Eestseisuse koosolekud

28. aprill 2022

1. Peale A. Männi kahe ülejäänud EALi juhatuse liikme (ühtlasi EALi asepresidendid) valimine aastateks 2022–2024

A. Mänd esitas EALi aseesimeeste kandidaatideks Aet Aderi ja Markus Kaasiku. Rohkem kandidaate ei esitatud. A. Männi ettepanek pandi hääletusele. A. Ader ja M. Kaasik taandasid ennast hääletamisest.

Hääletamisel osutusid Aet Ader (18 poolthäält) ja Markus Kaasik (18 poolthäält) ühehäälselt valituks EALi juhatusse ning ühtlasi EALi asepresidentideks.

2. Järgnevaks kaheks aastaks EALi tööplaanide seadmine

A. Männi sõnul on EALi juhtimises ees muudatused. Kui varem juhtisid EALi töögruppe EALi juhatuse liikmed, siis nüüd hakkavad neid juhtima eestseisuse liikmed. Iga töögrupi juht määrab oma töögrupi koosseisu. Töögruppidesse võivad kuuluda ka eestseisusesse mittekuuluvad EALi liikmed. Ühe liikme võrra vähendatud, nüüd kolmeliikmeline EALi juhatus hakkab tegelema EALi põhifookusesse jäävate prioriteetsete tegevustega.

Esialgu on plaanis jätkata samade töögruppidega, mis käisid koos EALi eelmise eestseisuse koosseisu ajal, uuendatakse ainult nende koosseise.

A. Mänd tegi ettepaneku määrata EALi töögruppidele järgmised eestseisuse liikmetest juhid: ̂ ürituste töögrupp – juht Katrin Koov,

̂ ekspertiiside töögrupp – juht Peeter Pere,

̂ hinnastamise töögrupp – juht Mari Rass,

̂ seaduste töögrupp – juht Jaan Kuusemets,

̂ arhitektuurivõistluste töögrupp – juht Pelle-Sten Viiburg (ainus eestseisusse mittekuuluv töögrupi juht, kes kuulus arhitektuurivõistluste töögrupi eelmisse koosseisu ning esitati I. Maldi ja M. Lõokese ettepanekul töögrupi juhiks),

̂ digiehituse töögrupp – juht Indrek Allmann

EALi liikmetelt otsustati meilitsi küsida, kes soovib liituda EALi töögruppidega.

Hinnastamise töögrupp

Töögrupi esmane ülesanne on lahti kirjutada, millistest staadiumitest peab projekt koosnema ja millises staadiumis tohib hakata ehitama. Seejärel tuleb jätkata tegelemist arhitektuuri projekteerimisele kuluva keskmise aja väljaarvutamisega. Tuleb ka fikseerida, mis on autorijärelevalve. Miks ei arvestata eskiisi tööstaadiumite hulka?

A. Männi ettepanekul pakkusid kõik eestseisuse liikmed välja teemasid ja teemavaldkondi, millega peaks EAL nende arvates järgmise kahe aasta jooksul tegelema. Nimetati ka põhieesmärke, mille saavutamise nimel peaks EAL edasi töötama.

O. Alver: EAL liigub õiges suunas. EALi eesmärk peakski olema olla avatud, koondada ruumiga tegelevaid inimesi. On märgatav, et Tallinna linn aktsepteerib EALi arvamust. Ettepanek: defineerida rohepöörde mõiste EALi seisukohast lähtuvalt.

T. Laigu: EALi põhieesmärk peaks olema seista parema elukeskkonna eest. EAL peaks käituma nii, et EALiga arvestataks rohkem. Oluline on, et arhitektid seisaksid ühe asja eest ega läheks omavahel konflikti.

J. Kuusemets: Tallinna linnaarhitekti ametikoht tuleks taas ellu kutsuda, EAL peaks selle eest seisma. Avalike väljakute kaudu kvaliteetse arhitektuuri tutvustamine ja propageerimine peaks olema üks EALi eesmärke. Tavainimeste harimiseks võiks panna avalikku ruumi suured ekraanid, kus reklaamitakse võistlustele esitatud töid.

