Ajaleht Saldo, mai 2018

CHK ajaleht mai 2018 nr 3

SALDO 1

2

Sisukord CHK kogemused töötavad sinu ettevõtte heaks

4

Christer Haimi, CHK juhataja

Küberturvalisusest lihtsalt ja selgelt 5 Jaanus Karlson, CHK raamatupidaja ja IT-spetsialist

Security Software selgitab 5

Ats Onemar, Security Software infoturbeanalüütik/CISA

Mil viisil on kaitstud CHK süsteemid ja klientide andmed?

Heikko Kallaste, Telia Eesti AS Dmitri Volhonski, Excellent Business Solutions Eesti AS

7

Küberhügieeni 7 reeglit 8

Uus määrus pöörab tähelepanu isikuandmete kaitsele

10

Margit Akuševitš, CHK raamatupidaja

Kuidas Soomes ärikasumit maksustatakse?

12

Christer Haimi, CHK juhataja

Ettevõtja, kes on loonud endale oma mikromaailma

13

Marianne Liiv, Kerge Sulg OÜ

3

CHK kogemused töötavad sinu ettevõtte heaks Christer Haimi CHK juhataja

Hea lugeja!

CHK ajaleht SALDO ilmus uues kuues möödunud aasta sügisel. Tänan sooja vastuvõtu eest, see annab indu ajalehega jätkata.

Uues numbris võtame fookusesse andmete turvalisuse IT-süsteemides.

Mida teha, et su ettevõtte andmed oleksid infosüsteemides kindlalt kaitstud?

Uurime küberturvalisusega seotud riske ja vaatleme viise, kuidas neid riske maandada. Lisaks teeme SALDOs ka väikese ülevaate, kuidas muudab meie elu peagi jõustuv andmekaitseseadus. See hakkab iga ettevõtja tegevust mõjutama – tasub olla teadlik ja ettevalmistunud. Puudutame ka selles numbris ühte teemat seoses Soome raamatupidamisega.

Seekord räägime lahti, kuidas Soomes ärikasumit maksustatakse.

Peale kasuliku info soovime SALDOga sinuni tuua värskeid ideid ja inspiratsiooni. Ühe ettevõtja kogemustest võib olla palju õppida – seekord lubab oma tegemistesse ja mõttemaailma piiluda Roman Gorelov, mees, kes tegeleb mitme ettevõttega korraga ning on enda sõnul loonud omale mõnusa mikromaailma.

Kuidas meil CHK-s vahepeal läinud on?

Tuleb tunnistada, et töiselt. Töö selle nimel, et meie kliendil oleks raamatupidamise osas rahulik ja muretu elu, käib iga päev. Kui näiteks eelmisel aastal osalesime kokku neljal Soome maksuameti revisjonil, siis tänavu algas juba viies.

Oleme revisjonide käigus saanud väga väärtuslikke kogemusi, millest lõikavad kasu kõik CHK Soomes tegutsevad kliendid.

4

Samuti oleme hoolitsenud selle eest, et meie endi ja kõigi meie klientide andmed oleksid IT-tehnilise lahenduse mõttes parimal viisil hoitud ja kaitstud. Jälgime, et oleksime ise vastavuses kõigi regulatsioonidega, mis raamatupidamisteenuse pakkujatele kehtivad. Üks neist on näiteks rahapesu ja terrori rahastamise tõkestamise seadus. Pankades asju ajades olete juba ilmselt nende mõningate formaalsustega harjunud.

Kõige eelneva valguses soovin kinnitada – meiega on su raamatupidamine kindlates kätes. Tugev teenusepakkuja on tänases maailmas tark valik. Iga raamatupidaja, kes oma teenuseid pakub, ei käitu alati kõigile reeglitele vastavalt.

Partnerlus CHK-ga annab sulle kindluse, et taustatöö on tehtud, riskid maandatud ning vajalik kompetents olemas.

Olles oma valdkonna parimate ettevõtete seas, pean CHK kohustuseks panustada aktiivselt meie eriala arendamisse ka ühiskondlikul tasandil. Seetõttu võtsin vastu Eesti Raamatupidajate Kogu nõukoja liikme koha ning jätkan isiklikult tööd raamatupidamise laiema arengu heaks.

Kutsun kõiki lugejaid CHK värsket Facebooki lehte külastama www.facebook.com/chkonsultatsioonid.

Olen seni naljaga pooleks öelnud, et CHK on vist ainuke ettevõte, keda Facebookis veel ei ole. Nüüd lõpuks sai see viga parandatud. Hoia meie Facebooki lehel silma peal – jagame seal nii raamatupidamise valdkonna uudiseid kui CHK kontoris toimuvat.

