5 minute read
Mees, kes ei tunne riigipiire
Jan Kalmar taanlasest ettevõtja
Intervjuu viis läbi ja pani kirja väikeettevõtja, kirjanik ja seljakotirändur Lauri Räpp. Jan Kalmar on rahvusvaheline mees. Põhimõttekindel ja otsekohene taanlane, kes elab Pärnus, aga kelle ettevõtmised ei tunne riigipiire. Need ulatuvad Baltikumist Bhutani ja Austraalias asuvast Simpsoni kõrbest Lõuna-Ameerikani. Käesoleva intervjuu andis Jan Maldiividelt, kus ta oli minipuhkust veetmas. Vähemalt nii ta väitis, kuid kindel selles olla ei saa. Ta on mees, kes on kogu aeg tegus ja kelle silmad märkavad alati kuskil mõnd ärivõimalust. Kui suur osa inimestest lihtsalt vaatab, siis tema näeb.
Advertisement
Mis on see miski, miks üks Taani ettevõtja otsustab tuua oma ettevõtmised Eestisse? Pole meil siin taanlastele omast hygget - seda õnnelikuks olemise oskust ja naeratav inimene on pigem haruldane vaatepilt? Muidugi olin Eestis mitmeid kordi ka varem käinud, aga Pärnusse sattusin erinevate asjade kokkusattumisel hiljem. Tuleb tunnistada, et see linn meeldis mulle esimesest hetkest peale. Atmosfäär, inimesed, keskkond - kõik oli sel hetkel minu jaoks täiuslik. Ent pragmaatilise inimesena sellest ei piisanud. Otsustavaks said teised asjaolud. Loetlen neid ilma pingerida seadmata, täiesti suvalises järjekorras. Tööjõumaksud ja kogu maksusüsteem tervikuna. See, et Eesti on endine Nõukogude Liidu ala, aga ometi on siin välja kujunenud pikaajalised traditsioonid, millest kinni peetakse. Kuna minu äri üks osa on Porschede restaureerimine, siis on oluline nõuka-ajast päritud vaat et lausa kohustuslik putitamise oskus. Tõesõna, mis puudutab autode renoveerimist, taastamist või ülesehitamist ja tuunimist, siis eestlastel on selle peale oskusi ja annet. Samuti meeldib mulle eestlaste uhkus, mis sarnaneb veidi soomlaste omale. Ühelt poolt paneb see uhkus eestlasi mõnele asjale käsi risti vastu ajama, ent samas on just uhkus see, mis viib probleemide lahendamiseni. Lühidalt kokku võttes peitub minu Eestis tegutsemise põhjus siinses maksusüsteemis, ettevõtluskeskkonnas, siinsetes inimestes ja atmosfääris.
Kui kaugele siis see Sinu Eestiga seotud ajalugu ulatub? Alustasin Baltimaades, kaasa arvatud Eestis, äri ajamisega juba 2004. aastal. Kuskil viis aastat tagasi sattusin ühe rallispordiga seotud ürituse raames Pärnusse ja Audrusse. Nagu öeldakse, on edasine juba ajalugu. Paar aastat tagasi asutasin
Jõudsimegi ringiga tagasi Sinu ettevõtmiste juurde. Räägi palun oma ärist või äridest. Olen kuulnud, et Sinu tegevusala on üsna unikaalne? Mis see on, mida sa teed? Terve minu elu on seotud autodega. Loomulikku rada mööda sai Renaultist Volkswagen, Volkswagenist Audi ja Audist Porsche, kuhu ma olengi tänaseks pidama jäänud. Mind võlub kvaliteet ja stiil ning Porschedes leidub küllaga mõlemat.
Ühe poole minu äritegevusest moodustab Porschede taastamine ja tuunimine, mida ma teen Audrus. Võib öelda, et ehitan Porsche raami peale üles täiesti uue ja ainulaadse auto. Ma toon ühe näite. Kuulsa Taani rallisõitja ja -ikooni Tom Kristensseni soovil ehitasime ühe 1990. aasta Porsche 964 raami peale sisuliselt käsitööna täiesti uue ja unikaalse auto, mille välimus on aastast 1967, aga “kapoti all” tuksub kõige kaasaegsem tehnoloogia kuni kliimakontrollini välja. Absoluutselt iga viimane kui detail sai meie poolt maksimaalse tähelepanu, mistõttu võttis auto valmimine aega lausa kolm aastat. Nagu Tom Kristenssen tabavalt ütles, on see autode haute couture, mida me teeme. Ja tõesti, meid on võimatu turul jäljendada. Me oleme täiesti unikaalsed ja meie töökojast ei välju mitte kunagi ainsatki sarnast autot. Tom Kristenssen on muide tänaseni enim 24-tunnise Le Mansi rallisid võitnud inimene.
