2. juuni 2022

1. Keskkonnaministeeriumis koostamisel oleva keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) tutvustamine (Keskkonnaministeeriumi esindajad Oliver Eglit ja maatoimingute töörühma juht Vello Kama)

Keskkonnaministeeriumi esindajad Oliver Eglit ja maatoimingute töörühma juht Vello Kama tutvustasid koostatavat keskkonnavaldkonna arengukava „Kevad”, mis hõlmab kogu keskkonda, eelkõige looduskeskkonda. Kuigi ehitatud keskkond ei ole fookuses, ei tähenda see, et seda pole arengukavas kajastatud.

Arengukava üldvisioon ja eesmärgid on paigas, sisuline tegevus koostamisega algab 2023. aasta kevadel.

Arengukava on jaotatud tegevussuundadeks ning läbivad teemad on elurikkus, kliima ja ringmajandus. Põhivaldkonnad on jäätmed, maavarad, muld, looduskaitse, metsandus, merekeskkond, kiirgus, veekaitse ja välisõhk. Toetavad valdkonnad on ilmateenused, maatoimingud, ruumiandmed, keskkonnateadlikkus ja -haridus ning keskkonnakorraldus.

Arengukava üldeesmärk: Eesti on elurikas, ringmajandav ja kliimaneutraalsuse poole liikuv riik, kus käsitletakse mitmekesist ja puhast looduskeskkonda väärtusena. Inimeste heaolu ja kvaliteetset elukeskkonda kujundav ning tulevaste põlvede vajadustega arvestav loodus on konkurentsieelis. Teame, kus on keskkonna taluvuspiirid, ning majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist heaolu luuakse neid järgides. Kõik inimesed mõistavad oma rolli keskkonna mõjutegurina ja seatud eesmärgid saavutatakse igaühe kaasabil. Keskkonna- ja kliimaeesmärgid on lõimitud kõigisse poliitikavaldkondadesse ja otsustesse. Keskkonnaministeeriumi esindajad tegid EALile ettepaneku võtta arengukava koostamise juhtrühmaga ühendust selgitamaks, et arengukavas peaks olema kajastatud ka ehitatud keskkond.

2. Ülevaade Rahandusministeeriumi ettevalmistustest üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+” koostamiseks ja planeerimisseaduse muutmise käigu tutvustamine (Rahandusministeeriumi esindajad Katri-Liis Ennok ja Andres Levald)

2022. aasta sügisel alustab Rahandusministeeriumis (RM) tööd ruumilise planeerimise osakond, mis koosneb erinevate pädevustega (nt digitaalne planeerimine; strateegia / metoodikad / rahvusvaheline töö; rakenduslik planeerimine; järelevalve) tiimidest. Riigireformi eest vastutav RMi osakond tegi praegu valitsuse koalitsioonileppes ja tegevusprogrammis oleva maa- ja ruumiameti (MARU) loomise kohta põhjaliku analüüsi. Eelmise valitsusprogrammi otsuse alusel pidi tehtama detsembris ministrite otsus ameti loomise kohta. Riigi juhtimisahelates ei leitud uue ameti moodustamise küsimuses aga üksmeelt ja eriarvamusi ministrite vahel ei õnnestunud lahendada. Arvatavalt enne järgmisi valimisi seda teemat uuesti ei avata. Samas ootab analüüs sobivat hetke. Rohepöörde teemat tuleb MARU analüüsis täiendada.

RMi tähtsaimaid käimasolevaid tegevusi:

̂ uued juhendid, näiteks detailplaneeringute koostamise lisajuhend, sügisel tulevad ka koolitused. Jätkub üldplaneeringute koostamise jälgimine ja suunamine;

̂ lehele www.planeerimine.ee jätkuvalt olulisima info lisamine, sh digiümarlaudade ja koolituste kohta. Valminud on kohalike omavalitsuste kaasamise juhend;

̂ juhendid asuvad aadressil https://planeerimine.ee/juhendid-ja-uuringud/;

̂ kahanemisega kohandumise teema pildis hoidmine, koostöö Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM), Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) ja kohalike omavalitsustega. OECD uuring „Nutikas kahanemisega kohanemine Eestis”, uuendatud väikeasulate uuring jm;

̂ 2020. aasta ruumiloome koolitusprogrammi jätkukursus sügisest 2022 koostöös Eesti Arhitektuurikeskusega. Materjalid on järelevaadatavad aadressil https://planeerimine.ee/koolitus/ ruumiloome-koolitus/

Kahanemisega kohandumise teema aktuaalsena hoidmiseks tehti A. Levaldi sõnul enne haldusreformi väikeasulates esmane uuring, mille tulemusi võrreldi 2021. aastal uue uuringu tulemustega. Uuring keskendus laste arvu muutustele väikeasulates. Uuendatud uuringu ja veebirakenduse tutvustus toimus 14. juunil ja selle salvestus on aadressil https://planeerimine.ee/ eesti-vaikeasulate-uuring-on-uuendatud/

Tühjaks jäänud eluasemete kaardistamiseks on korraldatud kaks uuringut: TTÜ eestvedamisel tehtud metoodikatele ja Ida-Virumaale keskenduv uuring ning MKMi tellimusel ja K. Grišakovi eestvedamisel üle-eestiline eluhoonete kaardistamise uuring (tutvustati koos OECD uuringuga „Nutikas kahanemisega kohanemine Eestis” veebruaris, vt https://planeerimine.ee/juhendid-ja-uuringud/nutikaskahanemisega-kohanemine-eestis/). Kaardistati kõik tühjaks jäänud eluhooned. Uuringu tulemused on kättesaadavad ka omavalitsuste kaupa.

Uue üleriigilise planeeringu „Eesti 2040+” koostamisega ollakse algusjärgus: lähiajal hakatakse tegema selleks alusuuringut. Planeeringu algatab valitsus. 2023. aasta alguses valmivad trendianalüüsid, misjärel hakatakse koostama lähteseisukohtade alusdokumenti. Ehitatud keskkonna tegevuskava alusuuringu koostamisel tehakse koostööd MKMi ja Hollandi rahvusvahelise ettevõtte Trinomics veetava uurimisrühmaga.

„Eesti 2050” peaks valmima 2026. aastal. M. Kaasik tegi ettepaneku siduda see planeering rohepöörde temaatikaga. 2022. aasta sügisel korraldatakse üleriigilist planeeringut käsitlev seminar ja piirkondlikud arutelud. Uue üleriigilise planeeringu kohta on eestseisuse ideed ja ettepanekud teretulnud.

3. EALile 1. juuniks 2022 esitatud loomestipendiumite taotluste kohta tehtud otsuste kinnitamine Eestseisus kinnitas EALi loomestipendiumite eraldamise otsuse (vt tabel).

4. Ülevaade ettevalmistamisel olevatest arhitektuurivõistlustest (I. Mald)

I. Mald kandis ette EALi arhitektuurivõistluste töögrupi juhi P.-S. Viiburgi koostatud kokkuvõtte ettevalmistamisel olevatest arhitektuurivõistlustest.

Äsja lõppes Saku keskpromenaadi võistlus, kuhu esitati 13 tööd. Võitja on valitud ja avalikustatakse ilmselt jaanipäeva paiku.

Käib Türi keskuse „Hea avaliku ruum” programmi kuuluv arhitektuurivõistlus ning Kuivastu sadamaala ja Klindi pargi võistlus.

Äsja sai kooskõlastuse Tallinna Tehnikaülikooli kampuse ja Tehnopoli vahelise promenaadi võistlus.

Läbivaatamisel ja žürii kokkupanemise faasis on Raadi hariduslinnaku, F. R. Kreutzwaldi 31 // Tartu mnt 45 (Tallinn) hotell-ärihoone, Valga Vabaduse tänava ja Purje 11 sadamahoone võistlus (viimane on kaheetapiline portfooliotega võistlus).

Ettevalmistamisel on Tartu südalinna kultuurikeskuse võistlus ja Narva peatänava visioonivõistlus

Tagasi on lükatud Tõstamaa „Hea valiku ruumi” programmi kuuluv võistlus (põhjus: eeldatav projekteerimismaksumus).

Tallinna korraldatavate musterlasteaia ja lauluväljaku võistluste tingimused on töögrupp sisuliselt heaks kiitnud, kuid võistluste väljakuulutamine seisab arhitektidele ebasoodsate lepingutingimuste taga.

Võistlusi on ees palju ja sügis tuleb tähtaegade mõttes väga tihe.

Põhja-Eesti pärandihoidla kohta esitas töögrupp oma seisukoha. 15. juunil koguneb žürii uuesti, olles välja vahetanud ühe žüriiliikme asendusliikme vastu.

20. juunil toimub kokkusaamine Eesti Maastikuarhitektide Liiduga, et arutada võistluste omavahel kooskõlastamist, žüriiliikmete määramist, osalemisõigust jm.

Lisaks on EALis ettevalmistamisel lepinguga neli uut „Hea avaliku ruumi” programmi võistlust (Narva, Jõhvi, KilingiNõmme, üks linn on lahtine) ja kaks uue hoone võistlust (Haapsalu Linnavalitsuse uus hoone, Rakke lasteaed).

5. Ülevaade EVS 843:2016 „Linnatänavad” Eesti standardi uustöötluse väljatöötamise töögrupi senisest tööst (T. Paaver)

Praegu kehtiv linnatänavate standard on mõjutanud meie elukeskkonda piisavalt kaua. Auto- ja sõiduteedekeskne standard on ajale jalgu jäänud, mistõttu otsustati töötada välja selle uusversioon.