Küberturvalisusest – lihtsalt ja selgelt

Kas mu ettevõtte andmed on IT-tehniliselt kaitstud?

Jaanus Karlson CHK raamatupidaja ja IT-spetsialist Viis sajandit tagasi tehti raamatupidamist paberi ja pliiatsiga.

Pea- või päevaraamatut ennast hoiti kabinetis, seifis või lauasahtlis. Ettevõtte omanikule oli oluline, et see ära ei kaoks, keegi seda ei varastaks või see näiteks tulekahjus ei häviks. Oli ju tegemist väärtusliku dokumendiga, mis võimaldas teha targemaid juhtimisotsuseid.

Kaasaja raamatupidamine ei erine meetodilt kuigi palju, kuid keskkond on muutunud. Paberi asemel on kõvaketas või „pilv“ ja pliiatsi asemel klaviatuur. Digiajastu algusest saati on reeglid justkui pahupidi pööratud. Enam ei pea muretsema andmete füüsilise kaotsimineku vaid nende säilimise, privaatsuse ja turvalisuse pärast.

Seda kõike selleks, et meie pooltuhat klienti ei peaks mõistatama, mis on „pilv“, kus maailma otsas nende andmed hetkel on, ning ega keegi neilt lunavararünnaku abil raha välja pressida ei kavatse.

Räägimegi lähemalt küberturvalisusest ning sellest, millised lahendused CHK-s kasutusel on.

Oleme palunud teemat avada Eesti juhtival küberturvalisuse eksperdil, Ats Onemaril Security Software’st. Kommentaare jagavad ka Heikko Kallaste Teliast ja Dmitri Volhonski Excellentist.

CHK on siia valdkonda palju panustanud ning teenusepakkujate abil oma riske maandanud.

Security Software selgitab Ats Onemar Security Software infoturbeanalüütik/CISA Küberkuritegevuse peamine eesmärk on saada ligi ettevõtete rahale ja raamatupidaja on siinkohal üks oluline sihtmärk. Küberkuritegevus möödus hiljuti oma “kasumlikusse” poolest narkokuritegevusest ja tõusis sellega esikohale.

Siin on mõned põhjused, miks on küberkuritegevus nii suure hooga kasvanud.

• Raha. Kõige edukam lunavara (Cryptowall) teenis ametlikel andmetel mõned aastad tagasi 300 miljonit dollarit.

Motivatsioon sellist kasumlikku pahavara luua on kurjategijatel seega 300 miljoni dollari jagu.

• Andmete ja intellektuaalomandi vargus. Kellelgi on huvitavat informatsiooni ja keegi teine tahab seda. Nt eelinfo börsiettevõtte suurepäraste majandustulemuste kohta annab hea võimaluse neid aktsiaid osta.

• Riikidevaheline jõudemonstratsioon. Paraku toimub see igal tasandil. Luuretegevus, teisele poolele “koha kätte näitamine”, presidendivalimiste mõjutamine Ameerika Ühendriikides jne. Võib juhtuda, et kurjategijatele avame ukse meie ise oma käitumisega.

• E-kirjades manuste avamine ja linkidele klikkimine on viimase aja üks peamisi pahavaraga nakatumise viise.

Organisatsiooni või kodukasutaja võrku ei tungita enam kaitsevahendite üle kavaldamise või lahti murdmisega.

Kasutaja ise annab oma teadmatuse tõttu ligipääsu. Nakatatud e-kiri on küberkurjategijale suurepärane ukseavaja.

• Halb küberhügieen tähendab oskamatust olla alalhoidlik ja tegutseda küberkeskkonnas turvalisust silmas pidades. Sellise käitumisega võib inimene ohustada nii ennast kui ka oma tööandjat ja tema varasid.

5

Küberturvalisusest – lihtsalt ja selgelt

Küberkuritegevuse viisid Lunavara ehk ransomware See on pahavara ehk viirus, mis muudab andmed arvutis ja ettevõtte võrgus krüpteerimisega loetamatuks. Andmete tagastamise eest küsitakse lunaraha. Kui maksad, toetad kuritegevust. Kui ei maksa, siis kannatad kahju andmete kaotuse tõttu.

Väga suure kahju tekitas eelmisel aastal lunavara nimega NotPetya. Näiteks ainuüksi ühele ettevõttele võis kahju olla 300 miljonit dollarit (FedEx). Puutumata ei jäänud sellest ka Eesti, kui Ehituse ABC poed olid päevi suletud.