P. Pere: ruumiloomega tegelemine, maa- ja ruumiameti sisseseadmise nimel edasi tegutsemine ning kohalike omavalitsuste külastamine eesmärgiga parandada nende kompetentsi.

L.-K. Stöör: digivõistluste formaadi sisseviimine, EALi liikmetele suunatud tegevuste fookuses hoidmine ja rohepöörde tegeliku olemuse laiem avamine.

A. Ader: uuringute ja koolituste korraldamine, et teadvustada rohepöörde tegelikku olemust, ning rohepöörde elluviimiseks konkreetse tegevusplaani väljatöötamine.

K. Koov: rohepöörde tegeliku olemuse selgitamine ka kõige kõrgemal riiklikul tasandil ning ruumihariduse temaatika ja selleteemalise teavitustööga edasi tegelemine: avalik keskkond tervikuna, sh avalikud ruumid, töökeskkond, linnaruum peaks olema inspireeriv ja hariv.

Ü. Maiste: ruumiharidusega edasi tegelemine, kohalike omavalitsuste harimine, kohaliku arhitekti autoriteedi suurendamine ning avaliku ruumi sekkumiste korraldamine.

L. Põldre: tudengite kaasamine EALi tegevusse.

T. Savi: tänavaruumiga süvitsi tegelemine, rohepöördega haakuvalt parkimis- ja maanteenormine väljatöötamine ning arhitekti roll ühiskondlikul tasandil.

J. Huimerind: riigiarhitekti institutsiooni (maa- ja ruumiameti) loomine.

V. Tomiste: EALi kuraatorinäituste korraldamise taaselustamine.

K. Vellevoog: tegelemine elukeskkonna teemaga ja hea elukeskkonna propageerimine ühiskonnas; „Hea avaliku ruumi” programmi arhitektuurivõistluste korraldamise jätkamine ja regionaalarengu küsimustega tegelemine; rohepöörde arutelu algatamine ja juhtimine EALi poolt (seostub säästliku arenguga).

M. Kaasik: selle väljaselgitamine, kas loodud seadused ja normid (nt ventilatsiooni- ja tuleohutusnormid) toimivad rohepööret silmas pidades ka tegelikkuses.

T. Paaver: arhitektuuri kaudu keskkonna rikastamine (tegutsemine selle nimel, et see eesmärk jõuaks ka olulistesse dokumentidesse) ning rohekoridoride läbilahendamine Tallinna sees.

M. Rass: seismine selle eest, et EAL ei muutuks kunagi erakonnapoliitiliseks; tellija (kohalikud omavalitsused) teadlikumaks muutmine ja harimine ning arhitektide koolitamine.

A. Ader: ruumiloome eksperdirühma loomine; Eestil puudub elamumajanduse arengukava, selle loomisega tuleks tegeleda; segregatsiooniprobleemide lahendamine – EAL saaks ehk kaasa aidata, et meil oleks ka riigi tasandil visioon segregatsiooniprobleemide lahendamiseks.

V. Valk: omavalitsuste mehitamine heade ja võimekate arhitektidega, sest avalikus sektoris peaks olema tööl rohkem arhitekte; rahvastiku kahanemisega kohanemine, arhitekti positsiooni tugevdamine ruumiloomeprotsessis; ruumiloome eksperdirühma loomine; kohalike omavalitsustega tegelemine eesmärgil, et nad mõistaksid hea arhitektuuri olemust; kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete rakendamine; ruumiloomekursuste sisseviimine avaliku sektori töötajatele.

M. Shein: arhitekti kutsestandardi uusversiooni töögrupi moodustamine.

I. Allmann: peaks avatumalt vaatama, kas saaksime arhitektidena ühiskonnas kaasa rääkida.

K. Taaksalu: visioonivõistluste ja töötubade formaadi säilitamine EALi noortekogus ning tegutsemine selle nimel, et noortes arhitektides säiliks erksus (et BIM jt programmid ei tapaks loovust).