EVS 843:2016 „Linnatänavad” Eesti standardi uustöötluse väljatöötamise protsessi juhib Eesti Linnade ja Valdade Liit. Loodi töögrupp, kuhu kuuluvad EALi esindajatena T. Paaver ja K. Talpsep. On valminud standardi uusversiooni lähteülesanne, kuhu on sisse kirjutatud ruumilised põhimõtted.

Lähteülesande alusel korraldatakse standardi koostaja leidmiseks avalik hange. T. Paaver tegi standardi uustöötluse väljatöötamise töögrupis ettepaneku kasutada termini „linnatänavad” asemel terminit „tänavaruum”.

T. Savi sõnul ei tohiks maanteeruumi normi mõju linnatänavatele kanduda, seda tuleks vältida.

6. Kevin Väljase EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse läbivaatamine

EALi eestseisus, vaadanud läbi Kevin Väljase EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse, otsustas ta ühehäälselt EALi noortekogu liikmeks vastu võtta.

7. Arhitektuurinõukogu moodustamisest (A. Mänd)

A. Männi sõnul leidis Viimsi Vallavalitsusega kohtumisel toetust EALi ettepanek luua arhitektuurinõukogu. See hakkaks koos käima kolmes omavalitsuses: Paides, Rael ja Viimsis. Igasse arhitektuurinõukogusse määratakse seitse liiget: üks EALi esindaja, üks Eesti Maastikuarhitektide Liidu esindaja, üks Eesti Kunstiakadeemia esindaja, üks Tallinna Tehnikaülikooli esindaja ning kolm konkreetse valla esindajat. Nõukogu liikme ametiaeg on kaks aastat ja kokku on lubatud nõukogus olla kaks ametiaega (v.a valla esindajad). Arhitektuurinõukogude töö käimalükkamiseks taotleb EAL toetust Kultuuriministeeriumilt.

8. Ülevaade Helsingborgis toimunud konverentsist

„Urban Future Global Conference 2022” ja Helsingborgivisiidi ajal toimunud EALi juhatuse kohtumisest Tallinna Linnavalitsuse esindajatega

EAList osalesid konverentsil kõik juhatuse liikmed, lisaks liikmed K. Süda ja D. Taalfelt, Tallinna linna poolt aga abilinnapead V. Svet ja M. Lippus. Tallinna Strateegiakeskuse esindajana osales strateegiadirektor R. Roop. Konverents oli huvitav ja ettekanded sisukad. Järgmise aasta konverents peetakse Stuttgardis.

9. Presidendi noore kultuuritegelase preemiale kandidaadi esitamine

A. Mänd teavitas, et EAL esitas Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu välja kuulutatud presidendi noore kultuuritegelase preemiale EALi poolt kandideerima sotsiaalmeedias figureeriva anonüümse isiku kasutajanimega mitte_tallinn.

10. august 2022

1. Ülevaade projekteerimise ajakulu töögrupi senisest tööst (Mari Rass)

Projekteerimise ajakulu töögrupp kogub EALi ja Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liiduga (EKEL) koostöös projekteerimise ajakulu statistikat. Selle põhjal soovitakse tööde mahtu ühtlustada, mis võimaldab tööle kuluva aja ja tööjõu läbimõeldumat planeerimist ning selle tulemusel kvaliteetsema teenuse teket.

Soovitud tulemuse saavutamiseks koostavad EALi ja EKELi töögrupid tabelid, mis sisaldavad töötundide ligikaudset arvu ehitiste funktsioonide ja suuruste kaupa. Tabelite koostamise aluseks on erineva kasutusotstarbe, suuruse ja keerukusega objektide projekteerimisele kulunud aja kohta kogutud statistika. Statistika hõlmab hoone ehitusprojekti kõiki projekteerimise etappe ja projekti peamiseid osasid.

Tabelite esmasele versioonile koguti tagasisidet erialaliitudelt ja projekteerijatelt. 2023. aasta alguses laiendatakse projekti osasid ning lisatakse maastikuarhitektuuri, sisearhitektuuri, BIM-koordinaatori, projektijuhtimise, tuleohutuse ja energiatõhususe statistikat. Plaan on luua tabelite alusel lihtne ja arusaadav kalkulaator, mis paikneks omaette leheküljel, oleks leitav lingina erialaliitude lehekülgedelt ning moodustaks koos E-ehituse ja targa tellija kontseptsiooniga ühtse terviku.

A. Mänd teavitas, et EALi esindajad kohtusid „Ehitusprojekti” standardi muutmise ja täiendamisega seoses EKELi esindajatega. I. Tärno tutvustas EKELi tehtud tööd selles vallas. EKELi (eesotsas I. Tärnoga) soov on „Ehitusprojektis” kirjeldatud ehitusprojekti staadiumitest loobuda, selle asemel tuleks iga projekti juures täpsustada, millised on selle konkreetse projekti olulised projekteerimisstaadiumid. Kuna tellijal ei ole üldjuhul projekteerimisvallas väga head eriharidust ning projekteerimise sisu ja tähendust ei mõisteta piisavalt, põhjustaks etteantud staadiumite puudumine tellijates arusaamatust ning ka segadust projekteerijatevahelistes kokkulepetes.

M. Rassi sõnul peab EALi projekteerimise hinnastamise töögrupp eskiisi koostamist projekteerimise puhul väga oluliseks ja eskiisiosa jääb hinnastamisel kindlasti jõuliselt sisse. J. Kuusemets kinnitas, et eskiisprojekti koostamine muutub projekteerimise järjest olulisemaks faasiks ja seda rõhutati ka kohtumisel EKELi esindajatega. Pigem on eskiisi koostamine muutunud võrreldavaks eelprojekti koostamisega.

Otsustati kutsuda EKELi esindaja I. Tärno lähiajal EALi eestseisuse koosolekule.

2. EALi ettepanekud ehitusseadustiku muutmise eelnõu kohta (Jaan Kuusemets)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) ootab 22. augustil teiste seas EALilt tagasisidet ja ettepanekuid ehitusseadustiku muutmise eelnõu kohta. EALi seaduste töögrupi juhi J. Kuusemetsa sõnul on ehitusseadustik arhitektide jaoks ehitatud keskkonna kujundamisel kõige olulisem järgimist nõudev dokument ja see on võimalus seaduse muutmisel kaasa rääkida.

Eestseisus täiendas ning korrigeeris T. Paaveri, M. Pilteri ja J. Kuusemetsa märkuseid ja kommentaare eelnõu ja selle lisa 1 kohta.

15. september 2022

1. Ülevaade avaliku sektori esindajate külaskäigust Helsingisse, kus tutvuti alliansshangete kogemustega (Andro Mänd, Jaan Kuusemets)

25. augustil Helsingis toimunud alliansshangete lobiüritusel rääkisid soomlased oma kogemustest nende hangetega. Alliansshangete puhul alustavad tellija, arhitekt ja ehitaja protsessi koos. Soomes alustati alliansshangete korraldamist 2009. aastal.

Ürituse raames kohtuti ka alliansshanke formaadi praktiseerijatega (nt Senaatti ja Helsingi Ülikool). Eestist olid esindatud paljud tippametnikud (nt endine MKMi ehituse asekantsler J. Rass ja uus asekantsler I. Jaanisoo, samuti Rail Balticu, Riigi Kinnisvara ASi, Tallinna Linnavaraameti, Transpordi ameti, Rahandusministeeriumi ja Eesti Raudtee esindaja). EAList osalesid A. Mänd ja seaduste töögrupi juht J. Kuusemets. Kui arvata välja EALi esindajad, pooldasid kõik üritusel osalenud Eesti esindajad alliansshankeid (EALi esindajad nägid selles ka ohumärke).

Teoreetiliselt peaks alliansshanke puhul olema kõigi kolme osapoole (tellija, arhitekt, ehitaja) sõnal võrdne kaal. Ka soomlased väitsid, et kõik otsused langetatakse konsensuslikult. Tegelikkuses see ilmselt päris nii ei ole ja seda kinnitasid ürituse edenedes ka soomlased, kelle sõnul pidavat alliansshange sobima keerukate taristuprojektide ja nende ehitamise jaoks.

Eestis oleks alliansshanke suurim probleem nõrk avalik sektor, kes ei suuda ka praegu seista avaliku huvi ja kvaliteetse elukeskkonna eest (seda teevad pigem arhitektid). Avaliku struktuuri muutmiseks ja omavalitsustele toe pakkumiseks tuleks luua uus amet (riigiarhitekti kompetentsikeskus). Kui suured ehitusettevõtted on meeskonnas kohe projekti alguses, siis on väga suur oht, et nende huvid muutuvad avaliku huvi üle domineerivaks.

Alliansshangetel on ka häid külgi: ehitaja arvepidamine on kõigile nähtav ja kõikidele on tagatud kasum 6%. Lisaks on võimalik teatud kriteeriumeid täites (eelarves ja tähtajas püsimine, tööohutusnõuete täitmine, garantiiaja jooksul ei ilmne probleeme, kasutaja positiivne tagasiside, kvaliteetselt ehitamine jne) saada veel 6% boonust.

Kuna avaliku sektori suure surve tõttu hakatakse alliansshankeid niikuinii korraldama ka Eestis, tuleks A. Männi seisukohast läbi suruda vähemasti see, et enne sellist hanget peab olema korraldatud avatud arhitektuurivõistlus. See on ka Soome Arhitektide Liidu (SAFA) seisukoht.

Kohtumisel lubati, et varsti korraldatakse uus reis Helsingisse, et külastada alliansshangete teel saadud objekte. J. Kuusemets tegi kohtumisel ettepaneku, et Tallinna Tehnikaülikool (nt E. Urbel) võiks analüüsida alliansshangete abil tehtud Soome objekte.

