on vähem kui kolm täisliiget. Samuti on Soome äriõiguses fikseeritud tegevjuhi (sm toimitusjohtaja) positsioon, kelle valimine ei ole kohustuslik. Praktikas on tegevjuhi valimine siiski üsna tavapärane.

Ettevõtte tavapärane majandusaasta on 12 kuud ja see ühtib üldjuhul kalendriaastaga. Esimene majandusaasta võib olla lühem või pikem kui 12 kuud, kuid mitte rohkem kui 18 kuud.

Ettevõtte asutamisprotsessi käigus on Eesti ettevõtjate jaoks kõige keerulisem Soome pangakonto avamine. Eriti siis kui ettevõtjal puudub varasem seos Soomega. Valmis tuleb olla mitme erineva pangaga suhtlemiseks ja asjaajamisega seotud ebameeldivusteks. Kui konto avamine Soome pankades ei õnnestu, on heaks alternatiiviks TransferWise. Sealse konto avamine võtab aega 2-3 päeva ja ettevõte saab endale Belgia IBAN-i. Äriregister menetleb ettevõtte asutamist hinnanguliselt 30 päeva. Kui see on registreeritud, liigub taotlus Soome maksuametisse, kus alustatakse maksuregistrite menetlemist.

Ka selle ajaline kulu on hinnanguliselt 30 päeva. Ettevõtte

11

asutamisperioodi jooksul on oluline hoida silma peal ettevõtte postkastil ja reageerida õigeaegselt Soome äriregistri ning maksuameti kirjadele. Tihtipeale saab liiga hiline reageerimine üheks komistuskiviks ettevõtte asutamisel.

Soome registrikoodi (y-tunnus) määramisel hakkab kontakttelefonile tulema erinevaid müügikõnesid. Üheks selliseks on Suomen Yritysrekisteri, kes on ka meie klientidele palju probleeme põhjustanud. Jäetakse mulje justkui oleks tegemist riikliku asutusega, aga tegelikkuses on see infoportaal. Teid püütakse eksitada ja tihtipeale sõlmitakse suusõnaline leping ning väljastatakse seejärel arve, millel on kujutatud Soome lõvi motiiv eesmärgiga jätta endast ametlikum mulje. Arve tasumisel on seda raha sisuliselt võimatu tagasi saada. Arve tasumata jätmisel antakse teid inkassosse ja sekeldusi jätkub pikemaks ajaks. Seetõttu on oluline meeles pidada, et Suomen Yritysrekisteri puhul pole tegemist riikliku asutusega ja lepingu sõlmimiseks pole teil mingit kohustust ega ka vajadust.

Suomen Yritysrekisteri puhul pole tegemist riikliku asutusega ja lepingu sõlmimiseks pole teil mingit kohustust ega ka vajadust.

CHK abiga saate ettevõtte asutada nii elektrooniliselt kui paberkandjal. Lisaks selgitame teile põhjalikult protsessi olemust ja jagame praktilisi nõuandeid. Võtke meiega soovi korral julgesti ühendust.

JUUBELI SALDO

Raili Ilves äriarenduse- ja teenindusjuht, artikli autor

Tiiu Tõllimäe raamatupidaja, artikli autor

Riina Adamson raamatupidaja, artikli autor

Ele Uusen raamatupidaja, artikli kaasautor

Gaidy Aasma raamatupidaja, artikli kaasautor JUUBELI SALDO

Erinevad tööaja arvestuse võimalused raamatupidaja vaatenurgast Töötamine on osa meie kõigi argielust. See ei too ainult leiba lauale, vaid pakub meile võimalusi rakendada ja arendada oma teadmisi, oskusi ja andeid. Ent maailm meie ümber on pidevas muutumises ja muutunud on ka töösuhted- ja vormid nii ajas kui ruumis.

Ajalises vaates on endiselt kasutusel fikseeritud töötasuga klassikaline täistööaeg, kuid lisandunud on projektipõhised töösuhted ja tööampsud. Rääkimata kaugtööst, mis on viimase aasta jooksul üle maailma teravalt esile kerkinud. Kõigi nende erinevate töövormide puhul tuleb raamatupidajal tagada seadustele vastav palgaarvestus.

Ettevõtlusega seotud inimesed oskavad pikemalt mõtlemata nimetada paari-kolme majandustarkvara, ent paljud ei tea, et valdav osa palgaarvestuse programmidest/moodulitest ei toeta erinevate töötamise võimaluste korral töötasu arvestamisel raamatupidaja tööd. Eriti graafikupõhise töökorralduse ehk summeeritud

tööaja arvestuse puhul. Sel juhul peab tarkvaras sisalduma personali moodul, mille abil nimetatud arvestust pidada. Sageli kasutatakse ettevõtetes selle asemel abivahendina Excelit, mis teeb arvestuse pidamise oluliselt aeganõudvamaks.

Millele tuleb siis palgaarvestuse koostamisel tugineda? Seadustele vastav palgaarvestus lähtub töösuhteid reguleerivatest õigusaktidest - Töölepingu seadus (TLS), Võlaõigusseadus (VÕS) ja Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS). Lisaks tuleb palgaarvestuse vaates arvestada Täiskasvanute koolituse seadusest (TäKS). Nimetatud õigusaktid moodustavad palgaarvestuse pidamise raamistiku. Loomulikult 12

võib tööandja pakkuda töötajale paremaid tingimusi, kui õigusaktidega määratud. Kuid töötajale kui nõrgemale poolele õigusaktides määratust kehvemate tingimuste puhul võivad tööandjale rakenduda seadusest tulenevad sanktsioonid.

Alustame algusest. Läbi aastakümnete kehtinud klassikaline kuupalgaline töö esmaspäevast reedeni 8.00-17.00 lähtub TLS eeldusest, et töötaja töötab 40 tundi seitsme päevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg), kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg). Samuti on TLS alusel eelduseks, et töötaja töötab 8 tundi päevas. Antud juhul on tegemist nn kuupalgalise töökohaga, kus töötaja saab hoolimata kalendripäevade arvust kuus (veebruaris 28 kalendripäeva, aga näiteks jaanuaris 31 kalendripäeva) alati ühesuuruse töötasu. Tingimusel, et töötaja ei ole olnud puhkusel, sh õppepuhkusel või haigestunud. Ületundide korral hüvitatakse need vastavalt kokkuleppele kas samas suurusjärgus puhkuse või 1,5 - kordse tasustamisega.

Ettevõttel on kehtestatud 3-kuuline arvestusperiood ja ühe vahetuse pikkuseks kümme töötundi. 2021. aasta I kvartalis on 493 normtundi. Töötaja viibib veebruaris kümne kalendripäeva pikkusel puhkusel. Tavaolukorras oleks töötaja neist kaheksal päeval pidanud tööl viibima. Kuna töötaja viibis eelpool mainitud puhkusel, on tema 2021. aasta I kvartali normtunnid 493-80= 413 töötundi.

See tähendab, et puhkusel või haiguslehel olnud töötaja ei pea töölt eemal oldud aega allesjäänud arvestusperioodi jooksul järgi tegema.

Summeeritud arvestust rakendades ei tohi unustada mõistet “alatunnid”. Enamasti on alatunnid tingitud tööandjast kui neil pole töövõtjale piisavalt tööd pakkuda. Sel juhul on tööandja kohustatud töötajale tasuma samas ulatuses töötasu, mis kehtib normtundide korral. Ületundide puhul lähtutakse TLSist olenemata tööaja arvestuse põhimõttest.