Heikko Kallaste Teliast lisab: “Lunavararünnete esimesed juhtumid registreeriti Eestis 2017. aasta mais, kui WannaCry nimelise viiruse märke avastati poole tosina Telia kliendi arvutites. Maailmas oli selleks hetkeks viirusega nakatunud arvuteid üle 230 000 ning edukaid rahalisi nõudeid välja makstud 40 000 dollari ulatuses.”

Kuidas aga viirus ettevõtte võrku või isiklikku arvutisse jõuab? Suures enamuses algab see e-kirja manuse avamisega või internetist dokumendi avamisega, millele võis juhatada link jälle mõnest e-kirjast. Manuses olev dokument sisaldab mingisugust koodi, mis laadib internetist alla vastava pahavara ja käivitab selle. Rohkem polegi vaja.

Andmete õngitsemine ehk phishing See tähendab, et kasutajat meelitatakse loovutama mingeid isikuandmeid, krediitkaardi andmeid, kontode andmeid, paroole jne. Meelitamine käib mitmel tasandil.

• Tihti teeseldakse tuntud organisatsioone – Google, Amazon, Apple, Paypal, Maksu- ja Tolliamet, SEB või Swedbank. Saadetakse ettevõtte nimel kiri, kus palutakse üle kontrollida oma andmed või sisestada kehtivad paroolid. Nii kui inimene oma andmed sisestab, saab kurjategija need oma valdusse.

• Mõnel juhul üritatakse saada ligi konkreetse ettevõtte andmetele. Sel puhul on tegu juba sihitud küberründega (spear phishing).

Sellised kirjad võivad välja näha just nagu päris. Tihti on nende koostamisega palju vaeva nähtud. Samuti tunduvad õiged ka saatja aadressid ja lingid. Näiteks swedbank.ee asemel on Swedpank.biz või midagi muud. Kui tähelepanelik ei ole, siis erinevust ei märka.

6

Sotsiaalne manipuleerimine ehk social engineering Üks keerulisemat sorti rünnak on sotsiaalne manipuleerimine ehk social engineering. Sel puhul on rünnaku objektiks enamasti konkreetne isik või ettevõte oma töötajatega. Siin kasutab kurjategija ära inimeste nõrkusi, et oma tegu toime panna. Ettevõtte ja töötajate kohta kogutakse eelinfot ning valitakse välja kõige sobivamad ohvrid, kelle kaudu oma eesmärke saavutada. Näiteks juhid, kellel on rohkem otsustusõigusi ja ligipääse, või raamatupidajad, kes saavad ligi ettevõtte rahale. Konkreetsed tegevused sõltuvad eesmärgist ja võimalikust motivatsioonist. Nii saadetakse spordihuvilisele võltsitud e-kiri spordivõistluse teemal, kus on sees pahavarale viitavad lingid. Või helistatakse töötajale identiteedivarguse eesmärgil, teeseldakse teenusepakkujat ja palutakse registreerida oma isikuandmed tasuta teenuse saamiseks.

Küberpettuste tõttu on ettevõtted Eestis reaalselt kahju kannatanud. Ka meie riigiasutused hoiatavad nn “tegevjuhi petuskeemi” eest, kus ettevõtte finantstöötajale saadetakse näiliselt asutuse juhi nimel kiri, kus palutakse kohe teha kiire makse.

Jaanus Karlson CHK-st lisab: „Ka meil saavad raamatupidajad just selliseid kirju, isegi igal kuul. Kord on püütud jäljendada Christerit, kord mõne kliendi juhatajat ning enamasti sisaldab kiri palvet sooritada rahaülekanne.

CHK raamatupidajad saadavad kahtlustäratavad kirjad alati IT-spetsialistile edasi.“

Küberturvalisusest – lihtsalt ja selgelt

Mil viisil on kaitstud CHK süsteemid ja klientide andmed? “

CHK sisevõrguna kasutatakse Telia kohtvõrkude lahendust.

Nii seotakse erinevad kontorid ühte võrku, mis on (avalikust) internetist tulemüüriga eraldatud. Samas võrgus on ka CHK Soome kontor. Kasutusel on ESET Endpoint Protection Standard tarkvara, mis kontrollib kahtlaseid linke ja manuseid ning suudab enamiku ohtlikke ründeid ära tunda ning tõkestada.

Kuna CHK tööjaamad on Telia Eesti halduses, siis saame võimaliku lunavararünde peatada enne, kui see jõuab infosüsteemides levima hakata. Praeguseks on meil kahe suurettevõtte näol näide, kus ESET tarkvara meie monitooringusüsteemi abil lunavararünde tuvastas. Tänu sellele saadi 30 sekundi jooksul viirusele jälile, selle levik tõkestati, nakatunud arvutid puhastati ning kogu selle aja jooksul ei katkenud ettevõtte töö hetkekski.