Eestseisus oli päri seisukohaga, et enne alliansshanke korraldamist peab olema korraldatud avatud arhitektuurivõistlus, ja et alliansshangete sisseviimise korral tuleks tugevdada omavalitsusi. Tõhusaim vahend selle saavutamiseks ja omavalitsustele toe pakkumiseks on riigiarhitekti kompetentsikeskuse loomine, mille eest peab EAL jätkuvalt seisma.

2. Haapsalu Linnavalitsuse hoone võistlustingimuste tutvustamine (Jaan Tiidemann)

Haapsalu Linnavalitsuse hoone võistlustingimuste koostamine on olnud pikk ja põhjalik protsess. On valminud kaks võistlustingimuste versiooni, mõlemad seotud krundipiiriga. Esimese versiooni järgi tuleb hoone projekteerida ja ehitada krundi piires. Teise versiooni järgi tuleb kavandatav hoone ehitada kõrval asuva politseimajaga kokku nii, et säiliks vana ajalooline hoonestusfront, ja ilmselt valitakse see versioon.

19. septembril peaks selguma, kas Haapsalu Linnavalitsus on nõus muutma hoone krundipiire nii, et 3 m laiune riba (Lossiplats 4, politseimaja) liidetakse Lossiplats 2 (plaanitav linnavalitsuse hoone) krundiga, et saaks taastada ajaloolise hoonefrondi. K. Komissarovi sõnul on RKASi ametlik seisukoht, et hoonete fassaadid tuleb kokku ehitada, samas kui linnavalitsuse kavandatava hoone ruumiprogramm peab Haapsalu Linnavalitsusele kuuluvale kinnistule ära mahtuma. Ka muinsuskaitse seisukohast tuleb hooned kokku ehitada. Eestseisus toetas varianti ehitada kavandatav Haapsalu Linnavalitsuse hoone kokku kõrval asuva politseimajaga, kuna ka ajalooliselt on hoonestusfront selline olnud. Samas tuleb kindlasti lahendada politseimaja puudutavad valguse küsimused, kuna selle üks aken tuleks hoonefrondi taastamise korral kinni müürida.

Lisaks toetas eestseisus Ü. Maiste ettepanekut siduda kavandatava hoone projekteerimismaksumus tarbijahinnaindeksiga.

3. EALile 1. septembriks esitatud loomestipendiumite taotluste kohta tehtud otsuste kinnitamine (Ingrid Mald)

Arutati, kuidas tasustada ruumilise keskkonna kutsestandardi uusversiooni koostamisega tegelenud töögrupi töös EALi esindajana osalenud M. Kooti, kes on oma töö selles lõpetanud, kuid taotles selleks loomestipendiumit ekslikult alles pärast töö lõpetamist. Tagasiulatuvalt loomestipendiumiks raha ei eraldata. I. Maldi sõnul tuleb talle kindlasti töötasu eraldada ja selleks on EALil raha olemas (töögruppides osalemise töötasureserv). Samast reservist tuleb eraldada töötasu Ü. Maistele, kes osaleb maastikuarhitektide kutsestandardi uusversiooni väljatöötamisega tegeleva töögrupi töös. Eestseisus kinnitas loomestipendiumite eraldamise otsused (vt tabel). suurus € Taotluse kuupäev Taotluse eesmärk Taotluse sisu

Täienduskoolitusloengu tsükli

* Eraldiselt makstakse taotlejale väljamaksmisel tulumaks. Märkus. K. Koov, T. Paaver, J. Soolep ja L.-K. Stöör taandasid ennast loomestipendiumite eraldamise otsuse läbivaatamisest ja kinnitamisest.

Otsustati luua uus loomestipendiumite taotluste läbivaatamise komisjon, kuhu kuuluvad ka eestseisuse esindajad. Neljaliikmeline komisjon koguneks neli korda aastas.

Eestseisus pidas vajalikuks reklaamida EALi liikmete seas võimalust taotleda loomestipendiumit välisvõistlustel osalemise kulude osaliseks katmiseks. Oldi seisukohal, et ideaalis võiks suurem osa EALi stipendiumitest minna pigem loometegevuse (sh kirjutamise) kui arhitektuuri õppereisidel osalemise toetamiseks.

4. Kristian Taaksalu EALi liikmeks astumise avalduse läbivaatamine

Kuna K. Taaksalu portfoolio oli esitatud inglise keeles, tekkis küsimus, kas EALi liikmeks astumisel tuleks kehtestada nõue, et kõik EALi liikmeks astumisega seotud dokumendid peavad olema esitatud eesti keeles. V. Tomiste sõnul on see ilmselgelt vajalik, sest kui arhitekt ei suuda ennast eesti keeles erialaselt väljendada, kaob eestikeelne oskussõnavara lihtsalt ära. Tema ettepanekul võiksid liikmeks astuda soovijad ühtlasi oma portfoolios seletada, mida nad on sealsete objektide juures konkreetselt teinud.

Otsustati panna nõue esitada EALi liikmeks astumisel kõik liikmeks astumisega seotud dokumendid eesti keeles hääletusele. 12 poolthäälega otsustati see nõue kehtestada.

Kristian Taaksalu otsustati ühehäälselt EALi liikmeks vastu võtta.

5. Arvi Andersoni EALi liikmeks astumise avalduse läbivaatamine

EALi eestseisus, vaadanud läbi Arvi Andersoni EALi liikmeks astumise avalduse, otsustas ta ühehäälselt EALi liikmeks vastu võtta.

6. Aukohtu tööga seonduvast

EALi aukohtu eesistuja K. Koovi sõnul on majatehased astunud juristide abil võitlema oma majade autoriõiguste eest. Kõigi kolme EALi aukohtu viimase juhtumi puhul süüdistavad majatehaste autoriõiguste eest seisvad juristid arhitekte plagiaadis.

Koov pidas vajalikuks EALi liikmeid teavitada, et tellija võib pöörduda nende poole juba n-ö olemasolevate ja leitud lahendustega, mille projekteerimisel soovitakse arhitekti abi.

29. september 2022

1. Ülevaade ettevalmistamisel olevatest arhitektuurivõistlustest (P.-S. Viiburg)

P.-S. Viiburg andis lühiülevaate ettevalmistamisel olevatest arhitektuurivõistlustest.

2. Lühiülevaade Põhjamaade riikide arhitektide liitude arhitektuurivõistluste töögruppide kohtumisest (I. Mald, P.-S. Viiburg, K. Komissarov)

Põhjamaade arhitektide liitude võistluste töögruppide neljas kohtumine toimus septembri lõpus Islandil. Varem on kohtutud 2017. a Helsingis, 2018. a Stockholmis ja 2019. a Oslos. Aastatel 2020 ja 2021 kohtuti virtuaalselt. Seekord olid esindatud Eesti, Soome, Taani, Fääri saarte ja Islandi arhitektide liit. Kõik tegid ülevaate arhitektuurivõistlustega seotud probleemidest oma riigis.

Selgus, et aastas korraldatakse kõige rohkem avatud arhitektuurivõistlusi Eestis, näiteks Soomes korraldatakse neid alla kümne. Võistluste žürii töö on Põhjamaades valdavalt digitaalne, sest planšettide esitamine – nagu rõhutas Norra esindaja oma ettekandes – on keskkonnavaenulik. Norras koguneb žürii ühes ruumis ja kasutusel on mitu ekraani. Huvitava nüansina tõid norrakad esile, et avalike arhitektuurivõistluste puhul on nad välisriikidele avatud, samas kui teised Põhjamaad ei kutsu norrakaid oma arhitektuurivõistlustele.

Arhitektuurivõistluste korraldusprobleemid – näiteks raskused žürii moodustamisel – kattuvad Islandil paljuski Eesti omadega. Jutuajamisel visati õhku mõte hakata Islandiga žüriiliikmeid vahetama, ent see võib tuua kaasa probleeme, sest seal hakati andma magistritasemel arhitektuuriharidust alles 2022. aastal.

Kui Eestit saab arhitektuurivõistluste korraldamisel paljuski võrrelda teiste Põhjamaadega, siis võistluste eelarve ei ole võrreldav: keskeltläbi ületab seal antav esimene preemia Eesti kogu võistluse eelarve (Soomes on võistluse preemiafond u 100 000 eurot).

Ühe peaküsimusena jäi kõlama keskkonnasäästlikkus ja selle rakendamise võimalikkus arhitektuurivõistluste korraldamisel. Samas peaks keskkonnasäästlikkusest tulenevad piirangud seadma võistlustele nii, et need ei hakkaks suretama kvaliteetset elukeskkonda ja arhitektuuri. Põgusalt puudutati ka alliansshangete teemat.

3. Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Maastikuarhitektide Liidu ja Eesti Sisearhitektide Liidu teadus- ja arendustegevuse raporti tutvustamine (J. Soolep)

J. Soolep tutvustas Eesti Teadusagentuuri valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programmi toel koostatud EALi, Eesti Maastikuarhitektide Liidu ja Eesti Sisearhitektide Liidu teadus- ja arendustegevuse raportit. Selle eesmärk on tutvustada arhitektuurivaldkonna olukorda ning teha ettepanekuid valdkonna teadus- ja arendustegevuse korraldamise kohta.

Raport põhineb järgmistel alusandmetel.

̂ 2021. aasta algul korraldatud lühiküsitlus. Küsitluse korraldamine algas Tallinna Tehnikakõrgkooli (TTK) soovist uurida rakendusarhitekti õppekava lühendamise võimalusi. EALi selle kohta esitatud arvamusest ajendatuna korraldati arhitektuuriettevõtete fookusrühmaküsitlus.

