Eesti Arhitektide Liidu Teataja 2/05

kirjandust ning uuemaid ajakirja MAJA,

Soodsalt on võimalik osta arhitektuurialast

Ehituse töövõtulepingu üldtingimused ja

tegemiseks ja arvamuste avaldamiseks

sidest, seminaridest, näitustest jne.

nisteerium saatis EALile ettepanekute

vatest arhitektuurivõistlustest, konverent-

ark jne), samuti saab informatsiooni toimu-

Croquis, db, Arkitektur, Architectural Review,

perioodiliste arhitektuuriväljaannetega (El

EAL-i kontoris on võimalik tutvuda mitmete

võiks jõuda. Majandusja kommunikatsioonimi-

mide osas vastuvõetava lahenduseni

sus, kellega kummalegi osapoolele ruu-

on lõplikult formeerunud uus linnavalit-

EAL-i raamatupidaja: Anne Kerge

EAL-i sekretär: Signe Liivaleht

EAL-i projektijuhid: Pille Epner, Anni Nool

Tõnu Laigu, Emil Urbel

EALi aseesimehed: Tõnu Laigu, Ülar Mark Arhitektuurikonkursid, Europan :

uutesse ruumidesse kolimisega seni, kuni

del, siis EALi juhatuse otsusel oodatakse

rel. Kuna lepingu jätkamine ei ole kin-

Üürilepingut pikendatakse iga 3 kuu jä-

ressil Vanaturu kael 8 II ja III korrusel.

sel saab EAL oma kasutusse ruumid aad-

linna Valitsusega. Selle üürilepingu alu-

jne. EAL sõlmis üürilepingu Tallinna Kesk-

kaaskorraldamine 2005. aaasta aprillis

vahelise konverentsi Linnad vee ääres

damine 2005. aasta oktoobris, rahvus-

EALi esimees: Margit Mutso

algusega kell 16.30.

toimuvad neljapäeviti üle nädala

mes eesti arhitektuuri päevade korral-

mine, nagu näiteks EALi aastapäeva raa-

sete EALi projektide juhtimine ja läbivii-

EALi kodulehe toimetamine, konkreet-

ja T. Sild. A. Noole ülesandeks jääb ka

EALi eestseisuse koosolekud

Kontor (Lai tn.31) on avatud: E-R kell 9–17

toimkonda P. Epner, V. Kaasik, M. Preem

Pangarekvisiidid: Eesti Ühispank, kood 401, a/a 100 220 1172 0004

nitud arhitektuurivõistluse

korraldus-

damine. Lisaks A. Noolele kuuluvad mai-

vusvahelise

E–post : ealiit@online.ee http://www.arhliit.ee

Telefon / faks : 6411 737, 6411 728

(füüsiline) Lai tn.31, Tallinn 10133

Aadress : (juriidiline) Lai tn.29, Tallinn 10133

EESTI ARHITEKTIDE LIIT

ERAMU ja EHITUSKUNST numbreid. EAL

arhitektuurivõistluse

korral-

jektiks EALis on ERMi uue peahoone rah-

koostamisega. A.

Noole

esimeseks pro-

kab

tegelema

arhitektuurivõistluste korraldamisega ja võistlustingimuste

uut projektijuhti Anni Noolt. A.

Nool hak-

M. Mutso tutvustab

eestseisusele

31. märts 2005

EAL EESTSEISUSES

EALi

M. Mutso peab oluliseks, et EALi esinda-

se üle, millest tulenevalt võib kooskõlas4

säilitataks kooslus projekteerija-ehitaja.

jad on kahtlemata huvitatud sellest, et

siside põhjal võib väita, et ehitusettevõt-

bija ja ehitiste kvaliteedi huvides. Taga-

luse kohandamiseks/ rakendamiseks tar-

Guidelines ) avalike hangete seadusand-

tusliku materjaliga ( Public Procurement

dusministeerium EANi koostatud soovi-

misega. M. Reismaa sõnul tutvus Majan-

vate täiendusettepanekute välja tööta-

lakse Riigihangete seadusesse sisseviida-

maa ühendust Rahandusministeeriumi esindajatega, et uurida, kui kaugel ol-

Arhitektuurikomisjoni sekretär M. Reis-

sellega seonduv. M. Mutso sõnul võttis

Käsitlemist leiab ka riigihankeseadus ja

ettepanekute ja arvamustega.

