Eesti Arhitektide Liidu Teataja 1/06 by Eesti Arhitektide Liit

konstrueerimise alusdokumendiks.

ne dokument sai olla projekteerimise/re-

miselt segane ja on küsitav, kuidas selli-

sionaat“ ei ole kirjas sõnagi. Kiri on äär-

sevööndiga. Hoone funktsioonist „pan-

krunt piirneb arhitektuurimälestise kait-

tud piirangud ning kõnealune ehitus-

likus VI ehituspiirkonnas, millele on sea-

miljööväärtuslikus ja keskkonnatund-

pole kehtivat DP-d. Krunt asub Nõmme

puhul), kuigi antud DP kohustusega alal

muste vajalikkust ka rekonstrueerimise

olemas, mis näitab projekteerimistingi-

lahter ja tähistus rekonstrueerimiseks

muste taotlemise ametlikul blanketil on

musi ei väljastatud (projekteerimistingi-

konstrueerimiseks projekteerimistingi-

tuse direktor A. Rikkinen. Hoone re-

kirjutanud Detailplaneeringute teenis-

ga ja Tallinna Transpordiametiga. Alla on

osakonnaga, Tallinna Keskkonnaameti-

TLPA Linnakujunduse ja infrastruktuuri

esitatakse vaid 3 kooskõlastusnõuet:

naosa ehitusmääruse ettekirjutustele ja

masolevas mahus vastavalt Nõmme lin-

batakse hoonet rekonstrueerida ole-

valt taotlusele hoone laiendamiseks . Lu-

tamast projekteerimistingimusi vasta-

te taotlusele, kus TLPA keeldub väljas-

jastatud vastus projekteerimistingimus-

mendiks on 19.01.2005 TLPA poolt väl-

väga nõrk: pojekteerimise lähtedoku-

asjaolu, et projekteerimise lähtealus oli

üleskerkinud probleemide algpõhjuseks

R. Raigi sõnul on kõnesoleva projektiga

olukorraga kohapeal.

terminoloogiale jne.

naabruses, ei algatatud DP-d (mis oleks 4

tuurimälestiste ja nende kaitsetsoonide

kohaga miljööväärtuslikul alal arhitek-

net. Kuigi oli tegu keskkonnatundliku

se hoonet või vastavasisulist majutushoo-

sukohti saada tõesti hoolekandeasutu-

väljendanud selgelt linna soove ega sei-

tasandil puudulikud ja ähmased, need ei

Linnavõimu ja vastavate spetsialistide

sioonideks. Seega olid lähtetingimused

lega pandi alus võimalikeks manipulat-

mata muudest vajalikest nõuetest. Sel-

nud sõnagi hoone funktsioonist, rääki-

rimiseks olemasolevas mahus, milles pol-

ja ebamäärane kiri hoone rekonstruee-

Projekteerimise aluseks oli vaid segane

jekteerimistingimusi, neid ei väljastatud.

mises. Vaatamata taotlusele saada pro-

käitumine projekteerimisprotsessi juhti-

seks oli Linnavõimu ebaprofessionaalne

teülesande püstitus ja ruumiprogramm).

laam Sampo panga kodulehel, vastav läh-

saada uut korterelamut (müügirek-

1.Arendaja algne soov on selgelt olnud

jektile:

Aukohtu seisukohad kõnesolevale pro-

tusalase tegevuse korraldamine.

deks planeerimis-, projekteerimisja ehi-

põhimääruse kohaselt on ameti ülesan-

ringu koostamise linnavalitsus . TLPA

§ 14 l.2 kohaselt algatab Detailplanee-

ku teha igaüks. Tallinna Ehitusmääruse

misseadusele võib algatamise ettepane-

algatamiseks, kuigi vastavalt Planeeri-

Mitte keegi ei teinud ettepanekut DP

antud olukorras pidanud olema elemenEAL TEATAJA

tuatsioonis arhitektuurses mõttes anda

vastu võtab ja Arhitekt püüdis selles si-

kõik korras, oli oht, et keegi ikka töö

juures, kuid olukorras, kus näiliselt on

loobuda tööst sellise ülesande püstituse

määral kaitsta. Arhitekt oleks võinud

til võimalik oma põhimõtteid vajalikul

seadusandliku toetuseta polnud arhitek-

arendaja poolt surve alla, kuna piisava

projekteerimisjuhistes seati arhitekt

vasturääkivuste tõttu õigusaktides ja

mete ja terminoloogilise ebatäpsuse ning

raskesse olukorda. Puudulike lähteand-

tamine TLPA poolt seadis arhitekti väga

3.Selline projekteerimisprotsessi käivi-

tisega.

kuigi oli selgelt näha, et tegu on uusehi-

jekti põhjal hoone rekonstrueerimiseks,

Ehitusload väljastati esitatud ehituspro-

ja, nüüd 160-kohaline majutusasutus).

tähelepanu pööramata (enne pesuma-

pargi kasutuskoormuse suurele tõusule

muutusele ja krundi ning Sanatooriumi

litamise nõue, sealjuures funktsiooni

konda mittesobiva konfiguratsiooni säi-

leda hoone mahu ja laialivalguva kesk-

matu oli olemasoleva väärtusetu ja ko-

ja täpsustav määrus. Täiesti põhjenda-

se ja Tallinna ehitusmääruse (täiendav

tidePlaneerimisseaduse, Ehitusseadu-

mis on aga teiste ülemuslike dokumen-

vaid Nõmme ehitusmääruse tasandilt,

tatud ehitusmäärus). Asjale läheneti

lastada KVA-ga, kui piirkonnale on koos-

leb projekteerimistingimused kooskõ-

ga (Vastavalt Tallinna EM-le §31 l.4 tu-

1/2006 taarne) ega nõutud kooskõlastust KVA-

4.Arhitekti tegevuses võis siiski tähel-

kuse huvid kõrgemale tellija huvidest.

teerida siiski pansionaati, seades avalik-

me LOV ettekirjutuste kohaselt projek-

elamu, vaid püüdis antud olukorras Nõm-

soovi ehitada

endast parima (on siiani tegutsenud loomingulise ja keskkonnatundliku arhitek-

dada puudusi oskuses ette näha ja üheks EAL EESTSEISUSES

Sanatooriumi parki korter-

tellijapoolset avalikkuse huvi riivavat

öelda, et Arhitekt ei ole täitnud üheselt

ti vastavuse lähteandmetele. Seega võib

teerimisettevõtja tagama ehitusprojek-

Ehitusseaduse §49 kohaselt peab projek-

nende seadmist õiglasesse tasakaalu.

ja ja avalikkuse huvide arvestamist ning

mis toetab kujunevas tegelikkuses telli-

ehitise projekti lahenduse kvaliteedini,

vastavalt Kutsestandardile püüdnud viia

likku käiku. Esitatud materjalide põhjal on arhitekt

pole võimalik kindlaks teha asjade tege-

kokkuleppeid pole dokumenteeritud ja

pealseid lähteülesande muudatusi jm.

ehitusprojekti projekteerimiseks. Vahe-

Lähteülesanne on esitatud aga elamu-

situd parimat lahendust pansionaadile.

maha müüa korteritena, koos olevat ot-

arendaja eesmärk oli majutusüksused

kohaselt ei olnud ta teadlik sellest, et

ja piiras. Arhitekt Enn Rajasaare ütluste

valt, niivõrd kuivõrd see seda võimaldas

gutsenud TLPA alusdokumendile vasta-

Arhitekt on projekteerimisprotsessis te-

lõpptulemuse suunas.

rimisprotsessi mõjutamiseks parima

erialaseid võimalusi ja õigusi projektee-

tina). Kahjuks ei kasutanud ta kõiki oma

3 EAL TEATAJA 1/2006 EAL EESTSEISUSES

5. Tutvuti

2.Tekkinud olukorra algja peapõhju-

tervikuks siduda projektide põhjal reali-

kõrval tööd EALi teise projektijuhina.

Madli Marustet, kes alustab P. Epneri

M. Mutso tutvustab eestseisusele

se, kuidas edasi toimida.

pertiis-aruandega, misjärel otsustatak-

viidud uurimuse põhjal koostatud eks-

põhjalikult tutvuda aukohtu poolt läbi-

Eestseisus, kuulanud ära R. Raigi, lubab

tõlgendamist ja manipuleerimist.

mis võimaldab asjaolude mitmesugust

vad sõnad läbi vaadatud, tutvunud jne.,

pansionaat) kooskõlastuste lehel seisa-

vat vastet sõnadele rekonstruktsioon,

se tasandil (näit. pole üheselt mõisteta-

projekteerimisvaldkonnas seadusandlu-

Puudub täpne terminoloogia ehitusja

on puudulikud, vastuolulised, ebatäpsed.

le omavalitsusele. 6.Ehitusvaldkonna seadused/määrused

teistele instantsidele, eelkõige kohaliku-

selt ei ole arhitekti pädevuses ja kuulub

ning selle kontroll hoone valmimise järg-

5.Hoone tegelik funktsioon ja kasutus

kooskõlastusi).

algatamisotsust ja küsida mittenõutud

se ja orgaanilise osana (võis ise teha DP

arhitektuurse projekteerimise lähtealu-

valt Arhitekt ei käsitlenud planeerimist

lahendamisel, KS nõuetele mittevasta-

gase initsiatiivi puudumist probleemide

külgse lahendamise oskuse ja mõnin-

Arhitektile võib ette heita probleemi iga-

kui ka avalikkusega suhtlemisel.

ta üheselt nii professionaalsel tasemel

lubaks selle olemust ja tähendust mõis-

pole KS tsiteerides piisavalt selge, mis

tides, esitades projektlahenduse, mis

seeruvat tegelikkust selle kõigis aspek-

luse korraldamiseks ja laekuvate tööde

ke-Tartu maantee alguses. Kavandivõist-

Omaeagne Seltsija teatrimaja asus Väi-

da ära Estonia vana teatrimaja asukoht.

lestusmärgi kavandivõistluse, et märki-

nia Selts plaanivad kuulutada välja mä-

teatab, et Rahvusooper Estonia ja Esto-

Paul Himma saatis EALile kirja, milles

Rahvusooper Estonia peadirektor

te osas.

ning seisukohti konkursi lähtetingimus-

mat infot kavandatava konkursi kohta

EKO Majalt otsustatakse paluda täpse-

junenud läbiviimise hea tava nõuetele.

taksid arhitektuurikonkursside väljaku-

kavandatava konkursi tingimused vas-

EALi-poolseks nõudeks EKO Majale, et

lustingimuste koostamisel. Siinkohal on

nõustama ja vajadusel osalema ka võist-

tud. Ollakse nõus konkursi korraldamist

si, mis oleksid professionaalselt teosta-

puidust pereelamute idee-eskiislahendu-

hitektuurikonkursi teel uusi huvitavaid

Eestseisus toetab igati mõtet saada ar-

korraldamise osas.

vib EALi-poolset seisukohta konkursi

damisprotsessi kaasata ka EALi ning soo-

kõnealuse arhitektuurikonkursi korral-

kiislahenduste saamiseks. A. Pihl soovib

sobivate puidust pereelamute idee-es-

kvartalis arhitektuurikonkurss

välja mõtte korraldada 2006. aasta I

soodsaid Eesti puitelamuid ning pakub

propageerida ökonoomseid ja hinnalt

saatis EALile kirja, milles tutvustab ideed

EESTSEISUSES

hemikus 10.03.-30.04.2006 korraldada

tekt

Enn Rajasaare tegevus projekteeri-

kirja, milles teatab, et kavandab ajava-

tundlikumaks lahendamiseks. Arhi-

Vaike Parker saatis EALi juhatusele

võimalusi antud olukorra vastutus-

luselt saadakse selleks ka nõusolek.

tanud kõiki oma erialaseid õigusi ja

teha ettepanek Karin Paulusele. K. Pau-

ta on süüdi selles, et ei ole ära kasu-

nealuse konkursi þürii töös osalemiseks

kus eetikanormide rikkumises, kuid

sub konkursi korraldaja. EAL otsustab kõ-

tekt Enn Rajasaart süüdistada tahtli-

kujundus. Þüriiliikmete reisija majutuskulud ta-

ning ütluste põhjal ei ole alust arhi-

konnakujundus, linnaplaneerimine, sise-

OTSUS: 1.Aukohtule esitatud materjalide

ne, restaureerimine, haljastamine, kesk-

projektid, võistlustööd, rekonstrueerimi-

naadiga.

sed, maastikud, aiad, üldplaneeringud,

tema poolt Hiiule projekteeritud pansio-

järgmisi objekte ja valdkondi: uusehiti-

se E. Rajasaare tegevuse suhtes seoses

Taani arhitektide liidud. Konkurss hõlmab

ga kirjad said ka Leedu, Soome, Norra ja

seks. Aukohus on teinud oma lõpliku otsu-

preemia 2005 þüriisse. Analoogse palve-

ri A. Maasikule stipendiumi eraldami-

poolt esindaja Läti arhitektuuri aasta-

milles palutakse, et EAL esitaks omalt

tud eramu haljastuse. KULKAle otsustatakse saata soovituski-

Läti Arhitektide Liit saatis EALi kirja,

poolt aadressil Kevade tn 4 projekteeri-

19. jaanuar 2006

T. Sild. Varuliikmeks jääb T. Kaljundi.

riisse määratakse A. Levald, K. Vellevoog,

þüriisse tuleb määrata 4 arhitekti. Þü-

viõli linnaväljaku arhitektuurivõistluse

Jaanauris 2006 väljakuulutatava Ki-

P. Kivi EALi liikmeks ennistada.

tutvunud tema tööde mapiga, otsustab

EALi liikmeks ennistamise avalduse ning

Hirvesoo. Eestseisus, vaadanud läbi Piret Kivi

vandivõistluse þürii töös määratakse

EAList. EALi-poolseks esindajaks kõnealuse ka-

sist, Rahvusooperist „Estonia“ ning

linnast, Kunstnike Liidust, Estonia Selt-

Firma EKO

Majad juhataja Arvo Pihl

tunnistatud Kalle Vellevoogi (OÜ AB JVR)

kujunduste konkursil parimaks eramuks

Kuressaare parimate ehitiste ja ruumi-

gelt. Nii näiteks kujundas ta 2006. aastal

tegev ning tema tööd hinnatakse kõr-

Parker ka praegu maastikuarhitektina

diumitaotlust. K. Vellevoogi sõnul on seeniorarhitekt V.

lude katteks KULKAle esitatavat stipen-

leb tema näituse korraldamisel, tööku-

da Arne Maasiku, kes fotograafina osa-

V. Parker palub

EALil võimalusel toeta-

ja ja maastikuarhitekti tööperioodi.

ning üle 50 aasta kestnud linnaplaneeri-

Parker tähistada oma 80. sünnipäeva

dajaid Kultuuriministeeriumist, Tallinna

takse þürii, kuhu palutakse osalema esinEAL TEATAJA 1/2006 EAL EESTSEISUSES

näituse. Nimetatud näitusega soovib

kogu vestibüülis maastikuarhitektuuri

Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatu-

5 EAL TEATAJA 1/2006

EAL

objektiivsemaks hindamiseks moodusta6

giinfo Sampo Panga kodulehel).

se kasutamise otstarvet (korterite müü-

di ehitamise käigus on muudetud ehiti-

Sanatooriumi parki rajatava pansionaa-

• Juhtida TLPA tähelepanu sellele, et

tamises.

rimistingimuste ning ehituslubade väljas-

tamise korraldamises, samuti projektee-

Detailplaneeringute algatamise ja koos-

• Juhtida TLPA tähelepanu puudustele

järgmised:

Aukohtu ettepanekud eestseisusele on

le vajalike teenindusruumidega.

siooniga ja täishooldusega pansionaadi-

ne valmimine projektis nimetatud funkt-

kindlustada omalt poolt kõnealuse hoo-

tama maksimaalselt oma ametiõigusi, et

Rajasaart autorijärelvalve käigus kasu-

da arvestades). Kohustada arhitekt Enn

ga EAL Teatajas (probleemi laia kõlapin-

nitud sanktsiooni ning nime avaldamise-

maluste mittekasutamise eest koos mai-

duliku tõlgendamise ning erialaste või-

litatud arhitekt V taseme nõuete puu-

rele meeldetuletus Kutsestandardi Vo-

litele p.10.1 teha arhitekt Enn Rajasaa-

2.Vastavalt Aukohtu protseduurireeg-

lija ebaeetiliste) huvide tõttu.

luse ning osapoolte vastandlike (s.h. tel-

tematerjalide, ebatäiusliku seadusand-

tegevuse, puudulike ja vastuoluliste läh-

litsuste mitterahuldava professionaalse

ku arhitektuuripoliitika lõtvuse, omava-

seme nõuetele, kuid seda eelkõige riikli-

Kutsestandardi Volitatud arhitekt V ta-

misprotsessis ei vasta täies ulatuses

Leitakse, et Lääne piirivalvepiirkonna 8

• Juhtida vastavate ametkondade tähelepanu ehitusvaldkonna täpse ja üheselt

preemiasummade kahekordistamist.

ma on ebapiisav. Vajalikuks peetakse

sustamisele, mistõttu kättesaadav sum-

ei tule KULKAlt, siis lähevad need mak-

on liiga väikesed — kuna preemiarahad

esialgselt väljapakutud preemiasummad

tava arhitektuurivõistluse tingimustes

leiab, et Piirivalveameti poolt korralda-

tektuurivõistluse tingimuste projektiga,

piirkonna Pärnu piirivalvekordoni arhi-

Eestseisus, tutvunud Lääne piirivalve-

ka sellekohane pressiteade.

ole alust. Peetakse vajalikuks väljastada

tamatu ja eesti rahva väärikust riivav, ei

Tsuyoshi Tane) ideoloogiliselt vastuvõe-

(autorid Dan Dorell, Lina Ghotmeh,

nagu oleks võidutöö “Memory Field”

avalikkuse ette paisatud süüdistustel,

dis ei ole põhjust kahelda. Leitakse, et

likult ning langetatud otsuste kvalitee-

töötas professionaalselt ja vastutustund-

se arvamusel, et rahvusvaheline þürii

langetatud otsustele. Üksmeelselt ollak-

Eesti Rahva Muuseumi rahvusvahelise arhitektuurivõistluse þürii tegevusele ja

viimiseks. • Eestseisus annab hinnangu lõppenud

uuenenud seadusandlusega kooskõlla

ses toimuvaid protsesse arvestades ning

se parandusi ning muudatusi tegelikku-

desse ja Aukohtu protseduurireeglites-

jätkuvat täiustamist.

Taotleda ehitusvaldkonna õigusaktide

mõistetava terminoloogia puudumisele.

Pärnu piirivalvekordoni arhitektuuriEAL TEATAJA 1/2006

Shein. Vastavalt detailplaneeringu eskii-

tektiks on K-Projektis alltöövõtjana M.

tute detailplaneering. Planeeringuarhi-

on K-Projektis koostamisel TTÜ kinnis-

deemia tee ja Ehitajate tee nurk. Hetkel

metatu asukohaks on planeeritud Aka-

ja adminkorpuse projekteerimiseks. Ni-

võistlus ülikooli uue raamatukoguhoone

töös EALiga arhitektuuri ideekavandite

tis EALile kirja sooviga korraldada koos-

TTÜ haldusdirektor Henn Karits saa-

ta sellekohane soovituskiri.