Et kaitsta end andmete õngitsemise vastu, võttis CHK hiljuti kasutusele Office 365 pakutava Exchange’i lahenduse.

Tegemist on Microsofti e-kirjade süsteemiga, mis sisaldab pidevalt uuendatavaid spam-filtreid. Microsoft kasutab ka Exchange Online Protection anti-spam ja anti-phishing filtreerimise tehnoloogiat, kogudes pidevalt kasutajate endi näiteid, et tõkestada andmete õngitsemise ja sotsiaalse manipuleerimise eesmärgil levivaid spam-kirju.

“

CHK-s kasutatakse peamiselt Excellenti poolt pakutavat Standard Booksi äritarkvara. Nii asub just meie haldusalas suurem osa CHK raamatupidamisklientide andmeid.

Kõik andmebaasid asuvad meil “pilves” ning on kaitstud mitme turvakihiga. Füüsiliselt paiknevad andmed meie juures, kuid me ise neile ligi ei pääse – kõik andmed on krüpteeritud. Selleks, et andmeid näha, on vaja kasutaja poolt eraldi õigusi. Ka see osa on mitmekordselt turvatud – kasutame sertifikaate, VPN tunneleid ja mitmeid isiklikke “võtmeid” ehk salasõnasid.

Meie ettevõte on turvalisusesse palju investeerinud ning seda suunda ka jätkame. Kasutame lahendust, kus meil on riskide hajutamiseks mitu andmekeskust. Kui ühega peaks midagi juhtuma, läheb automaatselt tööle teine. Klientide andmed on krüpteeritud kujul varundatud viide erinevasse kohta.

“

“

Heikko Kallaste Telia Eesti AS kliendilahenduste müügijuht

Dmitri Volhonski Excellent Business Solutions Eesti AS pilveteenuse juht

7

Küberturvalisusest – lihtsalt ja selgelt

Kokkuvõtteks Oleme CHK-le valinud sellised partnerid, kes on professionaalid ka turvalisuse alal. Teisiti ei saaks kuidagi, kuna meie kliendid usaldavad oma andmed just meie kätte. Oleme ennast heade partnerite abil selle teemaga kurssi viinud ning võtnud kasutusele lahendused, mis lubavad andmete turvalisuse osas rahulik olla. Nii meil endil kui ka meie klientidel.

Küberhügieeni 7 reeglit 1. Loo korralikud paroolid.

Korralikus paroolis on üle 10 tähemärgi, seal kasutatakse numbreid, sümboleid ning suuri ja väikesi tähti.

Parool ei tohiks olla lihtne sõna või sõnade kombinatsioon (näiteks IlusMaja). Ühte ja sama parooli ei tohi kasutada mitmes kohas korraga.

2. Tee andmetest tagavarakoopia.

Kui lunavaraga krüpteeritakse andmed, aga andmetest on olemas koopia, siis võib pääseda ilma lunaraha maksmata.

3. Krüpteeri tundlikud andmed.

Krüpteerimine aitab kindlustada selle, et varguse korral saab andmeid avada vaid soovitud isik. ID-kaardiga krüpteerimine toimib hästi, aga on ka palju teisi tehnilisi vahendeid, et krüpteerida andmed arvuti kõvakettal, e-mailis aga ka arvutirakendustes.

4. Uuenda tarkvara.

5. Käi ise koolitusel või lase ennast koolitada.

Iga uue asjaga on oluline ennast täiendada. Sama kehtib ka küberohtudega seotud teadmiste ja oskustega.

6. Mõtle enne tegutsemist ja ole alalhoidlik.

Hajameelsuse tõttu juhtub palju ebasoovitavat – e-kiri läheb valele isikule, vajutad valele lingile vm. Kui olla tähelepanelik, lugeda saabunud materjali hoolikalt ja konsulteerida kahtluse korral IT-spetsialistiga, on võimalik suurt jama ära hoida.

7. Näita eeskuju.

Me peame küberhügieeni osas olema eeskujuks teistele ja ka järgmisele põlvkonnale. Käitumine sotsiaalmeedias, arvutis ja internetis nõuab teadmisi, kuidas võimalike ohtudega toime tulla. See on justkui liiklustiheda tänava ületamine.

Tarkvaras avastatakse pidevalt vigu, mis enamasti ära parandatakse. Kui aga tarkvara ei uuendata, siis vead jäävad alles ja kurikaelad saavad neid ära kasutada.