Toitlustus- ja kaubandusvaldkonnas on valdavalt kasutusel graafikupõhine töötamine, milles lähtutakse summeeritud arvestusest. Nimetatud tööaja arvestuse rakendamise korral on kõige olulisemaks kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Ühepoolselt ei ole tööandjal seaduslikku õigust seda kehtestada. Kõigi osapoolte vahelise selguse huvides on mõistlik kõik kokkulepped kirjalikult fikseerida, seda kas töölepingus või töökorralduse reeglites.

Lühikese ülevaate lõpuks anname teenust osutavate raamatupidajatena - kes ärikliendi töötajatega kokkupuudet ei oma - kolm soovitust:

Peamine erinevus kuupalgaliste ja graafiku alusel summeeritud arvestusega töötamise vahel seisneb tööaja jaotuses arvestusperioodi jooksul. Summeeritud tööaja puhul pole jaotus ühtlane. Lihtsustatult tähendab see, et töötaja võib teha ühes kuus rohkem töötunde kui teises. Arvestusperiood on fikseeritud töölepingus või töökorralduse reeglites. Sageli on perioodiks 3 - 4 kuud.

>

tööandja ja töötaja vahelised kokkulepped tuleks sõlmida kirjalikult taasesitatavas vormis

>

informeerige raamatupidajat kokkulepete muutustest;

>

graafiku alusel (summeeritud arvestuse korral) peaks info töötundidest sh ala-ja ületundidest jõudma raamatupidajani õigeaegselt.

Lõpetuseks. Oluline on erinevaid tööaja arvestuse põhimõtteid omavahel mitte segi ajada. Summeeritud tööaja korral on valdavalt aluseks tunnipalk ja kuupalgalise töökoha puhul on arvestuse aluseks töölepingus kokkulepitud fikseeritud tasu.

Kui klassikalise, esmaspäevast - reedeni töötamise korral on nädalavahetused ja riigipühad puhkepäevad, siis summeeritud tööaja puhul võivad graafikujärgsed tööpäevad langeda riigipühadele või nädalavahetusele. Graafikujärgse töötamise korral peab tööandja töötajale esitama uue perioodi graafiku piisava ajavaruga. Töövaidluskomisjoni vaidluse käigus on sündinud otsus, mille kohaselt on piisavaks ajavaruks minimaalselt viis tööpäeva enne uut perioodi. Hea tava kohaselt arvestab tööandja graafikut koostades töövõtjate soovidega. Graafikut koostades ei tohi tööandja unustada igapäevast ja iganädalast puhkeaega.

Aeg-ajalt tuleb lepingulistes suhetes ette eriarvamusi ja vaidlusi. Töölepingute puhul on üheks sagedasemaks põhjuseks asjaolu, mil tööandja on arvestusperioodi jooksul töötaja haigusel või puhkusel oldud tunnid jätnud koguarvestusest proportsionaalselt vähendamata. Toome näite.

13

JUUBELI SALDO

Miks vajab sinu ettevõte finantsanalüüsiga seotud teenuseid?

Roland Pajuleht finantsanalüütik, artikli autor

Martti Tarro finantsanalüütik, artikli kaasautor

Raili Ilves äriarenduse- ja teenindusjuht, artikli kaasautor

JUUBELI SALDO

CH Konsultatsioonid on üks Eesti juhtivatest raamatupidamisbüroodest (ÄP Ärinõustajate Top 2020), mis pakub raamatupidamis- ja maksunõustamisteenust nii Eesti kui Soome turul. Vähem teatakse, et meie ettevõte osutab ka erinevaid finantsanalüüsiga seotud teenuseid, näiteks finantsnõustamine ja/või -aruandlus, mis annavad detailsema ülevaate ettevõttes toimuvast. Miks on need teenused vajalikud?

Ettevõtte võtmeisikud teavad oma ettevõttest kõike. Lisaks ettevõtte juhtimisele täidavad väikeettevõtjad tihtipeale veel seitset rolli. Nad on müügimehed, logistikud, kvaliteedijuhid, turundusspetsialistid, raamatupidajad, koristajad, sekretärid. Seetõttu on selge, et finantsanalüüsile lihtsalt ei jagu aega. Ent see on ettevõtte arenguks oluline faktor.

Sageli tuginetakse tulevikku suunatud otsuste tegemisel minevikul baseeruvatele aruannetele nagu bilanss ja kasumiaruanne ning usaldatakse sisetunnet. Sel juhul on keeruline ettevõtet kasvukursil hoida. Uuele arengutasemele jõudmiseks on mõistlik kasutada finantsnõustamist.

Finantsnõustamine kujutab endast erinevate analüüside koostamist vastavalt kliendi soovidele ja vajadustele. Näiteks toodete/ teenuste või töötajate kasumlikkuse arvutamine, laenude tagasimaksete optimeerimine, laoülevaate loomine, kulude struktuuranalüüs ja muu sarnane. Nõustamise käigus selgitame välja ettevõtja valdkonnaga seotud ärikeskkonna iseärasused ja vajadused, defineerime väljakutsed, seame eesmärgid ja pakume seejärel reaalselt rakendatava lahenduse. Seejuures on meie jaoks oluline, et finantsanalüüs ja aruanded oleksid ettevõtja jaoks kergesti hallatavad ning nad annaksid võimalikult lihtsalt ja selgelt ülevaate hetkeseisust. Selline ülevaade oma ettevõtte 14

finantsolukorrast on eduka ettevõtte üheks nurgakiviks, mis vajab ettevõtte pikaajaliseks kestmiseks finantsplaani.

ära teha, et oma kulutusi paremini kontrollida? Kas praegune kulude ja tulude tasakaal on mõistlik?

Finantsplaani olemasolu ja arusaamise vajadusest Iga ettevõte võiks aeg-ajalt oma äriplaani ja selles kajastatud finantsplaani uuendada. Elizabeth Wasserman on kirjeldanud finantsplaani järgmiselt. „Äriplaan on ainult teoreetiline, kuni ettevõtja sisestab sinna finantsandmed ja sellega seotud tingimused. Tekstid turundamisest ja strateegiatest võivad olla huvitavad lugeda, aga nad ei tähenda suurt midagi kui ettevõtte ei suuda plaani lõpus õigustada häid finantsnumbreid. Äriplaani finantsosa on üks tähtsamatest osadest, sest seda on vaja, kui on soov kaasata investoreid või saada pangalaenu. Isegi kui ei ole vaja finantseerimist, oleks finantsplaani olemasolu kasulik edukal ettevõtte juhtimisel („How to write the financial section of a business plan“ Inc“ 2021).

Raamatupidamise ja finantsaruandluse vahel on naturaalne sünergia. Läbipaistva andmepõhise lähenemise, andmete analüüsimise ja visualiseerimise abil saab iga ettevõte oma müüki kasvatada, kulusid optimeerida ning juhtida oma tegevusi jõulisemalt seatud eesmärkide püüdmisel.

Seesugusteks andmete käsitlemiseks on mitmeid tööriistu.

CHK-s kasutatakse Microsofti poolt loodud finantsanalüüsi lahendust Power BI. Selle abil saab finantsandmete põhjal luua interaktiivseid visuaale, mis on lihtsasti mõistetavad ja jälgitavad.

Finantsplaan aitab mõista ettevõtte finantsvajadusi- ja võimekust ehk visualiseerib nii olemasoleva hetkeseisu kui arenguvõimalused, näiteks turunduses või tootearenduses.

Finantsplaan on ka tulevikku vaatava funktsiooniga ja aitab defineerida investeerimisvõimekust. Finantsplaani puudumisel muutuvad äriotsused riskantsemaks või jääb kasutamata mõni hea ärivõimalus.