̂ 2021. a kevadel tehtud arhitektuurierialade õppekavade (Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Tehnikaülikool ja Tallinna Tehnikakõrgkool) võrdlus. Analüüsi ajendiks oli samuti TTK soov uurida rakendusarhitekti õppekava muutmise võimalusi.

̂ 2022. aasta algul korraldatud veebiküsitlus, mis oli korraldatud üldpildi kontrollimiseks ning suunatud eelkõige büroode juhtivatele arhitektidele ja EALi liikmetele.

̂ 2022. aasta algul korraldatud kolm ümarlauda teadus- ja arendustegevuse võimaluste ning arhitektuuriettevõtete soovide väljaselgitamiseks. Need olid pühendatud olukorra mõistmisele ning eelkõige küsimusele, mida saaks teha arendus- ja teadustegevuse valdkonnas arhitektuuriettevõtete abistamiseks. Akadeemilises ringis toimus üks ümarlaud.

Kõiki raporti alusmaterjalina kasutatud raporteid on võimalik vaadata Eesti Teadusagentuuri kodulehel. Kõikides koostatud raportites oli läbiv teema inseneride puudus ja digitaliseerimise pealetung.

Raporti lühikokkuvõte koosneb raporti tekstis tehtud oletustest, järeldustest, tähelepanekutest ja ettepanekutest. Oletused on spekulatiivsemad ja põhinevad rohkem isiklikel kogemustel.

Strateegiline oletus: arhitektuuri, maastikuarhitektuuri ja sisearhitektuuri ettevõtted on valdavalt väikesed ning põhinevad loovisikute tööl. Neid on raske vaadelda ja käsitleda tüüpiliste äriettevõtetena, pigem on need loovisikute ümber koondunud stuudiod, mis toimivad hierarhiliste sõpruskondadena. Siit ka seletus, miks on haridusküsimused nii olulised ja miks on isikuomadused kohati tähtsamad kui professionaalsed pädevused.

Strateegiline järeldus: strateegilise oletuse alusel ei saa arhitektuuriettevõtteid ka juhtida, toetada ja edendada äriettevõtetele iseloomulike meetodite ja poliitikatega. Ettevõtluse arendamiseks arhitektuuri, maastikuarhitektuuri ja sisearhitektuuri valdkonnas on vaja lähtuda loovisikutele ning nende arengule vajalikest hoobadest, mis on stipendiumid, suunatud kutsed ja läbirääkimistega pakkumised, st pigem kvalitatiivsed kui kvantitatiivsed otsustuskohad.

4. Leele Välja EALi liikmeks astumise avalduse läbivaatamine

Eestseisus, vaadanud läbi Leele Välja EALi liikmeks astumise avalduse, otsustas ta ühehäälselt EALi liikmeks vastu võtta.

5. Ülevaade kohtumisest Riigikantseleiga okupatsioonimonumentide komisjoni teemal (A. Mänd)

Justiitsminister Lea Danilson-Järg saatis 13. septembril kooskõlastusringile eelnõu, millega muudetakse punamonumentide teisaldamine avalikust kohast senisest tõhusamaks. Sellega seoses toimus Riigikantseleis kohtumine, kus osalesid ka EALi esindajad.

Kohtumisel anti ülevaade salastatud komisjoni tööst seoses okupatsioonimonumentide eemaldamisega, vastavad protokollid lubati loomeliitudele avalikustada kahe kuu jooksul. Komisjon on otsustanud, et 50 objekti kohta antakse soovitus need kui kõrget kunstilist väärtus omavad monumendid säilitada.

Justiitsministri ettepaneku alusel läheb suur osa okupatsioonimonumentidest tõenäoliselt lammutamisele. Riigikantselei lubas, et nad soovitavad omanikel (valdavalt omavalitsused) võtta enne lammutamist ühendust erialaliitudega.

EALi eestseisus on seisukohal, et justiitsministri algatatud eelnõu kooskõlastamise korral tuleks teisaldatavad monumendid enne dokumenteerida (mõõdistada ja fotografeerida, koostada asendiplaanijoonis ja seletuskiri).

6. Ruumiloome kompetentsikeskuse loomisest. Ülevaade EALi juhatuse külaskäigust Saaremaale ja Muhumaale

A. Männi sõnul ei ole ruumiloome kompetentsikeskuse loomisele oldud kunagi varem nii lähedal kui praegu ja eesmärk on viia asi nii kaugele, et valitsus võtaks vastu otsuse see luua. Seni tuleks jätkata omavalitsuste külastamist, et teha selle institutsiooni loomise vajalikkuse teemal selgitustööd.

Sel eesmärgil korraldatud EALi juhatuse külaskäik Saaremaale ja Muhumaale läks igati korda. Saaremaal kohtuti vallavalitsuse esindajatega. Neile tutvustati muu hulgas EALi ja Eesti Kunstiakadeemia ideed pakkuda neljanda kursuse magistrantidele kohalikes omavalitsustes praktikavõimalust, et saada omavalitsuses arhitektina töötamise kogemus. Mõlema valla esindajad olid praktikakoha sisseseadmisega nõus.

Järgmise sihtkohana on kavas külastada Ida-Virumaad.

27. oktoober 2022

1. Ülevaade Eesti Arhitektuurikeskuse rahastusest (Raul Järg)

2023. aasta kevadel Eesti Arhitektuurikeskuse (EAK) juhi kohalt lahkuva Raul Järgi sõnul on ta suutnud korraldada EAK tegevust oma juhtimisajal nii, et selle rahaline seis on paranenud. Nii sisuliselt kui ka rahaliselt on EAK kõige suuremad sissetulekuallikad Kultuurikatla ruumide rent ning ekskursioonide ja koolituste korraldamine. EAK omatulu moodustab tulust peaaegu poole ja Eesti Kultuurkapitali toetuste osakaalu on õnnestunud vähendada. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toetuste osakaal on olnud kõikuv nagu ka kohalike omavalitsuste oma.

EAK korraldatud suuremad üritused ja ettevõtmised on olnud Tallinna arhitektuuribiennaal (TAB) (külastajaid avanädalal 3000, esinejaid u 30, sümpoosionil külalisi 300) ja Veneetsia arhitektuuribiennaal (EAK ainuke projekt, mida rahastatakse riigieelarve realt).

Veneetsia arhitektuuribiennaali korraldamisega seoses tekkis küsimus, miks saavad selle ekspositsiooni autorid biennaali eelarvest nii väikese osa. Kas sisu tootmisele ei peaks rohkem raha eraldama?

R. Järgi sõnul on ruumide rent väga kalliks läinud. Eestseisuse arvates peaks olema siis tulude osakaal suurem, vastasel juhul on tegu suuresti entusiasmil põhineva projektiga, mis ei ole kuigi jätkusuutlik. R. Järgi ettepanekul võiks EAL avalikult tõstatada küsimuse, miks eraldab Eesti Kultuurkapital Veneetsia biennaalile juba aastaid sama suure summa. A. Aderi arvates võiks biennaali eelarvet käsitleda terviklikult kõikide projektide puhul. Vähest raha silmas pidades oleks ka variant osaleda biennaalil iga nelja aasta tagant.

2. EALi märgi taaskasutusele võtmise ettepanekust (T. Tallinn)

EALi seeniorarhitektidelt on tulnud ettepanek võtta taaskasutusele EALi rinnamärk, mille disainis 1960. aastatel arhitekt Udo Ivask Eesti Riikliku Kunstiinstituudi diplomandidele. Mõne eestseisuse liikme väitel oli peale selle rinnamärgi kasutusel teinegi EALi rinnamärk, mille disainer on praegu teadmata.

Kindlasti ei tehta rinnamärgi kandmist kohustuslikuks. Huvilistele peaks jääma võimalus tellida koopia väljavalituks osutunud rinnamärgist ilma EALi vahendamiseta. Kaaluda võiks ka varianti paluda mõnel ehtekunstnikul disainida vanadest EALi rinnamärkidest lähtudes uus EALi rinnamärk.

Otsustati tegeleda EALi rinnamärgi teemaga edasi ja otsustada, kumb rinnamärk võtta uuesti kasutusele.

3. Ülevaade arhitektikutse arendamise töögrupi tööst (Lembit-Kaur Stöör)

Arhitektikutse arendamise töögrupi juhi L.-K. Stööri sõnul on töögrupp koos käinud kolm korda. Arutelude tulemusena on kujunenud teatav pilt, mis teemadega tuleks edasi tegeleda. Kindlasti kujundatakse seisukoht arhitektide kutsestandardi ja hindamismeetodite muutmise kohta. Esmalt kohtutakse Eesti Kunstiakadeemia ja seejärel Tallinna Tehnikaülikooli esindajatega. Seejärel on plaanis töögrupi väljasõit, kus sõnastatakse seisukohad nii arhitektide kutsestandardi kui ka hindamismeetodite muutmise kohta (tekst peaks valmima detsembri alguses).

Arhitektide uus kutsestandard peab olema valmis 2023. aasta märtsiks.

Otsustati teha I. Heinsoo ülesandeks uurida, miks ei ole Kutsekoda kutsunud siiani kokku arhitektide kutsestandardi uue versiooni koostamise töögruppi.

4. Ülevaade ehitusseadustiku muutmise teemal 26. oktoobril MKMis toimunud arutelust (Jaan Kuusemets)

EALi seaduste töögrupi juht J. Kuusemets tõi 26. oktoobri ehitusseadustiku muutmise teemal MKMis toimunud kohtumisest esile kurva tõsiasja, et kvaliteetsel ehitatud keskkonnal ega ruumil ei ole kellegi teise jaoks peale EALi tähendust. EALi poolt ehitusseadustiku ühe eesmärgina välja pakutud sõnastus jäi kõikidele arutelul viibinud osapooltele arusaamatuks, ehkki lõpliku sõnastusega lubati edasi tegeleda. Eriti tugevalt on kvaliteetse ehitatud elukeskkonna mõiste seadustikku sisseviimise vastu seisnud Eesti Ehitajate Liit.