000.krooni. KULKAle otsustatakse saa-

fondi moodustamiseks KULKAlt 150

soovi taotleda nim. võistluse preemia-

Ühtlasi toetab eestseisus EKO Majade

te hulgast võistuse tingimuste koostaja.

poolse soovituskirja. Eestseisus on valmis leidma EALi liikme-

taotluse juurde selleks ka vastava EALi-

et EAL annaks KULKAle esitatava raha-

takse taotleda KULKAlt. A. Pihl palub,

test, ülejäänud 150 000.krooni plaani-

krooni eraldab EKO Majad omavahendi-

nn preemiaehk ostufond. 150 000.-

krooni võiks A. Pihli sõnul moodustada

on 300 000.krooni, millest 200 000.-

väljapakutud konkursi esialgne eelarve

kursiga seonduvat. EKO Majade poolt

lahenduste saamiseks kavandatava kon-

poolt puidust pereelamute idee-eskiis-

Pihliga. Kohtumisel arutati EKO Majade

kohtumisest EKO Majade juhataja A.

E. Urbel informeerib eestseisust oma

tektuurivõistluste tingimustega.

võrrelda EALi poolt korraldatavate arhi-

võistluse tingimusi oleks otstarbekas

misel. Kirjast selgub, et Port Artur Grupp

EALilt abi kavandatava võistluse lähte-

ala asub Pärnu jõe kaldal. V. Vetik palub

ligikaudu 5 ha, sh.3,3 ha suurune maa-

arendamiseks. Territooriumi suurus on

valida parim lahendus Pärnu kesklinna

rahvusvaheline arhitektuurikonkurss, et

raldada grupile kuuluvate kinnistute ja

takse EALi Port Artur

Grupi soovist kor-

poolt EALile saadetud kirjas informeeri-

Port Artur

Grupi juhataja Viljo Vetiku

jääb Emil Urbel.

arhitektuurivõistluse ettevalmistamisel

EALi-poolseks kontaktisikuks kõnealuse

se läbiviimise eelarve ning ajagraafik.

otsustatakse saata umbkaudne võistlu-

ma TTÜ-d konkursi läbiviimisel; TTÜle

se läbiviimise mõtet ning on nõus aita-

te osas. Eestseisus toetab kavandatava võistlu-

muste kui ka vajalike rahaliste vahendi-

aasta I poolaastal nii võimaluste, tingi-

tepanekud konkursi läbiviimiseks 2006.

dadeks. TTÜ palub EALil esitada omapoolsed et-

planeeritakse kontoriteks ja majutuspin-

ne maa-alune parkla. Tornikujuline osa

Hoone alla

sile planeeritakse nimetatud nurgaalale kuni 14-korruselise ca 18000 m²

ülesande koostamisel ja konkursi läbiviiEAL EESTSEISUSES

planeeritakse ühekorruseli-

tule lubatud ehitusaluse pinna suurusest.

selisus võib varieeruda sõltuvalt kinnis-

muud olmening kontoriruumid. Korru-

paigutatakse teaduslik raamatukogu ja

ruseline, kogupinnaga ca 10000 m², kuhu

madalam osa kavandatakse kuni

5-kor-

pinnaga hoonemahu ehitamist. Hoone

üld-

7 EAL TEATAJA 1/2006 EAL EESTSEISUSES

• Teha Arhitektide kutse-eetika normi-

hoonestusõigusega kuuluval kinnistul

keskuse hoonele lõpliku lahenduse saa-

te dominantidega. Leitakse, et Sakala

mustav arhitektuurne tervik koos olulis-

säilitada hoone valmimise ajastut iseloo-

seisukoht antud küsimuses on järgmine:

da Sakala keskusega. EALi eestseisuse

Arutatakse, kuidas võiks edasi toimi-

ga hakkab tegelema EALi aukohus.

moodi tõlgendatud. Otsustatakse, et kõnealuse probleemi-

sele esitatud küsimusi on seda aga teist-

rast kodaniku poolt Tartu Linnavalitsu-

on kõrgusi ühtemoodi tõlgendatud, pä-

loa taotlemisel ja projekti menetlemisel

teerimisnõuete väljastamisel ja ehitus-

Narva mnt 84 ehitusprojektiga. Projek-

kinud erimeelsuste osas seoses Tartu,

kirja sooviga saada EALilt hinnang tek-

& Põllumaa OÜ saatis EALi eestseisusele

Urbel. Uku Põllumaa arhitektibüroost Siim

konkursi ettevalmistamisel jääb Emil

kontaktisikuks kõnealuse arhitektuuri-

vusvahelise konkursiga. EALi-poolseks

eelkõige seetõttu, et tegemist on rah-

peab EALi eestseisus ebareaalseks. Seda

vaks veel enne 2006. aasta jaanipäeva -

aegateha konkursi tulemused teata-

sel. Port Artur Grupi poolt väljapakutud

ma Port Artur Gruppi konkursi läbiviimi-

si läbiviimise mõtet ning on valmis aita-

ettevamistamisel. Eestseisus toetab kavandatava konkur-

huvitatud osalemast konkursi

päeva. V. Vetik soovib teada, kas EAL on

teha vähemalt enne 2006. aasta jaani-

plaanib konkursi tulemused teatavaks

Agabusi EALi liikmeks astumise avaldu-

võtta. Eestseisus, vaadanud läbi

Mattias

otsustab I. Truverki EALi liikmeks vastu

se ning tutvunud tema tööde mapiga,

Truverki EALi liikmeks astumise avaldu-

Eestseisus, vaadanud läbi Illimar

P. Pendi EALi liikmeks vastu võtta.

tutvunud tema tööde mapiga, otsustab

EALi liikmeks astumise avalduse ning

miseks tuleks korraldada uus arhitektuurse ideelahenduse võistlus. Ühtlasi

takse M. Preem. Eestseisus, vaadanud läbi Priit Pendi

Tallinnas. Taotlust läbi vaatama määra-

tusterviku hindamiseks Karu 16 krundil

22567 peatamiseks ja tekkiva hoones-

bivaatamiseks taotluse ehitusloa nr

hendi. KOKO arhitektid OÜ saatis EALile lä-

se Komisjoni Põhimääruse ja Tegevusju-

tu liikmete poolt koostatud Autoriõigu-

siteade. Eestseisus kooskõlastab EALi aukoh-

kuks väljastada ka vastavasisuline pres-

saata sellekohane kiri; peetakse vajali-

Kultuuriministeeriumile otsustatakse

maanteel. Tallinna Linnavalitsusele ja

on seda Eesti Panga nurk endisel Tartu

ei tuldaks Estonia teatrile lähemale, kui

kui terviku säilimisega, st ehitusjoonega

tuna) ning et arvestataks teatriväljaku

heneks ka hoone puiestee poolt vaada-

saaks jätta roheala (millest johtuvalt lü-

damist selliselt, et Estonia ette üle tee

kaaluda detailplaneeringu ümberlahen-

detailplaneering; EAL teeb ettepaneku

vaadata ka antud alal praegu kehtiv

tuleks arhitektuurivõistluse käigus läbi

omapoolsed esindajad.

petanud 2002. aastal EKA arhitektuuri

2. Harry Klaar — sünd. 18.02.1975. Lõ-

28.04.2005

Alus: EALi eestseisuse otsus nr. 68/

tina. Töötab AS Merko Ehituses.

petanud 1994. aastal TKÜ dipl. arhitek-

1. Paavo Kais — sünd. 20.03.1968. Lõ-

leinaseisakuga. Uued EALi liikmed:

Lahkunud EALi liikmeid mälestatakse

26.02.1928-18.01.2006.

17.06.1930-08.12.2005, Jüri Karma

09.09.1952-29.11.2005, Teddy Böckler

se 27.05.1914-15.11.2005, Villu Rohtla

Mitt 09.07.1915-08.11.2005, Karl Tiha-

Brafmann 08.07.1921-07.11.2005, Linda

Renser 15.05.1969-06.11.2005, Ethel

Malmre 15.11.1933-01.09.2005, Karl

Surma läbi lahkusid EALi liikmed Valdur

osalejate arvust.

Eestseisus peab vajalikuks saata

Tal-

R. Järgi EALi liikmeks vastu võtta.

tutvunud tema tööde mapiga, otsustab

EALi liikmeks astumise avalduse ning

Eestseisus, vaadanud läbi Raul Järgi

võtta.

otsustab E. Endjärve EALi liikmeks vastu

se ning tutvunud tema tööde mapiga,

Endjärve EALi liikmeks astumise avaldu-

võtta. Eestseisus, vaadanud läbi

Eero

otsustab M. Agabusi EALi liikmeks vastu

se ning tutvunud tema tööde mapiga,

ras ellu Tallinna arhitektuurinõukogu. EAL EESTSEISUSES

üldkogu otsustusvõimeline sõltumata

Vastavalt EALi kehtivale põhikirjale on

Koosolekule registreerus 145 EALi liiget.

373 liiget.

(M. MUTSO) Seisuga 26. jaanuar 2006 kuulub EALi

2. ÜLEVAADE EALi LIIKMESKONNAST

korda. Üldkogu kinnitab päevakorra.

olekust osavõtjatele koosoleku päeva-

M. Mutso tutvustab EALi üldkogu koos-

1. PÄEVAKORRA

KINNITAMINE

26. jaanuar 2006

EAL on valmis nõukogussse määrama ka EAL ÜLDKOGU

EALI ÜLDKOGU KOOSOLEK

9 EAL TEATAJA 1/2006

EAL EESTSEISUSES 10 EAL TEATAJA 1/2006

linna Linnavalitsusele ja linnavolikogule

kiri ettepanekuga kutsuda kiiremas kor-

20.10.2005

Alus: EALi eestseisuse otsus nr. 77/

19.01.2006

magistrikraadi. Töötab Salto Arhitektuuribüroo OÜ-s.

Alus: EALi eestseisuse otsus nr.83/

Department of Gender Studies erialal

2005. aastal Kesk-Euroopa Ülikooli

linnaplaneerimise eriala. Omandanud

tanud 2003. aastal EKA arhitektuuri ja

7. Karli Luik — sünd 19.12.1977. Lõpe-

06.10.2005

Alus: EALi eestseisuse otsus nr. 76/

tina. Töötab FIEna.

petanud 1997. aastal EKA dipl. arhitek-

6. Urmas Luure — sünd. 12.05.1971. Lõ-

06.10.2005

Alus: EALi eestseisuse otsus nr. 76/

ri eriala magistrikraadiga.

Lõpetanud 2003. aastal EKA arhitektuu-

5. Toomas Paaver — sünd. 08.08.1976.

06.10.2005

Alus: EALi eestseisuse otsus nr. 76/

Padrik AS.

eriala magistrikraadiga. Töötab arhitektuuribüroos Künnapu &

petanud 2004. aastal EKA arhitektuuri

4. Armin Valter — sünd 27.04.1978. Lõ-

09.06.2005

OÜ. Alus: EALi eestseisuse otsus nr. 71/

nud TPI ehitusteaduskonnas. Töötab arhitektuuribüroos PlaanPlaan

3. Raivo Tabri — sünd. 27.03.61. Õppi-

09.06.2005

tid OÜ. Alus: EALi eestseisuse otsus nr. 71/

eriala kutsemagistrina. Töötab arhitektuuribüroos On Arhitek-

Endjärv & Truverk Arhitektid.

gistrina. Töötab arhitektuuribüroos OÜ Agabus,

ri ja linna-planeerimise eriala kutsema-

Lõpetanud 2001. aastal EKA arhitektuu-

12. Illimar Truverk — sünd. 20.03.1967.

19.01.2006

Alus: EALi eestseisuse otsus nr.83/

Endjärv & Truverk Arhitektid.

eriala kutsemagistrina. Töötab arhitektuuribüroos

OÜ Agabus,

petanud 2001. aastal EKA arhitektuuri

11. Raul Järg — sünd. 26.10.1973. Lõ-

19.01.2006

Alus: EALi eestseisuse otsus nr.83/

Endjärv & Truverk Arhitektid.

eriala kutsemagistrina. Töötab arhitektuuribüroos OÜ Agabus,

petanud 2000. aastal EKA arhitektuuri

10. Priit Pent — sünd. 09.04.1973. Lõ-

19.01.2006

Alus: EALi eestseisuse otsus nr.83/

Endjärv & Truverk Arhitektid.

gistrina. Töötab arhitektuuribüroos OÜ Agabus,

ri ja linna-planeerimise eriala kutsema-

Lõpetanud 2001. aastal EKA arhitektuu-

9. Mattias Agabus — sünd. 14.09.1977.

19.01.2006

Alus: EALi eestseisuse otsus nr.83/

Endjärv & Truverk Arhitektid.

eriala kutsemagistrina. Töötab arhitektuuribüroos OÜ Agabus,

petanud 2001. aastal EKA arhitektuuri

8. Eero Endjärv — sünd. 24.01.1973. Lõ-

sena. 12.10.2005

seminar Eesti Arhitektuur

lejaile kvalifikatsiooni omistamise/mitte-

jate tausta ja töödega tutvumine, taot-

preemiad. Näitus kujundati rändnäitu-

avamisel anti kätte EALi arhitektuuri-

EALi kutsekomisjoni töö — kutsetaotle-

• Suhtlus ajakirjandusega. ARHITEKTI KUTSE

Tava Reeglite koostamine.

(AÕK) põhimääruse koostamine, Hea

n. Arhitektide Autoriõiguse Komisjoni

seonduvate autoriõiguse küsimustega -

• Tegelemine arhitektuurivaldkonnaga

mustesse, Ehituse alltöövõtulepingute üldtingimustesse, riigihankeseadusesse.

sesse, Ehituse tõõvõtulepingu üldtingi-

tegemine ehitusja planeerimisseadu-

leemidegan. parandusettepanekute

• Tegelemine õigusloomega seotud prob-

(komisjoni esimees M. Mutso) töös.

moodustatud arhitektuurikomisjoni

• Osalemine kultuuriministri juurde

GEVUS

MÄRTS — 2006. JAANUAR ARHITEKTUURIPOLIITIKA-ALANE TE-

SE KOHTA AJAVAHEMIKUS 2005.

MUTSO ETTEKANDEST EALi TEGEVU-

3. KOKKUVÕTE EALi ESIMEHE M.

05.01.2006

Alus: EALi eestseisuse otsus nr. 82/

Töötab FIEna.

de Montréalis.

Omandanud magistrikraadi Yniversité

nud 1981. aastal ERKI dipl. arhitektina.

Piret Kivi — sünd 27.01.1957.

Lõpeta-

EALi liikmeks ennistati:

mu 2002-2006 Sakala Keskuses. Näituse

Disainigaleriis 10.-31.10.2005 -

EALi aastanäitus Era-

Arhitektuurija

7.-9.10.2005workshop Kodu kodutule

(musitseeris Kärt Tomingas)

tamine matineega restoranis Pegasus

Päevad: 07.10.2005 -

EALi 84. sünnipäeva tähis-

• 07.-17.10.2005 -

Eesti

Arhitektuuri

plaan

aastal koostatud

Viljandi linna generaal-

• 23.09.2005teabepäev teemal 1974.

lisesineja oli prof. John Hamilton Frazer.

EALi pressikonverents. Suvepäevade vä-

va-Jõesuu Sanatooriumis, millele eelnes

• 20.-21.08.2005EALi suvepäevad Nar-

terburi

• 11.-14.08.2005EALi õppereis St. Pe-

donisse

• 08.-12.08.2005 — EALi õppereis Lon-

muuseumisse

• 15.06.2005Väljasõit

Toomani Talu-

• 13.06.2005ekskursioon KUMUsse

arhitektuuribüroodes

• 09.-13.05.2005lahtiste uste päevad

nar teemal Linnad vee äärest

• 28.-30.04.2005 -

rahvusvaheline semi-

tused:

TEGEVUS Olulisemad EALi poolt korraldatud üri-

ne. EALi

omistamise üle otsustamine. Volitatud arhitekt V kutsetunnistuste väljastami-

KOMMUNIKATSIOONI-ALANE

11 EAL TEATAJA 1/2006 EAL ÜLDKOGU

12 EAL TEATAJA 1/2006 EAL

ÜLDKOGU

• 06.10.2005loomeliitude seltsingu

Tallinna sadama-ala charette (Hardo

VALDKONDADEVAHELINE SUHTLUS

gu läbivaatamise järel otsustati läbi viia

märkus: Tallinna sadama-ala planeerin-

• Tallinna sadama-ala planeering

• nn Fahle maja

• Ringhäälingute hoone

• Maanteemuuseumi välialade lahendus

teostati ekspertiis:

se korra. Suuremad objektid, millele

EAL töötas välja ekspertiiside läbiviimi-

EKSPERTIISIDE LÄBIVIIMINE

mis MAJA 2004)

• arhitektuurifilmide tootmine — (val-

• EALi Teataja väljaandmine

• ajakirja Ehituskunst väljaandmine

• töö EALi koduleheküljega

Jätkus:

aidas (musitseeris Jaan Tätte)

• 22.12.2005EALi jõululõuna Kloostri-

akendel

saabunud tööde eksponeerimine TLV

lusele Koht, kus mulle meeldib linnas olla

minar Õigusinstituudis 31.10.-30.11.2005laste joonistusvõist-

muid) 17.10.2005autorikaitseteemaline se-

viimasel ajal valminud huvitavamaid era-

tiku Andres Kure juhtimisel (külastati

Väike kunstiteadlase ja arhitektuurikrii-

vahel. 14.10.2005arhitektuuriekskursioon

nes diskussioon arhitektide ja kriitikute

rood tutvustasid oma tööd, millele järg-

Von Krahli baaris, kus 5 arhitektuuribü-

ressist Istanbulis

• Juuli 2005 — juhatuse osavõtt UIA kong-

Hindrek Kesler.

märkus: BAUA Eesti president on

• Osalemine UIA/BAUA töös

melisse juhatusse.

Levald. Tõnu Laigu kuulub ACE 10-liik-

märkus: ACE Eesti esindaja on Andres

• Osalemine ACE töös

maale Glasgow'sse

• Aprill 2005EALi juhatuse visiit Šoti-

riks valiti Laila Põdra.

märkus: Europan Eesti uueks sekretä-

• Osalemine EUROPAN 9 töös.

8 töös

• Osalemine vaatlejaliikmena EUROPAN

“Emerging Identities — EAST!“

kuses DAZ toimunud näitusest

• Osavõtt Berliinis Saksa arhitektuurikes-

VÄLISRIIKIDES. VÄLISSUHTLUS

probleemi. EESTI ARHITEKTUURI TUTVUSTAMINE

tas võidutööga seoses üles identiteedi

Þürii ekspert Karin Hallas-Murula tõsta-

nud võistluse tulemuste osas üksmeelel.

lustööd, järgnes skandaal — þürii ei ol-

tuurivõistlusega, millele laekus 108 võist-

tektuurivõistluse korraldamisel. Arhitek-

Muuseumi hoone rahvusvahelise arhi-

Pikemalt peatub M. Mutso Eesti Rahva

ARHITEKTUURIVÕISTLUSED

arengukava.