>

Võta aega et vaadata „suurt pilti“ ja tunnetada kohta ettevõtte elutsüklis ning tuleta meelde, millal oma äri- ja finantsplaani viimati uuendasid;

>

oluliste otsuste tegemisel tugine kindlatele faktidele ja tulevikku ennustavatele mudelitele, mitte üksnes sisetundele;

Ettevõtte edukursil hoidmiseks on oluline jälgida ka rahavoogusid. Suurima tähtsusega on see algfaasis, mil on palju ebamäärasust ja kus sageli alahinnatakse väljaminekute suurust. Rahavoogude tabel annab vastused olulistele küsimustele. Mis on aktsepteeritav kulude suurus? Mida saan

>

läbipaistvam aruandlus aitab tuvastada riske ja ebaefektiivsust ning regulaarselt uuendatud aruandlus aitab langetada kasulikke äriotsuseid.

Toode A

Toode B

Toode C

Kokkuvõtteks jagame väikeettevõtjatele kolm finantsanalüüsi alast soovitust:

Toode D

80K €

60K €

40K €

20K € 0K € 2018

2019

2020

Toodete käive visualiseeritud aastate lõikes. Pilt on illustratiivne.

15

JUUBELI SALDO

Mihkel Tammaru Chocolats de pierre tegevjuht

Kuidas läheb koroona ajal CHK klientidel?

On teada, et koroonakriisis on tugevalt kannatanud toitlustus- ja meelelahutusettevõtted. Uurisime kuidas CHK kliendid on selle keerulise olukorraga toime tulnud ja püüdsime välja selgitada ühe eduka toitlustust ja meelelahutust pakkuva ettevõtte pidamise valemit. Küsimustele vastasid kaks kohvikupidajat, üks kokteili- ja üks spordibaar.

Chocolats de Pierre ühendab endas Prantsuse kohvikukultuuri, armastuse eheda šokolaadi vastu, hubase interjööri ja maitseelamused. Kohvikud asuvad nii Tartu raekoja platsil kui Meistrite hoovis Tallinnas. Küsimustele vastas tegevjuht Mihkel Tammaru.

Mis on ühe eduka toitlustusettevõtte pidamise valem? Ühes valemis peavad sisalduma erinevad muutujad. Üheks oluliseks muutujaks on traditsioonid. Isegi ettevõtlusega alustades tuleb mõelda milline kultuur luuakse. Traditsioonid on kui süsteemi vundament, heal vundamendil püsib iga ehitis. Teiseks oluliseks muutujaks on õiged inimesed ja seda mõlemal pool lauda.

Nii kassa- kui köögi-, aga ka söögilaudade taga saalis. Tihtipeale arvatakse, et kui on äge kontseptsioon, siis küll need inimesed ka

JUUBELI SALDO

tulevad. Tegelikult ei tule. Või siis ei tule need õiged, keda oodatakse. Mört, mis seda koos hoiab, on armastus. Armastus selle vastu, mida sa teed ja armastus nende heade inimeste vastu kellega koos sa seda teed ja nende vastu, kes sinu juurde tulevad. Juhin tähelepanu, et see valem on kindlasti korrutis, mitte summa.

Kas see valem on samasugune nii Tartu kui Tallinna puhul?

Suures plaanis pole mingit vahet, kas oled geograafiliselt Tartus, Tallinnas, Amsterdamis või Buenos Aireses. Olulised on nüansid valemi rakendamisel. Kui palju on vaja inimesi, millised on ajatsüklid ja muu sarnane, millele tuleb tähelepanu pöörata. Kui siiski püüda Tartut ja Tallinnat kuidagi võrrelda, siis on Tartu kohvik pigem kogukonna- ja Tallinnas rohkem turistidekeskne. Ent see ei tohi muuta, ega 16

ei muudagi meie põhiolemust. Viimase aasta jooksul on loomulikult jõudnud kohalikud tagasi ka Tallinna vanalinna, taaskohtumine on mõlemapoolne rõõm.

Kuidas hindate valitsuse poolt määratud piiranguid ja toetusmeetmeid? On piirangud pigem ülesoolatud supp ja meetmed kui suhkruta kringel?

Valitsuse poolt määratud piirangud on olnud mõistlikud ja tulnud piisava kiirusega. Ent eks see ole individuaalne, kuidas keegi piiranguid tajub. Sisuliselt seavad piirangud konkreetsed raamid ja need võrdsustavad turuolukorra. Iseküsimus on kontrollmehhanismis, õigemini selle puudumises. Ja alati on neid, kes kehtestatud reeglitest üle astuvad.

Mis puudutab toetusi, siis on need olnud igati adekvaatsed ja asjakohased. Viimane, talvine meede on ju sisuliselt ettevõtjale suunatud toetus tööjõu numbrite baasilt ehk pööratud palgatoetus. Kohaliku omavalitsuse tugi on pigem väljendunud tegevustena, aga KOV-i pindade rentnikele ka rendimaksete soodustuste või ajutise peatamise läbi.

Milline on tänastes tingimustes parim nipp ellujäämiseks ja kui suur roll selles raamatupidamispartneril?

Alustuseks ütlen, et ellu oleme jäänud siis kui oleme tagasi 2020. aasta veebruari tasemel. Hetkel käib aktiivne töö ellujäämise nimel. Peamine, mis aitab ellu jääda, on teadmine, et meid on kellelegile vaja. Et me pakume justnimelt seda, mille vastu on nõudlus. Õnneks kinnitab seda meie klientide tagasiside. Vähem oluline pole ka meie töötajate roll. Kui nad on endiselt alles ja tahavad jätkata, siis oleme me nende jaoks vajalikud.

Hästi oluline on illusiooni lõhkumine, et kõik on ja jääb ja saab olema nii nagu vanasti, et küll kõik iseenesest paika loksub. Ei loksu. Kõik juhtub ainult siis kui tegutseda. Edukad ja ellujääjad on need, kes ei karda tegutseda ja need, kes ei karda käsi külge panna. Kui siit edasi minna, siis on suurem võimalus ellu jääda väiksematel ja paindlikematel ettevõtetel.

Raamatupidamispartneri rollist räägiksin üldisemalt, mitte niivõrd viiruse kontekstis. Me pole kunagi saanud ühelegi oma palvele eitavat vastust. Meil on olemas ka üks praktiline kogemus kui CHK meile suureks abiks oli. Kõige olulisem on see teadmine, et raamatupidamispartner on alati olemas ja valmis meid aitama.

Lucky Loore on spordibaari omadustega meelelahutuskeskus Tartu südalinnas, mis pakub klientidele kvaliteetset vaba aja veetmise võimalust. Kesklinna keskuse ülemise korruse viiesajal ruutmeetril on kümme suurvõistluste standardile vastavat piljardilauda, neli dartsi mängimise lava, Lõuna-Eesti kaks ainsat rallisimulaatorit, pubipokkeri laud, kaks baari, lounge ala ja VIP-ruum. Küsimustele vastas ettevõtte juht Timmo Kuusk.

Mis on ühe eduka spordibaari pidamise valem?

Lucky Loore on algusest peale edukuse aluseks defineerinud selle, et olla kõiges parim. Parimad sisekujundajad ning interjöör.

Linna parimad kokteilid, linna parimad piljardilauad, rallisimulaatorid, pubipokker ja veel paljude erinevate meelelahutustegevuste mitmekülgsus. Suureks eeliseks Tartus on meil väga hea asukoht. Ülioluliseks edu pandiks peame tugevat meeskonda ja häid, professionaalseid koostööpartnereid.