Ettevõttest Security Software Küberriskid on tänapäeva äri lahutamatu osa. Security Software OÜ poolt pakutavad teenused kaitsevad erinevate turvariskide eest alates ennetavatest tegevustest kuni tegevuskavadeni ja kriisiolukordades koordineerimiseni. Security Software OÜ on 2010. aastal Eesti kapitalil loodud ettevõte, mis pakub infoturbelahendusi nii avaliku kui ka erasektori asutustele. Meie klientideks on Eesti suurettevõtted ja riiklikud organisatsioonid, muuhulgas EAS, Coop Eesti, KredEx. Teeme maailma turvalisemaks.

8

9

Uus määrus pöörab tähelepanu isikuandmete kaitsele Margit Akuševitš CHK raamatupidaja

Selle aasta 25. mail hakkab kehtima Üldine Andmekaitse Määrus. See puudutab kõiki ettevõtteid, kes Euroopa Liidus tegutsevad, seega puudutab see ka kõiki Eesti ettevõtteid.

Avame veidi seda teemat.

Isikuandmete kaitse on olnud suurettevõtetes kõneks juba pikka aega. Nüüd tuleb aga ka kõigil teistel see valdkond oma ettevõttes üle vaadata. Uus määrus on kantud põhimõttest, et inimesel peab olema kontroll selle üle, kes ja kuidas tema isikuandmeid kasutab.

Mis on isikuandmed?

Isikuandmed on need andmed, mille abil saab isikut otseselt või kaudselt tuvastada. Otseste isikuandmete alla kuulub näiteks inimese nimi ja isikukood. Kaudsed on sellised isikuandmed, mille kaudu suudetakse kindlaks teha, kellest jutt käib. Näiteks: „Meie maja kõrval asuva poe heledapäisel müüjal on ravimatu haigus“. Selliste andmete puhul on ümberkaudsetel elanikel võimalik aru saada, kellest räägitakse.

Ettevõtte kontekstis tuleb mõista, et isikuandmete töötlemine algab juba töölepingu sõlmimisest ja eraisikule müügiarve koostamisest. Ükski ettevõte ei saa tegutseda ilma isikuandmeid kasutamata.

10

Isikuandmete töötlemisel on kolm alust – seaduslik, lepinguline ja inimese nõusolek Seaduslik alus: näiteks on töölepinguseaduses välja toodud, milliseid andmeid peab töötajalt tema tööle vormistamisel küsima.

Lepinguline alus: näiteks kui ettevõte soovib osta raamatupidamisteenust, on tal kohustus edastada selle teenuse saamiseks vajalikku infot.

Inimese vabatahtlik nõusolek: näiteks kui kauplus soovib inimesele reklaami saata, peab inimene sellega eelnevalt nõus olema.

Seega, kui pole tegu seadusest või lepingust tuleneva isikuandmete töötlemisega, peab kõigil juhtudel olema inimese enda nõusolek andmete töötlemiseks. Inimesel on alati õigus teada, kuidas tema andmeid hoitakse ja kuidas kasutatakse. Samuti on igal inimesel võimalik mitte lubada oma isikuandmete kasutamist.

Vastutav töötleja ja volitatud töötleja Ärimaailmas ja ettevõtluse kontekstis on isikuandmete vastutavaks töötlejaks ettevõte, kellega töötaja sõlmib töölepingu. See ettevõte peab tagama, et isikuandmed on määruse kohaselt hoitud ja suutma seda vajadusel tõendada. Volitatud töötleja on uue määruse järgi ettevõte, kes töötleb andmeid lepingu alusel. Näiteks kui OÜ Pihlakas ostab raamatupidamisteenust ja palgaarvestust CHK-lt, siis OÜ Pihlakas on isikuandmete vastutav töötleja ja CHK on volitatud töötleja.

Kuidas olla kindel, et oled isikuandmete osas määrusega vastavuses?

Igal ettevõttel tuleb hinnata oma andmekaitsepoliitikat.

Siin on mõned punktid, mis aitavad seda teha.

• Tuleb analüüsida olemasolevaid andmeid ja praegusi põhimõtteid. Millised on andmete kogumise ja töötlemise viisid ja eesmärgid?

• Tuleb välja töötada isikuandmete töötlemise juhendid ja strateegia.

• Tuleb uuendada lepinguid partneritega ja vajadusel määrata, kes isikuandmete töötlemise eest vastutab.

• On vaja mõelda läbi, kuidas andmed ühelt ettevõttelt teisele liiguvad ning luua selle jaoks sobivad tehnilised lahendused.

• Tuleb olla valmis isikuandmete kustutamiseks, kui inimene seda nõuab.