3. Ander Roosipuu EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse läbivaatamine

Eestseisus, vaadanud läbi Ander Roosipuu EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse, otsustas ta ühehäälselt EALi noortekogu liikmeks vastu võtta.

4. Osalemisest EVS/TK 61 „Müra ja ehitusakustika” tehnilise komitee töös

Standardimiskoordinaator M. Uusmaa teavitas, et Ülar Mark, EALi senine esindaja EVS/TK 61 „Müra ja ehitusakustika” tehnilise komitee töös, on andnud Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskusele märku, et ei soovi enam komitee töös osaleda. M. Uusmaa soovib teada, kas EALil on huvi komitee töös kaasa lüüa, ja kui on, siis peaks ta volitama komiteesse Ülar Margi asemele uue esindaja.

Eestseisus pidas kõnealust teemat arhitektide jaoks väga oluliseks ja otseselt nende tööd mõjutavaks. J. Kuusemets tegi ettepaneku, et müra ja ehitusakustika teemaga võiks tegeleda Joanna Kordemets (pole EALi liige).

Otsustati, et J. Kuusemets võtab J. Kordemetsaga ühendust ning teeb talle ettepaneku osaleda EALi esindajana EVS/ TK 61 „Müra ja ehitusakustika” tehnilise komitee töös.

5. Ülevaade kohtumisest Viimsi Vallavalitsuse esindajatega

A. Mänd kohtus 27. aprillil Viimsi Vallavalitsuse esindajatega, põhiprobleemina oli arutuse all Viimsile vallaarhitekti leidmise küsimus.

Kahel korral välja kuulutatud avaliku konkursi teel ei ole õnnestunud vallaarhitekti leida. Arendajate surve on Viimsi vallas väga tugev ja vallaarhitektina pole selle surve all töötada kerge. A. Mänd tegi kohtumisel ettepaneku seada Viimsis sisse arhitektuurinõukogu, kelle üks tööülesanne oleks anda sisend Viimsi vallas koostamisel olevale üldplaneeringule. Arhitektuurinõukogu koosneks EALi nimetatud institutsioonide esindajatest, kelle määraksid institutsioonid ise. Viimsi Vallavalitsus kiitis EALi ettepaneku heaks.

Eestseisus toetas Viimsis arhitektuurinõukogu loomise ettepanekut.

6. Ülevaade BAUA 26. aprilli koosolekust (A. Ader)

26. aprillil toimunud BAUA koosolekul arutati muu hulgas seda, kuidas tegeleda Ukraina teemaga edasi. BAUA on nimelt tauninud Venemaa jätkamist UIAs, kuid pole sellele toetust saanud. BAUA peab oluliseks, et Madridi foorumil tehtaks avaldus Venemaa osalemise peatamiseks UIAs. Põhjamaade, Poola, USA ja Kanada poolt ja nimel on selline kiri koostamisel ning see tuleb mai alguses Madridi foorumil esitlemisele.

7. Andres Levaldi hääleõiguseta esindajana osalemisest EALi eestseisuse töös

K. Vellevoog tegi ettepaneku kutsuda A. Levald hääleõiguseta esindajana osalema EALi eestseisuse töös.

Eestseisus toetas K. Vellevoogi ettepanekut ja otsustas teha A. Levaldile sellekohase ettepaneku.