Aasmäe juhtimisel), mille tulemusel valmis Tallinna Vanasadama linnaruumiline

2005. a. toimusid Pärnu sektsioonil järg-

et linnaarhitektil ei ole võimalik otsuseid

searhitekte, neid on neli.

tustele kutsunud Pärnus tegutsevaid si-

helepanuta. Ei ole ju normaalne olukord,

nud tema ettepanekud seni vajaliku tä-

de liitu astumise vastu. Samuti olen üri-

dama

Tõnis

Palmi, kuid kahjuks on jää-

nud arhitektides äratada huvi arhitekti-

siooni liige. Sektsioon valis ennast esin-

tuseks, et oleme oma tegevusega suut-

et komisjoni kutsuti ka üks Pärnu sekt-

seda Pärnu sektsiooni tegevusele tunnus-

linna ehitusmäärust. Rõõmustav on see,

kaaluvad liidu liikmeks astumist. Loen

Peale KOV valimisi hakati koostama uut

arhitekte, kellest 3-4 inimest tõsiselt

teist niipalju üritustel aktiivselt osalevaid

Pärnus on 15 arhitektide liidu liiget ja

ühiselt tähistatud.

ettekande täistekst:

Pärnu sektsiooni esinaise Maire Haasi

NI TÖÖST (M. HAAS)

4. ÜLEVAADE EALi PÄRNU SEKTSIOO-

• EALi suvepäevad

res

• Kahni päevad (6.-7.10.2006) Kuressaa-

koostöös Briti Nõukoguga

• Lasnamäe paneelmajade workshop

VAD PROJEKTID:

Joandi. ETTEVALMISTAMISSTAADIUMIS OLE-

EALi Aukohtu tööst annab ülevaate T.

EALi AUKOHTU TÖÖ

joni tööst (osales M. Mutso)

• Osavõtt EKA uue hoone valmiskomis-

(osales M. Mutso)

tapreemia 2005 väljaandmise þürii tööst

• Osavõtt Eesti Sisearhitektide Liidu aas-

2011, Tallinn või Tartu? No99-teatris

aastapidu koos debatiga Kultuurilinn

• 06.01.2006loomeliitude ühine uus-

koristustalgud

Paljassaarel

19. augustil said mõlemad tähtpäevad

augustil 50 ja Rein

Raiel 21. augustil 55.

koguni topeltjuubelTõnis Palmil 18.

Maie

Kaisi 55. sünnipäeva. Augustis oli

Palmi firmas eramuid. Mais tähistati

gutsev arhitekt, projekteerib poja

Tõnis

80. juubeliga. Tema on Pärnu vanim te-

nipäevad. Aasta algas pr.

Maimu Palmi

sest arhitektuurist. 2005. aastasse jäid mitmed juubelisün-

4) Rein Raie ettekanne Pärnu ajalooli-

3) Kesklinna uue silla asukoht;

2) Apartmenthotell September;

jaks” ümber ehitada;

1) Elmar Lepa idee veetorn “pilvelõhku-

tähtsamaid linnaehituse probleeme:

Sektsiooni koosolekutel on arutatud

malt Proplast (Veiko Jürkatam).

4) Ehituses kasutatavad plastikud fir-

ja klinkerplaadid;

3) Portugali firma Revigres keraamilised

(Baltikumi filiaali juht);

2) Tsehhi sanitaartehnika Jika (Laufen)

Peetrimäe);

1) Auma EXPOuue nimega FloorIN (Jüri

mised

tootetutvustused:

EAL ÜLDKOGU

13 EAL TEATAJA 1/2006 EAL ÜLDKOGU

14 EAL TEATAJA 1/2006

rinud ja kasutanud ebaadekvaatseid võt-

lis ja Paljassaares, Haaberstis ja Vana16

Ei ole kahtlust, et politsei on üle reagee-

Kes on järgmine?

allilmagrupeeringutega ehk maffiaga?

kriminaliseerimisega riigis võrreldavalt

arhitektkonna kui tülika elukutse

mise või on tegemist laiemalt võetava

oma asja ajamiseks ametniku hirmuta-

tutvusi omav ärimees on korraldanud

ses. Ei tea, kas kuulduste järgi politseis

poolt ema müüdud ehituskrundi projekteerimsitingimuste allkirjastami-

tekt, süüdistatuna naabrist ärimehe

planeerimisalal. Kõige tipuks arreteeriti Pärnu linnaarhi-

ettevalmistusega inimene, võhik ehitus-

asetäitjaks on määratud samasuguse

vabastatud “poolte kokkuleppel”, kuid

Praegune osakonnajuhataja on küll töölt

na tulubaas väheneb.

damatuses, seda ei oska öelda, kuid lin-

se osakonna töökorralduses või -korral-

Kuivõrd on selles süüd linnaplaneerimi-

kandunud Pärnu ümbruse valdadesse.

Kurb on tõdeda, et ehitustegevus on

dusega osakonnajuhataja.

tor ja kokkuvõtva otsuse majandushari-

ringule tegi ekspertiisi insener-konstruk-

Eda

testamiseks esitatud volitatud arhitekt

Näiteks eelmisele volikogu istungile kehV

teised, mittearhitektidest ametnikud.

ja-Tallinna Kalasadama piirkonnas, Kop-

üritust: • Reis isiklike autodega Tallinna piiriala-

planeeritud kolm erineva eesmärgiga

Juba aastaid on toimunud reeglina ette-

ja koostatud tegevusplaane.

arhitektuuriga seotud päevaprobleeme

beleid ja ka riiklikke tähtpäevi, vaagitud

mides, kus on tähistatud kolleegide juu-

kokkusaamised on toimunud EAL ruu-

mised kuu esimesel teisipäeval. Need

kindlaks traditsiooniks igakuised kohtu-

Seenioridele on kujunenud nüüd juba

guline mõtteviis ja püsimine kaasajas.

säiliks erialane vaimne aktiivsus, loomin-

gutseb selle nimel, et ka vanemas eas

loobuma. EAL seenioride sektsioon te-

mast professionaalsest tegevusest peaks

tähenda aga tingimata seda, et varase-

me vananeme. Vanadus arhitektile ei

keegi heal meelel tunnistada ei taha —

paratamatult ühine tegevus, mida meist

Meie kõigi osaks on üks üheaegne ja

ettekande täistekst:

Seenioride sektsiooni juhataja F. Tompsi

NI TÖÖST (F. TOMPS)

teid kaebuste menetlemisel, solvates arhitekti au ja väärikust. Kas EAL peaks

5. ÜLEVAADE SEENIORIDE SEKTSIOO-

pärimise?

tegema siseministrile sellekohase järel-

jektdokumentatsiooni koostamine, mis

I preemia (20 000.kr)võistlustöö mär-

nisteeriumiga. Käesoleval ajal toimub hooldekodu pro-

tööd. Võistluse tulemused:

ga seotud läbirääkimistesse Kultuurimi-

kasutult seisvatesse hoonetesse ja selle-

asuva endise rinnalaste ja emade haigla

du asutamiseks Nõmmele Põllu tänaval

ha leidmist Eesti loomeliitude hooldeko-

nioride tegevuses pidada sobiva asuko-

looduskaitseala. Eriti oluliseks võib see-

Lillepi parki, kuhu praegu kavandatakse

tis golfiväljakute rajamise vastu Piritale

tegevuses veel märkimist osalus protes-

Lisaks ringsõitudele väärib seenioride

2005. aastal.

Peterburgi. Viimatinimetatu toimus

Rootsi, Gotlandile, Berliini, Riiga ja Sankt

tate õppereisid on toimunud Soome,

(näit. Rootsis ja Soomes). Viimaste aas-

tud ka kohapeal toimuva ehitusmessiga

on olnud õppeotstarbelised ja sageli seo-

tele eelistusega vanematele. Välisreisid

osalusvõimalusega kõikidele EAL liikme-

• Sõidud välisriikidesse on korraldatud

naruumi kujundus.

linna territooriumi planeeringud ja lin-

hapealseteks probleemideks on olnud

toimus eelmisel aastal. Peamisteks ko-

remaal, Tartus, Paldiskis ja Viljandis, mis

Lääneja Ida-Virumaal, Läänemaal, Saa-

seks. Nimetatud eesmärgil on käidud

halike arhitektuuriküsimuste arutami-

leks väljavalitud maakonda või linna ko-

tega ettekavandatud kohtumisele sel-

• Väljasõit koos EAL eestseisuse liikme-

Pääskülas. EAL TEATAJA 1/2006 EAL ÜLDKOGU

ventari kujundus. Võistlusele laekus

dus ning hooajalise kandekaubanduse in- 7

tade inventari ja jäätmejaamade kujun-

loomulik tänavakaubanduse müügikoh-

da Pärnu vanalinnale ja kesklinna ran-

korraldatud võistluse eesmärgiks oli saa-

Pärnu Linnavalitsuse ja EALi koostöös

(28.02.200528.03.2005)

jäätmejaamade kujundusvõistlus

na tänavakaubanduse inventari ja

Pärnu vanalinna ja rannapiirkon-

korraldatud võistlused olid järgmised:

mise vahelisel perioodil EALiga koostöös

leht. 2005. ja 2006. aasta üldkogude toimu-

datava teksti osas täiendanud S. Liiva-

LUSTEST Emil Urbeli ettekannet on Teatajas aval-

ÜLEVAADE ARHITEKTUURIVÕIST-

se valik Taani, Ungari ja Itaalia vahel.

dadesse. Õppereisiks välismaale tehak-

ga ja väljasõit Peipsi läänekalda

maakon-

dada tutvumine Tallinna

kirdepiirkonna-

Käesoleval 2006. aastal on kavas korral-

aegsemal tasemel.

nud probleemi

lahendamine kõige kaas-

lega on alanud kümmekond aastat kest-

millest 40 kuuluvad loomeliitudele. Sel-

on ettenähtud kokku sada voodikohta,

valmib käesoleval aastal. Hooldekodus

15 EAL TEATAJA 1/2006 EAL ÜLDKOGU

vastu võttatema asemel otsustavad

Soolepi koostatud detailplanee-

dele. Tutvutud on ehitustegevusega Põh-

nale ning sellega külgnevale alale ise-

Tuul.

gusõna all „VÄRAVAKAAR“, autor Kadi

Ergutuspreemia (5000.kr) — töö mär-

vakava OÜ).

Nõmm, Heidi Urb ja Siiri Valner (Ka-

Sabrina Gilet, Katrin Koov, Kaire

sõna all „ERE“, autorid Violette Decaux,

tõttu. III preemia (10 000.kr) — töö märgu-

ta tööde vähesuse ja taseme puudumise

II preemia otsustati välja andmata jät-

Kask ja Ralf Lõoke (AB Salto OÜ).

na all „SERPENTIIN“, autorid Maarja

I preemia (30 000.kr) — töö märgusõ-

Võistluse tulemused:

tööd.

kujuandvaks näiteks. Võistlusele laekus

jööd ning oleksid kalmistukujunduse ees3

need väärtustaksid Metsakalmistu mil-

korrastuse. Võistlustöödelt oodati, et

teerajad, väikevormid, haljastuse ja hea-

olevad ja kujundaks uued kalmegrupid,

vand, mille lahendus korrastaks olemas-

lik planeeringuline-kujunduslik ideeka-

Võistluse eesmärgiks oli saada Tallinna

võistlus (4.04.2005-23.05.2005)

meala ideeprojekti arhitektuuri-

MetsakalmistuArhitektide kal-

gusõna all „LEELE“, autor Maarja Kask .

OÜ). III preemia (5000.kr)võistlustöö mär-

Maarja Kask ja Ralf Lõoke (AB Salto

märgusõna all „PURJEKAS“, autorid

Varrak. II preemia (15 000.kr) — võistlustöö

gusõna all „HOOAEG“, autor Peeter

hitektid).

Lember ja Tarmo Maiste (AB Male Ar-

sõna all „TALGUD“, autorid Andres

II preemia (25 000.kr) — töö märgu-

HG Arhitektuur).

Hayashi ja Hanno Grossschmidt (AB

na all „HEINAMAA“, autorid Tomomi

I preemia (40 000.kr) — töö märgusõ-

Võistluse tulemused:

lise võistluse II vooru pääses 4 tööd.

ajastamiseks ja laiendamiseks. 2-etapi-

Mahtra Talurahvamuuseumi hoone kaas-

eesmärgiks oli saada parim lahendus

korraldatud eskiisprojekti ideevõistluse

Kulturiministeeriumi ja EALi koostöös

Mahtra

Talurahvamuuseumi, Eesti

lus (27.05.2005 — 06.09.2005)

ratud osalusega arhitektuurivõist-

vepäevadeks. Mahtra talurahvamuuseumi pii-

Jõesuu sanatooriumis toimunud EALi su-

Kõnepult valmis 20.-21.08.2005 Narva-

autor Lauri Vaimel.

kr) sai töö märgusõna all „PORTU“,

Võitjaks osutus ja peapreemia (10 000.-

se-ja magistriõppe üliõpilased.

sikunsti või teiste erialade bakalaureu-

tuuri, sisearhitektuuri, tootedisaini, klaa-

sid kõik Eesti Vabariigis õppivad arhitek-

di eskiislahenduse saamine. Osaleda või-

portatiivse, peamiselt klaasist kõnepul-

tud võistluse eesmärgiks oli kaasaegse

EALi ja klaasifirma Glaverbel korralda-

dengitele (8.04.2005 — 9.05.2005)

EALi kõnepuldi ideevõistlus tu-

rim Kihnu sadamaala ruumistruktuuri

Ralf Lõoke ja Karli Luik (AB Salto OÜ).

tud võistluse eesmärgiks oli saada pa-

III preemia (15 000.kr) — töö märgu18

na all „LAGUUN“, autorid Maarja Kask,

sihtkapitali rahalisel toetusel korralda-

III p reemia (25 000.kr) — töö märgusõ-

ning Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri

Tõnu Laanemäe (QP Arhitektid OÜ).

Kihnu Vallavalitsuse ja EALi koostöös

na all „AARCH“, autorid Tõnu Laigu ja

(26.06.2005 — 30.09.2005)

hoonestamise ideevõistlus

Urban Mark). Kihnu sadamaala planeerimise ja

Kaja Pae, Paco-Ernest Ulman (OÜ

Amhold) ning Ülar Mark, Indrek Tiigi,

tavalt Koit Ojaliiv ja Juhan Rohtla (AS

„KVARTAL“ ja „MÄSS“ all, autorid vas-

Ostupreemiad — tööd märgusõnade

AB).

LINE“, autor Peeter Varrak (Hirvesoo

III preemia — töö märgusõna all „PIIRI-

Luik, Ralf Lõok e (OÜ Salto AB).

GELDUS“, autorid Maarja Kask, Karli

II preemia — töö märgusõna all „PEE-

hitektid).

Kavakava) ja Indrek Peil (OÜ Head ar-

autorid Katrin Koov, Siiri Vallner (OÜ

I preemia — töö märgusõna all „VIHM“,

Konkursi tulemused:

hitektuurne ideelahendus (eskiisprojekt).

projekteerimise aluseks olev parim ar-

va kolledþi uuele õppehoonele edasise

eesmärgiks oli saada Tartu Ülikooli Nar-

Tartu Ülikooli poolt korraldatud konkursi

hoone arhitektuurikonkurss (15.04.200518.07.2005)

Tartu Ülikooli Narva Kolledþi uue

ve (AB Schults ja Partnerid).

märgusõna all „PART“, autor Indrek Jär-

Ergutuspreemia (10 000.kr) — töö

II preemia (50 000.kr) — töö

märgusõ-

Monika Löve ja Oliver Soomets.

na all „DELTA“, autorid Inga Raukas,

I preemia (75 000.kr) — töö märgusõ-

laekus 10 tööd. Võistluse tulemused:

tajate tee poolses pääslas. Võistlusele

Ehitajate tee 150/Paldiski mnt 145 Ehi-

aia läänevärava kompleksile

asukohaga

saada parim

lahendus Tallinna Looma-

se ideekavandi võistluse eesmärgiks oli

ja EALi koostöös toimunud arhitektuur-

na Loomaaia, TSM Projektijuhtimise OÜ

Tallinna Kultuuriväärtuste

Ameti, Tallin-

lus (15.08.200515.09.2005)

kompleksi avalik arhitektuurivõist-

Tallinna Loomaaia läänevärava

Villu Scheler (AB PLUSS OÜ).

na all „TROI“, autorid Rene Sauemägi,

III preemia (25 000.kr)töö

märgusõ-

mäe, Tõnu Laigu (QP Arhitektid OÜ).

na all „MEMM“, autorid Tõnu Laane-

II preemia (40 000.kr)töö

märgusõ-

(KAVAKAVA OÜ).

Nõmm, Helina Lass, Anna-Liisa Unt

na all „KÕU“, autorid Siiri Valner, Kaire

I preemia (60 000.kr) — töö

märgusõ-

Võistluse tulemused:

Võistlusele laekus 9 tööd.

sadamaala kihnulikuks sadamakülaks.

idee, mille tulemusena muutuks Kihnu

korrastamise ja tervikliku

planeerimise

EAL ÜLDKOGU

17 EAL TEATAJA 1/2006 EAL ÜLDKOGU

Metsakalmistul asuva kalmeala tervik-

sõna „PÄRAND“, autor Liina Jaanus. EAL TEATAJA 1/2006

III preemia (300 000.kr) — töö märgu-

Mikko Teräsvirta).

Wikberg, Klaus Stolt, Marko Huttunen,

Sivula, Erling Sommerfeldt, Risto

Niklas Mahlberg, Pauliina Rossi, Pekka

grupp Ville Haimala, Auvo Lindroos,

arhitektuuribüroost ALA Architects (töö-

Janne Teräsvirta ja Samuli Woolston

tid Juho Grönholm, Antti Nousjoki,

sõna all „GEMS“, autorid Soome arhitek-

Baldassini). II preemia (500 000.kr) — töö märgu-

ONeill, John G Williams, Niccolo

Tsuyoshi Tane (töögrupp Deidre

Lina Ghotmeh ja Jaapani päritolu

arhitekt Dan Dorell , Liibanoni päritolu

riisis ja Londonis elavad Itaalia päritolu

sõna all „MEMORY FIELD“, autoriteks Pa-

I preemia (700 000.kr) — töö märgu-

Võistluse tulemused:

lahendus. Võistlusele laekus 108 tööd.

ne ning territooriumi planeeringuline

uue hoonekompleksi parim arhitektuur-

eesmärk oli leida Eesti Rahva Muuseumi

rahvusvahelise arhitektuurivõistluse

tud Eesti Rahva Muuseumi uue hoone

nisteeriumi ja EALi koostöös korralda-

Eesti Rahva Muuseumi, EV Kultuurimi-

võistlus (22.06.2005 — 10.11.2005)

hoone rahvusvaheline arhitektuuri-

ERM — Eesti Rahva Muuseumi

ja Peeter Varrak (Hirvesoo AB).