• Ettevõtte tehnilised lahendused peavad aitama andmekaitset tagada. IT-süsteemid peab viima kooskõlla määrusest tulenevate nõuetega.

Ettevõte peab isikuandmeid hoidma elektrooniliselt. Peab olema selge, milliseid isikuandmeid, mille alusel ja mis eesmärgil töödeldakse, kellele ja mille alusel neid edastada võib, ning mis on isikuandmete säilitamise tähtajad ja turvameetmed.

Isikuandmete kaitse valdkond on paljudele ettevõtetele veel võõras ning uue määruse rakendamisega kaasneb nii mõndagi ebaselget. See oli alles esimene ja pealispindne sissevaade suurde teemasse. Meie CHK-s õpime koos teiega.

Hea on teada, et IT-tehniliselt on andmed CHK-s kindlalt hoitud ja kaitstud.

Kui soovite teemasse süveneda, siis leiate rohkem infot Andmekaitse Inspektsiooni kodulehelt www.aki.ee.

11

Tegutsed Soomes? Pane tähele!

Kuidas Soomes ärikasumit maksustatakse?

Christer Haimi CHK juhataja Püsiva tegevuskohaga Eesti äriühingud maksavad sarnaselt Soome ettevõtetega Soomes teenitud kasumi pealt ettevõtte tulumaksu. Soomes on ettevõtte tulumaksumäär 20%. Ettevõtte tulumaksu tasutakse avansiliste maksetena.

Avansilise tulumaksu maksed Soome maksuamet määrab avansilised ettevõtte tulumaksu maksed eraldi otsusega terveks majandusaastaks.

Avansilise tulumaksu määramise aluseks võetakse eelmise majandusaasta maksustatav ärikasum. Avansilise makse summa tingib selle, kui mitu osamakset majandusaastal on. Osamakseid saab olla kas 2 või 12 ja need on kõik ühesuurused. Väikseim avansiline makse, mida määratakse, on 500 eurot aastas.

Avansilist tulumaksu jagatakse osamakseteks järgmiselt: Avansilise tulumaksu suurus (€)

Osamaksete arv

500 - 2 000

2

üle 2 000

12

Maksmise kuud majandusaasta kolmas ja üheksas kuu majandusaasta iga kuu

Avansilise tulumaksu tasumise tähtaeg on kuu 23. päev. Kui 23. päev ei ole pangapäev, siis on tasumise tähtajaks järgmine pangapäev. Kui avansilist tulumaksu ei maksta tähtajaks, tuleb tasuda ka viivist. 2018. aastal on viivise määr 7%.

Kuidas vältida tulumaksu jäägile intresside määramist?

Ettevõttele määratud avansilist tulumaksu on võimalik majandusaasta jooksul muuta, kui selle kohta eraldi taotlus teha. Kui ettevõte on tasunud avansilist tulumaksu liiga vähe, on tulumaksu jääk vaja hiljem ära maksta. Tulumaksu

12

jäägile arvestatakse juriidiliste isikute intressi. Intressimäär on 2018. aastal 2%. Intressi määramist on võimalik vältida tasudes majandusaasta lõppedes 4 kuu jooksul kogu tulumaksukohustuse maksuametile täiendava ettemaksena ära.

Intressimäära on võimalik vähendada, kui ettevõtte tulumaks tasutakse hiljemalt 1 kuu enne maksustamise lõpetamist. Selleks tuleb taotleda täiendavat ettemakset ning seda taotlust võib esitada mitu korda. Kõige hilisemaks maksetähtajaks saab valida taotlemise päevast kolmanda nädala lõpus oleva pangapäeva.

Kui ettevõttel tekib kahjum, siis saab järgmise 10 aasta jooksul maksustamisele kuuluvat kasumit kahjumi võrra vähendada. Maksuamet vähendab maksustamisele kuuluvat kasumit automaatselt.

Ringhäälingumaks ettevõtetele, kelle tulu ületab 50 000 eurot Lisaks ettevõtte tulumaksule maksustatakse Soomes teenitud ärikasumit ka ringhäälingumaksuga. Soome ringhäälingumaksu maksavad ettevõtted, kelle maksustatav tulu ületab 50 000 eurot. Maksu suurus on 140 eurot + 0,35% kasumi piirmäära (50 000) ületavalt summalt. Maksimaalselt saab ringhäälingumaksu suurus olla 3000 eurot.

Ettevõtte tulumaksu jääk tasutakse üldjuhul novembris Ettevõtte ärikasumi maksustamine lõpetatakse 10 kuud peale majandusaasta lõppemist. Juhul, kui ettevõtte majandusaasta langeb kokku kalendriaastaga, toimub see 31. oktoobril. Maksuamet saadab ettevõtetele maksuotsuse, kus on arvestus lõpliku ettevõtte tulumaksu määramise kohta.

