Poola Arhitektide Liidu ja EALi vestlusring

2021. aasta arhitekti aastapreemia žüriiliikme, Poola ühe tuntuima arhitekti Robert Konieczny Eesti-visiidi käigus sündis tema nooremal kolleegil Wojciech Fudalal idee korraldada Poola arhitektide külaskäik Eestisse, kuna nad olid väga inspireeritud siinsest uuemast arhitektuurist. Et neil oli valminud rändnäitus, võeti seegi kaasa. 18. augustil avatigi Tallinnas Eesti Kunstiakadeemia fuajees näitus „Masters of Architecture”, mis tutvustab Euroopa arhitektide paremikku, kes on külastanud Katowice samanimelist avatud loengute sarja.

tunud osaks hankest ja võidutöödelt oodatakse kindla peale minekut, st objekti, mida on optimaalne projekteerida ja soodne ehitada. Seetõttu on sellelt kõik nurgad maha lihvitud ning erilisi eksperimentaalseid ideid ja lahendusi viimase aja võistlustöödes ei kohta. Võistlused on muutunud arhitektuuribüroodele tavaviisiks hankida tööd.

Uuriti ka seda, kes üldse saab võistlustel osaleda, millised on piirangud. Poolas on selge reegel: osaleja peab olema arhitektide koja liige, st ennast tõestanud professionaal. Eestis on samuti enamikul võistlustel nõue, et vähemalt tiimi juht peab olema kutsetunnistusega volitatud arhitekt. Siiski püüame piiranguid vähendada seal, kus võimalik, et avada võistluste kaudu uksi ka noorematele kolleegidele turule sisenemiseks. Näiteks on avaliku ruumi võistlustel sisse viidud muudatus, et võistlustöö esitamiseks pole kutse vajalik, küll aga tuleb leida omale kutsega partner edasiseks projekteerimiseks peale võistlust.

Räägiti veel riikideüleste suhete ja koostöö arendamise võimalustest. Aet Ader nimetas vajadust teha koos töötube jm töökohtumisi, mis täiendavad ametlikke kohtumisi ja aitavad paremini luua vahetuid töökontakte. Näitena toodi Eesti-Soome töötuba „Talsinki” metrooühenduse teemal mõni aasta tagasi ning 2022. aasta suvel toimunud Baltikumi ja Ukraina noorte arhitektide ühine töötuba Eesti Riigikogu hoonete nüüdisajastamise ideekorjeks.

Näituse avamisel toimunud vestlusringis räägiti arhitekti positsioonist Poola ja Eesti ühiskonnas, võistlustest ja hangetest ning riigiarhitekti institutsioonist. Uuriti vastastikku, kuidas tellitakse uut arhitektuuri, milline on hankesüsteem ja kui palju korraldatakse võistlusi.

Kuna selgus, et Poolas korraldatakse väga vähe arhitektuurivõistlusi – Tomasz Studniareki sõnul on umbes 10% uutest töödest sündinud võistluse tulemusel –, siis tundsid poolakad huvi, kuidas on Eestis võistluste süsteem nii hästi käima läinud.

Võime tõesti öelda, et oleme sel alal Euroopas eeskujulikud: EAL korraldab või kooskõlastab aastas keskmiselt 40 arhitektuurivõistlust, st umbes ühe võistluse iga üheksa päeva kohta. Tuleb tõdeda, et Eesti avaliku sektori tellijad saavad järjest paremini aru võistluse eelisest tavahanke ees ja eriti viimastel aastatel on targa tellija eeskuju näidanud RKAS.

Samas tõi Andro Mänd esile, et vaadates võistlustingimusi lähemalt, ei leia sealt enam sellist vabadust nagu 1990. aastatel ja 2000. aastate alguses, kui otsiti maamärke ja lennukaid ideid. Võistlus on muu-

Pooleldi naljaka faktina leiti EALi kontoris sahtlipõhjast 2012. aastal alla kirjutatud Eesti ja Poola arhitektide liidu koostöökokkulepe, ent sellest dokumendist ei teadnud kokkutulnud inimesed midagi. Koostöö toimub ikkagi inimeste vahel ja ametlikud kokkulepped jäävad soiku, kui ühistegevusi ei toimu. Sündmuste korraldamiseks pole ju enamasti vaja mitte ametlikku dokumenti, vaid ennekõike inimeste tahet ja huvi. 2022. aastat võib aga pidada Eesti-Poola koostöö alal väga edukaks, sest lisaks poolakate visiidile Eestisse toimub septembri lõpus EALi õppereis Poola.

Vestluse lõpuks jõuti ootuspäraselt välja ruumipoliitikani. Eestis on riigiarhitekti/ruumiameti vajadusest räägitud umbes 25 aastat ja aruteludega on riigi tasandil jõutud päris kaugele: kõik asjaosalised saavad aru institutsiooni vajadusest. Ei ole suudetud leida ainult selleks sobivat formaati.

Poolakad on samuti näinud, et asjad riigi tasandil ei toimi ja arhitekte ei kuulata, ent aktiivsem arutelu on käima läinud alles viimastel aastatel. Andro Mänd tuletas meelde, et ka arenenud riikides võtab see aega ja näiteks Rootsis, mis on saanud rahulikult areneda, asutati riigiarhitekti institutsioon alles mõni aasta tagasi. Seega tuleb meil kõigil varuda kannatlikkust ja olla lootusrikas.

Ühiskonnad on parema elukeskkonna jaoks järjest enam valmis ja see ei ole enam ainult arhitektide unistus.

Vestlusringis osalesid Poola Arhitektide Koja ja Poola Arhitektide Liidu esindajad Małgorzata Pilinkiewicz ja Tomasz Studniarek ning EAList Andro Mänd, Aet Ader ja Katrin Koov. Vestlust juhtisid Wojciech Fudala ja Justyna Boduch.