Andres Lember (Male Arhitektid OÜ)

JAL“ ja „FAUN“ all, autorid vastavalt

märgusõnade „KOHTUMINE METSARA-

Ergutuspreemiad (á 15 000.kr) — tööd

leed. Assamblee raames toimuvatel is-

2005. aastal toimus 2 EAN peaassamb-

se EALi esindaja, kelleks on Tõnu Laigu.

tast kuulub EAN 10-liikmelisse juhatus-

kindlasti ka põhjusel, et alates 2005. aas-

rasemaga võrreldes tugevam — seda

(A. LEVALD) EALi osavõtt EAN tööst on sel aastal va-

NÕUKOGU (EAN-ACE) TEGEVUSEST

Marko Pulli arhitektuuribüroost friman.laaksonen arkkitehdit.

tid Kimmo Friman, Esa Laaksonen ja

„KIVI KIVE SISU“, autorid Soome arhitek-

tuuribüroost Localarchitecture.

sõna all „ESTONIA IS ON THE VERGE OF A NEW MILLENIUM“, autorid Austria ar-

Grandpierre ja Laurent Saurer arhitek-

Francesco, Antoine Robert-

tektid Manuel Bieler, Marco de

„LAKE WHISPER“, autorid Šveitsi arhi-

Oja arhitektuuribüroost Kosmos.

kaasautorid Krista Saluveer ja Urmas

Kadarik, Villem Tomiste, Mihkel Tüür,

„CROCHET“, autorid Eesti arhitektid Ott

roost Gianni Botsford Architects.

hitekt Gianni Botsford , arhitektuuribü-

dele: „LIGHTFIELD“, autor Suurbritannia ar-

järgmiste märgusõnadega võistlustöö-

Atelier Thomas PUCHER. Ostupreemiad (á 100 000.kr) läksid

büroost BRAMBERGER [architects] —

Mathy ja Christa Pucher arhitektuuri-

Pucher, Heidrun Steinhauser, Martin

hitektid Alfred Bramberger, Thomas

liitilised arutelud, käsitletakse EAN teEAL TEATAJA 1/2006

tud EAN sellekohaseid vastavaid soovi-

sest enam kvaliteedist. Ka Eestis on püü-

te ostmisel hankekorras lähtutaks seni-

nõudeid (käive jms) ning arhitektiteenus-

hangetel osalemisel diskrimineerivaid

mishange ehitushankest, ei esitataks

on, et tulevikus lahutataks projekteeri-

dusandlusesse. EANi üheks soovituseks

vi nõuete sisseviimisel rahvuslikku sea-

dokument abistab vastava eurodirektii-

arhitektuurivõistluste kohta. Nimetatud

seadusandluse, arhitektuuriteenuste ja

Guidelines) Euroopa avalike hangete

lik juhendmaterjal (Public Procurement

anti EAN liikmesriikidele välja soovitus-

na parandamine jne. Üle-eelmisel aastal

nipidamise tagamine, tegevuskeskkon-

hendamine, arhitekti kutsenõuetest kin-

maatikasse puutuvate probleemide la-

gemisega, sh avalike e riigihangete te-

de kaitsmine koos vastava lobby-töö te-

vusvaldkondadeks on arhitektide huvi-

organisatsiooni — olulisemateks tege-

Euroopa Komisjoni ühiskondliku surve-

gutseva 350 000 arhitekti esinduse ja

likuks huviks. EAN — Euroopa Liidu liikmesriikides te-

Euroopa kodanike üheks põhiliseks ava-

et seada ehitatud keskkonna kvaliteet

se turuvõistluse sotsiaal-kultuurilistest kõrvalmõjudest ning surve avaldamine,

sest veel tugevam teavitamine liberaal-

märgiks Euroopa institutsioonide seni-

teegiat. Tegevusstrateegias seati ees-

ta ühiskonnas, sügisel EAN tegevusstra-

disel assambleel analüüsiti arhitekti koh-

tungitel, mis on sisuliselt arhitektuuripoEAL ÜLDKOGU 20

sekretariaadist projektijuht Pille Epnerilt.

(Members Network) saab tunnussõna EAL

pääsuks liikmetele määratud osale

EAN kodulehel www.ace-cae.org, juurde-

seks jne. Kogu informatsioon on saadaval

datavate arhitektuurivõistluste läbiviimi-

rektiivi kohta, soovitusi Euroopas korral-

asjakohast infot vastuvõetud erialade di-

selt ilmuvas teabelehes — selles antakse

otsuste kohta on kättesaadav perioodili-

Informatsioon EAN poolt vastuvõetud

ga seotud seadusandluses rakendama.

ning neid Eesti arhitektuurivaldkonna-

soovitustele ja vastuvõetud otsustele

rohkem tähelepanu pööratama EAN

Susini. A. Levald on seisukohal, et Eestis peaks

Kataineni ees prantslane Jean-François

kaheks aastaks

soomlase Juhani

valimisvoorus EAN esimeheks järgmiseks

sed. Napi häälteenamusega sai

teises

sid esimest korda presidendi otsevalimi-

valitud üheks aastaks. Üldkogul

toimu-

on juhatuse liikmed

üleminekuperioodil

hatus. Vastavalt EAN uuele põhikirjale

moodustati EANle uus 10-liikmeline ju-

burgis toimunud EAN

peaassambleel

vad, pooled roteeruvad. Sügisel

Luksem-

ilmingutega. EAN juhatuse pooled liikmed on valita-

kindlustunnet

võitluses hinnadumpingu

rahvusvahelistele

organisatsioonidele

dumpingu resolutsioon peaks andma

EAN

peaassambleel vastu võetud hinna-

tusele Eesti erakondadele.

gevussfääri kuuluvaid valdkondi. Keva-

tusi riigihangete puhul seadusandlusesse sisse kirjutada, kuid kahjuks on see

made ringkaitsele ja majanduslikule toe-

väga vaevaline seoses suurte ehitusfir-

EAL ÜLDKOGU

19 EAL TEATAJA 1/2006

7. ÜLEVAADE EUROOPA ARHITEKTIDE

teemat puudutasid praktiliselt kõik esi-

vuse litsentseerimisega seotud — seda

läbiv teema oli arhitektuurialase tege-

Liidu esimees Oktay Ekinci. Ettekannete

vustas muuhulgas ka Türgi Arhitektide

ettevalmistuste hetkeolukord. Seda tut-

Istanbulis toimuva maailmakongressi

de esindajate lühiettekanded ja juulikuus

Perrault. Teemadeks UIA raames oli liikmesmaa-

autoriks on maailmanimi Dominique

arhitektuuivõistluse võidutööga, mille

da kuulsa Mariinski Teatri juurdeehituse

äripiirkonnaks. Samuti oli huvitav tutvu-

ala muutmist atraktiivseks sadama ja

neosas ja Peterburi merepoolse ranna-

suuremaaastaabilisi muudatusi linna lää-

gut. Üldplaneering näeb muu hulgas ette

ning uut, äsja kinnitatud üldplaneerin-

dist arengut, suuremaid ehituskavasid

Kokkutulnutele tutvustati Peterburi ül-

terburi linnaehituslik olukord ja arengud.

nemaa sektsioon ning alateemaks Pe-

Kokkutuleku organiseerijaks oli UIA Ve-

esindasid üritusel M. Mutso ja H. Kesler.

tic Architects Unions Association) liiget

dentide kokkutulek. EALi kui BAUA (Bal-

giooni liikmesmaade sektsioonide presi-

(International Union of Archtects) II re-

rill 2005 1.-5. aprillini toimus St. Peterburis UIA

1. UIA koosolek Peterburis 1.-5. ap-

ettekande täistekst:

BAUA Eesti presidendi Hindrek Kesleri

(H. KESLER)

ÜLEVAADE UIA/BAUA TEGEVUSEST

nejad. Eestipoolse ettekande tegi H. Kesler, kellel oli võimalus tutvustada

tutvustamaks läti ja leedu kolleegidele

kursioon Tallinnas ja selle lähiümbruses

Kesler EAL-st. Koosolekule eelnes eks-

Arhitektide Liit) ja M. Mutso, T. Laigu, H.

Arhitektide Liit), Juris Skalbergs (Läti

Sellel osalesid Vytautas Dicius (Leedu

aastas kaks töökoosolekut. Töökoosolek toimus 28.06.05 Tallinnas.

tud, et eesistujamaa peab korraldama

Architects). BAUA põhikirjas on sätesta-

suhtluses UIA-ga (International Union of

kuulub ühisseisukohtade kujundamine

jamaa. Eesistujamaa kohustuste hulka

Architects Unions Association) eesistu-

Eesti on 2005. aastast BAUA (Baltic

2. BAUA 2005. a. I töökoosolek 28.

vikuvisioonid puuduvad.

märgid on veidi ähmased ja selged tule-

UIA kui globaalse organisatsiooni ees-

kuv, samal ajal kui nähtav kasu puudub -

teise regiooni on valuline ja suhteid rik-

mus, et mõne sektsiooni soov kuuluda

hi, Slovakkia, Ungari). Kõlama jäi arva-

oma seniseid seisukohti muutnud (Tseh-

neid muudatusi nõudnud (Tsehhi), on

kelle esindajad on enne valjuhäälselt

had, kusjuures mitmed liikmesmaad,

tes kõlasid suhteliselt taunivad seisuko-

läbimõeldud. UIA regioonide ümberkorraldamise suh-

kaga tundus olevat suhteliselt uudne ja

võrreldes teiste regiooni maade prakti-

meie uut kutseomistamise süsteemi, mis

Association) president H. Kesler.

praegune BAUA (Baltic Architects Unions

nende kadumise. Oli ka optimistlikumaid

koosseisus M. Mutso, T. Laigu, Ü. Mark ja

Kongressist võttis osa ka Eesti delagatsioon

valdkonna esindajate globaalne foorum.

nide vahendamine. UIA on arhitektuuri-

tektuurivaldkonna arengu tulevikuvisioo-

tektuurivõistluste korraldamine ja arhi-

hendamine ja soovituste andmine, arhi-

gevusega seotud probleemistik, nende la-

märgid on arhitektide professionaalse te-

de maailma riikide erialaliite. UIA põhiees-

Liit on organisatsioon, mis ühendab kõiki-

Architects — Rahvusvaheline Arhitektide

tagant. UIA ehk International Union of

ress, mis tuleb kokku iga kolme aasta

1.-9. juulini toimus Istanbulis UIA kong-

10. juuli 2005

3. UIA XXIII Kongress Istanbulis 8.-

kongressi oligi taotluskirja sisu.

pöördumine UIA presidendi poole enne

Euroopa Liidu maadega. Vastavasisuline

(praegu oleme 2. regioonis) koos teiste

BAUA kuuluma UIA esimesse regiooni

meelel selles, et perspektiivis peaks

allakirjutamine. BAUA liikmesriikide esindajad olid ühel

4.BAUA taotluskirja vormistamine ja

regionaalsest kuuluvusest.

3.Ühisseisukoha kujundamine BAUA

tektuuripoliitikast.

2.Veljo Kaasiku ettekanne Eesti arhi-

dus.

teid. Koosolek toimus hotelli Radisson EAL TEATAJA 1/2006

arhitektuurielu hetkeseisust Lätis ja Lee-

1.Läti ja Leedu kolleegide ettekanded

rapunktid olid:

konverentsisaalis. Peamised päevakor-

eesti elamuarhitektuuri paremaid näiEAL ÜLDKOGU 22

kokkuvõttes humaansete-kultuuriliste

lustumise pärast, mis toob kaasa lõpp-

fia levimise ja inimeste mõttelaadi üht-

poolt dikteeritava massikultuuri filosoo-

ollakse mures globaliseeruva kapitali

kirjad räägivad enda eest — valdavalt

globaliseerumise vastu“ jpt. Need peal-

uus globaalne kultuuriprotsess

vusvaheline kapital“, “Formuleerigem

tektuur: arhitektuur mille dikteerib rah-

sioonides nagu “Üleilmastumine ja arhi-

risid seisukohad, mis võeti kokku mitme-

Teema raames ettekannetest dominee-

kendusvõimalustest arhitektuuris.

nanotehnoloogia perspektiivsetest ra-

ja disainiteaduskond) ettekanne

(Rhode Islandi Disainikooli arhitektuuri

haakunud sellega, nagu Peter Yeadon‘i

tud — oli ettekandeid, mis otseselt ei

Raamteemast kramplikult kinni ei hoi-

Rem Koolhaas, Hans Hollein jt).

väärtuste ühtlustumise ja paratamatult EAL ÜLDKOGU

kuulsused tulemata (Dominiqe Perrault,

mingu tutvustused. Kahjuks jäid mitmed

Ando, Robert Venturi, jt. viimase aja loo-

Massimiliano Fuksas, Zaha Hadid, Tadao

nagu Mario Botta, Peter Eisenman,

paljude maailmanimega arhitektide

maatilistele ettekannetele lisandusid

“Linn turumajanduse meelevallas“. Te-

tes ettekannetes interpreteeriti ka kui

Bazaar of Architectures“), mida mitme-

“Linn kui suur turuplats“ (“CitiesGrand

nelja päeva jooksul. Etteantud teema oli

mis koosnes kümnetest ettekannetest

Kongressile eelnes nn. pre-congress tour,

21 EAL TEATAJA 1/2006 8.

juuni 2005 Tallinnas

tes Kongressi pöördumistes ja deklarat-

sai

Hisham Albakri Malaisiast. Enne valimisi

sander Kudrjavtsev Venemaalt ja

kureerisid Louise Cox Austraaliast, Alek-

—ga seotud 1993. aastast. Temaga kon-

Marseilles, on tegevarhitekt ning UIA

hariduse saanud Prantsusmaal

Okeaanias) arhitekt, kes oma erialalise

1954. a. sündinud Mauritiuse (saareriik

asemele. Valituks osutus Gaetan Siew —

president kauaaegse Jamie Lerneri

Kongressil valiti organisatsioonile uus

de erinevat elatustaset.

dikat paindlikumaks, mis arvestab riiki-

muutis ka liikmemaksu tasumise metoo-

krooniliste mittemaksjate suhtes aga

samblee oma sisemist seadusandlust

Olukorra parandamiseks karmistas as-

UIA halva finantsolukorra tekkimises.

su tasuda, mis on peamiseks põhjuseks

soovi paljud UIA liikmesriigid liikmemak-

olukorra pärast. Nimelt ei suuda või ei

ettekandes sisalduv mure UIA finants-

leva Donald J. Hackli (USA) murelikus

mina tõstatus UIA varahaldusega tege-

kongressi heakskiidu. Suurema problee-

perioodi tegevuse kohta. Aruanded said

viitse-presidentide ettekanded eelnenud

komisjonide direktorite ja regioonide

valimised. Kuulati ära büroo liikmete,

lee istungid ja 10. juulil UIA juhtorganite

10.07). 8. ja 9. juulil toimusid peaassamb-

Kongress ise toimus kolmel päeval (8.-

malusi arhitektuuri jaoks.

around“ — uus olukord pakub uusi või-

sandi vahetust — “change level and look

globaliseerumises tuleb näha lihtsalt ta-

sõnavõtte, milles sisaldus arvamus, et

mistamine. Leedu Arhitektide Kongress.

13.10.05 Þürii istung, lõpliku otsuse vor-

12.10.5 Tutvumine þürii poolt väljavali-

“Leedu arhitektuur 2003-2005“ töödega.

Ürituste kava 11.10.5 Tutvumine arhitektuurinäituse

oktoober 2005

arhitektuuripäevad Vilniuses 11.-14.

4. BAUA 2005. a. II töökoosolek ja

meil olla.

de UIA tegevusele nö seestpoolt võiks

osaleda kõikide töös, kuid mingi sisevaa-

des võiks BAUA osaleda. Pole reaalne

kel kõlabki — kas ja millistes komisjoni-

on palju nn sub-komisjone. Küsimus het-

Commission). See pole muidugi kõik —

Komisjon (International Competitions

Rahvusvaheliste

Gaetan Siew‘le üle antud ka BAUA pöördumine seoses meil väljakujunenud

Arhitektuurivõistluste

(Professional Practice Commission) ja

Professionaalse Praktika Komisjon

(Architectural Education Commission),

tektuurihariduse

Komisjon

komisjonides, millest peamised on Arhi-

Suur osa reaalsest tööst tehakse UIA

järgmisel aruandeperioodil tegelema.

ütles, et regionaalse struktuuriga peab

puudutas Gaetan Siew seda küsimust ja

regiooni. Oma valimisjärgses sõnavõtus

maad peaksid kuuluma ühte ja samasse

seisukohaga, et Euroopa Liidu liikmes-

EALi kutsekomisjoni esimehe Ado Eigi

Expo s.r.o. (hoonet rentiv ja näitusi kor-

OMISTAMISEST (A. EIGI)

Näituse ametlik organisaator — AC

9. VOLITATUD ARHITEKT V KUTSE

põles 70-ndate alguses seest tühjaks)

ne, mis nüüdseks restaureeritud kuna

igal juhul oma olemasolu.

tolle aja kohta väga moodne näitusehoo-

ennast teistega. Sellisena õigustab ta

Gallery of Prague ( 20.-ndatel ehitatud

tidele, mis annab võimaluse võrrelda

Näituse toimumise koht — National

globaalne ja piirkondlik foorum arhitek-

Praha koosolek 23.-24. september 2005

UIA peamine funktsioon on olla ikkagi

20.04.0604.06.06

5. Eesti arhitektuuri näitus Prahas

balti noorte arhitektide ühisnäitus.

3. Arutamiseks liitudes — korraldada

Practice töös.

komisjoni, Commission of Professional

2. Otsustati osaleda UIA ühe peamise

lepärimine seoses BAUA pöördumisega.