Mõeldes sellele, et oleme verinoor ettevõte, kes on tegutsenud kõigest 17 kuud, milles 12 kuud covidi tõttu piiratud tingimustes. Oleme 17

Lucky Loore fotoa autor Vaas agency

JUUBELI SALDO

jätkuvalt elus ning elujõulised, täis teotahet ning klientide tagasiside on ülimalt positiivne.

piirangud ja toetused on täiesti ebaproportsionaalsed. Ent me ei hädalda vaid tegutseme edasi.

Kuidas hindate valitsuse poolt määratud piiranguid ja toetusmeetmeid? On piirangud pigem ülesoolatud supp ja meetmed kui suhkruta kringel?

Esimese laine puhul olime kaks kuud suletud. Töötukassa toetusmeede oli operatiivne ja kompenseeris 70 % palgafondist, sellele pole meil midagi ette heita. Tänud.

Edasised lahtiolekuaegadega seotud piirangud on meie hinnangul suures osas põhjendamatud. Meil on kõrgekvaliteediline ventilatsioon, piisavalt ruumi hajutamiseks, igati kontrollitud keskkond. Usun, et oleme turvalisem (ka hügieenilises mõttes) tagatud keskkond, kindlasti tunduvalt kontrollitum kui tänaseks populaarsust koguvad korteri- ja/ või majapeod. Me pole ööklubi, vaid spordibaar, mis pakub kvaliteetset meelelahutust. Ometi oleme pigem õhtuse ajaveetmise koht ja meie prime time on nädala sees kella 19st keskööni ja nädalalõppudel 20st kella 2ni öösel. Piirangute tulemusena on meil nädala sees prime time ’i aega tänase seisuga 2 ja nädalalõppudel sisuliselt tund. Selles valguses on lisaks töötukassa meetmele valitsusepoolne toetus olnud 2020.a kokku umbes 900 eurot, mis mõeldud nö. spordiobjektidele. Minu lühike vastus sellele küsimusele on, et

Milline on tänastes tingimuses parim nipp ellujäämiseks ja kui suur roll selles raamatupidamispartneril?

Kõige olulisem on usk oma kontseptsiooni ja tulevikuvisiooni olemasolu. Kuna me kvaliteedis järeleandmisi ei tee, siis kuluefektiivsust me pole saavutanud. Samuti pole me koondanud ühtegi inimest ja seda ka ei tee, sest hea meeskond on edu pant ja meil on väga hea meeskond. Usun, et tänu neile põhimõtetele oleme me viiruse taandudes oluliselt paremal stardipositsioonil kui teised ja see saab meie konkurentsieeliseks. Kindlasti loeb hea koostöö partneritega, tänu kellele oleme me pildil. Rõhutan veelkord, et omanikel peab olema usk oma ettevõttesse ja valmidus sellesse investeerida.

Christer ja CH Konsultatsioonid on hindamatu partner.

Olgu küsimused riigimaksude või personaliga seotud teemadel, on vastused alati kompetentsed ja kiired. Eraldi nimetaksin CH Konsultatsioonide töötajat Mirjam Kuuske, kes on igati kompetentne ja väga tähelepanelik. Ma hindan raamatupidamispartneri rolli väga kõrgelt ja olen oma valikuga väga rahul.

Hea Isu OÜ on järjest enam end tartlaste südamesse kinnitanud kokteilibaari Willy & Rudy omanik. Samuti aitab ettevõtte üks omanikest oma kogemustega legendaarset Tartu söögikohta 6 Teist Kannu. Küsimustele vastas Anti Raal.

Mis on ühe eduka toitlustusettevõtte pidamise valem?

Eestis on väga palju toredaid baare ja kohvikuid. Et nende hulgast esile tõusta, on eelkõige vajalik eristumine. Kõlab lihtsalt, aga seda on väga keeruline teostada. Tuleb leida oma nišš. Meie jaoks on see n.-ö. citybar ehk linnabaar. Ühest küljest oleme küll kokteilibaar nagu näiteks Meat Market, aga teisalt oleme meie spetsialiseerunud konkreetselt džinnidele.

Oleme Lõuna-Eesti suurima džinnivalikuga baar. Willy & Rudy valikus on keskmiselt 65 erinevat džinni. Aga eristuda tuleb ka sisekujunduse ja menüü poolest.

Sama oluline edukuse komponent on tugev ja hästi toimiv meeskond. Tööülesanded ja vastutusalad peavad olema täpselt fikseeritud ning hästi tasustatud. Pisiasjadest moodustub tervik ja baari nägu.

Kuidas hindate valitsuse poolt määratud piiranguid ja toetusmeetmeid? On piirangud pigem ülesoolatud supp ja meetmed kui suhkruta kringel?

Kui viimasest ära võetud tunnist rääkida, siis oli see löök JUUBELI SALDO

Willy & Rudy oma kogust

allapoole vööd. Saavutasime just kella 22-se sulgemisnõudega oma mõnusa rütmi ja siis...

Kuna Eesti inimesed on harjunud baare külastama hilisemal ajal, on ettevõtte jaoks iga tund väga oluline. Õnneks on Tartu inimesed käitunud väga vastutustundlikult ja toitlustuskohad 18

on viimasel ajal vaat et kõige kontrollitumad keskkonnad üldse.

Mis puutub toetustesse, siis ei ole need minu hinnangul piirangutega kindlasti tasakaalus. Märtsis saadud toetus läks töötajatele, aga ettevõttel on ka suur hulk teisi püsikulusid.

Kohati tundub, et rohkem abi oli erasektorist ehk siis meie puhul kinnisvara omanikust, kes rendimaksete osas vastu tuli. Samas on teada, et KOV ehk Tartu linn toetas oma rendipindadel toimetavaid ettevõtteid rendimaksete soodustuse või peatamise läbi. Riigi toetus toitlustusektorile on aga peaaegu olematu. Miks ei võiks valitsus ühe toetusmeetmena rendilepingute alusel tasuda näiteks 50% rendimaksetest?

Samas pole halba ilma heata. Koroona tõttu oleme suutnud optimeerida oma tegevusi nii, et teenime võimalikult

minimaalsete kulude juures maksimaalseid tulusid. Kui seda muidugi saab üldse tuluks nimetada... Selge on, et ees ootavad kindlasti rasked ajad.

Milline on tänastes tingimuses parim nipp ellujäämiseks ja kui suur roll selles raamatupidamispartneril?

Annan klassikalise vastuse. Ellujäämiseks tuleb minimaalsete kulude juures teenida võimalikult suurt tulu. Lisaks tuleb leida optimaalsed lahtioleku kellaajad, vahetuse suurus ja töötajate arv. Mis puudutab küsimuse teist poolt, siis pean ütlema, et heal raamatupidajal on selles suur roll. CH Konsultatsioonid aitasid meid tulude-kulude analüüsis ja saime kasulikke soovitusi nii kulude optimeerimisel kui rahavoogude paremal planeerimisel. Lisaks arutasime erinevaid toetusmeetmete võimalusi. Usalduslik suhe raamatupidamispartneriga on igal ajal ettevõtja jaoks väga oluline. Tänud CH Konsultatsioonid OÜ-le meeldiva koostöö ja personaalse suhtumise eest!

Ristikheina kohvik avas oma uksed Pelgulinnas 2014. aasta sügisel. 2017. aasta kevadel laienes kohvik uuenenud Balti Jaama Turu toidutänavale. Tänaseks on Tallinnas Ristikheina kohvikuid kokku neli. Möödunud suvel avati oma uksed Kristiine ja Ülemiste keskuses. Kui Balti Jaama Turu ja Kristiine Keskuse kohvikud on pannud rõhuasetuse pigem kookidele ning kohvile, siis Pelgulinna ja Ülemiste Keskuse kohvikutes on saadaval ka suursugune a la carte hommiku- ja lõunasöögimenüü. Küsimustele vastas kohviku asutajaliige Jarmo Ahjupera.

