Rahvusvaheline konverents „Rohepöörde väljakutsed ruumiloomes”

23. novembril 2022 toimus Viimsi Artiumis konverents, mis oli algul kavas EALi 100 aasta juubeli programmi osana 2021. aasta sügisel, kuid pandeemia tõttu seda tookord korraldada ei saanud.

Ettekanded keskendusid hoonete ja ehitusmater jalide taaskasutuse ja linnaehituse ümbermõtestamise teemadele, pakkudes välja uusi ruumiloome viise ja võtteid võitluses kliimasoojenemise vastu. Luubi alla võeti ka Eesti linnade ja asulate planeerimise ja kujundamise mured: kuna Eesti on üks hõredamini asustatud riike Euroopas, siis tähendab see suurt autokesksust ja kasvavat CO2 jalajälge.

Belgia Brüsseli piirkonna riigiarhitekt Kristiaan Borret rääkis Brüsselis hoogu saanud vanade materjalide inventuurist ja taaskasutusest. See lõi piirkonnas omamoodi vanade ehitusmaterjalide siseturu, kus saab soetada hoonete lammutamisest või renoveerimisest üle jäänud materjale või liigutatavaid konstruktsioone, et kasutada neid mujal.

Ka Eestis on ruumiloomes alanud taaskasutus. Mirko Traks KINO maastikuarhitektidest tõi näiteks maastikuarhitektide püüdluse vähendada linnamaastike loomisel tekkivat CO2 jalajälge. Vanadel tööstusaladel saab kasutada betoon- ja asfaldiplatside lõhkumise tagajärjel tekkivat materjali kohapeal ära treppide, teede, tänavakivide loomisel. Nende vahele saab istutada taimi ja edasi teeb loodus oma töö.

Norra ühe suurima arhitektuuribüroo Mad Arkitekter tegevjuhi ja partneri Åshild Wangensteen Bjørviku sõnul seisab kogu ruumiloome valdkond revolutsiooni lävel ning ringmajandus on arhitektuuris ja ehituses kanda kinnitamas. Mad Arkitekteri projekti alusel renoveeriti Oslo südames, kus kehtivad maailma rangeimad ehituseeskirjad, kontorihoone ning rajati sellele kaheksakorruseline juurdeehitis täies ulatuses taaskasutusmaterjalidest, mis olid kogutud 25 objektilt. Kasutati vanu telliskive ja betoonplaate ning ka fassaadi ja teraskonstruktsioonidest aknaid. Siseviimistluses kasutati näiteks ehituspoodide müügijääke ning mujalt hoonetest pärit demonteerimisele ja äraviskamisele määratud elemente. Tulemuste mõõtmisel selgus, et projekt tootis 70% vähem CO2 heidet võrreldes tavahoone ehituse ja renoveerimisega, lisaks vähenes tohutul määral jäätmete hulk.

Rohepoliitika eksperdirühma liige, Tartu linnaarhitekt ja ruumiloome osakonna juhataja Tõnis Arjus ütles, et Eesti juurprobleem, millega tuleb tegeleda, on eestlase pidevalt kasvav CO2 jalajälg. Eurostati andmetel oleme neljas riik Euroopas, kus ühe inimese kohta kulub kõige rohkem asulapinda. Aastatel 2000–2017 on Eesti asustusalade pindala suurenenud ligikaudu 140 ruutkilomeetri võrra, st juurde on tekkinud umbes üheksa Viljandit. Asulate kasv ei tähenda, et meil kasvaks elanikkond. See näitab, et me kolime ühest kohast teise ja nii tekivad hajusad asulad, mille ülalpidamine on kallis, kus teenused on vähem kättesaadavad ning seega tekib suurem sõltuvus autodest ja energiahindadest.

Vastutustundliku ehitamise eestkõneleja, Hundipea kliimaneutraalse linnaosa idee kaasautor Indrek Allmann rääkis, et rohepööre linnaruumis algab valglinnastumise radikaalsest peatamisest, olemasolevate linlike keskuste tihendamisest ja omavahel paremini ühendamisest. See võimaldab rakendada tänapäevasemaid liikumisviise, vabastada rohelus ehitussurvest ning vähendada nii üksikisiku kui ka ühiskonna kulu transporditaristu ülalhoidmisel ja selle kaudu linnakeskkonna CO2 jalajälge. Kompaktne ja piisavalt tihe linn on ka sotsiaalselt rikas ja terve.

Lõpuarutelus toodi esile, et väga oluline on leppida eesmärkides ühiselt kokku ja muuta nii planeerimise, projekteerimise kui ka ehitamise valdkonna õigusnorme nii, et turg hakkaks neid järgima. Seejuures ei tohi unustada kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid. Linnad peavad muutuma kompaktsemaks, hoonete eluiga pikemaks ja hoonetevaheline ruum elurikkamaks. Hoonete kohandamine ning vanast ehitusmaterjalist uute majade ja maastike ehitamine toob nii arhitektidele kui ka ehitajatele uusi põnevaid katsumusi.

Konverentsi toimumist toetasid Eesti Kultuurkapital, Bauroc, Controlit, Eternit Baltic, Floorin, Ruukki Products, Thermory, Euroopa Komisjoni esindus Eestis ja Euroopa Regionaalarengu Fond.

Konverentsi ettekanded on järelvaadatavad EALi YouTube’i kanalil.