1. Otsustati saata UIA presidendile järe-

Aruanne

jagamine. 14.10.05 BAUA töökoosolek. EAL TEATAJA 1/2006

noorte arhitektide ühisnäitusest)

3. BAUA sisesed koostöövormid (idee

2. BAUA osalemine UIA komisjonide töös

küsimus

1. BAUA riikide II sektsiooni kuulumise

v.p Koosoleku teemad:

Hindrek KeslerBAUA Eesti Sektsiooni

du esimees XXX LAL-i Vilniuse sektsiooni esimees

Kestutis PempeLeedu Arhitektide Lii-

du endine esimees

sektsiooni v.p. Vytautas DiciusLeedu

Arhitektide Lii-

Osavõtjad:Juris SkalbergsBAUA Läti

Bankett, arhitektuurinäituse preemiate EAL ÜLDKOGU 24

ne vastus — lakkaks UIA olemast.

hetkel, kui küsimusel on selge ratsionaal-

“Millal Tallinn valmis saab?“ — samal

selt on see samasugune küsimus nagu

UIA-s kõik iseendalt ja teistelt ning ilm-

küsimus “Miks UIA?“. Seda küsivad ka

kohaks. Kõigile vaatamata jääb õhku

se ja on ka probleemide lahendamise

tuuriala probleemidele võrdlusvõimalu-

erinevate kontinentide ja riikide arhitek-

tud globaalse olemusega“. UIA pakub

dering, millega UIA tegeleb, nö “piira-

ka vastav kaal. Arusaadavalt on teema-

dav organisatsoon, mille avaldustel on

ikkagi ainus arhitekte globaalselt ühen-

võetakse osa UIA üritustest. On ju UIA

jätkuvalt selles org.-s esindatud ning

selt kasutuna, on valdav enamus neist

dajatele praktilise poole pealt suhteli-

pa riikide erialaliitudele ja nende esin-

ganisatsioonina tundub mõnedele Euroo-

Kokkuvõttes võib öelda, et kuigi UIA or-

aastasse jäi UIA kongress.

teliselt aktiivse suhtluse periood, kuna

6. Lõppsõna Aasta on olnud UIA-BAUA tasemel suh-

23.04.2006-31.05.2006

BAUA 2005.a. II töökoosolek

raldav org.)Kokkulepitud näituse toimumise aeg

EAL ÜLDKOGU

23 EAL TEATAJA 1/2006

tud valminud hoonetega kohapeal.

mis väärtustab kutsekvalifikatsiooni ole-

tava parandusettepaneku tegemisele,

da võimaldab asuda Ehitusseaduses vas-

setunnistustega arhitekte. See omakor-

likult lähiajal tekiks kriitiline mass kut-

litatud arhitekt V taotlemisel, et võima-

tusele koputades aktiivselt osalema vo-

mis. EAL kutsub oma liikmete südametunnis-

de nutune tase peitubki selles kurioosu-

väita, et meie uute väikeelamurajooni-

te erialade tehnikuid ja insenere. Võib

Nende hulgas on maamõõtjaid, erineva-

projekteerimine lubatavaks tehtud.

raalsetes tingimustes on arhitektuurne

isikuid, kellele meie majanduse ülilibe-

lausa sadu arhitektikutset mitteomavaid

tamist RETTERisse ja hilisemasse MTRi

Teatavasti sattus pärast litsentside kao-

hea tava reegleid meie tegevusvallas.

arhitekti ka väärikalt käituma ja täitma

väärtustatud kutsenimetus kohustab

tiiþi suhtlemisel oma kliendiga. Selline

le kõrgendatud usaldusväärsuse ja pres-

kõrge ametialane tiitel annab arhitekti-

tunnet. Volitatud arhitekt V sisuliselt

tekti ameti erilist väärikust ja vastutus-

pädevusele, tuleks eriti rõhutada arhi-

korrastada arhitektide tööpõld vastavalt

Eelkõige eesmärgist. Lisaks vajadusele

ning endiselt püsib teatav umbusk.

kuid tundub, et sellesse ei ole süvenetud

püsib jätkuvalt vastavateemaline info,

võrra valgustatud ja ka EALi kodulehel

ga seonduvat on aastate jooksul mõne-

ettekande täistekst: Volitatud arhitekt V kutse omistamise-

kuid Arhitektide kutse-eetika normides-

Üldkogu esitab täiendavaid ettepane-

tatud dokumentide kinnitamine

tesse täienduste sisse viimine, nime-

desse ja Aukohtu protseduurireegli-

10.a Arhitektide kutse-eetika normi-

koosoleku protokollist.

vaata

märkus: probleemi täpsemat käsitlust

on kerkimas korterelamu.

masolu ja välistab erinevate tasemetega ja raskesti kontrollitavate diplomite

riumi parki lubatud pansionaadi asemel

puudutanud juhtumil, kus Hiiule Sanatoo-

tub oma ettekandes üldsust laiemalt

(T. JOANDI) T. Joandi, EALi aukohtu eesistuja, pea-

10. EALi AUKOHTU ARUANNE

ket lisa.

kolleegile ning lähiaegadel loodame roh-

volitatud arhitekt V kutse omistatud 44

olu ja usaldusväärsus. Tänase seisuga on

aeg. Muidugi on oluline ka diplomi pärit-

tööde tase ja nõutud praktiseerimise

sel. Otsuse aluseks on eelkõige esitatud

vaid töötab esitatud dokumentide alu-

misjon ei korralda mingeid eksameid,

tagasi ERKI lõpetanud kolleegidele. Ko-

ja ei ole täies mahus kohaldatav aastaid

päevast arhitektuuriõpet silmas pidades

hutada, et statuut on koostatud täna-

ise kahtluse alla seadnud. Siin tuleb rõ-

seda lugedes kohkunud ja oma oskused

nõude. Mõni sõna statuudist. Kindlasti on paljud

nekul;

muudatuste sisseviimise osas. Tehtud EAL TEATAJA 1/2006

2. EALi liikmete või eestseisuse ettepa-

konkreetseid autoriõiguste probleeme.

autor ise peab vajalikuks;

tuginedes need objektid, mille kaitsmist

1. Autorite ettepanekule ja arvamusele

objektide registri. Registrisse kantakse

AK soovib luua autorikaitse all olevate

litsusi autoriõiguste olemasolust.

c. teavitada arhitekte, tellijaid, omava-

lüüsida erinevaid autoriõiguste rikkumusi;

b. proovida seaduse läbi tõlgendada ja ana-

mingut seadus;

kui palju ja kuidas kaitseb arhitekti loo-

a. õppida ise, teha endale selgeks mida,

AK esimesed sammud:

kinnitab ning võtab vastu eestseisus.

nangu igale konkreetsele probleemile

gevusest aru EALi eestseisusele. AK hin-

tud kolmeks aastaks. AK annab oma te-

Truverk, Ell Väärtnõu. Komisjon on vali-

Ado Eigi, Eva Hirvesoo, Mai Šein, Illimar

de Autoriõiguse Komisjoni liikmed on

EALi Kutse-eetika normidele. Arhitekti-

tegevusjuhendile, Hea tava reeglitele ja

õiguse seadusele, AK põhimäärusele, AK

tegevus tugineb Eestis kehtivale autori-

loodi EALi eestseisuse ettevõtmisel. AK

Arhitektide Autoriõiguse Komisjon (AK)

misjoni esinaise E. Hirvesoo ettekandest:

Kokkuvõte Arhitektide

Autoriõiguse Ko-

MISJONI TÖÖST (E. HIRVESOO)

nitamist. 11. ÜLEVAADE

AUTORIÕIGUSE

KO-

ettepanekud leiavad üldkogu poolt kin-

se ja Aukohtu protseduurireeglitesse EAL ÜLDKOGU 26

seaduse arhitekte puudutavaid parag-

tada, kohandada kehtiva autoriõiguse-

AK üritab süstematiseerida, lahti mõtes-

pildid, kuid autori nimi on märkimata.

–Ajalehtedes on konkreetsete hoonete

hitekti suhtes.

–Arhitekt rikub ise autoriõigusi teise ar-

kooskõlastamata muudatusi.

ta autorijärelvalvet ja hoonele tehakse

hävib. –Arhitekt projekteerib hoone –ei telli-

–Hoone lammutatakse, autori looming

hoone autori poole.

ne funktsiooni, välisilmet, kuid ei pöördu

–Hoone uus omanik soovib muuta hoo-

takse ilma arhitekti teadmata korduvalt.

–Arhitekti tehtud ainu-projekti kasuta-

ainult esmase autori nõusolekul.

osa ümberprojekteerimise konkursist

esmase arhitekti (autori) teost või võtta

Arhitektil on õigus ümber projekteerida

suunata tellija algupärase autori poole.

tekti varasem töö, on temast eetiline

nekuga ümber projekteerida teise arhi-

te tööde ümberprojekteerimisele. Juhul,

Arhitektil on autoriõigus oma varasema-

–Arhitektide Kutse-eetika normid

põhjuseks selle büroo madalam hind.

rida teises büroos, teisel arhitektil –

aga soovib selle alusel lasta projektee-

–Arhitekt teeb eskiisprojekti, tellija

Erinevaid autoriõiguste rikkumisi:

3. Üldsuse ettepanekul.

rahve, olla toeks autoritele, analüüsida EAL ÜLDKOGU

25 EAL TEATAJA 1/2006

5. ja 19. jaanuari 2006 eestseisuse

kui arhitekti poole pöördutakse ettepa-

V. Valk (57 poolthäält), T. Tallinn (56

mus) EALi eestseisuse kandidaatideks esita-

ses koosseisus:

(salajane hääletamine, lihthäälteena-

EALi eestseisus osutub valituks järgmi-

Raigna, Ü. Kupri.

16. EALi UUE EESTSEISUSE VALIMINE

tuks järgmises koosseisus: R. Tabri, E.

ametikohale esitatakse üks: Ülar Mark.

liige). EALi revisjoni komisjon osutub vali-

teenamus) Kandidaate uue EALi juhatuse liikme

varuliige), F. Tomps (56 poolthäält, varu-

poolthäält), Anu Kotli (56 poolthäält,

LIMINE (salajane hääletamine, lihthääl-

Näkk (57 poolthäält), V. Kadalipp (57

15. EALi UUE JUHATUSE LIIKME VA-

ses koosseisus: R. Raig (59 poolthäält), I.

EALi aukohus osutub valituks järgmi-

ge Margit Mutso.

KUTSUMINE Otsustatakse tagasi kutsuda juhatuse lii-

tuks osutub Ü. Mark (67 poolthäält).

EALi juhatuse liikme ametikohale vali-

LEMUSTE TEATAVAKS TEGEMINE

14.

EALi JUHATUSE LIIKME TAGASI-

Põllumaa.

ses koosseisus: E. Raigna, M. Koot, U.

Valimiskomisjon osutub valituks järgmi-

13.

VALIMISKOMISJONI VALIMINE

majandustegevuse revideerimise kohta.

(A. KOTLI) A. Kotli annab ülevaate EALi 2005. aasta

12. REVISJONIKOMISJONI ARUANNE

leiavad üldkogu poolt kinnitamist.

sisseviimise osas. Tehtud ettepanekud

kuid Hea tava reeglitesse muudatuste

Üldkogu esitab täiendavaid ettepane-

se viimine, dokumendi kinnitamine

11.a Hea tava reeglitesse täienduste sis-

meedias ja avalikkuse ees.

alastes suhetes ja selle propageerimisel

nemisele arhitektuurivaldkonna õigus-

AK soovib kaasa aidata hea tava kuju-

19.

VALIMISKOMISJONI

HÄÄLETUSTU-

Kupri, E. Raigna.

esitatakse järgmised liikmed: R. Tabri, Ü.

EALi revisjoni komisjoni kandidaatideks

tamine, lihthäälteenamus)

KOOSSEISU VALIMINE (salajane hääle-

18. EALi UUE

REVISJONI KOMISJONI

Kotli ja F. Tomps.

R. Raig. Aukohtu varuliikmeteks esitatakse A.

se järgmised liikmed: V. Kadalipp, I. Näkk,

häälteenamus) EALi aukohtu kandidaatideks esitatak-

VALIMINE (salajane hääletamine, liht-

17. EALi UUE AUKOHTU KOOSSEISU

bel, V. Valk, K. Vellevoog, E. Väärtnõu.

takse järgmised liikmed: I. Allmann, A. Eigi, E. Hirvesoo, H. Kesler, T. Laigu, A.

linn, M. Tüür, F. Tomps, I. Truverk, E. Ur-

Põdra, I. Raukas, J. Soolep, M. Šein, T. Tal-

Levald, M. Mutso, T. Paaver, M. Preem, L.

dusandlus, millega planeerimise, ka-

ettepaneku valida üheks aseesimeheks

Riigi planeerimisja ehitusalane sea-

keskkonna kujundamine — elluviimist.

lise eesmärgikvaliteetse ehitatud

riikliku arhitektuuripoliitika ühe põhi-

dussuutlikkus ei suuda tagada Eesti

planeerimisja arhitektuurialane hal-

ning kohalike omavalitsuste madal

praegune riigi valitsemise korraldus

ret kujunenud olukorra pärast, kus

PÄRAST Eesti arhitektid tunnevad sügavat mu-

mine: MURE ARHITEKTUURIPOLIITIKA

pressiteade. Pöördumistekst on järg-

sustatakse väljastada ka sellekohane

tektuuripoliitika hetkeseisu pärast. Ot-

mine, kus tuntakse muret eesti arhi-

omavalitsustele EALi üldkogu pöördu-

Valitsusele, Riigikogule ja kohalikele

PÖÖRDUMINE EALi üldkogu peab vajalikuks saata EV

20. EALi ÜLDKOGU AVALIK

Urbel (57 poolthäält).

poolthäält), M. Tüür (56 poolthäält), E.

Soolep (57 poolthäält), E. Väärtnõu (58

poolthäält), T. Laigu (57 poolthäält), J.

I. Raukas (56 poolthäält), H. Kesler (57

poolthäält), A. Levald (58 poolthäält),

A. Eigi (59 poolthäält), M. Preem (57

poolthäält), I.

Truverk (56 poolthäält),

L. Põdra (56 poolthäält), M. Mutso (59

poolthäält), I. Allmann (58 poolthäält),

Vellevoog (59 poolthäält), M. Šein (56

E. Hirvesoo (58 poolthäält), K.

poolthäält), T. Paaver (57 poolthäält),

ga valitakse järgnevaks kaheks aastaks

2. veebruar 2006

jekteerimistööde ühist hinnaküsimist.

puhul vastuvõetamatuks ehitusja pro-

mist, kuna peab riigihanke objektide

duse eelnõu praegusel kujul vastuvõt-

loomiseks. EAL taunib riigihanke sea-

tiliselt kvaliteetse ehitatud keskkonna

tagaksid eeldused sotsiaalselt ja estee-

sed ning viima neisse sisse sätted, mis

vust puudutavad seadused ja määru-

tama kõik planeerimisja ehitustege-

riumid peaksid komplektselt üle vaa-

seisukohal, et riigi vastavad ministee-

alaste ülesannete täitmisesse. EAL on

dusega pandud planeerimisja ehitus-

tundest kantud tõsidusega neile sea-

suhtuksid senisest suurema, vastutus-

EAL ootab, et kohalikud omavalitsused

keskkonnale märkimisväärset kahju.

dega. Sellest tingitult on tekitatud

erahuvidest ega arvesta üldsuse huvi-

lustatud, kantud sageli poliitilistest ja

vallas järjepidevus; planeerimine on kil-

planeerimisja

arhitektuuripoliitika

Kohalikel omavalitsustel puudub

teeti.

seeritud ja seda ei käsitleta kui priori-

rimistegevus on juba

aastaid

alafinant-

mise osas ka

laiemat vastutust.

lik, mistõttu riik ei kanna selle

Planee-

toimi-

kohalikele omavalitsustele, on puudu-

mutäius ja vastutus on delegeeritud

vandamise ja ehitusala

EALile 2 uut aseesimeest. Ü. Mark teeb EAL ÜLDKOGU

korralduse või-

27 EAL TEATAJA 1/2006

EAL ÜLDKOGU 28 EAL TEATAJA 1/2006

Seoses EALi esimehe ümbervalimise-

19.01.2006 toimunud eestseisuse

poolt algatatud võistluste korraldamisel.

tungiv vajadus, seda eelkõige eraisikute

Paaveri sõnul kohalikes omavalitsustes

järele on Kuressaare linnaarhitekt T.

nõustamine. Niisuguste tüüptingimuste

tegeleva töögrupi (T. Laigu, T. Tallinn)

luste tüüptingimuste väljatöötamisega

poolt korraldatavate arhitektuurivõist-

Töögrupi üheks ülesandeks jääb EALi

määratakse I. Truverk ja M. Preem.

määratakse E. Urbel. Koordinaatoriteks

jadust põhjendatuks. Nö konsultandiks

seisus peab töögrupi moodustamise va-

rab võistlustingimuste koostaja jne. Eest-

eelarve, pakub välja ajagraafiku, mää-

viimiseks, koostab võistluse ligilähedase

EALi-poolsed tingimused võistluse läbi-

— esitab iga konkreetse võistluse puhul

rivõistluste sisulise ettevalmistamisega

Töögrupp hakkaks tegelema arhitektuu-

valmistamine on küllaltki töömahukas.

samas kui iga konkreetse võistluse ette-

korraldamine on märgatavalt kasvanud,

olu, et arhitektuurivõistluste arvuline

tamiseks tingib Ü. Margi arvates asja-

töögruppi. Vajaduse töögrupi moodus-

luste ettevalmistamisega tegelevasse

luste korraldamisel, veel 2 inimest võist-

poolne koordinaator arhitektuurivõist-

saks E. Urbelile, kes seni on olnud EALi-

Ü. Mark teeb ettepaneku määrata li-

kes selleks ka oma nõusoleku annab.

diks pakub eestseisus välja I. Allmanni,

M. Mutso. Teiseks aseesimehe kandidaa-

nõus. Oma nõusoleku selleks annab ka

Mutso aseesimeheks nimetamisega

M. Mutso. Eestseisus on üksmeelselt M.

EALi juhatuse ja arhitektuurivõistluste koordineerimisega tegelema hakkava

duvate materjalidega tutvumine jääb

tektuurivõistluse korraldamisega seon-

Vara OÜ poolt EALile saadetud arhi-

rit) koosnevale laohoonete grupile.

(kõrgused valikuliselt 12, 15 ja 20 meetQ

septsiooni väljatöötamine 44 hoonest

vaks ideeks ühtse arhitektuurse kont-

dusjuhi Tõnis Vare sõnul on võistluse kand-

võistluse läbiviimisel. Q Vara OÜ aren-

soovib EALipoolset toetust ning abi

vatele tulevastele laohoonetele ning

Vara OÜ soovib korraldada arhi-

oleku andsid.

Keslerit, kes selleks ka omapoolse nõusQ

pakkus E. Urbel I. Allmanni ja H.

le. EALi-poolseteks þüriiliikmeteks

arhitektuurivõistluse peakorraldajate-

tepanekud ja soovitused kõnesoleva

E. Urbel edastas eelpool nimetatud et-

tavate arjhitektuurivõistluste juhendiga.

muste võrdlemist EALi poolt korralda-

vekordoni arhitektuurivõistluse tingi-

Lääne piirivalvepiirkonna

kordistamist. Samuti peeti vajalikuks

pidas vajalikuks preemiasummade kahe-

saadav summa on ebapiisav. Eestseisus

need maksustamisele, mistõttu kätte-

miarahad ei tule KULKAlt, siis lähevad

summad on liiga väikesed — kuna pree-

mustes esialgselt väljapakutud preemia-

korraldatava arhitektuurivõistluse tingi-

tiga ning leidis, et Piirivalveameti poolt

valvepiirkonna Pärnu piirivalvekordoni arhitektuurivõistluse tingimuste projek-

koosolekul tutvus eestseisus Lääne piiri-

doktorikraad või peab see inimene ole-

damist.

kandideerijal olema vastaval erialal

tud korrale peab emeriitprofessoriks

emeriitprofessorit.

Vastavalt kehtesta-

Praegu on EKAs 2 arhitektuuri

emeriitprofessori kohale. Emeriitprofessori tiitel on eluaegne.

ne kandideerimaks EKA

ja õpetajatööga igati vääriline inime-

sik seoses oma väga tõhusa koolitaja-

professoriks. J. Soolepi sõnul on V. Kaa-

Veljo Kaasiku

valimiseks EKA emeriit-

neku saata EALi poolt soovituskiri prof.

J. Soolep teeb eestseisusele ettepa-

ma hakkava töögrupi ülesandeks.

võistluste ettevalmistamisega tegele-

tekti nimetamine jääb arhitektuuri-

töös. Sellega tegelema hakkava arhi-

arhitektuurikonkursi ettevalmistus-

gruppi Tartu Pauluse kiriku taastamise

poolt arhitekt nõustamaks ekspert-

kirja, kus palub EALil esitada omalt

Tartu linnapea L. Jänes saatis EALile

kava töögrupi otsustada.

te ettevalmistamisega tegelema hak-

korraldajaks, jääb arhitektuurivõistlus-

EAL hakkab üheks selle võistluse kaas-

lile parima lahenduse saamiseks. Kas

siumi juurde kavandatavale spordihal-

ga arhtektuurivõistlus Paide Gümnaa-

raldada koostöös Paide linnavalitsuse-

ja, milles teeb EALile ettepaneku kor-

läbiviimisel. Paide linnavalitsus saatis EALile kir-

Vara OÜ poolt kavandatava konkursi

EAL EESTSEISUSES 30 EAL TEATAJA 1/2006

se vastu otsus EALi osaluse suhtes Q

le lahenduse saamiseks uue arhitek-

kiri toetamaks Sakala keskuse hoone-

tada vajadusel EALi ja TLPA poolt ühis-

rivõistlus. Eestseisus arutab ka võimalust koos-

se ümberehitamiseks uus arhitektuu-

ka võimalus korraldada Sakala kesku-

mida. Kindlasti tuleb arutelul kõneks

otstarbekam ja mõistlikum edasi toi-

das Sakala keskuse suhtes oleks kõige

Ü. Margile teada olevalt toimub lähi-

ideelahenduse konkurss.

korraldada tuleb uus arhitektuurse

nud komisjoni vastavast otsusest —

hitektuuriala asjatundjatest koosne-

seisuse otsusest (19.01.2006) ning ar-

viku suhtes, lähtus vastamisel EALi eest-

teada saamiseks Sakala keskuse tule-

ressist oli pöördunud tema seisukoha

Mutso, kelle poole

K. Paulus Eesti Eksp-

arendusega tegelev AS Uus Sakala.