Selle näite varal on hea veelkord selgitada, miks ma teen seda justnimelt Eestis. Arvestades ühe nn. käsitööauto valmimise aega ja Taani töötunni maksumust, mis on kuskil 80 eurot tund, tuleks sellise auto hind üüratult kõrge. Vihjena võin öelda, et sellise auto valmimiseks kulub umbes 5000 töötundi. Sa ilmselt aimad kui keeruline on sellise hinnaga autot müüa. Eestis on töötunni hind oluliselt odavam, aga mitte ainult. Siin on olemas struktuurid, suhtumine ja oskused, millele ka eespool viitasin. Olgu öeldud, et püüdsin sama äriga alustada ka Lätis ja Leedus, kuid seal ma põrusin.
See teine pool sinu ärist on samuti seotud Porschedega? Sul on õigus. See on seotud Porschede ja reisimisega. Beyond Adventure on oma sisult põhimõtteliselt unikaalne ja eksklusiivne reisibüroo. Me pakume kogemusi ja elamusi, millesarnast ei leia kusagil. Me võtame needsama meie käe all valminud Porsched ja viime inimesed kohtadesse, kuhu pole
võimalik minna. Ütleme nii, et kui mõni rikas singapurlane või šveitslane ütleb, et ta tahab kogeda midagi sellist, mida pole võimalik saada, siis me pakumegi võimatut. Seetõttu peavad meie luksuslikud ekstreemreisid ja teenus olema kümnepunktiskaalal alati vähemalt 11 punkti.
Ma ei häbene tunnistada, et see on hullumeelselt luksuslikes tingimustes äärmuslik seiklus. Näiteks maksab üks istekoht 38-päevasel Lõuna-Ameerika reisil 140 000 eurot! Me sõidame tõesti läbi kõige ekstreemsemate paikade - kõrbed, metsad, mäed, jää- või soolaväljad jms, kuhu tavalised teed ei vii. Samas on meil kogu retk maksimaalselt turvatud. Alates satelliittelefonidest ja turvameestest kuni päästehelikopteriteni.
Lisaks on meie filosoofia selline, et kui pakume seda, mida klient ootab, siis ta teist korda enam tagasi ei tule.
Millised on need kõige kõigemad ja ekstreemsemad sihtkohad? Esimesena meenub Simpsoni kõrbe läbimine Austraalias.
See oli tõeline ellujäämiskursus. Aga kõik meie sihtkohad on ekstreemsed. Ka need, mis kõlavad tavaliselt, sest me viime inimesed seal kohtadesse, kuhu keegi teine ei vii ja pakume elamusi, mida mitte keegi teine ei paku. Ma loetlen mõned sihtkohad, kuhu oleme oma kliendid viinud. Bhutan, Antarktika, Rwanda, Uganda, Hiina, Laos, Patagoonia, Gruusia ja nii edasi.
Kõlab kui parim töö maailmas - saab reisida, näha maailma nii, nagu suur osa inimestest seda ei näe ja selle kõige eest saab veel tasu. Aga kas sellel äril on ka mõni negatiivne pool? On tõesti. See on väga stressirohke, sest eksimiseks pole ruumi ühtainsatki millimeetrit. Kõik peab olema absoluutselt täiuslik. Lõpetuseks küsin hoopis, et kuidas Sa leidsid Christeri ja CHK ning kuidas sa iseloomustaksid teie vahelist koostööd? See oli tegelikult juhus. Küsisin ühelt oma Pärnu kontaktilt, kas ta saaks minu raamatupidamise enda peale võtta. Paraku ei olnud tal selleks võimalust ja ta soovitas CHK-d. Christeriga klappis meil jutt kohe algusest peale. Ta on pragmaatik nagu minagi ja mulle meeldib, kuidas ta töötab. Ei ole vahet, kas on kell 12 öösel, 6 hommikul või nädalavahetus - ma saan vajadusel alati temalt vastuse. Loomulikult on meil olnud ka vaidlusi, aga vaidlustes selgubki tõde.
Jan Kalmari tegemistest saab rohkem lugeda veebiaadressidelt > jankalmar.com > kalmarautomotive.com