Mis on see miski, mis paneb kohvikut pidama? On ju teada, et köögipool on glamuurist ja hubasest, rahulikust kulgemisest kaugel.

See miski sündis Ungaris, kuhu ma jalgpallurikarjääri tõttu mängima sattusin. Koos minuga asus sinna elama ka mu naine ja tänane kohviku eestvedaja Meelika Nõmm ning perekond.

Sealne kohvikukultuur näis kuidagi teistsugune kui Eestis. Ühelt poolt glamuurne, samas hubane ja kuidagi kodune. Kõik see kuidagi inspireeris ja istutas kuhugile ajusoppi väikese sädeme.

Edasi läks kõik justkui iseenesest. Koju tagasi jõudes jäi meile juhuslikult silma üks vakantne Pelgulinna äripind ja mingil moel sattusime samal ajal kokku sõber Elari ja tema kaudu Sandra Veeremaaga, kellel on tugev toitlustusealane taust ning kellel samasugune unistus, nagu meil Meelikaga. Võib öelda, et Sandra on meie koogikuninganna ja loominguline jõud.

Järgmisel hetkel leidsime end kolmekesi kohvikut pidamas.

Tunnistan, et algul polnud mul aimugi, et see on 24/7 tüüpi ettevõtmine ja et meid ootab ees äärmiselt töömahukas ning ärev, aga tohutult põnev aeg. Meie puhul julgen öelda, et see miski on segu juhustest, õnnest ja koos õigete inimestega õigel ajal õiges kohas olemisest.

19

Jarmo Ahjupera Ristikheina kohviku asutajaliige

JUUBELI SALDO

Mis on ühe eduka söögikoha pidamise valem? Üks valemi komponente on toit. See peab olema maitsev, kvaliteetne ja isuäratav. Ka atmosfäär peab olema isuäratav ja hubane. Sama oluline on hästi toimiv ja kokkuhoidev meeskond. Tagantjärele hinnates oli üheks meie edukuse aluseks ka õige aeg. Kui me Pelgulinnas oma esimese kohviku avasime, polnud piirkonnas midagi sarnast. Kui õpikutõde ütleb, et meie äris on ülioluline roll asukohal, siis alustades meil seda teadmist ei olnud. Lähtusime pigem sisetundest. Ja veel.

Peame oluliseks, et omanikud on ise igapäevaselt asjas sees.

Kuidas hindate valitsuse poolt määratud piiranguid ja toetusmeetmeid? On piirangud pigem ülesoolatud supp ja meetmed kui suhkruta kringel?

Piirangutesse tuleb mõistusega suhtuda. Kui need on määratud, siis peab seda aktsepteerima. Uute ja õnneks ajutiste oludega peab lihtsalt kohanema. Valitsuse poolt määratud abimeetmed on olnud meile suureks abiks. Siinkohal rõhutaksin ka erasektori rolli. Näiteks vastutulek rendimaksete suuruses ja tähtaegades. Samuti on meie koostööparnterid olnud väga mõistva suhtumisega ja vajadusel alati vastu tulnud.

Milline on tänastes tingimuses parim nipp ellujäämiseks ja kui suur roll selles raamatupidamispartneril? Üheks eelduseks on kindlasti jätkusuutlik majandamine. Meid on palju päästnud see, et me ei sõltu turistidest vaid oleme suuremalt jaolt orienteeritud kohalikule kogukonnale. Eriti Pelgulinna kohvik.

Vähem oluline pole hea läbisaamine koostööparnteritega.

Väga suur tähtsus on ka meie meeskonnal ja töötajatel. Nende mõistval suhtumisel kriisiaega ja kokkuhoidval kambavaimul.

Me pole pidanud kedagi koondama, mis on omaette saavutus.

Muidugi on meid päästnud igasugu tähtpäevad. Nii ametlikud ja üldlevinud kui ka sünnipäevad ja igasugu tähistamised, kuhu ikka midagi maitsvat tellitakse.

Ristikheina kohvik Ülemistes oma kogust

Kui pole head ja usaldusväärset raamatupidamispartnerit, siis oleks ka väljaspool kriisiaega oluliselt keerulisem toimetada.

Meie koostöö CHK-ga on väga hea. Tänastel keerulistel aegadel oleme saanud mitmeid kasulikke nõuandeid. Meie raamatupidaja Ele on alati me jaoks olemas ja samuti saame tõsisemate murede korral alati Christeri poole pöörduda.

Lõpetuseks öelge üks kõige parem viirusevastane retseptisoovitus?

Teineteise hoidmine ja tunnustamine, positiivne ellusuhtumine ja täna kindlasti vastlakuklid, mis annavad energiat ja hea tuju.

JUUBELI SALDO

20

Aleksandra Generalova raamatupidaja

21

Kaugtööga seotud kulude maksustamisest Vastavalt töölepingu seadusele peab töölepingus olema märgitud töö tegemise koht. Töötaja ja tööandja võivad leppida kokku töötaja töökohustuste täitmises ka väljaspool kontorit, sh töötaja elukohas. Selline kokkulepe võib sisalduda töölepingus või olla vormistatud eraldi dokumendina. Kui töötaja täidab oma töökohustusi kodukontoris, võib see tuua kaasa täiendavaid kulusid, näiteks töövahendite soetamisel või suurenenud kommunaalkulud.

Kuna töötaja töötasu ei tohiks väheneda kodus töötamise tulemusel tekkinud täiendavate kulutuste tõttu, võivad tööandja ja töötaja kokku leppida lisandunud kulude hüvitamises.

Oluline on kulu seos tööandja äritegevusega ning nõuetekohane dokumenteerimine, vastasel juhul võib rakenduda maksukohustus.

korraldamisel on tööandjal mitu võimalust:

Töövahendid nagu kuvar, töölaud, töötool, töökoha valgustus ning muud tööga otseselt seotud kontoritarbed on vajalikud igapäevaste tööülesannete täitmiseks. Töötaja varustamine töövahenditega on tööandja kohustus ning üldjuhul ei tekita sellised kulutused maksukohustust. Töötaja kaugtöö

Uute töövahendite soetamine võib olla asjakohane juhul kui vastavalt kokkuleppele kasutab töötaja nii ettevõtte kontorit kui ka kodukontorit. Kuid oluline on meeles pidada, et töövahend ei saa olla täies ulatuses ettevõtlusega seotud juhul kui seda kasutatakse ka eratarbeks. Sellisel juhul tuleb

>

transportida tööülesannete täitmise ajaks töötaja olemasolevad töövahendid töötaja kodukontorisse;

>

soetada tööülesannete täitmise ajaks töötajale uued töövahendid;

>

hüvitada töötajale töövahendite kulu, kui kokkuleppel tööandjaga ostab töötaja vajalikud töövahendid ise;

>

hüvitada töötajale töövahendite kulu, kui töötaja kasutab tööülesannete täitmiseks isiklikke töövahendeid (aluseks on töövahendi turuhind).

JUUBELI SALDO

leida ettevõtlusega seotuse/mitteseotuse proportsioon ning maksuvabalt saab hüvitada vaid ettevõtlusega seotud osa. Proportsiooni aluseks tuleb võtta tegelikku kasutust. Proportsiooni leidmise metoodika tuleb vormistada kirjalikult ning koos kuludokumentidega raamatupidamises säilitada. Kui proportsiooni leidmine on keeruline, on aktsepteeritav kasutada proportsiooniks 50/50 (50% on ettevõtluseks ja 50% on isiklik kasutus). Samas tuleb meeles pidada, et 50/50 proportsiooni ei saa kasutada olukorras, kui see on ebaloogiline.