Pöördumise algatas Sakala keskuse

se Sakala keskuse ümberehitamiseks.

Palmarule 31 allkirjaga toetusavaldu-

sed 01.02.2006

kultuuriminister

Teatavasti esitasid eesti loomeinime-

kirjutada sellekohane soovituskiri.

tamise poolt. J. Soolepi ülesandeks jääb

emeriitprofessoriks kandideerima esi-

Eestseisus on V.

ma tunnustatud loovisik (tunnustuse määra üle otsustab EKA nõukogu).

Kaasiku arhitektuuri

EUROPANi, ERMi þüriis.

tunnustust — osalenud nt KIASMA,

on pälvinud tööalaselt rahvusvahelist

Kaasikul ei ole doktorikraadi, kuid ta

EESTSEISUSES

tuurse ideelahenduse konkursi korralEAL

29 EAL TEATAJA 1/2006

Pärnu piirival-

tektuurivõistluse Jüri tehnokülas asu-

töögrupi ülesandeks, misjärel võetak-

ajal arutelu, millel peetakse nõu, kui-

tööst.

hatajaks, annab lühiülevaate sektsiooni

koosolekul valiti ka sektsiooni uueks ju-

Raig, kes eelmisel seenioride sektsiooni

nioride sektsiooni kuuluv H. Volberg-

gutsevad vastavalt oma põhikirjale. See-

sektsioon. Kõik nimetatud sektsioonid te-

siooni — Pärnu, Tartu ning seenioride

EALi allüksustena tegutseb kolm sekt-

rektiivid teha.

mise nõuded ning neisse vajalikud kor-

uuesti läbi vaadata EALi liikmeks astu-

si. Sellest tingituna peetakse vajalikuks

dada arhitektuurialal tegutsevaid inime-

osas. Liidu eesmärk on eelkõige koon-

kõrgeid nõudeid nende portfooliumide

tuda soovijaile ei peaks esitatama liig-

tulenevalt leitakse, et EALi liikmeks as-

tegevliikmeks vastu saaks võtta. Sellest

ka napib materjali, mille põhjal neid EALi

arhitektina töötamise kogemust, seega

asjaolust, et neil ei ole piisavat otseselt

EALi liikmed. See on suuresti tingitud

litsustes töötavatest ahitektidest ei ole

vaatamine. Tõdetakse, et enamik kohalikes omava-

EALi raamatupidamisdokumentide läbi-

töös EALi raamatupidaja A. Kergega

Revisjoni komisjoni ülesandeks jääb koos-

Raivo Tabri, Elvi Raigna, Ülle Kupri

Revisjoni komisjoni koosseis:

Indrek Näkk, Riina Raig, Velle Kadalipp

Aukohtu koosseis:

struktuuriüksuste uusi liikmeid.

olulise tähtsusega ja linnamaastikus olu-

Eestseisus on seisukohal, et linna jaoks

link Citysuure suusaparadiisi — osas.

seisukoht Lasnamäele kavandatava Tal-

lu pöördus EALi poole, et saada liidult

line taotlus. Tallinna linnavolikogu liige Epp Alata-

KULKAle otsustatakse teha vastavasisu-

O. Kontšajeva. Eestseisus toetab O.

Hääletuse tulemusel osutus väljavalituks

kel vaid ühele neist, viidi läbi hääletus.

eluöötoetust oli võimalik määrata het-

2500.krooni kuus 11 arhitektile.) Kuna

maksab hetkel elutöötoetust summas

Kontšajeva ning O. Kotšenovski. (KULKA

ja kandidaatideks V. Parker, O.

olekul esitati KULKA elutöötoetuse saa-

et viimasel seenioride sektsiooni koos-

H. Volberg-Raig informeerib eestseisust,

viimine

• Kord kuus sektsiooni koosolekute läbi-

korraldamine

• EALi aastapäeva raames matineede

• EALi jõululõunate korraldamine

Seenioride sektsiooni ametlik vormistamine toimus 1998. aastal. Sektsiooni

dajana ning Maret Merisaar Eesti Rohe-

„„Viru Poega“ võrdleksin

kunstiteose

Vilu MTÜ Hooliv Jätkusuutlik Tallinn esin-

autor Mart Port kirjutab

ühemõtteliselt:

Einasto Eesti Paeliidu esindajana, Helle

ti“ ehk „kirstuga“.

Viru hotelli projekti

õpetuse ja geoloogia professor Rein

Viru hotelli

laiendamisega „musta kas-

Tallinna Tehnikakõrgkooli keskkonna-

kesklinna miljööl seoses

planeeritava

protseduurireeglid.

tektide kutse-eetika normid ja Aukohtu

poolt korrigeeritud dokumendid Arhi-

Eestseisus kooskõlastab Aukohtu

se teha K. Rõõmusele ja N. Vaarpuule.

standardite läbivaatamiseks otsustatak-

laid projekteerinud. Ettepanek nende

da need arhitektid, kes on varem haig-

dardite läbivaatamisega võiksid tegele-

rimine. Leitakse, et kõnesolevate stan-

880-1 ja EVS 880-2 Põhiruumide planee-

projekteerimise standardikavandid EVS

EALile arvamuse avaldamiseks Haiglate

gusaare õlule. Eesti Standardikeskusest saadeti

R. Tabri ja I. Almanni tööpartneri I. Sui-

kavand siiski nõuab. See ülesanne jääb

likku ülevaatamist nimetatud standardi

misega süvitsi tegelema, kuid asjatund-

lasti ei peaks EAL standardite läbivaata-

sele kuni 01.04.2006. Leitakse, et kind-

di. Kavand on pandud arvamusküsitlu-

di EVS 811 Hoone ehitusprojekt kavan-

landil, Londonis, Rootsis)

dud on Berliinis, Soomes, Peterburis, Got-

• Välisekskursioonide korraldamine (käi-

vas)

takse korraldada maakonnapäev Põl-

res, Viljandis, Tartus, sel aastal plaani-

ne (käidud on Haapsalus, Pärnus, Rakve-

• EALi maakonnapäevade korraldami-

tähtsamad ettevõtmised on järgmised:

kavandatav Tallink City kindlasti ka on, EAL TEATAJA 1/2006

EALile arvamuse avaldamiseks standar-

konna koordinaator A. Räisa saatis

kiri. Eesti Standardikeskuse ehitusvald-

otsustatakse saata sellekohane vastus-

likku seisukohta avaldama. E. Alatalule

algusjärgus, ei ole EAL valmis oma lõp-

kavandamine ja ehitamine on praegu

arhitektuurikonkurss. Kuna Tallink City

projektide saamiseks tuleb korraldada

EAL

list rolli mängivatele objektidele, ja seda EAL EESTSEISUSES 32

Järgmine oht on Tammsaare pargi ja

ehitamine miljööd rikkuvate hoonetega.

ruumi

täisehitamine, ega ammugi

täis-

vanalinna üldkasutatava rohelise linna-

aga kokku kogu linna, eriti südalinna ja

Rohelise Pealinna staatusega ei sobiks

(Maaleht, 8.12.05).

planeeringutest tuleb kinni pidada“

jaöeldud mõte, et „varasematest detail-

24.01.06.), seega ka linnapea enda väl-

jaulatuvad kõrgelamud (Eesti Päevaleht,

teele planeeritud kõrghaljastusest väl-

8.12.05). Sellega ei sobi aga kokku Pirita

le (Eesti Päevaleht, 28.04.05, Maaleht,

naosa seltside poolt tehtud ettepaneku-

pargiks vastavalt

Jüri Lassi ja Pirita lin-

ku mereäärse ala kujundamine rahvus-

kandvaks küljeks oleks Tallinna ulatusli-

Rohelise

Pealinna realiseerimise üheks

tuuripealinnaks pürgimise poole.

muidugi olla üks osa teest Euroopa Kul-

liku idee Rohelisest Pealinnast. See võiks

tanud suurepärase

keskkonna-kujundus-

Noor Tallinna linnapea Jüri Ratas on esi-

Ehituskultuuri püsiväärtuste kaitseks

natud järgmise tekstiga

pöördumise:

nile ning kogu kultuuriavalikkusele suu-

riministrile, Tallinna keskkonnakomisjo-

lise

Liikumise esindajana saatsid kultuu-

31 EAL TEATAJA 1/2006 17. veebruar 2006 Ü. Mark tutvustab eestseisusele EALi

Kontšajeva kandidatuuri esitamist.

EESTSEISUSES

TUSREOSTUS! Kaua veel kestab selline

VALES KOHAS ON KESKKONNA EHI-

on (Eesti päevaleht, 24.01.06.).

HOONE

panna, mida lammutamine ju sisuliselt

sele majale piltlikult öeldes pommi alla

kaugel omanikul et tohi olla õigust selli-

ne, järelikult seadusvastane. Kultuuri-

liku rohelise mõttelaadi täielik eirami-

Korraliku hoone lammutamine on sääst-

kohal ja mitte mõnisada meetrit eemal?

nemist just nimelt sellel Sakala Keskuse

kohalise saali vajadust üldse ja selle paik-

gud, mis kinnitavad kavandatud 1800-

Kas on olemas eelnevad kultuuri-uurin-

kaitsest kõnelemata.

hitektuuri taaselustaja, autoriõiguse

Raine Karbi, eesti traditsioonilise paear-

likku säilitamist, lugupeetud arhitekt

poolkaar-võlvide ehitamise, vajab tervik-

mis välisarhitektuuris tingis huvitavate

teostatav. Just see originaalne lahendus,

noveerimist”, mis lammutamata poleks

konstruktsiooniga saali suuremaks “re-

misele tuuakse senise originaalse lae-

kasthoonega!? Argumendina lammuta-

damine järjekordse kolearhitektuuri

kergekäeline lammutamine ning asen-

laadse ja hästifunktsioneeriva hoone

ehitatud, sadu miljoneid maksva ainu-

tulla nii korraliku, oma aja parimal viisil

25.01.06.). Kuidas võib üldse kõne alla

lammutamiseni ! (Eesti Päevaleht,

üldse tarvis on, ei tohi viia põhihoone

Ja Sakala keskuse juurdeehitus, kui seda

peaks säilima terviklikult!

mõnitamisega“. Oma aja arhitektuur

ja ilma häiriva uusmoodustiseta vaadel-

sed hooned oleks edaspidigi segamatult

võiks säilida, et ümbruskonna auväär-

gune Estoniat ümbritsev avatud ala ei

kuhu saab vaid läbi poodide? Kas prae-

ikka puudus sellisest kontserdisaalist,

keskuse-2“ ehitamisest? Kas meil on

kimagi saaliga kaubanduskeskuse „Viru

on vaid lisandiks. Ehk peaks edaspidi rää-

põhiliselt kaubandusteenuseid, kultuur

lik. Pealegi pakutaks tulevases hoones

mõistetav, eetikaja keskkonnavaenu-

jundamine on pehmelt öeldes raskesti-

mise suhtes. Südalinna selline ümberku-

sega vastuolus oleva tegevuse kavanda-

ke destruktiivse, säästva arengu seadu-

likkuse vaikivalt leplik hoiak uusomani-

mees 3.01. 2006), samas ka kultuuriava-

se näidishoone lammutamisse (Posti-

tuuri aegumatu väärtusega, omanäoli-

ja vaata et soosiv suhtumine paearhitek-

siiski suure hulga tipparhitektide ebalev

tamise vajaduse kohta. Hämmastab aga

seisukohta Sakala Keskuse hoone säili-

mi arvel, samuti Eesti Arhitektide Liidu

gutsemise vastu üldise rohelise linnaruu-

praeguse kinnisvaraäri mafioosliku te-

tektuuri aegumatuid omanäolisi ehitisi

set kaitsta kultuuri püsiväärtusi ja arhi-

Päevaleht 24.11.05)?

mujal maailmas oleks võimatu (Eesti

“kinnisvaraarendus“ EESTI MOODI, mis

müüdud hoone kultuurilist ja arhitekEAL TEATAJA 1/2006

mises eelkõige arhitektide koolitajaid,

liikmeks jääb E. Hirvesoo.

artiklis pealinna inetute hoonete kerki-

miast . Muuhulgas süüdistab K. Kallo oma

artiklit Arhitektid tulevad Kunstiakadee-

na abilinnapea K. Kallo poolt kirjutatud

15.02.2006

Postimehes avaldatud Tallin-

Eestseisus peab

taunimisväärseks

kuma välja arutlusteemasid jne.

olema, n vajadusel leidma esinejaid, pak-

se valmis konverentsi ettevalmistamisel põhiorganiseerijatele nõu ja jõuga abiks

raldamise mõtet toetatakase ning ollak-

dud Tallinna planeerimiskonverentsi kor-

dast vastukaja. Pöördumiskirjas äratoo-

see pöördumine leiab ka üldsuses laial-

linnakujunduses. Avaldatakse lootust, et

leemidele Tallinna linnaplaneerimises ja

hitakse tähelepanu väga olulistele prob-

on väga õige ja õigeaegne ning selles ju-

va pöördumiskirja, leiab, et pöördumine

EALi eestseisus, vaadanud läbi kõnesole-

kusuutlik Tallinn.

sile, mille algatajaks on MTÜ Hooliv Jät-

datavale Tallinna planeerimiskonverent-

Ühtlasi palume Teie ettepanekuid kavan-

tuks meile endile vastumeelseks!

ma ja tegusid tegema, et pealinn ei muu-

mes? Kutsume Teid üles oma mõtteid avalda-

na ehitusreostusega oma pealinna süda-

Kui kaua veel lepime kultuurikeskkon-

ke huvisid arvestades sundvõõrandada.

davad? Kui uusomanik ei oska hinnata talle EAL EESTSEISUSES 34

tuurset väärtust, tuleb see üldrahvalik-

püstitunud probleemiga oleks vaja põh-

konkreetsel juhul võtab vastu otsuse, kas

liikmetest koosnev töögrupp, kes igal

Leitakse, et vaja oleks moodustada EALi

nangut kirjeldatud situatsioonile.

K. Vellevoog palub eestseisuselt üldhin-

kohalike elanike arvamust.

kavandatud korterelamu kohta hoopis

Vastuseks soovitas Kaire Koitne küsida

se kohta olemasolevasse keskkonda.

pertiis kõnesoleva korterelamu sobivu-

ettepaneku tellida arhitektuurne eks-

K. Vellevoogi sõnul tegi ta Kaire Koitnele

jätmiseks.

nimetatud projekti kooskõlastamata

hinnanguid, mis ei anna piisavat alust

neis on palju Kaire Koitne subjektiivseid

duste täpsemal analüüsimisel selgub, et

K. Koitne ka põhjendanud, kuid põhjen-

jonis. Oma kooskõlastamata jätmist on

du TLV projektide läbivaatamise komis-

projekt saanud

põhimõttelise heakskii-

gule. Samas on selle korterelamu eskiis-

3/Tedre põik 1 kinnistu detailplaneerin-

eelprojekti, kuna see ei vastavat Luige

sile

Luige 3

kavandatava korterelamu

OÜ Arhitektuuribüroo JVRi poolt aadres-

Kaire Koitne keeldus kooskõlastamast

et Kristiine Linnosa Valitsuse arhitekt

K. Vellevoog informeerib eestseisust,

eetiliste väärtuste tähtsustamine.

kes ei anna oma kasvandikele korralikku haridust, ning arhitektide liitu, mille

määratakse I. Raukas, K. Vellevoog, abiEAL EESTSEISUSES

meskonna jätkuõppe

korraldamine ning

üks põhiülesandeid peaks olema oma liik-

33 EAL TEATAJA 1/2006

Toetame Krista Kodrese õiglast üleskut-

jalikumalt tegelda või mitte. Töögruppi

määratud on, ei ole aga selle tööst seni-

kes EALi poolt ACE rahanduskomiteesse ni osa

rahanduskomitee koosolekust. Ü. Peil,

A. Levald teavitab eestseisust 17.

kursi korraldamise mõtet.

lahenduse saamiseks arhitektuurikon-

kaaluvat Sakala keskuse uuele hoonele

Uus Sakala nõukogu esimees P. Rebane

raldada uus arhitektuurikonkurss. AS

uuele hoonele lahenduse saamiseks kor-

risarhitektuuri objektina. Kindlasti tuleks

juhul, kui uus ehitatav hoone kerkib vää-

ne põhjendatud, ja see saab toimuda vaid

keskuse hoone täismahus lammutami-

keskuse krundile, on praeguse Sakala

hus ruumiprogrammi mahutada Sakala

soovivad omalt poolt väljapakutud ma-

duslikult vähetasuvaks, st kui arendajad

kuse praeguse saali maht osutub majan-

ehituse osas on järgmine: kui Sakala kes-

Margi seisukoht Sakala keskuse juurde-

EALi esindajadÜ. Mark ja M. Mutso. Ü.

leidnud ümarlauavestluses osalesid ka

toimiski ja Kultuuriministeeriumis aset-

pooled osa võtaksid. Kultuuriminister nii

ümarlaua, millest kõik asjast huvitatud

kultuurimininister peaks kokku kutsuma

ehitusega seonduvat. Leiti,

sest, kus arutati Sakala keskuse juurde-

linna LV-ses toimunud ümarlauavestlu-

ülesandeks. Ü. Mark informeerib eestseisust Tal-

mustegategelemine jääb E. Hirvesoo

kooskõlastamisega esile kerkinud küsi-

kavandatava korterelamu eelprojekti

Antud konkreetse juhtumiga — Luige 3

petentsust, mistõttu reaalset väljundit

näidete varal; Avaliku ja privaatsektori

ja 3, millede autoritel paluti täiendavalt

tud ning saadavad sellistele kokkusaa-

sellise ümarlaua läbiviimisideest huvita-

näidanud, et kinnisvaraarendajad ei ole

räägitud. Kuid varasemad kogemused on

korraldamise vajadusest juba aastaid

K. Vellevoogi sõnul on sellise ümarlaua

AS poolt pakutud ruumides.

võtnud. A. Levald leiab, et pelgalt nime poolest ei ole EALi esindajat mõtet

linna Linnavalitsuse või Riigi Kinnisvara

niga. Ühisarutelu võiks toimuda kas Tal-

nisvara AS esindaja vahelise diskussioo-

arutelu võiks alustada EALi ja Riigi Kin-

võiks ühisarutelu kestvus olla ca 2 tundi,

arengut haarav visioon. D. Brunsi sõnul

dub läbimõeldud, linna kompaktset

palju isevoolu-teed minemist, selles puu-

Teatavasti on linnaplaneerimises väga

lu Tallinna linnaplaneerimise küsimustes.