Ehk õnnestub MKMi uue elamumajanduse ja valdkonna juhi V. Valk-Siska abil see sõnastus siiski ehitusseadustikku sisse viia. EAL peaks tegema selleks kõik endast oleneva. Vaidlus teemal, kuidas anda kvaliteedi suunamiseks sisulised alused, jäi õhku.

On olnud tuline arutelu projekteerimistingimuste punkti üle, kuidas toimida siis, kui on tegu kehtiva detailplaneeringuga. Teema tõstatati ka MKMi arutelul ja enam-vähem nõustuti, et võistluse tulemus on piisav argument, et muuta detailplaneeringut 10% ulatuses. MKMi esindajad palusid EALil saata avalike võistluste juhendi.

Autoriõiguse seaduse temaatikat ei tahtnud MKMi esindajad ehitusseadustikus käsitleda. J. Kuusemetsa sõnul oleks mõistlik, kui näiteks ümberehituse puhul oleks ehitisregistris eraldi lahter, kus oleks esialgse autori nimi, sest nii on kohe teada, kellega peab ümberehituse korral ühendust võtma.

5. Kavandatava arhitektuurifondi tutvustus (Andro Mänd)

Plaanis on luua EALi juurde nn arhitektuurifond eesmärgiga tagada tulevikus EALi majanduslik iseseisvus ja jätkusuutlikkus.

Loodavasse fondi on plaanitud paigutada näiteks teatud osa EALi liikmemaksudest laekuvast rahast ja EALi ürituste korraldamisest (nt mälumängudest) saadavast tulust. Fondi kogutud raha võiks kasutada näiteks 30 aasta pärast (sh EALi ruumide, oma maja jaoks; ei ole välistatud, et Eesti Kultuurkapitali seadust muudetakse).

Fondi loomiseks tuleks esmalt välja mõelda statuut ja analüüsida, kuidas kajastuks loodav fond EALi raamatupidamises. Fondi haldamiseks võiks moodustada EALi endiste presidentide nõukogu. Kindlasti ei tohiks fondi raha kasutada EALi jooksvate kulude katteks.

6. Kokkuvõte BAUA kohtumistest Liepa¯jas (Andro Mänd)

Oktoobris toimus Lätis Liepājas Baltikumi arhitektuurikoolide tudengite tööde võistlus, kuhu oli esitatud 15 projekti, sh neli Eestist. Eesti arhitektuuritudengite tööde tase oli üle keskmise ning neil õnnestus saavutada üks esimene ja üks äramärgitud koht.

Eesti, Läti ja Leedu arhitektide liitude kohtumisel oli arutluse all ühisnäituse ettevalmistamine 2023. aasta juulis Kopenhaagenis toimuva UIA kongressi jaoks.

Samuti arutati Ukraina abistamiseks raha taotlemist programmist „Creative Europa”. Selleks tuleks esitada liitude ühine taotlus eesmärgiga koolitada ukrainlasi nende arhitektuurikompetentsi parendamiseks. A. Aderi arvates võiksid kõik kolm riiki sõnastada, mis on see kompetents, mida me saaksime Ukrainale pakkuda.

Lepiti kokku, et 2023. aastal jätkatakse Eesti ja Läti arhitektuurikoolide tudengitele töötubade korraldamist.

Repliigi korras tegi T. Laigu ettepaneku peatada EALi liikmesus UIAs.

7. Ülevaade EALi ürituste töögrupi tööst ja 10. novembri terminipäevast (Katrin Koov)

Ürituste töögrupi juht tegi ülevaate lähiaja üritustest.

̂ 10. nov kl 17.30 - terminipäev Eesti Kunstiakadeemias koostöös Eesti Ehitusinseneride Liiduga

̂ 23. nov - EALi korraldatav rohepöördekonverents „Rohepöörde väljakutsed ruumiloomes” Viimsi Artiumis

̂ 30. nov - J. Rassi algatatud ehitusvaldkonna liitude konverents „Ehitus 2023+” Tallinna Muusika- ja Balletikoolis

̂ 28. jaan - 2022. aasta arhitektuuripreemiate üleandmise üritus Tallinna Muusika- ja Balletikoolis

Ülevaade terminikomisjoni tööst: Eesti Ehitusinseneride Liidu aseesimehe R. Orase ettepanekul kokku kutsutud terminikomisjon on töötanud poolteist aastat. Sisuline töö ehitus- ja arhitektuurivaldkonna terminite ülevaatamisega algas pärast seda, kui selleks õnnestus saada Eesti Keele Instituudilt terminitöö toetust.

Terminikomisjon sai töö valmis 2022. aasta kevadeks, misjärel sisestati terminid EKILEXi. Terminikomisjoni tänuväärse töö tutvustamiseks kirjutati artikleid ja neid on need ka EhitusESTis avaldatud. Novembris korraldatakse ühine terminipäev, kus tutvustatakse terminikomisjoni tehtud tööd põhjalikumalt.

Lepiti kokku, et K. Koov saadab eestseisuse liikmetele EKILEXi sisestatud terminid.

8. Kokkuvõte EALi ja Eesti Planeerijate Ühingu juhatuste kohtumisest (Andro Mänd)

A. Mänd andis lühiülevaate EALi ja Eesti Planeerijate Ühingu (EPÜ) juhatuste kohtumisest 26. oktoobril. Kohtumisel oli arutusel ka ruumiloome kompetentsikeskuse loomine, mida EPÜ juhatuse uus koosseis pigem toetas.

9. Eneli Kleemanni EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse läbivaatamine

Eestseisus, vaadanud läbi Eneli Kleemanni EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse, otsustas ta ühehäälselt EALi noortekogu liikmeks vastu võtta.

10. Mia Maripuu EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse läbivaatamine

Eestseisus, vaadanud läbi Mia Maripuu EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse, otsustas ta ühehäälselt EALi noortekogu liikmeks vastu võtta.

11. Lill Volmeri EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse läbivaatamine

Eestseisus, vaadanud läbi Lill Volmeri EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse, otsustas ta ühehäälselt EALi noortekogu liikmeks vastu võtta.

12. Mari Poomi EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse läbivaatamine

Eestseisus, vaadanud läbi Mari Poomi EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse, otsustas ta ühehäälselt EALi noortekogu liikmeks vastu võtta.

17. november 2022

1. Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsekorra mustandi tutvustamine (kaitsekorra töörühma juht Triin Talk)

Muinsuskaitseameti Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsekorra mustandi töörühma juht Triin Talk tutvustas töörühma senist tööd. Töörühmas on valdavalt muinsuskaitsetaustaga inimesed ja see alustas tööd 2022. aasta alguses. Kaitsekorra ametlik avalik väljapanek ja arutelu on plaanis 2023. aasta alguses.

Tallinna vanalinna muinsuskaitseala on võetud riikliku kaitse alla eesmärgiga kaitsta ja säilitada Tallinna vanalinna, sest see kultuuriväärtusega maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa. Kaitsekorra järgi hõlmab muinsuskaitseala Tallinna ajaloolist linnatuumikut (linnamüüriga ümbritsetud ala ja selle laiendused) ning seda ümbritsevat kindlustusvööndit koos hoonestatud kvartalitega. Muinsuskaitseala on jaotatud kaheks piirkonnaks: linnatuumik koos kindlustusvööndi hoonestatud kvartalitega (piirkond 1) ja ülejäänud kindlustusvöönd (piirkond 2).

Uues kaitsekorras on loobutud II maailmasõja eelsete mahtude järgimise nõudest ja teatud puhkudel isegi ei tohi neid taastada. Uue kaitsekorra järgi peaksid vaatesektorid jätkuma vanalinna taga. Kaitsekorra lisas on rohealadena tähistatud Tallinna vanalinna muinsuskaitsealal ja kaitsevööndis asuvad väärtuslikud pargid, alleed ja puiesteed.

Harju tänav on jäetud olemasolevaks haljasalaks. See tähendab, et lähema 10–15 aasta jooksul ei ole seal täisehitamise võimalust, ent tulevikus ei saa seda välistada. Täisehitatud Harju tänava läbi avaneks Raekoja platsi mõju.

Hea on uue kaitsekorra puhul see, et Tallinnas on muinsuskaitseseaduse alusel võimalik nõuda hoonetele projekti (sh ümber- ja juurdeehitusprojekti) saamiseks arhitektuurivõistluse korraldamist.

Eestseisuses tekitas arusaamatust kaitsekorra peatüki „Muinsuskaitseala kaitse eesmärk, väärtused ja nende hoidmise põhimõtted” alapeatüki „Muinsuskaitseala väärtuste säilitamise riiklikud põhimõtted” punkti 8 ebamäärane sõnastus: „uue ehitise kavandamisel korraldatakse üldjuhul arhitektuurivõistlus”. Eestseisuse arvates on arhitektuurivõistluse korraldamine siin ainuõige, mistõttu peab sõnastus olema üheselt selge, st lausest tuleks välja võtta sõna „üldjuhul”. Korrektne sõnastus on eestseisuse ettepanekul „uue ehitise kavandamisel korraldatakse arhitektuurivõistlus”. Sama peatüki alla võiks eestseisuse ettepanekul eraldi punktina kirjutada, et kuni 100 m2 suuruse mahuga abihoone projekti saamiseks erandina ei pea arhitektuurivõistlust korraldama.