Sisustuselementide soetamisel või hüvitamisel, näiteks pehme mööbel, kardinad, tapeedid, tekstiil jms., tuleb leida proportsioon, kui neil on esteetiline väärtus ka ülejäänud kodu jaoks. Näiteks kui töökohana kasutatakse ühte nurka elutoast ning soovitakse osta näiteks kardinad või vaiba, on sellised kulutused maksuvabad vaid ettevõtlusega seotud osa piires.

Pikaajalise kaugtöö puhul on lubatud hüvitada töötajale tööga seotud kommunaalkulud nagu elekter, vesi, küte, sideteenusted. Proportsiooni leidmiseks on sobilik kasutada pindala suhet või ajalist määratlust (kui suures ulatuses toimub ettevõtlusega tegelemine ja kuivõrd isiklik) juhul kui pindala suhe ei ole rakendatav. Pindala suhet võib kasutada juhul kui töökohaks on konkreetne ruum või osa korterist või majast.

Ettevõtlusega seotud kulutuste eristamiseks töötaja isiklikest kulutustest peavad tööandja ja töötaja sõlmima kahepoolse kirjaliku kokkuleppe. Kirjaliku kokkuleppes tuleb märkida, millised kulud ja millises summas hüvitatakse.

Kokkuleppe aluseks saavad olla vastavad arvutused, millega määratakse kindlaks ettevõtlusega seotud kulude proportsioon kogu kulutustes.

Proportsiooni leidmist peab ettevõte vajadusel suutma maksuhaldurile põhjendada. Kui tööandja kannab kogukulu, siis eratarbimise osa tuleb maksustada erisoodustusena.

Erisoodustus on oma olemuselt töötaja tulu ning tööandja deklareerib ja tasub erisoodustuselt tulu- ja sotsiaalmaksu.

Kui töösuhte lõppemisel jäävad varaobjektid töötajale, deklareeritakse erisoodustusena nende varaobjektide turuhind.

Kommunaalkulude arvel toodud kulud liikide kaupa üle vaadata ja hinnata, mis kulud ja millises ulatuses on seotud töö tegemisega. Korteriühistu remondilaenu summat ei ole võimalik töötajale maksuvabalt hüvitada. Internetikulusid on võimalik maksuvabalt hüvitada ainult tööks kasutamise osas. Kui aga töö spetsiifika eeldab, et tööandja vajadustest lähtuvalt peab töötaja tegema lisakulu (näiteks enam levinud koduse interneti paketi asemel on vajalik kasutada kiiremaid ja suuremaid andmemahte võimaldavat kallimat paketti) ei ole paketi täismaksumuse hüvitamine töötajale käsitletav erisoodustusena. Lisaks, kui kodukontoris töötav isik kasutab JUUBELI SALDO

töökohana teatud tuba korterist või majast, saab töötaja tööandjale tuba turutingimustel välja rentida. Tööandjal tekib rendi maksmisel tulumaksu kinnipidamise kohustus. Lisaks tuleb arvestada sellega, et kui kokkulepitud rendihind on erinev turuhinnast, on vahe maksustatav erisoodustusena.

Maksukohustus ei saa tekkida ainsal põhjusel, et kulutus tundub olevat liiga kallis või luksuslik. Oluline on, et kulu seos ettevõtlusega on põhjendatud. Iga tööandja on pädev ise otsustama, kuidas oma tööd korraldada ja milliseid kulutusi teha. Maksustamisele kuuluvad need kulud, mis ei ole seonduvad tööandja äritegevusega.

Näiteks tööandja soetab töötajale keskmisest kallima ergonoomilise töötooli. Kuna töötool on tööülesannete täitmiseks vajalik töövahend, on tegemist ettevõtlusega seotud kuluga vaatamata keskmisest kõrgemale hinnale. Kui aga töösuhte lõppemisel kingib tööandja töötooli töötajale, tekib tööandjal töötooli turuhinnalt tulu- ja sotsiaalmaksu kohustus, va juhul kui töötaja hüvitab töövahendi maksumuse.

Hüvitatavad kulud peavad olema põhjendatud ja dokumentaalselt tõendatud.

Käibemaksukohustuslasest tööandja peab lisaks arvestama, et sisendkäibemaksu saab ettevõtlusega seotud kuludelt tagasi küsida siis, kui kuludokument on vormistatud tööandja nimele. Kui töötaja teeb kulutused ise ning tööandja hüvitab töötajale tekkinud kulud, ei saa kuludokumentidel olevat käibemaksu tagasi küsida. Kui tehtud kulutus on käsitletav erisoodustusena, puudub sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklareerimine toimub käibemaksuga summalt.

Näiteks käibemaksukohustuslasest tööandja on soetanud töötaja kodukontorisse töövahendi kogumaksumusega 120 eurot, mida töötaja kasutab osaliselt eratarbeks. Ettevõtlusega seotuse/ mitteseotuse proportsiooniks määrati 50/50. Algdokument vastab käibemaksu- ja raamatupidamise seaduse nõuetele.

Töövahendi maksumus ilma käibemaksuta moodustab 100 eurot. Tööandja saab sisendkäibemaksu maha arvata vaid ettevõtlusega seonduvalt osalt ehk summas 10 eurot.

Erisoodustus deklareeritakse summas 60 eurot, sellelt arvestatud tulumaksukohustus moodustab 15 eurot ning sotsiaalmaksukohustus 24,75 eurot.

Oleme koostanud näidisdokumendid (perioodiliste kulude hüvitamise kokkulepe, proportsioon ajaline määratlus, proportsioon pindala suhe), mida huvitatud osapooled saavad võtta oma ettevõttes kasutusele. Näidisdokumendid on leitavad CH Konsultatsioonid OÜ kodulehe blogis.

22

Jan Kalmar taanlasest ettevõtja

Intervjuu viis läbi ja pani kirja väikeettevõtja, kirjanik ja seljakotirändur Lauri Räpp.

Mees, kes ei tunne riigipiire Jan Kalmar on rahvusvaheline mees. Põhimõttekindel ja otsekohene taanlane, kes elab Pärnus, aga kelle ettevõtmised ei tunne riigipiire.

Need ulatuvad Baltikumist Bhutani ja Austraalias asuvast Simpsoni kõrbest Lõuna-Ameerikani. Käesoleva intervjuu andis Jan Maldiividelt, kus ta oli minipuhkust veetmas. Vähemalt nii ta väitis, kuid kindel selles olla ei saa. Ta on mees, kes on kogu aeg tegus ja kelle silmad märkavad alati kuskil mõnd ärivõimalust. Kui suur osa inimestest lihtsalt vaatab, siis tema näeb.

Mis on see miski, miks üks Taani ettevõtja otsustab tuua oma ettevõtmised Eestisse?

Pole meil siin taanlastele omast hygget seda õnnelikuks olemise oskust ja naeratav inimene on pigem haruldane vaatepilt?

Muidugi olin Eestis mitmeid kordi ka varem käinud, aga Pärnusse sattusin erinevate asjade kokkusattumisel hiljem. Tuleb tunnistada, et see linn meeldis mulle esimesest hetkest peale.

Atmosfäär, inimesed, keskkond - kõik oli sel hetkel minu jaoks täiuslik. Ent pragmaatilise inimesena sellest ei piisanud. Otsustavaks said teised asjaolud. Loetlen neid ilma pingerida seadmata, täiesti suvalises järjekorras.

Tööjõumaksud ja kogu maksusüsteem tervikuna.