Ettevõtte tulumaksu jäägi tasumise tähtaeg on sellele järgneva kuu 25. päev, üldjuhul 25. november. Enammakstud avansilise tulumaksu kannab maksuamet ettevõttele tagasi.

Ettevõtja, kes on loonud endale oma mikromaailma Marianne Liiv Kerge Sulg OÜ Roman Gorelov on ettevõtja. Tema ettevõtted tegutsevad mitmel alal – merekonteinerite ost, müük ja rent (OÜ Konteinerid), kahjuritõrje (OÜ Fumiteam) ning ventilatsioonipuhastus (Lifa OÜ). Roman on loonud kolm edukat ja toimivat äri täiesti erinevates valdkondades. Milline on tema elufilosoofia? On ta leidnud universaalse võtme, et ettevõtluses edukas olla?

Miks ta pole ühe valdkonnaga piirdunud? Sellest kõigest ta järgnevalt räägibki.

Kuidas sinust ettevõtja sai?

Ma olen kogu aeg ambitsioonikas olnud. Mulle meeldivad silmapaistvad inimesed alates kunstnikest ja muusikutest ning lõpetades ärimeestega. Mäletan, et vaatasin kunagi tõsielusaateid edukatest ja inimestest ja mõtlesin, kuidas nad seda teevad? Kas mina ei või? Mõistsin, et rokkstaari minust ei saa, selleks ei ole mul piisavalt andeid. Püüdsin selgusele jõuda, mis need asjad on, millega ma hakkama saan. Ja siis püüdsin neis olla nii hea kui ma vähegi suudan.

Alustasin prussakatega. Käisin paneelmajade korterites prussakaid ja keldrites kirpe tõrjumas. See ei toonud piisavalt sisse. Siis hakkasin ülikooli kõrvalt lisaks ka raamatuid müüma. Nägin, et mul õnnestub nii kahjurite tõrjumine kui müügitöö. Leidsin, et on aeg lõpetada tööandjatest sõltumine ning hakata ise kahjuritõrje teenust laiemalt müüma.

Konteinerid, kahjuritõrje ja ventilatsioonipuhastus – miks kolm nii erinevat valdkonda?

Mõnikord inimesed imestavad, et kuidas on omavahel seotud kahjuritõrje ja konteinerimüük. Ei olegi seotud. See on just selline haare, mida suudan ära hallata. Kuigi need valdkonnad on kõik suhteliselt tulutoovad, tuleb Eestis piir kiiresti ette. Turg on lihtsalt nii väike. Näen, et Eestis on palju tublisid ettevõtjaid, kes elavad selle tõttu peost suhu. Meie tegutseme vähesel määral ka lähiriikides, peamiselt Lätis ja Soomes. Kokkuvõttes olid minu majanduslikud ambitsioonid suuremad, kui ühes valdkonnas tegutsemine pakkus.

Millised põhimõtted sind ettevõtjana kannavad?

Ettevõtja loomus saab alguse kasvatusest ja kultuurilisetest eripäradest. Kuidas sa oled harjunud asju ajama? Kuidas sa näiteks oma koolikotti pakkisid? Kas vildikad olid mööda kotti laiali? Või panid need ilusti ühte ritta?

On inimesi, kes suudavad plaani võetud asju punktist A punktini B ellu viia. Nad viivad alustatu lõpuni. Neil asjad õnnestuvad. Teisalt on inimesi, kelle jaks ja soov saab enne punkti B jõudmist lihtsalt otsa. Isegi, kui ülesanne ei ole keeruline. Tähtis on iseendaga ausaks jääda. Elus on palju sellist, mis samale teemale viitavad, näiteks õpingud või suhted…

Kui tunned, et sul ei ole püsivust, et alustatud asju lõpuni viia, siis on minu soovitus ettevõtlusest hoiduda.

“Tuleb teha selliseid valikud, et su ego oleks rahul, kuid samas oleks sul piisavalt võimalust ka lihtsalt oma elu elada.”

Kuidas sa kolme ettevõtet korraga opereerid?

Konteinerite ja kahjuritõre ettevõtetes olen ise 24/7 juhtpositsioonil. Ventilatsioonipuhastuses on tegevjuhiks kaasosanik. See on täielik müüt, et hakkan ettevõtjaks ja peagi tõmban Maldiividel sigarit ja joon Pina Coladat. Kui sa ei ole ise 100% asjade juures, siis laguneb kõik koost ära. Elada mugavalt ja stressivabalt ning olla ettevõtja – sellist varianti ei ole olemas. Samal ajal on pinge ja stress ettevõtluses siiski hüvedega tasakaalus.