Uue kaitsekorra järgi on muinsuskaitseala hooned, välja arvatud kultuurimälestiseks tunnistatud hooned, jagatud A-, B- ja C-kaitsekategooriasse. Uus muinsuskaitseseadus võimaldab erinevalt Vabariigi Valitsuse 20.05.2003. a määrusest nr 155 „Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus” kaitsekategooriatesse jagamist. A-kaitsekategooria hoone on kultuuriväärtuslik hoone, mille autentsus säilitatakse nii eksterjööris kui ka interjööris. B-kaitsekategooria hoone on kultuuriväärtuslik või silmapaistva mõjuga hoone, mille autentsus säilitatakse eksterjööris. C-kaitsekategooria hoone on muu hoone, mille autentsena säilitamist ei nõuta (Tallinna vanalinna puhul väga suur erand). Kaitsekategooriate ettepanekute koostamine ja arutamine alles käib.

T. Talk lubas saata kaitsekategooriatesse paigutatud muinsuskaitseala hoonete tabeli EALile läbivaatamiseks ja ettepanekute tegemiseks niipea, kui see valmib. EALi ülesandeks jäi moodustada töörühm, kes hakkab tabelit läbi vaatama. Lepiti kokku, et EAL saadab T. Talgile kuu aja jooksul EALi võimalikud muudatus- ja täiendusettepanekud Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsekorra mustandi kohta.

2. EALile 1. novembriks esitatud loomestipendiumite taotluste kohta tehtud otsuste kinnitamine stsenaariumi kirjutamine, filmi tarvis Heljo Kreisiga intervjuu tegemine, Hanno Kreisi sünnikodu ning Arhitektuuristuudio Siim & Kreis bürooruumide filmimine

Eestseisus otsustas kinnitada EALile 1. novembriks 2022 esitatud loomestipendiumite taotluste eraldamise kohta tehtud otsused (vt tabel).

* Eraldiselt makstakse taotlejale väljamaksmisel riigile tulumaks. Märkus. K. Taaksalu, Ü. Maiste ja A. Mänd taandasid ennast loomestipendiumite taotluste kohta tehtud otsuste kinnitamisest.

Kuna stipendiumite jagamiseks mõeldud raha pole otsas, otsustati kuulutada veel 2022. aastal välja lisataotlusvoor.

3. Ülevaade EALi juhatuse tegevusest 15.–16. novembril Soomes toimunud arhitektuurieksporti ja koostöövõimalusi tutvustanud üritusel osalesid EALi esindajatena A. Mänd ja P.-S. Viiburg. Soomes sealse arhitektide liidu liikmetega vesteldes ilmnes, et nende hinnang Soome alliansshangete kohta ei kattu eelmisel reisil kuuldud arendajate hinnanguga, kel jätkus selle kohta ainult kiidusõnu. Kohtumisel tutvustati arhitektuurivõistluste erinevaid formaate. Huvitava nüansina selgus, et Soomes koguneb žürii juba enne tööde hindamist, et vaadata läbi võistlustingimused ja -ülesanne. Soomes on kasutusel mitu võistlusformaati: avalik arhitektuurivõistlus (võitjaga sõlmitakse leping), ideevõistlus (võitjaga lepingut ei sõlmita, kuid kõikidele osalejatele on ette nähtud osalustasu) ja kutsutud võistlus (kolm kutsutud osalejat, ülejäänud osalejad valitakse loosi teel). Soomes on arhitektuurivõistluse žüriiliikme tasu 10 000 eurot. Soome arhitektid lubasid tulla jaanuaris EALi arhitektuuripreemiate galale. Jutuks tuli ka soomlastega koostöös Europani arhitektuurivõistluse korraldamine.

M. Grimitlihti kureerimisel on koostamisel EALi näitus, millest võiks kujuneda rändnäitus. Esimene eksponeerimiskoht on Poola, kuhu viiakse näitus n-ö vastunäitusena augustis Eestis eksponeeritud Poola näitusele. Ka Brüssel on näidanud üles huvi Eesti näituse vastu Brüsselis. Näitus, mille idee on alles väljatöötamisel, peaks valmima 2023. aasta mais.

Aprillis 2023 toimub Eesti Kunstiakadeemias EALi üldkogu ja noore arhitekti preemia üleandmise pidulik tseremoonia. Loodetavasti on president Karisel võimalik sellel patroonina osaleda.

Seoses „Ehitus 2023+” konverentsiga salvestati EALi presidendi A. Männiga Delfi podcast teemal „Kuidas mõjutavad puudujäägid riigi struktuuris elukeskkonna kvaliteeti?”.

11. novembril kohtusid loomevaldkondade esindajad kultuuriminister Piret Hartmaniga

Novembris kohtus EALi juhatus LHV endise juhi Erki Kiluga seoses EALi fondi loomise kavatsusega.

10. novembril toimus EALi ja Eesti Ehitusinseneride Liidu eestvedamisel terminipäev

9. novembril toimus järjekordne mälumäng „Arhivoor” ning EALi juhatuse koosoleku raames kohtuti Kultuuriministeeriumi uue arhitektuuri- ja disaininõuniku Johanna Jõekaldaga.

Järgmisel nädalal toimub Kultuuriministeeriumi eestvedamisel Eesti Arhitektuurimuuseumi ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi üheks sihtasutuseks liitmist käsitlev kohtumine ministeeriumi, EALi, M. Kalmu ja I. Gurjanovaga.

7. novembril toimus informatiivne kohtumine presidendi nõunike Toomas Sildami ja Rasmus Puuriga ruumiameti loomise teemal

Novembris toimus Välisministeeriumis kohtumine Ukraina ülesehitamise teemal ja 7. detsembril toimub Välisministeeriumis Žõtomõri oblasti ülesehitamise teemaline arutelu, millest on osa võtma palutud ka EALi esindajad.

Novembris toimus kohtumine „Woodrise’i” ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu esindajatega. EALile tutvustati plaani korraldada 2025. aasta „Woodrise” Eestis ja sooviti teada, kas EAL oleks nõus korraldustoimkonnaga liituma. Detsembri alguses toimub „Woodrise’i” korraldamise teemal laiem arutelu.

Novembris toimus kohtumine sotsiaaldemokraatide ministritega. Positiivse aspektina jäi kõlama ministrite seisukoht, et loodav ruumiamet ei pea tingimata tulema nende ministeeriumisse.

2. novembril toimus juhatuse väljasõit Narva ja IdaVirumaale, kus kohtuti sealsete omavalitsuste esindajatega ning arutati muu hulgas ruumiameti loomisega seonduvat Novembris toimus loomeliitude kohtumine punamonumentide teisaldamise teemal.

Novembris kohtuti Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsleri K. Kajakuga ruumiameti loomise teemal. Juhatust teeb murelikuks tema arusaam sellest ametist kui ainult rakendusüksusest.

4. Varia (Andro Mänd)

Lõppes ajakirja MAJA peatoimetaja leidmiseks korraldatud konkursile kandidaatide esitamine, kandideerib viis tegusat inimest või meeskonda. Ajakirja tegevjuhi ametikohale ei esitatud ühtegi avaldust.

5. Henri Kopra EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse läbivaatamine

Eestseisus, vaadanud läbi Henri Kopra EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse, otsustas ta ühehäälselt EALi noortekogu liikmeks vastu võtta.

1. detsember 2022

1. Tartu südalinna kultuurikeskuse (SÜKU) arhitektuurivõistluse tingimuste tutvustamine. Ülevaade ettevalmistamisel olevatest arhitektuurivõistlustest (P.-S. Viiburg)

Tartu Linnavalitsus tahab SÜKU võistluse 2023. aasta alguses välja kuulutada tähtajaga neli kuud. Preemiafondis on esimese preemia jaoks 60 000 eurot, teise preemia jaoks 40 000 eurot, kolmanda preemia jaoks 20 000 eurot ja äramärkimise jaoks kolm korda 10 000 eurot.

EALi arhitektuurivõistluste töögrupi juhi P.-S. Viiburgi sõnul tegi töögrupp võistlustingimuste kohta hulga märkusi, millest ta nimetas mõnda. Lisaks arvas töögrupp, et CO2 jalajälje kalkulatsioonitabel on võistlusel sellisel kujul liigne või vajaks täpsemat juhendit, kuidas seda täita. Lisaks loob see väga lihtsa aluse võistlustulemuste vaidlustamiseks.

EALi võistluste töögrupi arvates tuleks tunduvalt vähendada võistlustingimustes ette antud ebarealistlikke ruutmeetreid. Arvestades keskmisi ehitushindasid, ei ole ette antud mahus ehitamine niikuinii realistlik. Kavandatava hoone brutopind ei ole tingimustes üheselt mõistetav ja vajab täpsustamist.

Kuna võistlustingimustes on ebatäpsusi ja EALi võistluste töögrupi jaoks ebaselgeid kohti, otsustati

̂ esitada Tartu Linnavalitsusele EALi märkused kirjalikult,

̂ kutsuda võistlustingimuste koostaja E. Kiivet eestseisuse järgmisele koosolekule küsimusi selgitama.

2. UIA BAUA Kopenhaageni boksi võistlustingimuste esitlemine (A. Ader)

2023. aasta juunis Kopenhaagenis toimuva UIA kongressi ja konverentsi ajaks tuleb püstitada Kopenhaagenis eksponeeritav BAUA boks.