See, et Eesti on endine Nõukogude Liidu ala, aga ometi on siin välja kujunenud pikaajalised traditsioonid, millest kinni peetakse. Kuna minu äri üks osa on Porschede restaureerimine, siis on oluline nõuka-ajast päritud vaat et lausa

23

kohustuslik putitamise oskus. Tõesõna, mis puudutab autode renoveerimist, taastamist või ülesehitamist ja tuunimist, siis eestlastel on selle peale oskusi ja annet. Samuti meeldib mulle eestlaste uhkus, mis sarnaneb veidi soomlaste omale. Ühelt poolt paneb see uhkus eestlasi mõnele asjale käsi risti vastu ajama, ent samas on just uhkus see, mis viib probleemide lahendamiseni. Lühidalt kokku võttes peitub minu Eestis tegutsemise põhjus siinses maksusüsteemis, ettevõtluskeskkonnas, siinsetes inimestes ja atmosfääris.

Kui kaugele siis see Sinu Eestiga seotud ajalugu ulatub?

Alustasin Baltimaades, kaasa arvatud Eestis, äri ajamisega juba 2004. aastal. Kuskil viis aastat tagasi sattusin ühe rallispordiga seotud ürituse raames Pärnusse ja Audrusse. Nagu öeldakse, on edasine juba ajalugu. Paar aastat tagasi asutasin JUUBELI SALDO

siin oma ettevõtted ja täna annan sel teemal intervjuud.

Jõudsimegi ringiga tagasi Sinu ettevõtmiste juurde.

Räägi palun oma ärist või äridest. Olen kuulnud, et Sinu tegevusala on üsna unikaalne? Mis see on, mida sa teed?

Terve minu elu on seotud autodega. Loomulikku rada mööda sai Renaultist Volkswagen, Volkswagenist Audi ja Audist Porsche, kuhu ma olengi tänaseks pidama jäänud. Mind võlub kvaliteet ja stiil ning Porschedes leidub küllaga mõlemat. Ühe poole minu äritegevusest moodustab Porschede taastamine ja tuunimine, mida ma teen Audrus. Võib öelda, et ehitan Porsche raami peale üles täiesti uue ja ainulaadse auto. Ma toon ühe näite. Kuulsa Taani rallisõitja ja -ikooni Tom Kristensseni soovil ehitasime ühe 1990. aasta Porsche 964 raami peale sisuliselt käsitööna täiesti uue ja unikaalse auto, mille välimus on aastast 1967, aga “kapoti all” tuksub kõige kaasaegsem tehnoloogia kuni kliimakontrollini välja.

Absoluutselt iga viimane kui detail sai meie poolt maksimaalse tähelepanu, mistõttu võttis auto valmimine aega lausa kolm aastat. Nagu Tom Kristenssen tabavalt ütles, on see autode haute couture, mida me teeme. Ja tõesti, meid on võimatu turul jäljendada. Me oleme täiesti unikaalsed ja meie töökojast ei välju mitte kunagi ainsatki sarnast autot. Tom Kristenssen on muide tänaseni enim 24-tunnise Le Mansi rallisid võitnud inimene.

Selle näite varal on hea veelkord selgitada, miks ma teen seda justnimelt Eestis. Arvestades ühe nn. käsitööauto valmimise aega ja Taani töötunni maksumust, mis on kuskil 80 eurot tund, tuleks sellise auto hind üüratult kõrge. Vihjena võin öelda, et sellise auto valmimiseks kulub umbes 5000 töötundi.

Sa ilmselt aimad kui keeruline on sellise hinnaga autot müüa.

Eestis on töötunni hind oluliselt odavam, aga mitte ainult.

Siin on olemas struktuurid, suhtumine ja oskused, millele ka

JUUBELI SALDO

eespool viitasin. Olgu öeldud, et püüdsin sama äriga alustada ka Lätis ja Leedus, kuid seal ma põrusin.

See teine pool sinu ärist on samuti seotud Porschedega?

Sul on õigus. See on seotud Porschede ja reisimisega.

Beyond Adventure on oma sisult põhimõtteliselt unikaalne ja eksklusiivne reisibüroo. Me pakume kogemusi ja elamusi, millesarnast ei leia kusagil. Me võtame needsama meie käe all valminud Porsched ja viime inimesed kohtadesse, kuhu pole

Lisaks on meie filosoofia selline, et kui pakume seda, mida klient ootab, siis ta teist korda enam tagasi ei tule. võimalik minna. Ütleme nii, et kui mõni rikas singapurlane või šveitslane ütleb, et ta tahab kogeda midagi sellist, mida pole võimalik saada, siis me pakumegi võimatut.

Seetõttu peavad meie luksuslikud ekstreemreisid ja teenus olema kümnepunktiskaalal alati vähemalt 11 punkti.

Ma ei häbene tunnistada, et see on hullumeelselt luksuslikes tingimustes äärmuslik seiklus. Näiteks maksab üks istekoht 38-päevasel Lõuna-Ameerika reisil 140 000 eurot! Me sõidame tõesti läbi kõige ekstreemsemate paikade kõrbed, metsad, mäed, jää- või soolaväljad jms, kuhu tavalised teed ei vii. Samas on meil kogu retk maksimaalselt turvatud. Alates satelliittelefonidest ja turvameestest kuni päästehelikopteriteni.

Millised on need kõige kõigemad ja ekstreemsemad sihtkohad?

Esimesena meenub Simpsoni kõrbe läbimine Austraalias.

24

See oli tõeline ellujäämiskursus. Aga kõik meie sihtkohad on ekstreemsed. Ka need, mis kõlavad tavaliselt, sest me viime inimesed seal kohtadesse, kuhu keegi teine ei vii ja pakume elamusi, mida mitte keegi teine ei paku. Ma loetlen mõned sihtkohad, kuhu oleme oma kliendid viinud. Bhutan, Antarktika, Rwanda, Uganda, Hiina, Laos, Patagoonia, Gruusia ja nii edasi.

Kõlab kui parim töö maailmas - saab reisida, näha maailma nii, nagu suur osa inimestest seda ei näe ja selle kõige eest saab veel tasu. Aga kas sellel äril on ka mõni negatiivne pool?

On tõesti. See on väga stressirohke, sest eksimiseks pole ruumi ühtainsatki millimeetrit. Kõik peab olema absoluutselt täiuslik.

25

Lõpetuseks küsin hoopis, et kuidas Sa leidsid Christeri ja CHK ning kuidas sa iseloomustaksid teie vahelist koostööd?

See oli tegelikult juhus. Küsisin ühelt oma Pärnu kontaktilt, kas ta saaks minu raamatupidamise enda peale võtta. Paraku ei olnud tal selleks võimalust ja ta soovitas CHK-d. Christeriga klappis meil jutt kohe algusest peale. Ta on pragmaatik nagu minagi ja mulle meeldib, kuidas ta töötab. Ei ole vahet, kas on kell 12 öösel, 6 hommikul või nädalavahetus - ma saan vajadusel alati temalt vastuse. Loomulikult on meil olnud ka vaidlusi, aga vaidlustes selgubki tõde.

Jan Kalmari tegemistest saab rohkem lugeda veebiaadressidelt > jankalmar.com > kalmarautomotive.com

JUUBELI SALDO

Unsplash fotopank

CHK pikaajalised kliendid Mida arvavad koostööst CHK-ga mõned kõige pikaajalisemad kliendid?

CHK pikaajalisii kliente küsitles Lauri Räpp, kes oma ettevõtetega on olnud CHK klient selle asutamise hetkest alates.