D. Bruns tutvustab eestseisusele see-

2. märts 2006

halisi vahendeid.

taotlus, et saada Brüsselisse sõiduks ra-

mitte. KULKAle otsustatakse teha raha-

jätkab tööd ACE rahanduskomitees või

järel võetakse vastu ka otsus, kas Ü. Peil

rahanduskomitee tööga tutvuma, mis-

lisse komitee koosolekule sõitma ning

se, et Ü. Peil peaks seekord siiski Brüsse-

koosseisust tagasi kutsuma. Otsustatak-

peaks Eesti esindajat rahanduskomitee

teeb ettepaneku kaaluda, kas mitte ei

ACE rahanduskomitee kirjas hoida, ning

toimimine linnaehituses Soome ja Eesti

ideekonkursile esitatud tööde seast väl-

välja järgmisi teemasid: Eetikareeglite

rii ootustele vastavaid töid nappis, valiti

pakuti seminari võimalike teemadena

ja KUMU direktor Sirje Helme. Kuna þü-

Sirkiäga kohtumisel EALi esindajatega

Jaak Huimerind, arhitekt Tõnu Laigu

Errki Aho ning peasekretär Tuomo

Kurg, arhitekt Peeter Pere, arhitekt

EALi esindajad. KUMU avamisel käinud SAFA presidendi

Mutso, arhitektuuriteadlane Andres

koosseisus: EALi aseesimees Margit

nevad ettekannetega nii SAFA kui ka

koosnenud töögrupilt. Komisjon töötas

li Kolm Õde konverentsiruumis, kus esi-

selt arhitektidest ja kunstiteadlastest

31. märtsil on plaanis ühisseminar hotel-

kus 9 näituseprojekti seitsmelt peami-

mesest koosneva grupiga.

Pollocki sõnul saabutakse umbes 20 ini-

on suur, Helsingi SAFA esindaja Eric

külaskäigu vastu Soome kolleegide poolt

esindajate külaskäigu programmi. Huvi

Eesti ühisseminarist osavõtvate SAFA

KUMUga tutvuma tulevate ja Soome ja

ajavahemikus 31.03-01.04.2006

M. Maruste tutvustab eestseisusele

kohase ettepanekuga otsepöördumine.

foorum ning saata A. Ruussaarele selle-

tatakse algatada planeerimisteemaline

koostöövõimalusi ETV-ga, misjärel otsus-

saatena toimuda. T. Tallinn lubab uurida

le FOORUM ning see võikski televisiooni-

ümarlaud sarnaneda televisioonisaate-

Leitakse, et oma ülesehituselt võiks

mi arutelul tulemuslikkuseni jõutakse.

selline(sellised), kelle juhtimisel problee-

eeskõneleja(d) peaks(id) olema

väga hästi korraldatud ning selle

tarbekam teha? Ümarlaud peaks olema

Millises vormis oleks seda aga kõige ots-

laud Tallinna linnaplaneerimise teemal.

Brunsi ettepanekuga korraldada ümar-

ja tulemust sellistel aruteludel ei ole.

mistele oma esindajatena inimesi, kellel EAL EESTSEISUSES 36

ei ole piisavat otsustamisõigust ja komTEATAJA

torinäituse projekt. Ideekonkursile lae-

tektuuribiennaalil Eestit esindav kuraa-

kurss, et valida välja Veneetsia X arhi-

2005 välja mitteanonüümne ideekon-

P. Epneri sõnul kuulutati detsembris

mine Eesti/Soome arhitektuurile.

esimeestelt, seejärel üldhinnangu and-

väike etteaste mõlema organisatsiooni

vatele peaettekannetele võiks eelneda

seks. Sadama-ala planeerimist käsitle-

selleteemalise ettekandega esinemi-

sustatakse teha soomlastele ettepanek

aegu planeerinud Länsisadama-ala, ot-

tuatsioonis. Kuna ka soomlased on hilja-

ning sadama-ala planeerimisest linnasi-

munud Tallinna sadama-ala workshop ist

Alver) võiks seminaril rääkida hiljuti toi-

teemasid. Leitakse, et EALi esindaja (A.

Tallinnas. Eestseisus kaalub võimalikke

seminari

res Põime juhtimisel

bussiekskursioon

kursiooni KUMUs, misjärel toimub

And-

1. aprillil viib Pekka

Vapaavuori läbi

eks-

kurssidel jm.

kuidas osaleda naaberriigi

ehituskon-

mes ja Eestis; Töötamine naaberriigis -

poolsed

finantseerimise

erinevused Soo-

EAL EESTSEISUSES

EAL

1/2006

35 EAL TEATAJA 1/2006

märtsil 2006 Brüsselis toimuvast ACE

nioride sektsiooni ideed korraldada ar-

hitektide ja arendajate vahel ühisarute-

Põhimõtteliselt nõustub eestseisus

Indrek Tiigi) ja Tartu Ülikooli geograafia

Tallinna LV-le saatmiseks kirja Maakri 28/

Mark (arhitektid Ülar Mark, Kaja Pae,

võistluse väljakuulutamisega seonduvalt

neku loovad arhitektuuribüroo

Urban

Paaver koostas nimetatud arhitektuuri-

Veneetsia Biennaalil esitatava väljapa-

tuurivõistluse tingimuste koostaja T.

planeerijate ja geograafide koostöös.

vahelise ala planeeringueskiisi arhitek-

teaduse ja kunsti piirimaal: arhitektide,

ka tema ise. Võidutöö idee on sündinud

EALi kodulehel. Maakri, Lennuki ja Kuke tänavate

töö projekti, mille üheks kaasautoriks on

misel otsustatakse see avaldada ka

Ü. Mark tutvustab eestseisusele võidu-

ti teretulnud. Seminari kava täpsustu-

vormi ja kontseptsiooni avardumist.

et sellise seminari korraldamine on iga-

ning kaardistada linna traditsioonilise

huvi ka arhitektidele. Eestseisus leiab,

urbanistlikes kontekstides kasutamiseks

avaldavad lootust, et seminar pakub

niseid ning uuenduslikke töövahendeid

väljapakutud teemade suhtes ning

biennaali missiooniga töötada välja suu-

seisuko hta kavandatava seminari ja

haakub suurepäraselt X arhitektuuri-

küsivad

Futuren4Nature esindajad EALi

lähenemine linnaplaneerimisele, mis

Kõnesolevat seminari tutvustavas kirjas

töötatud kontseptsioon ja innovaatiline

sustas ülekaaluka põhjalikkusega läbi-

konna projekt. Selle projekti kasuks ot-

reaalajas toimiv linnaplaneerimise kesk-

positsioneerimise meetod (SPM) ehk

poolt esitatud võistlustöösotsiaalse

lituks arhitektuuribüroo Urban Mark OÜ

jekti. II vooru tulemuste põhjal osutus väljava-

võtsid ja esitasid võistlusele 3 ideepro-

S. Vallnerit ja I. Peili, kes kutse ka vastu

Pae projekt. Täiendavalt paluti konkursile osalema ka

ri Silma, Margus Tiru, Indrek Tiigi, Kaja

• Ülar Margi, Rein Ahase, Anto Aasa, Sii-

Novella, Elo Talvoja projekt “Hiddcity“;

• Karin Bachmanni, Panu Lehtovuori, Ines

jan Holmi projekt “Esta ja Talvin“;

• Hannes Praksi, Margus Tammiku, Krist-

võistlustööd olid järgmised:

võistlustööst. 3 nö II vooru pääsenud

esitada kujunduslik kontseptsioon oma

rida atraktiivselt hoonete arhitektuuri.

tootvaid päikesepaneele (PV) integree-

tavatest võimalustest, kuidas elektrit

ülevaate parimatest praktikas kasuta-

seenergia arhitektuuris . Seminar annab

2006 korraldada seminari teemal Päike-

Futuren4Nature kavandab aprillis

Künnapu avalduses esitatud soovi.

EAList välja. Eestseisus aktsepteerib L.

avalduse, milles ta esitab palve astuda

toetab Eesti Kultuurkapital. Eestseisus vaatab läbi Liivi Künnapu

linn / Meta-City“. Biennaalile minekut

sor Richard Burdett ning teemaks “Meta-

arhitektuuri ja linnaplaneerimise profes-

toriks on London School of Economicsi

Veneetsia X arhitektuuribiennaali direk-

2006. aasta septembris avatava

mobiilside operaatori EMT-ga.

Positium alates 2003. aastast koostöös

Siiri Silm). SPM on loonud arendusfirma

instituut (teadurid Rein Ahas, Anto Aasa,

pära lõhkumisega, pöördus EALi poole

riku kinnistule rajada plaanitava sot-

neva miljööväärtusliku elurajooni oma-

limise kohta ning

tu ja lähiala detailplaneeringuga kaas-

muste kohta, T. Laigu ACE juhatusse va-

seoses kavandatava Preesi tn 5/7 kinnis-

Veneetsia X

arhitektuuribiennali

tule-

kvartalites elavate linnakodanike muret

jagades Peeteli kirikut ümbritsevates

suse heakskiidu. Otsu statakse väljastada pressiteade

siaalmaja.

Pelgulinna Majaomanike Selts,

jms kohta. See ettepanek leiab eestsei-

korruselist 1700 m²-se põhjapinnaga sot-

aga ka toimunud ürituste, ettevõtmiste

planeerib Schults ja Partnerid OÜ kolme-

te otsuste, seisukohtade, arvamuste,

Pelgulinna Peeteli kiriku kinnistule

siteateid EALis vastu võetud olulisema-

ning kooskõlastab selle teksti.

taarid, peab kirja saatmist põhjendatuks

Üks võimalus selleks on väljastada pres-

sest kõnekamalt üldsusele märku anda.

poolsed teemasse puutuvad kommen-

leidma võimaluse, kuidas oma tegevu-

neeringule, ning kuulanud ära T. Paaveri

ettepanekuid Maakri 28 ja 30 detailpla-

vara OÜ. Ü. Mark on arvamusel, et EAL peaks

tud kirjaga, mis sisaldab vastuväiteid ja

oleva ekspertiisi tellis EALilt VKS Kinnis-

Eestseisus, tutvunud T. Paaveri koosta-

eskiisile antud ekspertarvamuse. Kõnes-

28 ja 30 planeerimise kohta.

Maakri kvartali ja sellega koos ka Maakri

tada piisavalt kaalutletud otsuse kogu

Tallinna linn võistlustööde alusel lange-

mõni sobivam lahendus. Seejärel saaks

piisavalt hästi siduda või leidub selleks

lahendust võimalik ümbritseva ruumiga

levikku on praegust Maakri 28 ja 30

gitada, kas arvestades kogu kvartali tu-

ju võistluse eesmärk muuhulgas välja sel-

28 ja 30 detailplaneeringu menetlus. On

tada võistluse toimumise ajaks Maakri

tuks, peab T. Paaver otstarbekaks pea-

kavandatva arhitektuurivõistluse mõtte-

kehtestamine muudaks kogu

Kuna Maakri 28 ja 30 detailplaneeringu

üht detailplaneeringut (Maakri 28 ja 30).

leb Maakri-Lennuki-Kuke kvartali keskel

veri sõnul asjaolu, et Tallinna LV menet-

seks. Kirja koostamise ajendiks sai T. Paa-

30 detailplaneeringu protsessi peatami-

ja I. Raukase poolt Põõsa tee 1 DP

sellekohane pressiteade. Eestseisus kooskõlastab K. Vellevoogi

lastusele. Otsustatakse väljastada ka

tadega nõus ning annab sellele kooskõ-

ekspertiisi-tekstis äratoodud seisukoh-

nemaht visuaalselt kaheks. Eestseisus on

seni ning jagada väljapakutud suur hoo-

da hoone korruselisust kahe täiskorru-

Eksperdid teevad ettepaneku vähenda-

ning lõhub piirkonna ühtset struktuuri.

nenud miljööd silmas pidades liiga suur

neeritav hoone on Pelgulinna

väljakuju-

tegemise käigus jõuti järeldusele, et pla-

vaate ekspertiisi tulemustest. Ekspertiis

andeks, kes annavad eestseisusele üle-

viimine jäi M. Mutso ja K. Vellevoogi üles-

bivust antud asukohale. Ekspertiisi

läbi-

guline ekspertiis otsustamaks hoone so-

lähiala detailplaneeringu kohta hinnan-

palvega teha

nimetatud kinnistu ja selle

37 EAL TEATAJA 1/2006

EAL EESTSEISUSES 38 EAL TEATAJA 1/2006

Pelgulinna Peeteli kiEAL EESTSEISUSES

kohane kiri.

instantsidele otsustatakse saata selle-

te koostamisel. Asjasse puutuvatele

lema ka arhitektuurivõistluse tingimus-

vajadusi. Omalt poolt ollakse nõus osa-

kõrvalasuva Kultuuritehase iseloomu ja

miseks, mis arvestaks maksimaalselt

35 krundile sobivaima sihtotstarbe leid-

tada välja arhitektuurivõistlus Põhja pst

tatud kruntidele, misjärel tuleb kuulu-

rendatud korras detailplaneering nime-

krundile rajada. Eestseisus peab vajalikuks algatada kii-

taaskasutuskeskuse asemel sellele

välja, mida muud võiks

siooniga. Samas ei oskavat LV pakkuda

see kokku ka Kultuuritehase funkt-

otstarbekas arendada. Kindlasti ei sobi

vanalinna ja mere sõlmpunktis oleks

kindlasti see tegevusvaldkond, mida

V. Valk leiab, et jäätmekäsitlus ei ole

taaskasutuskeskuseks.

ohtlike jäätmete

vet, et muuta Põhja pst 35 keskkonna-

Nüüd avaldavat Keskkonnaamet sur-

põhiülesan deid on linnavara müük.

na Elamumajandusametile, kelle üks

Polymerile, Põhja pst 35 anti aga Tallin-

märgiga rentida see MTÜ Kultuuritehas

Tallinna Kultuuriväärtuste Ametile ees-

RAS Tallinna Küttelt üle linnale. 27A anti

27A ja Põhja pst 35paiknevad hooned

soojuselektrijaama kruntidelPõhja pst

sil 2006 anti Kultuurikatlamaja ja vana

jaist, informeerib eestseisust, et 1. märt-

V. Valk, üks Kultuuritehase eestveda-

hinnagu kohta.

siaalmaja suhtes antud ekspert-

dardiarhitektuurivõistluste korralda-

ole, osa võtta ka EALi liige. Sellise stan-

võistlusest, mille kaaskorraldaja EAL ei

mused vastavad üldstandardile, võib

dav ekspertiis kinnitab, et võistlustingi-

kohane ekspertiis. Kui EALi poolt läbivii-

dardile, on võimalus tellida EALilt selle-

luse tingimused vastavad ikka üldstan-

kas antud konkreetse arhitektuurivõist-

omavalitsustes või kliendil tekib kahtlus,

luse mõiste olemuse, ja kui kohalikes

dardit, mis fikseeriks arhitektuurivõist-

protsess. Leitakse, et hädasti oleks vaja sellist stan-

te kooskõlastamine EALiga väga pikk

üldjuhul arhitektuurikonkursi tingimus-

konkursside läbiviimisel, st tellijatele on

olnud kuigi haldussuutlik arhitektuuri-

tuma. Samas tõdetakse, et EAL ei ole senini

da, ja sellest peaksid EALi liikmed ka läh-

tidel kohane taolistel võistlustel osale-

eiramisel ei ole [EALi liikmetest] arhitek-

vähemalt ühe arhitekti. Nende nõuete

EAL on omalt poolt määranud þüriisse

kõlastamist EALis ning pärast seda, kui

päraseks alles pärast tingimuste koos-

arhitektuurivõistlusi saab pidada seadus-

tava reeglid on mh kirjas, et kutsutud

EALi poolt vastuvõetud dokumendis Hea

konkursside þürii töös.

sidest ning osaleda nende arhitektuuri-

tamata avalikest arhitektuurikonkurs-

liige tohib osa võtta EALiga kooskõlas-

M. Mutso tõstatab küsimuse, kas EALi

tav töögrupp (T. Laigu ja T. Tallinn) ka EAL TEATAJA

pühendatud külaliste vastuvõtt, mis või-

hoone rekonstrueerijad (Künnapu & Pad-

da Tallinnas EALi 85-ndale aastapäevale

toimuvaid Kahni päevi tuleks korralda-

säilimist. Eestseisus on seisukohal, et kõnealuse

seisuse koosolekul. Ollakse arvamusel, et enne Kuressaares

kudel loomulikuks

O. Brunsi autorluse

otsustatakse vastu võtta järgmisel eest-

me? Otsus näituse korraldamise suhtes

mivaid töid või arhitektuurseid väikevor-

namäe paneelmajade WSi raames val-

— kas nö sahtlisse jäänud projekte, Las-

EALi. Mida võiks näitusel eksponeerida

valima kuraatori selleks väljastpoolt

tu peaks juhul, kui näitus korraldada,

tanäituse korraldamine üle jõu, mistõt-

riood väga töömahukas, käiks neil aas-

projektijuhtidel on 2006. aasta sügispe-

aastanäituse korraldamine. Kuna EALi

vale. Kõne all on EALi aastapäeva raames EALi

takse pühendada EALi 85-ndale aastapäe-

mitte k orraldada. Kahni päevad otsusta-

takse eraldi arhitektuuri päevi sel aastal

2006 toimuvad Kahni päevad, otsusta-

paneelmajade workshop, 6.-7. oktoobril

biennaal, oktoobris toimub Lasnamäe

ris avatakse Veneetsia X arhitektuuri-

aastanäitus. Kuna 2006. aasta septemb-

minare, workshop' pe ning avati ka EALi

vad, mille raames viidi läbi erinevaid se-

päeva, toimusid Eesti arhitektuuri päe-

toobris, mil tähistati EALi 84-ndat sünni-

85-ndat aastapäeva. 2005. aasta ok-

Peetakse nõu, kuidas tähistada EALi

geleva töögrupi ellukutsumine.

hitektuurivõistluste korraldamisega te-

ka 2006. aastal EALis moodustatud ar-

luste efektiivsemale toimimisele kaasa

mise juhendi — koostamisega EALi vasEAL EESTSEISUSES 40

lahenduses, siis peab

D. Bruns neil puh-

hoone fassaad ilmub oma algupärases

kui mõnel illustratsioonil või kirjanduses

fassaadi algse ilme ja omapära. Juhul,

risttahukaks, kaotades täielikult hoone

mist, muutus hoone tavaliseks klaasist

ilme, siis praegu, peale rekonstrueeri-

reljeefi ning sellega saavutati vastav

kui algselt hoone fassaadi lahendus omas

hitekt. Taotlus on tingitud asjaolust, et

se kooskõlastanud Tallinna linna peaar-

sa pärija ning selle hoone algse lahendu-

Bruns taotleb seda kui kadunud abikaa-

lahenduse autori Olga Brunsi nimi. D.

administratiivhoone (Narva mnt 7) alg-

se, milles palub kustutada endise ETKVLi

D. Bruns saatis eestseisusele avaldu-

jätkusuutlik Tallinn“ kava.

neerimiskonverentsi „Roheline, hooliv,

Keskkonnapäeval toimuva Tallinna pla-

22.03.2006

Tallinna Tehnikakõrgkooli

lik

Tallinn tutvustab eestseisusele

de workshop. Rein Einasto MTÜst Hooliv Jätkusuut-

Kahni päevad ja Lasnamäe paneelmaja-

OTSUS: EALi 85-nda aastapäeva üritused on

toimetustega.

tektuuriajakirjade

Maja ja

Ehituskunst

peetakse otstarbekaks pidada nõu

arhi-

ürituste kajastamise osas ajakirjanduses

rentsisaalis. EALi 85-ndale aastapäevale pühendatud

1/2006 tegeleb. Kindlasti aitab arhitektuurivõist-

malusel võiks toimuda KUMU konve-

EAL EESTSEISUSES

39 EAL TEATAJA 1/2006

16. märts 2006

arhitektuurinõukogu

Tallinna Linnapla-

na juurde, mida tuleb arvestada lõpliku

Linnavalitsusele kiri ettepanekuga luua

parameetrid; • teised osad peaksid jääma märkuste-

• eskiis peaks määrama arhitektuursed

netlemiskorra muutmiseks, nagu näiteks

vad ettepanekud detailplaneeringu me-

vad probleemid ning kus tehakse vasta-

tailplaneeringu menetlemisega seondu-

tektuurikomisjonile, mis tooks välja de-

saatmiseks Kultuuriministeeriumi arhi-

M. Sheini ülesandeks jääb koostada kiri

te kinnitamist ja paikapidamist.

peaks sisaldama arhitektuursete otsus-

nevalt leiab M. Shein, et eskiisi maht

sete otsuste püsimajäämist. Sellest tule-

diumis kogu eelneva eskiisi arhitektuur-

likustamist läbinud töö järgmises staa-

mas ei tähenda komisjoni pitsatit ja ava-

tuse ja arhitektuurse lahendusega). Sa-

(koos keskkonnakaitse, liikluse, tuleohu-

nõutakse täismahus lõplikku lahendust

algse visiooniga. TLPA menetlusringil

diumi, kus on tegemist kavandatava esi-

tid harjunud eskiisi tõlgendama kui staa-

sega seoses. M. Sheini sõnul on arhitek-

hägustunud eskiisi mõiste tõlgendami-

menetlemise korda, seda eelkõige

aukohtule. M. Šein kritiseerib detailplaneeringu

otsustatakse avaldus edasi suunata EALi

misjon leiab, et rikutud on autoriõigust,

EALi autoriõiguste komisjonile. Kui ko-

otsustab D. Brunsi avalduse edastada

autori pärijaga/pärijatega. Eestseisus

konstrueerimisprojekti hoone algse

oleksid pidanud kooskõlastama re-

ringu kohta). Eestseisus leiab, et tuleks saata

Tallinna

ning Terase tn 16 krundi detailplanee-

neeringu ja mahulise lahenduse kohta

pertiisid ringhäälingu hoone detailpla-

tusliku lahenduse kohta (n tellitud eks-

se objekti, planeeringu või muu linnaehi-

TLPA tellib EALilt ekspertiisi probleem-

Kallo peab õigustatuks praktikat, kus

eskiisi kontseptsiooni väljatöötamine).