12. mai 2022

1. Ehitusseadustiku uuendustest, CO2 jalajälje kalkulaatorist projekteerimises, elukeskkonna arengukava koostamise käivitamisest ning muudest asjassepuutuvatest olulistest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tegevustest (ehituse asekantsler Jüri Rass)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ehituse asekantsler Jüri Rass andis ülevaate arhitektuurivaldkonnaga haakuvatest MKMi välja töötatud dokumentidest ning muudest asjassepuutuvatest olulistest MKMi tegevustest. Olulisim

̂ Dokumendi „Ehituse pikk vaade 2035” väljatöötamine

̂ Kvaliteetse elukeskkonna arengukava analüüsi koostamine (tööprotsessi faasis)

̂ Ehitusseadustiku muudatuste kavandamine

̂ Ehitisregistri muudatuste ja seal uue menetluskeskkonna väljatöötamine (tööprotsessi faasis)

̂ Ehitusgiidi väljatöötamine (tööprotsessi faasis)

̂ Elamuinvesteeringute fondi parendamine

̂ Konkursi „Tark tellija 2021” korraldamine

̂ Hoonete CO2 jalajälje kalkulaatori väljatöötamine (tööprotsessi faasis)

Ehitusseadustik ja selle muudatused

Kehtiv ehitusseadustik on käibel olnud kuus-seitse aastat ja on tekkinud praktika, mille alusel hinnata, mis osas tuleks seda parendada. Ehitusseadustiku muutmise ja sellega seoses teiste seaduste muutmise eelnõu väljatöötamise kavatsusele eelnes koostöös koostööpartneritega Soraineni tehtud revisjoni analüüs (2020).

Ehitusseadustiku väljatöötamise kavatsus kooskõlastati 2021. aastal. Ehitusseadustiku muudatusi käsitlevad arutelud korraldati aastatel 2021–2022, viimane oli 31. mail 2022.

Ehitusseadustiku muutmisel on püütud minna lihtsustamise, abstraktsemaks muutmise teed. Ehitusseadustiku muudatuste mustand tuleb sektorile läbivaatamiseks 8. juulil 2022, tagasisidet soovitakse 19. augustiks. Eelnõu ja seletuskirja koostamine on planeeritud ajavahemikku september–detsember. Dokumendi MKMi-sisene kooskõlastus on kavas 2023. aasta jaanuaris ning ametiasutuste ja sektori kooskõlastus veebruaris. Õigusakti lugemine Riigikogus on kavandatud sama aasta sügisesse.

Uues ehitusseadustikus on vaba ehitustegevus selgemalt lahti kirjutatud (sh defineeritakse ehitusteatise ja -loa olemus ning piiritletakse nendega ehitamise algatamise erisused). Ehitusteatis on näiteks vaja esitada siis, kui ei järgne menetlust. Muudatuste järgi võib ainult füüsiline isik endale ehitada ja järelevalvet teha.

Ehitusgiid on visualiseeritud lihtsamas vormis ehitusseadustik ja sellest peaks saama üks ehitisregistri osa või üks e-ehituse aken. Lisaks visualiseerivale materjalile ja lisatud selgitustele koondatakse Ehitusgiidi alla kokku 80 projekteerimist ja ehitust puudutavat normdokumenti.

Hoonete CO2 jalajälje kalkulaatori ülesehitamiseks on tehtud uuring ehitise selle arvutuse rakendamiseks Eestis. Kalkulaatorit plaanitakse hakata kasutama hangetel. See on n-ö ametlik kalkulaator, mis on loodud Põhjamaade kalkulaatori alusel. Oluline on sektori, sh EALi tagasiside kalkulaatorile. Välja on töötatud uus energiatõhususe direktiiv, mille eelnõu on kommenteeritud.

2022. aastal võeti vastu dokument „Eesti 2035 strateegilised sihid”, mis koosneb viiest tähtsast teemaplokist, sh elukeskkond, mis jaguneb ehitatud ja looduslikuks elukeskkonnaks. Puudu on kvaliteetse ehitatud elukeskkonna arengukava, mis peaks olema seotud riigieelarvega. Selle dokumendi koostamine on võetud MKMis lähiajal plaani.

