Riigikogu hoone 100 aasta juubeli arhitektuuri töötuba

Riigikogu hoone 100 aasta juubeli eel, 15.–17. juunil 2022 toimunud arhitektuuri töötoas kavandasid Eesti, Läti ja Ukraina noored arhitektid ja arhitektuuritudengid Toompea lossikompleksi tulevikku. Parimaks tööks valiti „Pique Hermana”, mille autorid täiendaksid maa-alust bastionivõrgustikku tunnelitega, mis viivad Toompea lossi sisehoovi rajatavasse uude paviljoni.

Töötoa eesmärk oli kavandada Riigikogu hoone ja kogu Toompea lossikompleksi terviklik kontseptsioon. Osalejatelt oodati julgeid ideid Eesti ühe olulisima ehitise ruumiliseks ümbermõtestamiseks, mis võimaldaks muu hulgas aktiivsemalt kasutusele võtta nii sisehoovid, lossiesise platsi kui ka Kuberneri aia.

Noorarhitektide ja arhitektuuritudengite ülesanne oli kavandada Toompea lossikompleksi ja selle ümbrusesse inimkesksem ja keskkonnasõbralikum liikuvuslahendus, mis eelistaks jalakäijaid, jalgrattureid ja teisi autota liiklejaid. Lisaks oodati lahendusi, mis pakuksid inimestele uusi põhjuseid külastada kompleksi, kasutades ära selle mitmekülgset ja väärtuslikku arhitektuuri.

Parimaks tööks valiti Eesti, Läti ja Ukraina ühistöö „Pique Hermana”, mille autorid täiendaksid vanalinna maa-alust bastionivõrgustikku tunnelitega, mis viivad Toompea lossi sisehoovi rajatavasse uude paviljoni. Läbikäikude ja paviljoni eesmärk on elavdada ajaloolist hoonetekompleksi ja kaasata inimesi parlamendi tegemistesse.

„Praegu on lossikompleks avalikkuse jaoks raskesti ligipääsetav, mistõttu pakub meie projekt lahendusena võimalust siseneda ristkülikukujulisse kompleksi maaluste läbikäikude kaudu kõigist neljast küljest. Need neli tunnelit saavad kokku Riigikogu sisehoovis, kus kõrguvad Pika Hermanni sõsartorniks. Tornist avaneb avalikkusele avar vaade nii linnale kui Riigikogu igapäevaelule,” kirjeldasid oma ideed meeskonda kuuluvad Andreas leksile kihi kaasaegset arhitektuuri, samas kui kaitse all olevad hooned jäävad puutumatuks. Ettepanek puudutas olulist ideed maa-aluste ruumide ärakasutamiseks, mis tooks kaasa laiema arutelu selle kohta, mis lossimäe all tegelikult asub ja kuidas seda tulevikus kasutada,” kommenteerisid töötoa mentorid, Läti arhitektid Linda Krūmiņa ja Miķelis Putrāms.

Hindamiskomisjon märkis ära ka ideekavandi „Demokraatia termid”. Selle autorid Tristan Krevald, Ra Martin Puhkan ja Siim Tanel Tõnisson (Eesti), Tabita Ozoliņa (Läti) ja Daria Polonska (Ukraina) pakuvad Toompea lossikompleksi demokraatia termide loomise. „Eesmärk on liita Riigikogu füüsiliselt linna tänavavõrgustiku ning avaliku ruumiga. Kinnistest sisehoovidest saavad istungite saali peegeldavad maastikulised väljakud ja termide basseinid. Riigikogu hoone esimene kor-

Äramärgitud töö: „Demokraatia termid”

Hinojosa ja Mia Maripuu Eestist, Alisher Sadykov Lätist ning Jelõzaveta Peresada Ukrainast.

„Tihe meeskonnatöö päädis julge ideega. Maagiline vaatetorn sisehoovis lisab eklektilisele komp- rus avab end aga demokraatia praktikale: termides või avalikus saunas on kõik võrdsed, vabad sotsiaalsest staatusest, lõõgastunud, rahulikud ja avatud. Nii saab saun-riigikogust tõeline igapäevane demokraatia,” kirjeldasid autorid.

Töötoast võttis osa kokku 22 Eesti, Läti ja Ukraina noort arhitekti ja tudengit, keda juhendasid Ralf

Lõoke Eestist, Linda Krūmiņa ja Miķelis Putrāms Lätist ning Volodõmõr Ponomarenko ja Juri Parkhomenko Ukrainast.

Hindamiskomisjoni kuulusid mentorite kõrval EALi president Andro Mänd ja Riigikogu Kantselei direktor Antero Habicht. Valminud ideekavanditega saab tutvuda septembris Riigikogu vestibüülis avataval Riigikogu hoone juubelinäitusel.

Töötoa korraldasid EALi noortekogu ja Riigikogu Kantselei.