Leedu Arhitektide Liidu esindaja Rūta Leitanaitė esialgne idee oli eksponeerida näitust „Holistic”, mida on UIA selle aasta ühisüritusel Madridis juba näidatud. EALi esindajate arvates jääb sellest väheks ja kuna juba on kujunenud traditsiooniks, et UIA kongressi BAUA boksi jaoks lahenduse saamiseks korraldatakse noortele suunatud võistlus, tegi EAL BAUA teiste liikmesorganisatsioonide esindajatele ettepaneku korraldada võistlus ka seekord. Võistluse teemapüstituseks võiks jääda modernistliku elamuehituse nüüdisajastamine ja võistlejatele võiks anda ülesandeks pakkuda välja selleteemalise installatsiooni lahendus. Läti Arhitektide Liidu esindajad olid EALi ettepanekuga päri.

BAUA liikmesorganisatsioonide välja pakutud žürii koosseis on järgmine: Rūta Leitanaitė ja Marius Dirgėla Leedu Arhitektide Liidust, Mae Köömnemägi ja Johan Tali Eesti Arhitektide Liidust ning Juris Poga ja Dina Suhanova Läti Arhitektide Liidust.

Eestseisus toetas A. Aderi ettepanekut korraldada 2023. aastal toimuva UIA kongressi ja konverentsi ajal Kopenhaagenis eksponeeritavale BAUA boksile lahenduse leidmiseks noortele suunatud võistlus teemal modernistliku elamuehituse nüüdisajastamine. Leiti, et maju ei ole mõtet boksis eksponeerida, pigem võiks olla tegu vimkat sisaldava installatsiooniga, ning et võistluse võitja idee realiseerimisse (boksi ehitamisse) võiks kaasata kohalikke arhitektuuritudengeid.

Enne võistluse korraldamist otsustati ära oodata Leedu Arhitektide Liidu seisukoht.

3. Ülevaade (teiste liitudega ühiselt esitatud) „Creative Europe’i” Ukraina taotlusest (A. Ader)

Idee esitada Ukraina abistamiseks koos teiste riikide arhitektide liitudega „Creative Europe’i” taotlus sündis BAUA töögrupi koosolekul. Leedu Arhitektide Liidu juhi R. Leitanaitė (kes on ka ACE’i juures koos käiva Ukraina abistamise töögrupi juht) algatusel tulid kokku mitme arhitektide liidu esindajad, et otsida Ukraina abistamise võimalust. Itaalia, Taani, Austria, Saksamaa, Rumeenia jt riikide arhitektide liitudega ühiselt esitatud „Creative Europe’i” Ukraina taotluses on põhitaotleja Leedu Arhitektide Liit, EALil oleks partneri roll.

Taotluse põhifookuses on anda Ukrainale iga taotlusega seotud riigi poolt kompetents eesmärgiga arendada ukrainlaste võimekust. EAL võttis linnafoorumite korraldaja rolli, loodetavasti õnnestub nende kaudu aidata Ukraina omavalitsusi ruumiotsuste tegemisel. EAL pakkus välja nelja linnafoorumi korraldamise (ühe linnafoorumi kulu 75 000 eurot, 20% omaosalus).

A. Ader avaldas lootust, et kui taotlus rahuldatakse, õnnestub linnafoorumite nõutav omaosalus saada Välisministeeriumilt.

4. Ülevaade ACE’i assambleest (A. Ader ja A. Mänd) 24.–25. novembril 2022 toimunud ACE’i assambleel tutvustati ACE’i tellimusel äsja valminud arhitektuurivaldkonna uuringut (Sector Study 2022) ning anti ülevaade eri riikide arhitektuuripoliitikast ja sellest, millises riigis on olemas riigiarhitekti ametikoht. Ülevaates tutvustati Eestit kui riiki, kellel on arhitektuuripoliitika olemas, kuigi Eestis arhitektuuripolii- tikaga tegelikult ei arvestata. Kõik osalenud riigid tutvustasid oma riigis arhitektuurivallas aktuaalset. Montenegro võeti vastu ACE’i vaatlejaliikmeks.

5. Ülevaade juhatuse kohtumistest kahe eelmise nädala jooksul (A. Mänd)

Kahe viimase eestseisuse koosoleku vahelisel ajal toimunud EALi juhatuse kohtumised on olnud järgmised:

̂ kohtumine Kultuuriministeeriumi asekantsleri T. Sitsiga;

̂ kohtumine EKRE Riigikogu fraktsiooniga;

̂ kohtumine Kultuuriministeeriumis Eesti Arhitektuurimuuseumi ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi üheks sihtasutuseks liitmise teemal, osalesid ka Eesti Disainerite Liidu ja Eesti Kunstiakadeemia esindajad. Arhitektuuri- ja disainivaldkonna esindajad ei toetanud ministeeriumi plaani kaks muuseumit ühendada;

̂ 23. novembril rohepöördekonverents Viimsi Artiumis;

̂ 24.–25. novembril ACE’i kongress ja assamblee Brüsselis;

̂ 30. novembril „Ehitus 2023+” konverents ja selle raames kohtumine Eesti Inseneride Liidu esindajatega: selle esindajad avaldasid soovi liituda EALi noortesektsiooni ettevõtmistega; arutluse all oli noorte inseneride ja inseneritudengite ning noorte maastikuarhitektide ja maastikuarhitektuuritudengite kaasamine EALi noortekogusse;

̂

1. detsembril EALi ja kuue ministri kohtumine Stenbocki majas ruumiloomeameti loomise teemal. Jõuti kokkuleppele, et rahvastikuminister R. Solman teeb

5. detsembril ettepaneku luua valitsuskomisjon ülesandega luua ruumiloome kompetentsikeskus. Ühtlasi saavutati kokkulepe, et lisaks ruumiametile, mis on rakendusüksus, luuakse ministeeriumitasandile poliitika kujundamise üksus;

̂ kohtumine Tallinna Strateegiakeskusega EALi noortesektsiooniga koostöös kavandatava kolme linnaruumilise sekkumise teemal;

̂ kohtumine rahandusminister Annely Akkermanniga ruumiloome kompetentsikeskuse loomise teemal;

̂ Soomes toimunud alliansshangete teemalise kohtumise jätkuüritus Kultuurikatlas.

6. Andreas Hinojosa EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse läbivaatamine

Eestseisus, vaadanud läbi Andreas Hinojosa EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse, otsustas ta ühehäälselt EALi noortekogu liikmeks vastu võtta.

15. detsember 2022

1. Tartu südalinna kultuurikeskuse võistlustingimuste tutvustamine ja arutelu (Elo Kiivet)

Tartu südalinna kultuurikeskuse (SÜKU) võistlustingimused on läbi vaadanud ja heaks kiitnud Tartu volikogu ja selle komisjonid, Tartu Linnavalitsus ning Eesti Maastikuarhitektide Liit (EMAL).

Hoone kavandatakse Vanemuise 1 krundile, võistlusalasse jäävad nii ümbritsevad tänavad kui ka Emajõe-äärne ruum. Osalejate ülesanne on projekteerida hoone Tartu Oskar Lutsu nimelise Linnaraamatukogu, Tartu Kunstimuuseumi, sündmuskeskuse ja teiste kultuurikeskust toetavate ruumide jaoks koos elurikka ja mitmekesise pargimaastiku ning inimmõõtmelise avaliku ruumiga. Raamatukogu on kavandatud nii, et enamik raamatuid asub avariiulitel, hoidla tuleb väga väike. Sündmuskeskne skeem: keskelt kaheks jagatav suur saal (blackbox, 800 m2), väike saal (200 m2). Üks kindel rentnik on Eesti Rahvusringhääling.

Hoone peab sobituma asukohta ja miljöösse ning looma terviku Emajõe-äärse linnaruumiga. Võistlustingimuste järgi peab säilima vähemalt 50% pargialast. Maa peale tohib ehitada kaks kuni neli korrust, maa alla kuni kaks. Kõige rohkem mõjutavad ehitusala muinsuskaitse eritingimused. Kavandatav parkla on plaanis anda rendile käitajale.

Kõik võistlejad peavad täitma CO2 jalajälje kalkulaatori, mis on abivahend, kuid ei määra otseselt kvalifitseerumist. Lõppvooru jõudnud töödele tellitakse põhjalikum ekspertiis.

Paljudes eestseisuse liikmetes tekitas küsimusi CO2 jalajälje kalkulaatori kohustuslik täitmine. Esiteks ei ole maaaluse betoonist parklaga hoone olemuselt keskkonnasäästlik ja kalkulaatori täitmise kohustusega luuakse osavõtjatele ainult bürokraatiat juurde. Miks teha kalkulatsioon töödele, mis niikuinii ei kvalifitseeru?

E. Kiiveti sõnul on siiski iga võistleja otsustada, kas pakkuda lahendusena välja täisbetoonist maja koos betoonist parklaga või muust materjalist maja koos betoonist parklaga. Kalkulaator annab kiiresti erinevuse kätte. Automaatselt genereeritud kalkulaator on kergelt täidetav ja pole sugugi aeganõudev.

EMAL on teinud ettepaneku lisada žürii koosseisu maastikuarhitekt. Algul oli plaan lisada nõue, et meeskonnas peab olema volitatud maastikuarhitekt, tase 7, sest lisaks hoonele on lahendada pargiala. Kuna Eestis on vähe volitatud maastikuarhitekte ja Euroopas ei antagi maastikuarhitekti kutset, otsustati selle asemel nõustuda tingimusega, et žüriis on magistrikraadiga maastikuarhitekt.