Käima on lükatud Euroopa Komisjoni rahastatud projekt „Sidusa ruumipoliitika kujundamine kvaliteetse ja jätkusuutliku elukeskkonna saavutamiseks”. 2022. aasta märtsis kestusega 18 kuud loodud projekti eesmärk on pakkuda lahendusi riiklikus strateegilise planeerimise raamistikus ruumiloomega seotud probleemidele, toetada uue üleriikliku planeeringu koostamist ja valmistada ette ehitatud keskkonna arengukava koostamise ettepanek.

Lepiti kokku, et J. Rass saadab EALi eestseisusele tutvumiseks ehitusseadustiku uue tööversiooni.

2. Ülevaate andmine Euroopa Arhitektide Nõukogu 29. aprilli kongressist (Aet Ader)

EALi välisesindaja A. Ader teavitas, et Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE) üritab jõuliselt tegeleda Ukraina aitamisega. Selle tõenduseks on loodud ACE’i juurde Task Force’i nimeline töörühm, kus keskendutakse sellele, mida saaksid arhitektid Ukraina heaks ette võtta (väljatöötamisel on strateegia Ukraina arhitektide aitamiseks). Töörühma juht R. Leitanaitė on teinud muu hulgas ettepaneku koondada kompetents, mille alusel hinnata Ukraina hoonete seisundit, et otsustada, mis tuleb lammutada. Ta toonitas 29. aprilli kongressil peetud ettekandes vajadust ehitada Ukrainas võimalikult lihtsalt ja käepäraselt ning viskas õhku küsimuse, kas ehk Ukraina peal saakski katsetada Euroopa rohepöörde eesmärgipõhiseid võtteid. A. Aderi arvates võiks kõnealuse töörühmaga keegi Eestist liituda.

Nagu selgus 29. aprillil ACE’i kongressil, on Ukraina kutsutud ACE’i vaatlejaliikmeks.

3. EALi esindaja määramine Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia žüriisse

Eestseisus pakkus välja EALi esindajast kandidaate žüriisse.

Otsustati nimetada Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia žürii liikmeks Margit Mutso.

4. Jätkuarutelu EALi juhatuse järgneva kahe aasta prioriteetide seadmise teemal (A. Mänd)

EALi juhatus analüüsis eelmisel eestseisuse koosolekul tehtud ettepanekuid EALi järgmise kahe aasta tegevuste kohta. Otsustati, et

̂ EALi juhatuse järgmise kahe aasta prioriteetsed teemad on

˺ ruumiloome (ruumiloome institutsiooni loomine riigi tasandil);

˺ kohalike omavalitsuste arhitektide toetamine ja kohalike omavalitsuste ruumikompetentsi suurendamine;

˺ segregatsioon, elamumajandus;

̂ muud olulised teemad, millega tegelemiseks luuakse töögrupid ja millega tegelemine usaldatakse neile, on:

˺ rohepööre (selle tegeliku olemuse laiem avamine), töögrupi juht K. Vellevoog;

˺ arhitektikutse arendamine, töögrupi juht L.-K. Stöör;

̂ EALis töötavad järgmised töögrupid:

˺ EALi ekspertiiside töögrupp,

˺ seaduste töögrupp,

˺ arhitektuurivõistluste töögrupp,

˺ projekteerimise hinnastamise töögrupp,

˺ ürituste töögrupp,

˺ rohepöörde töögrupp,

˺ arhitekti kutse töögrupp,

˺ digiehituse töögrupp.

Eestseisus leidis, et EALi töögruppides esindajana osalejad võiksid aeg-ajalt anda eestseisusele tagasisidet seal tehtud tööst.

5. Saskia Krautmani EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse läbivaatamine

EALi eestseisus, vaadanud läbi Saskia Krautmani EALi noortekogu liikmeks astumise avalduse, otsustas ta ühehäälselt EALi noortekogu liikmeks vastu võtta.

6. Markus Puidaku EALi liikmeks astumise avalduse läbivaatamine

EALi eestseisus, vaadanud läbi Markus Puidaku EALi liikmeks astumise avalduse, otsustas ta ühehäälselt EALi liikmeks vastu võtta.