Sulev Tehvand on oma ettevõttega ST Ärigrupp OÜ (varasema nimega Konetex OÜ) CHK klient alates aastast 2006. Hiljem lisandus kliendina ka tema teine ettevõte Konetex Grupp OÜ, mis on meie teenuseid kasutanud aastast 2009.

Mõlemad osaühingud on CHK kliendid tänaseni.

kindlasti ise soovinud ja otsinud. Pean silmas nende laienemist ja arengut. On rõõmustav vaadata, kuidas personali kui kogu terviku puhul on tehtud tublit tööd. Meie koostöö pole ühestki aspektist muutunud ega kannatada saanud. Jah, drastilisi muutusi ei ole ja pigem

Oled olnud CHK klient 14 aastat, kas see tuleb sulle üllatusena? Ühelt poolt on 14 aastat üsna pikk aeg ja sellele mõeldes üllatun ka ise, et olen nii palju aastaid ettevõtlusega tegelenud. Teisalt on see aeg möödunud märkamatult, mis tähendab et meie koostöö on hästi sujunud. Head ajad mööduvadki kiiresti…

Mis on see, mis teeb ühe pikaajalise koostöö võimalikuks?

Siin ei ole küsimustki, et peamise aluse annab selleks usaldus. Seda nii meie ettevõtte kui CHK poolt. Kui on usaldus, siis pole ka põhjust koostööpartnereid vahetada.

Mis nende aastate jooksul muutunud on?

Vaadates CHK peale, on ettevõte neid muutusi JUUBELI SALDO

26

on kogu suhtlus alati klassikaliselt hea ja sujuv. Ka meie otsene CHK kontakt Riina Adamson on olnud väga pikka aega sama ja koostöö temaga on alati hea.

Nagu kauaaegses abielus, nii ka koostöös tuleb ikka ette pingeid. Kas sulle meenub mõni ärevam hetk ja kuidas see lahenes? Ütleme nii, et hetki mida saaks ärevaks pidada pole olnud.

Konteinerid.ee OÜ ja selle juhataja Roman Gorelov on CHK klient olnud juba 14 aastat. Äriliselt aktiivse Romani kui ka tema abikaasa teisedki ettevõtted, sealhulgas Fumiteam OÜ, Lifa OÜ ja Greenclean OÜ, kasutavad samuti pikka aega CHK raamatupidamisteenuseid.

Oled olnud CHK klient 14 aastat, kas see tuleb sulle üllatusena?

On küll üllatus, sest see tundub nagu eile kui koostööd alustasime. Teisalt on see hea märk, sest head asjad ja ajad mööduvadki lennates. Kui kõik on suhtluses ja teenuses hästi, siis aja möödumist ei märkagi.

Mis on see, mis teeb ühe pikaajalise koostöö võimalikuks?

Eelkõige see, et ei ole olnud ühtki fundamentaalset tagasilööki, mis ikka paratamatult tekivad ükskõik millise ärivaldkonnaga tegemist pole. Aja jooksul väsivad ärieetilised suhted lihtsalt ära ja need toimuvad justkui inertsist. Eriti pika koostöö puhul, kus särts kaduma kipub ja uued, värskemad ning põnevamad kliendid tähelepanu röövivad. Mis puudutab CHK-d ja Christerit, siis pole selle 14ne aasta jooksul ühtki väsimuse märki ilmnenud. Teenus on heas mõttes täpselt sama kvaliteetne ja jätkusuutlik nagu algul.

Mis nende aastate jooksul muutunud on?

Kuna minu tegevusvaldkonnad on konservatiivsed, mitte innovatiivsed, siis pole suuremaid muutusi meie suhetes märgata. Küll aga pean ütlema, et CHK on ambitsioonikas ja “out of the box” küsimuste korral alati olemas ja valmis aitama. CHK on arenenud ja kasvanud ning nende töömaht ja kontor on silmnähtavalt suurenenud, kuid see pole seadnud mingisuguseid tõrked meie koostöös ega teenuse osutamise kiiruses. Protsessid on pigem muutunud mobiilsemaks. Oluline on, et distantsilt suhtlemine on samaväärne silmast-silma suhtlusega.

Nagu kauaaegses abielus, nii ka koostöös tuleb ikka ette pingeid. Kas sulle meenub mõni veidi ärevam hetk ja kuidas see lahenes?

Kõigepealt ütlen kohe, et ärevus on sõna, mis CHK puhul kohe kuidagi ei kehti. Ma vastaksin nii, et kui mõlemal osapoolel 27

On loomulik, et vahel tuleb ette inimlikke eksimusi, kus ma kliendina soovinuks, et neid poleks tekkinud. Ent oleme alati kõigest kohe ja avatult rääkinud, ning neist üle saanud. CHK on meid alati ära kuulanud. Lahendamatuid olukordi ja pikki väitlusi pole kunagi ette tulnud. Koosolekud on alati olnud sisukad. Oluline on mainida, et mina ja Christer oleme algusest peale asju ühtemoodi näinud ja see on ühe hea koostöö puhul hindamatu väärtus!

on aadetega ja intelligentne suhtlemismaneer, siis lahenevad pinged sujuvalt ja justkui iseenesest. Kui mõnel struktuuril on pseudokultuuriline probleem, siis hakkab see koostööd pidurdama. CHK suhtlusmaneer on igati intelligentne, ladus ja korrektne. Pingeid meie vahel ei ole kunagi esinenud. Minu arvamust on alati arvesse võetud ja mina olen arvesse võtnud nende seisukohti. See ongi ju nii, et kui üks pool ei raiu oma, siis jõutakse valutult tulemini.

Baltic Marine Flooring OÜ on 2006. aastal asutatud ettevõte, kes asus CHK teenuseid kasutama sünnist saati ja teeb seda tänaseni. Küsimustele vastas ettevõtte juhatuse liige Veronika Jaansoo.

Oled olnud CHK klient 14 aastat, kas see tuleb sulle üllatusena?

Ei ole üllatus, sest mõlemad ettevõtted , nii CHK ja Baltic Marine Flooring sündisid väga väikese vahega.

Mis on see, mis teeb ühe pikaajalise koostöö võimalikuks?

Ilmselgelt on selle peamiseks põhjuseks usaldus. Eraldi tooksime välja niinimetatud raamatupidamisliku esmaabi võimaluse, mis kehtib sisuliselt 24 tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas.

Mis nende aastate jooksul muutunud on?

Muutustest ei oska muud välja tuua kui CHK kontori asukoht, mis on kolmel korral ja meid teenindav personaalne raamatupidaja, kes on kahel korral vahetunud. Kogu seda pikka 14-aastas pikkust perioodi iseloomustab rahustav stabiilsus.

Nagu kauaaegses abielus, nii ka koostöös tuleb ikka ette pingeid. Kas sulle meenub mõni ärevam hetk ja kuidas see lahenes?

Pingeid kui selliseid pole CHK ja BMF-i vahel kunagi olnud. Ärevate hetkede tekitajaks on pigem ametiasutused ja neil puhkudel on Christeri rahulik meel ja malbe kõnepruuk nagu teraapiasessioon.

JUUBELI SALDO

CHK 2020 numbrites

klientide arv 793 596 (Eesti) 137 (Soome) 60 (Leedu)

Müügiarveid 76 409

Ostuarveid 118 542

kulutšekid 71 257

Palgaarvestusi 21 290

Klientide osakaal sektorite kaupa: 13,1%

3,2% 33,4% 3,5%

4,0%

5,7%

7,4%

7,6% 12,1% 9,9%

Ehitus

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja -rataste remont

Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük

Töötlev tööstus

Info ja side

Haldus- ja abitegevused

Majutus ja toitlustus

Kinnisvaraalane tegevus

Muud

CHK / info@chk.ee / +372 565 2111