Eestseisus tegi ettepaneku suurendada žürii koosseisu kahe liikme võrra (sh üks maastikuarhitekt) ja jätta tingimustest välja nõude, et meeskonda peab kuuluma magistrikraadiga maastikuarhitekt. Tingimustesse võiks kirjutada, et tööde hindamisel vaadatakse eraldi maastikuarhitektuuri lahendust. Ühe liikme võrra žüriid suurendada poleks tõhus, sest paarisarv liikmeid ei ole hea (praegu on žüriisse määratud neli arhitekti ja kolm Tartu linna esindajat). E. Kiivet küsib Tartu Linnavalitsuselt nõusolekut suurendada žürii koosseisu kahe liikme võrra.

Eestseisus andis EALi arhitektuurivõistluste töögrupile volitused kooskõlastada SÜKU võistlustingimused eespool nimetatud tingimustel.

2. Kilingi-Nõmme keskväljaku arhitektuurivõistluse tingimuste tutvustamine (Ülle Maiste)

Võistlusala hõlmab 6,2 hektarit, sh lauluväljak, mis tuleb võistluse käigus ümber lahendada. Võistluse käigus tuleb leida asukoht ja lahendus Kilingi-Nõmme keskväljakule.

T. Savi arvates tasuks võistluse käigus tegeleda Pärnu maanteega, mis läks Kilingi-Nõmmest kunagi läbi, ja maanteed ümbritseva alaga. Kilingi-Nõmme asula kvaliteet kasvaks märkimisväärselt, kui endine maantee ja selle äärne ala ära lahendatakse. Tingimuste koostaja Ü. Maiste ei pidanud Pärnu maantee võistlusala kontaktalaks lisamist õigeks.

Eestseisus tegi ettepaneku lisada võistlustingimustesse, et Kilingi-Nõmme keskväljak vajab terviklahendust, kuid põhifookusse võiks võtta Pärnu mnt ja seda ümbritseva ala.

Ü. Maiste lubas tingimusi eestseisuse ettepanekute alusel täiendada. Eestseisus kooskõlastas Kilingi-Nõmme keskväljaku võistlustingimused tingimuslikult.

3. Tallinna sadama A-terminali võistluse tingimuste tutvustamine

Tallinna linn on algatanud sadamaala planeeringu. Tallinna Sadam tahab kuulutada enda koostatud võistlustingimuste alusel A-terminalile lahenduse saamiseks välja arhitektuurivõistluse ning panna A-terminali riigihanke võistlustingimused veel 2022. aastal riigihangete registrisse üles.

Tegu oleks 10 osalejaga portfooliopõhise rahvusvahelise hankega, mille esimene etapp oleks kvalifitseerimine. Võistluse lähteülesanne peaks valmis saama ühe-kahe kuu pärast. Võistlusega soovitakse saada lahendus 1) A-terminali hoonekompleksile ja selle esisele väljakule, 2) bussi ühissõidukipeatustele ja jalgrattaparklale, 3) autode parkimisele valdavalt maa-alusel korrusel või parkimismajas ning 4) sadama tegevuseks vajalikule kompaktsele ja linnaruumi sobituvale tänavale. Eestseisus ei toetanud sisuliselt Eesti riigi väravale lahenduse saamiseks referentsipõhise võistluse korraldamist, vaid pidas vajalikuks avalikku võistlust.

Otsustati

̂ kaasata Tallinna linn Tallinna Sadama A-terminalile lahenduse saamiseks võistluse korraldamisse,

̂ saata Tallinna Sadamale A-terminali võistlusega seoses EALi ja Tallinna linna ühiskiri

4. F. R. Kreutzwaldi 31 / Tartu mnt 45 (Tallinn) hotellärihoone arhitektuurivõistluse tingimuste tutvustamine (tingimuste koostaja Ivar Lubjak)

OÜ Eesti Optik Kinnisvara soovib rajada Tallinna aadressil F. R. Kreutzwaldi 31 / Tartu mnt 45 paiknevale kinnistule hotell-ärihoone ning korraldada sellele arhitektuuri eskiisi ideekavandi saamiseks arhitektuurivõistluse. Krundile mahub u 1700 m2 hoone. Ruumiprogrammi soovib jätta Eesti Optik Kinnisvara suhteliselt vabaks, ent ta on hindade ja tähtaegade puhul väga konkreetne. Võistlus tahetakse välja kuulutada veel enne jõule. Üksjagu aega võttis võistlustingimuste kooskõlastamine Tallinna Linnaplaneerimise Ametis (TLPA).

Auhinnafond on 24 000 eurot (9000, 7000 ja 5000 eurot ning 3000 eurot ergutuspreemiateks). Eeldatav projekteerimismaksumus on 200 000 eurot (lisandub käibemaks).

Võistlusala hõlmab ka kõnniteed. F. R. Kreutzwaldi 31 / Tartu mnt 45 kinnistul asub lisaks abihoone (kuur), mille võib säilitada.

EAList on žüriisse määratud A. Tammemägi ja J. Tali. Eestseisus (v.a K. Komissarov, kes oli erapooletu) kooskõlastas F. R. Kreutzwaldi 31 / Tartu mnt 45 kinnistule kavandatavale hotell-ärihoonele lahenduse saamiseks kavandatava arhitektuurivõistluse tingimused.

5. Ülevaade liikmemaksu pikaajalistest võlglastest

I. Mald andis ülevaate EALi liikmetest, kellel on liikmemaks pikemat aega tasumata. Kõiki võlglasi on oma kohustuste mittetäitmisest korduvalt teavitatud.

Otsustati, et kui liikmemaksuvõlglased ei maksa võlga ära 10. jaanuariks 2023 ja maksegraafik jääb ajatamata, siis lõpetatakse nende EALi liikmesus. Eestseisus andis I. Maldile selleks volitused.

6. Loovisikute stipendiumite otsuse kinnitamine

Paljudes eestseisuse liikmetes tekitas küsitavusi A. Valkna loomestipendiumi taotlus Piparkoogimaanial osalemisega seoses ja talle selleks loomestipendiumi eraldamine otsustati eestseisuses hääletusele panna. Ainult üks eestseisuse liige oli loomestipendiumi eraldamise poolt, teised olid vastu.

Kõik teised EALile 1. detsembriks esitatud loomestipendiumite taotluste eraldamise kohta tehtud otsused kinnitati (vt tabel).

Taotleja Taotluse suurus € Taotluse kuupäev Taotluse eesmärk Taotluse sisu

Indrek Saarepera 400 29.11.2022

Eraldatud summa €

200 külastamine Louis Kahni Eesti SA esimehena, koostöösidemete arendamine ühisnäituste, töötubade korraldamiseks 200 Toivo Tammik 1000 01.12.2022 Loometegevus Kirjastuse Routledge tellimusel essee koostamine Eesti arhitektuurist (35 000 tähemärki), tõlketööde tellimine 500* Annika Valkna 418 01.12.2022 Erialane täiendõpe Eestis rakendatava CO2 jalajälje metodoloogiaga tutvumiseks Tallinna Tehnikaülikooli koolitusel/kursusel osalemine 418 Tõnu Laigu 2035,6 28.11.2022 Erialane täiendõpe, osalemine erialastel õppereisidel, konverentsidel Osalemine rahvusvahelisel puidust konstruktsioonide konverentsil Innsbruckis 29.11.–02.12.2022 1831 KOKKU: 3149 Märkus.

Tammik 500 01.12.2022

T. Laigu taandas ennast EALi otsuse läbivaatamisest ja kinnitamisest.

Tallinna Linnavaraameti ja Tallinna Strateegiakeskuse korraldatud ideekonkursile esitati 15 tööd. Lähteülesande koostas EAL koostöös Tallinna Reaalkooliga.

Parimaks tunnistati arhitektuuribüroo molumba OÜ kavand „R²”, mille autorid on Karl Luik, Johan Tali, Harri Kaplan ja Ann Kristiin Entson.

Teise koha pälvis arhitektuuribüroo OÜ Kolm Pluss Üks kavand „Rootor” (autorid Gert Guriev, Karin Harkmaa, Markus Kaasik, Jana Pärn ja Siim Tiisvelt). Kolmanda koha sai Läti arhitektuuribüroo

Sarma & Norde Arhitekti ideekavand „Kool” (autorid Visvaldis Sarma ja Inga Zudina).

Lisaks määrati kaks ergutuspreemiat. Need said kavandid „Dasein” (autorid Jaan Kuusemets, Erko Luhaaru, Saamuel Rammo, Anna Solts, ja Allar Esko arhitektuuribüroost DAGOpen OÜ) ning „Hariduse käik” (autorid Kaspar Stroom, Martin Niglas, Hanna-Loore Õunpuu, Mari Ann Ainsar, Evelyn Fridolin, Jüri Nigulas, Hanna Riin Kink, Andrea Ainjärv ja Tomomi Hayashi arhitektuuribüroost OÜ HG ARHITEKTUUR).

Kadrina Vallavalitsuse ja EALi koostöös korraldatud arhitektuurivõistluse eesmärk oli leida Kadrina aleviku keskusele uus arhitektuurilahendus. Võistlusele esitati kuus ideekavandit.

Parima tulevikulahenduse pakkus ja esimese koha preemia suurusega 8000 eurot sai arhitektuuribüroo Ambient Design OÜ ideekavandiga „Põu”, mille autorid on Annika Valkna ja Ruth Kübard.

Teise koha preemia (6000 eurot) pälvis arhitektuuribüroo KA Arhitektid OÜ (autor Erki Annama) kavandiga „Kadrina Lugu”. Kolmanda koha preemia (4000 eurot) läks ideekavandile „Plärts” arhitektuuribüroolt OÜ LLRR (autorid Roland Reemaa ja Laura Linsi).

Veel otsustas žürii tunnustada 2000eurose ergutuspreemiaga võistlustööd „Linnakoda” arhitektuuribüroolt OÜ STUUDIO TALLINN (autor Villem Tomiste).