Sadama vahelise ala detailplaneeringu

damiseks (n Tallinna Linnahalli ja Vana-

gruppe konkreetsete ülesannete lahen-

probleeme või moodustades ühiseid töö-

ühisnõupidamisi arutamaks üleskerkinud

tööd EALiga, kutsudes vajadusel kokku

neerimise Amet on teinud edukat koos-

senist praktikat, kus Tallinna Linnapla-

K. Kallo sõnul peab Tallinna LV õigeks

rinõukogu olemasolu.

kaks püsivalt töötava linna arhitektuu-

ilmneb, et Tallinna LV ei pea otstarbe-

linna abilinnapea K. Kallo kirjast, millest

Ü. Mark informeerib eestseisust Tal-

arhitekt.

teerima hakata, kui tööd koostab teine

eripärale; • linnaosa arhitekt ei tohiks ise projek-

tähelepanu pöörata iga üksiku krundi

• miljööväärtuslikel aladel tuleb erilist

NUMBRID-tehnilised näitajad;

DP koostamisel; • eskiisi kooskõlastusringil ei oleks vaja läbida lõputuid kooskülastusringe, et

ei saaks ainsateks kriteeriumiteks olla

kaubelda; • miljööväärtuslike alade planeerimisel

ükshaaval kõik eriosade märkused maha

kvalifikatsioone.

katsioonile ka teisi, madalamaid kutse-

lisaks Volitatud arhitekt V kutsekvalifi-

katsiooni Sihtasutusest. Taaskord arutatakse vajaduse üle luua

Eigi, Ü. Mark ja K. Rodes Kutsekvalifi-

muses lähevad MKMi nõupidamisele A.

Otsustatakse, et eelpool mainitud küsi-

kirja koostamine jääb A. Eigi ülesandeks.

hitekt V kvalifikatsiooni. Vastavasisulise

tööde teostamisel omada volitatud ar-

muutub obligatoorseks teatud tasemel

se sisse vastav muudatus, mille kohaselt

liku tähtaja, millal Ehitusseadusesse viiak-

ettepanekuga, et nad fikseeriksid amet-

kommunikatsiooniministeeriumi poole

sel, et tuleks pöörduda Majandusja

siooni omistamiseks. A. Eigi on arvamu-

tud piisavalt avaldusi kutsekvalifikat-

kut, kuna kutsekomisjonile ei ole esita-

V kvalifikatsiooni omistamise koosole-

munud mitte ühtegi Volitatud arhitekt

linnavolikogu juurde. Nenditakse, et 2006. aastal ei ole toi-

neerimise Ameti juurde või siis

Tallinna

kuni 21.05.2006

Suures saalis

Arhitektuurimuuseumi

püsinäitus

(Tallinn, Ahtri 2) –

Keldrisaalis Arhitektuuris peegelduv ajalugu

TOIMUB EESTIS

Kumu hoone eest.

Eriauhind ehitajale –AS

Merko Ehitus

eest Kalda tänaval Tallinnas.

Tellija eriauhind –Indrek Unt eramu

ribüroo 3+1

Arhitektid.

Magasini kvartalis Tallinnas, arhitektuu-

Eriauhind arhitektuuri eest –eramu

Laigu ja Tõnu Laanemäe ).

hitektuuribüroo QP

Arhitektid ( Tõnu

Terminal peahoone Muuga sadamas, ar-

Eriauhind arhitektuuri eestAS Coal

Betoonitarnija auhindAS HC Betoon.

Ehitaja auhind –OÜ Roxor Ehitus.

Tellija auhind –AS TTP.

rital, arhitekt Meelis Press .

Peapreemia –AS TTP kontorihoone Pi-

lemused:

võistlusele laekus 16 tööd. Võistluse tu-

Eesti

Betooniühingu poolt korraldatud

Eesti Ehitusmaterjalide

Tootjate Liidu ja

Aasta betoonehitis 2005

EESTI ARHITEKTUURI- KONKURSSIDE TULEMUSED

EAL EESTSEISUSES / EESTI ARHITEKTUURIKONKURSSIDE TULEMUSED / TOIMUB EESTIS

41 EAL TEATAJA 1/2006 rik)

EAL EESTSEISUSES 42 EAL TEATAJA 1/2006

ROTERMANNI SOOLALADU

Viin: linnaehitus ja uusim arhitektuur

tseremoonial.

välja 20. aprillil 2006 Kirunas toimuval

ma 2009. aastal. Võitja kuulutatakse

tähendusega ehitus, mis peaks valmi-

rajatav parlamendihoone väga olulise

viie finalisti töid. Rootsi saamidele on

hitektuurivõistluse II vooru pääsenud

saamiseks korraldatud 2-etapilise ar-

vale Saami Parlamendihoonele projekti

Näitusel esitletakse Kirunasse rajata-

Saami Parlament kuni 28. mai 2006

takse B. Mathssoni loomingut.

tina rootsi ehituskunsti. Näitusel esitle-

sainer, on jätnud olulise jälje ka arhitek-

ge oli tuntud kui klassikalise mööbli di-

Bruno Mathsson (1907-1988), kes eelkõi-

Bruno Mathsson kuni 27. august 2006

ROOTSI ARHITEKTUURIMUUSEUM (Stokholm, Fredsgatan 12)

TOIMUB VÄLISMAAL

päeval, 18. mail. http://www.arhitektuurimuuseum.ee

reedel ning rahvusvahelisel muuseumi-

Tasuta külastuspäev iga kuu viimasel

K-P 11.00-18.00

Avatud: 1. oktoober –18. mai

igaühele

Elamuehitus Viinis: arhitektuur

Galeriil kuni 21.05.2006

võimalusi kohtamaks tegelikkust ja loo-

dilaoogi kaudu on võimalik leida uusi

nakunsti ja arhitektuuri omavahelise

millises keskkonnas me elame. Keskkon-

tegelikkus ja unelmad. Ei ole ükskõik,

nakunstis kohtuvad vastutus ja vabadus,

kõhklusi-kahtlusi ja võimalusi. Keskkon-

elu-olu puudutava säilimise pärast.

“keskkond” märkimas muret tuleviku ja

neid. Viimastel aastakümnetel on sõna

nurki. Keskkonnakunst uurib ja otsib

meid ja väga erinevaid lähteja vaate-

kond vajab oma arenemiseks väga mit-

jõud. Kaasaegne urbaniseerunud ühis-

Ja selles kõiges on tohutu energeetiline

vate inimeste unelmaid, lootusi ja hirme.

kehand. Linn kätkeb endas ka seal ela-

rioodide põiming, inimliku toimimise

19.04.2006–4.06.2006 Linn on kultuuri ja erinevate ajaloope-

programmi: Mida kätkeb endas linn

kavandanud selleks rikkaliku ürituste-

Tähistamaks oma juubelit, on muuseum

rimuuseum oma 50-ndat aastapäeva.

2006. aastal tähistab Soome Arhitektuu-

SOOME ARHITEKTUURIMUUSEUM (Helsingi, Kasarmikatu 24 )

http://www.arkitekturmuseet.se

18.05.200620.08.2006

Rootsi viimase 50 aasta kodumiljööd

Näitus kuvab pildi soome arhitektist kui

korraldamise 130-aastast traditsiooni.

tähistab Soome arhitektuurivõistluste

nele projekti saamiseks. Käesolev aasta

raldati 1876. aastal Soome pangahoo-

Esimene Soome arhitektuurivõistlus kor-

13.09.2006–5.11.2006

Soomes

keskkonda. EAL TEATAJA 1/2006

hendusi. 130 aastat arhitektuurivõistlusi

õnnestunud maa-alaplaneeringute la-

töid ning Soome erinevate paikkondade

tud arhitektuurivõistlusele laekunud

le koolile projekti saamiseks korralda-

näitusel esitletakse ühele Espoos asuva-

gardseid lahendusi. SAFA korraldatud

tööd pakuvad uudseid, julgeid ja avan-

tööd. Arhitektuurivõistlusele esitatud

võistlusele on esitatud keskeltläbi 80

Igale Soomes korraldatud arhitektuuri-

14.06.2006–

3.09.2006

Uued ja julged – arhitektuurivõistluste töid

tektuuri teosed on aastaist 2004-2005.

arhitektuuri pärle. Esitletavad tipparhi-

Näitusel esitletakse soome kaasaegse

14.06.2006–3.09.2006

Soome arhitektuur 0405

de, videode, makettide jm abil.

(algupäraste) projektide, jooniste, foto-

jooksul. Suvekodud tuuakse vaatajani

suvekodusid, loodud viimase 100 aasta

Näitusel esitletakse soome arhitektide

19.04.2006 –4.06.2006

Suvila kui eksperimenteeriv ehitis

maks rahuldustpakkuvat ja õnnelikumat TOIMUB EESTIS / TOIMUB VÄLISMAAL 44

Info:

http://www.arkitekturmuseet.se

Church, Stockholm.

Fredsgatan 12 ja Skeppsholmen

Rootsi

Arhitektuurimuuseum

Info:

http://www.mfa.fi

Kasarmikatu 24, Helsingi.

http://www.azw.at Soome

Arhitektuurimuuseum

Info:

Museumplatz 1.

(Architektur Zentrum Wien)

Viini

Arhitektuurikeskus

Info:

http://www.nai.nl

Museumpark 25, Rotterdam.

(Netherlands Architecure Institute)

Hollandi

Arhitektuuriinstituut

ARHITEKTUURINÄITUSTE KESKUSEID

http://www.mfa.fi.

EUROOPAS:

varem nii

laialdast kajastamist leidnud.

me arhitektuurivõistlused ei ole kunagi

luste väga

eripalgelistest töödest. Soo-

aegadel

korraldatud

arhitektuurivõist-

jast. Näitusel on väljas valik erinevatel

visionäärist ja ehitatud keskkonna loo-

TOIMUB VÄLISMAAL / ARHITEKTUURINÄITUSTE KESKUSEID EUROOPAS

43 EAL TEATAJA 1/2006

Kunst, seevastu, on esindamas vabadust,

Palm, Ülo

Mäll, Ferdinand Ollik, Jaan Oravas, Haldo (600.-)

Lubjak, Ivar Luhse, Ra Luup, Rein Merzin, Ilona Mäesalu, Ants

Lass, Jüri Liigand, Ene (700.-)

Kõll, Hans Laanemaa, Kirsti (120.-)

Kaarep, Anne Kaasik, Markus Kasemets, Siiri

Eljand, Ülevi Hansberg, Rein

2004 (1000.-, seeniorid 120.-)

Järvela, Marko

Järve, Avo

Hürden, Riho

Huimerind, Jaak

Hansmann, Maie

Hansberg, Rein

Hammerberg, Sirje

Fjuk, Ignar

Elmik, Urmas

Eljand, Ülevi

Arike, Urmas

Annus, Maire

Aasmäe, Arvi

2005 (1000.-, seeniorid 120.-)

Krevald, Kristjan

Veber, Rein

Valk, Veronika

Valdur, Ilmar

Ollik, Jaan

Ojari, Andres (500.-)

Niitla, Indrek

Niisuke, Maja

Nigul, Tiina

Mändmaa, Raivo

Mäll, Ferdinand

Mäesalu, Ants

Merþin, Ilona

Maasik, Aet

Lõoke, Urmas

Luup, Rein

Lume, Mai

Lukk, Toomas

Lukk, Maritsa

Luhse, Ra

Lubjak, Ivar

Liigand, Ene

Lepp, Loona

algusega kell 14.00 uues asukohas –

tulekud toimuvad 2. mail ja 6. juunil 2006

liige. Seeniorarhitektide järgmised kokku-

5.Maimu Kaarnaväli –juhatuse reserv-

4.Fredi Tomps –juhatuse reservliige

3.Olga Kontšajeva –asejuhataja

2.Dmitri Bruns –asejuhataja

eestseisuse liige

taja ja EALi-põhikirja kohaselt ka EALi

1.Heili Volberg-Raig –sektsiooni juha-

bi). EAL TEATAJA 1/2006

Mäll, Ferdinand Ollik, Jaan Pähn, Ago Pähn, Kairi Püssim, Peeter Tuhal, Tanel Veber, Rein

Urb, Peep Urbel, Emil Ušnitškova, Larissa

Tuhal, Tanel Udras, Mai

Lubjak, Ivar Luhse, Ra Luup, Rein Merþin, Ilona Mäesalu, Ants

Kaasik, Markus

2003 (1000.-, seeniorid 120.-)

Mäll, Ferdinand Pähn, Ago Veber, Rein

Merzin, Ilona Mäesalu, Ants

2002 (850.-, seeniorid 120.-)

Tomingas, Rein

Teedumäe, Tarmo

Tarbe, Tõnis

Taras, Heiki

Tammis, Toomas

Smirnov, Kristi

Siim, Andres

Ristoja, Erki Schults, Aivo

Renter, Jüri

Raukas, Inga

Rass, Reino Raudsepp, Maie (120.-)

Pähn, Kairi Püssim, Peeter

Pähn, Ago

Põldme, Janno

EAL LIIKMEMAKSU VÕLGLASED

05.04.2005 EAL LIIKMEMAKSU VÕLGLASED

Lepik, Kalev

Lember, Andres

Lass, Jüri

Lapin, Leonhard

Laanjärv, Sverre

Laanemaa, Kirsti

Kõll, Hans

Kull, Tõnu

Kulbach, Anu

Kose, Anne

Komissarov, Tiina

Komissarov, Koit

Kisand, Kalju

Kirt-Ende, Kairi

Kesküla, Tiiu (500.-)

Kersalu, Urut

Kask, Andres

Kasemets, Siiri

Kadarik, Mart

Kaasik, Veljo

Kaasik, Markus

Kaarep, Anne

45 EAL TEATAJA 1/2006 JUUBILARID Aprill 04.04.2006 –Tiit Kaljundi60 06.04.2006 –Tõnu Liigand65 09.04.2006 –Vahur Sova50 11.04.2006 –Ene Uustal50 13.04.2006 –Kuno Raude65 18.04.2006 –Ants Raid65 26.04.2006 –Maire Annus65 27.04.2006 –Meeli Truu60 29.04.2006 –Harri Otstavel80 30.04.2006 –Eva Laarmann50 Mai 01.05.2006 –Mai Roosna75 07.05.2006 –Niina Eigi65 07.05.2006 –Ksana Fuks55 10.05.2006 –Mai Šein60 15.05.2006 –Tiina Mõtus55 21.05.2006 –Maie Raudsepp70 31.05.2006 –Aet Pikk55 Juuni 08.06.2006 –Hans Kõll65 23.06.2006 –Maret Tääker65 25.05.2006 –Anne Lannes60 TEATED SEENIORIDELE Seenioride sektsiooni 07.02.2006 toimunud koosolekul

sektsioonile

valiti

aastateks 2006-2008 järgmise koosseisuga juhatus:

Vana-Lõuna 37 Pagaripoiste kohvikus TEATED SEENIORITELE

(kunagine Lutheri vabriku tööliste kluJUUBILARID 46

SEISUGA

malik tasuda ka sularahas Eesti Arhitektide Liidus, Lai 31.

Ühispangas. Maksekorraldusel näidata kindlasti ära maksja nimi. Liikmemaksu on või-

saab tasuda pangaülekandega EALi arveldusarvele 100 220 117 20004, kood 401 SEB

TÄHELEPANU! EALi liikmemaksu (1000.krooni aastas; seenioridel kuni 70. eluaastani 120.krooni)

Ristoja, Erki

Riige, Silvia

Renter, Kristiina

Renter, Jüri

Remmel, Aini-Merike

Rekkaro, Anu

Raudsepp, Maie

Raude, Kuno

Rajur, Katre Rass, Reino

Püssim, Peeter

Pähn, Kairi

Pähn, Ago

Põldmäe, Janno

Pikk, Aet

Penjam, Maie

Palm, Ülo

Palm, Tõnis

Palm, Eero

Orlov, Vladimir

Oravas, Haldo

Tuhal, Tanel

Toomik, Elo-Liis

Tomiste, Tiit

Tomiste, Mall

Tomingas, Rein

Tomberg, Katrin

Tiidemann, Jaan

Tarbe, Tõnis

Taras, Heiki

Tammis, Toomas

Tammik, Toivo

Tammemägi, Anu

Tamm, Ralf

Sova, Vahur

Soosaar, Kiira

Soolep, Jüri

Smuškin, Roman

Smirnov, Kristi

Siim, Andres

Schults, Aivo

Luure, Urmas (250.-)

Valter, Armin (250.-)

Luik, Karli (250.-)

Tork, Lembit

Krevald, Kristjan

Õun, Aate-Heli

Vinkel, Anne

Veber, Rein

Valk, Veronika

Valk, Reet

Valdur, Ilmar

Valdre, Erki

Vainula, Arvi

Vaino, Helle

Vaarpuu, Neeme

Ušnitškova, Larissa

Urgard, Helle-Ann

Urbel, Emil

Urb, Peep

Udras, Mai

47 EAL TEATAJA 1/2006

EAL LIIKMEMAKSU VÕLGLASED

48 EAL TEATAJA 1/2006