13

Millised on sinu jaoks ettevõtja elu hüved?

Ma ei ole elu suhtes nii lugupidamatu, et saaksin öelda, et „ma sõltu kelleski teisest peale iseenda“. Meie elu sõltub alati millestki või kellestki. Kuid ma olen enda jaoks vähendanud seda, et peaksin kellelegi oma elu ja valikute kohta aru andma. See on minu jaoks kõige tähtsam koht.

“Kokkuvõttes – tuleb ise olla väärikas inimene.”

Ettevõtlusega tegelemises on minu jaoks tasakaal olemas.

Mõnikord on sul 100 probleemi korraga. On väga pingelisi hetki, kus asjad lagunevad koost. Teisalt on hommikuid, kus ma saan rahulikult aega võtta, et perega einestada ja lastega suhelda. Ma ei pea kella pealt varakult minema tormama.

Reisin koos abikaasaga tihti, avastame eksootilisi maitseid.

Mulle meeldib süüa teha, aeg-ajalt püüan Eestis mõnd reisil kogetud maitseelamust taasluua. Just sel nädalal ostsin endale trummikomplekti. Olen sellest unistanud ajast, kui olin 13-aastane. Nüüd mängin trumme koos oma 3-aastase pojaga.

Ma ei kasutaks väljendit „oma elu peremees“. Elu suhtes ei saa nii naiivne olla. Kõik võib lõppeda hetkega, näiteks toimub riigipööre või juhtub tervisega midagi… Aga täna olen ma loonud endale sellise „mikromaailma“, kus kõik toimib.

Kuidas sa oma meeskonda motiveerid? Äri peab olema tulus ja palk konkurentsivõimeline. See on üks asi. Teisalt pead sa juhina olema eeskujuks. Sa pead töötajate muresid mõistma, kuid mitte neile naha alla pugema.

Ka endale ei ole vaja lasta naha alla pugeda. Kokkuvõttes – tuleb ise olla väärikas inimene. Kui sa ise endast lugu ei pea, on palju eeldada, et keegi teine peaks su arvamusest hoolima.

14

Millised on su ettevõtete tulevikuplaanid?

Mul ei ole suuri kasvuplaane. Ühel hetkel mul küll oli tuul peas. Laienesin Ukrainasse ja registreerisin Kiievis ettevõtte.

Kultuuriliste erinevuste tõttu jäi see äri katki. Ma sain kokkuvõttes üsna väikeste kadudega aru, et ei ole mõtet minna ameerika unelmat püüdma. Su elu saab enne otsa. Peab oma piiri tajuma. Ma pigem loobun hiiglaslikust ambitsioonist, kuid tean, millega ma hakkama saan. On tähtis valikukoht – katsumused versus sinu elu. Tuleb teha selliseid valikud, et su ego oleks rahul, kuid samas oleks sul piisavalt võimalust ka lihtsalt oma elu elada.

Kuidas sa oma äripartnereid valid?

Ma kuulan oma sisetunnet. See tuleb kogemusest. Kui ma inimesega suhtlen ja talle otsa vaatan, siis ma näen tema hinge. Ma näen ära, kas tegemist on väeti inimesega, kelmiga või inimesega, kellel puudub väärikus. Minu mentor ütles kord, et kui ta valib enda kõrvale inimesi, olgu need sõbrad või äripartnerid, siis reeglina paneb ta 3-st 2 täppi ja 1 läheb aia taha. See on hea tulemus.

Kõigi mu ettevõtete raamatupidamise eest hoolitseb CHK. Lisaks Christeri professionaalsusele ja pädevusele oma erialal on temaga ka isiklikul tasandil meeldiv suhelda. Öeldakse küll, et äris ei tohi asju isiklikult võtta. Kuid minu jaoks on see üks ettevõtja elu eelistest – ma võin mõnikord olla isiklik, kui ma soovin. Meil on Christeriga hea klapp.

Temas on olemas just seesama väärikus, millest eespool juttu oli.

15

16

TARTU BÜROO Soola 8 Tartu 51004 +372 51 966 943 tartu@chk.ee

TARTU 2 BÜROO Turu 34 Tartu 51004 +372 56 252 110 tartu2@chk.ee

TALLINNA BÜROO Lõõtsa 6 Tallinn 11415 +372 55 515 141 tallinn@chk.ee

VANTAA BÜROO Tikkurilantie 55 Vantaa 01300 +358 400 236 063 vantaa@chk.ee