munikatsiooniministeeriumile kiri EALi

deks jääb koostada majandusja kom-

teeti. E. Hirvesoo ja M. Preemi ülesan-

tellijale optimaalset tulemuslikku kvali-

teerimise töövõtt koos olla –see ei taga

des. Kindlasti ei saa ehituseja projek-

tatud eelkõige ehitaja huve silmas pida-

ve. Leitakse, et need tingimused on koos-

tingimustes välistatakse autori järelval-

kui ka Ehituse alltöövõtulepingute üld-

Ehituse töövõtulepingute üldtingimuste s

EALi eetilistele tõekspidamistele. Nii

projekteerimis-ehitustöövõtt ei vasta

nendega, on arvamusel, et

nisteeriumiga. E. Hirvesoo, tutvunud

töös majandusja kommunikatsioonimi-

tanud Eesti Ehitusettevõtjate Liit koos-

sed . Mõlemad tingimused on välja töö-

Ehituse alltöövõtulepingute üldtingimu-

ja Päästeameti muutunud töökorraldu-

ri osas. M. Šein avaldab nördimust Tuletõrje-

lahte kavandatava Kalevipoja skulptuu-

loomeliitudega ühine seisukoht Tallinna

Eestseisus peab vajalikuks kujundada

olla määravad poliitilised kokkulepped.

tiobjektide paigutamisel avalikku ruumi

jonilt. Kindlasti ei tohiks mistahes kuns-

ma vastava kooskõlastuse kunstikomis-

gutada avalikku ruumi, peaksid ka saa-

et kunstiteosed, mida kavatsetakse pai-

Kangro skulptuur Kalevipoeg . Leitakse,

na lahte Lauluväljaku juurde merre T.

Arutluse all on plaan püstitada Tallin-

juhiks määrati H. Kalle.

jad kaasataks Rahandusministeeriumi juurde moodustatud Riigihangete seadu-

valitsuste töörühma juhiks määrati A.

miseks eraldi töörühmad; kohalike oma-

suste jaoks ja seaduste teema käsitle-

otsuse moodustada kohalike omavalit-

toimunud Arhitektuurikomisjon vastu

M. Mutso sõnul võttis 29. märtsil 2005

laks määratud ajaks.

konkursitööd tuleb esitada täpselt kind-

menti, sh kinnipidamist nõudest, et

selt järgitama ette antud võistlusregle-

tektuurikonkursi puhul peab väga täp-

maksumus. Ta rõhutab, et rahalise arhi-

ehitusmaksumus, mitte projekteerimis-

gihanke puhul peaks olema fikseeritud

Levald. E. Hirvesoo on arvamusel, et rii-

ku, et töögruppi kaasataks T. Laigu ja A.

tegi Arhitektuurikomisjonile ettepane-

sega tegelevasse töögruppi. M. Mutso

tuse saamiseks tuletõrjega kuluda kuni EAL TEATAJA 2/2005

saatis EAL nende koostajatele omapool-

saare muudatusettepanekute suhtes

munikatsiooniministeeriumi kui M. Soo-

vastav töörühm. Nii majandusja kom-

komisjoni juurde seadustega tegelev

seda teha, moodustati ka arhitektuuri-

vaatamist ja süvendatud lähenemist. Et

jab kiiremas korras väga põhjalikku läbi-

täielikult ning et planeerimisseadus va-

saare muudatusettepanekud ei rahulda

katsiooniministeeriumi ega ka M. Soo-

reldusele, et ei majandusja kommuni-

täiendavas kirjavahetuses on jõutud jä-

da. Eestseisuse liikmete omavahelises

EALi-poolset ühist seisukohta kujunda-

ajaliselt lühike läbivaatamisperiood

nekutega, kuid kahjuks ei võimaldanud

seisus tutvus kõikide muudatusettepa-

detud ka EALile läbivaatamiseks. Eest-

mi kui M. Soosaare ettepanekud on saa-

jandusja kommunikatsiooniministeeriu-

parlamendiliige Mark Soosaar. Nii ma-

panekutega on aktiivselt tegelenud ka

gule. Planeerimisseaduse parandusette-

randusettepanekute tegemine riigiko-

käsitleval arutelul, kus arutluse all oli pa-

dusja kommunikatsiooniministeeriumis toimunud planeerimisseaduse muutmist

koos M. Preemi ja A. Rikkineniga majan-

mise kohmakaks. M. Mutso osales T. Laessoni kutsel

on ebaoperatiivne ning muudab asjaaja-

teameti uue töökorralduse suhtes, mis

takse rahulolematust Tuletõrjeja Pääs-

misse saatmiseks ühiskiri, milles avalda-

tada EALi ja EPBLi poolt Siseministeeriu-

üks kuu. M. Sheini ülesandeks jääb koos-

duvat. Leiti, et praegu kehtiv juhendi

Laigu, T. Tallinn, A. Nool ja jurist M. Avas-

võistluste juhendi uue versiooni väljatöö-

Eestis korraldatavate arhitektuuri-

päev. 14. aprill 2005

korraldama selleteemaline avalik teabe-

tamise kohta. Vajadusel ollakse valmis

Volitatud arhitekt V kutse ja selle omis-

da meilitsi EALi küsimusi ja ettepanekuid

tele otsustatakse anda võimalus esita-

arhitekt IV kutsestandard. EALi liikme-

Volitatud arhitekt V kutsestandardile ka

üle, kas on otstarbekas koostada lisaks

Taaskord vahetatakse mõtteid selle

juurde eraldi töörühma moodustada.

sed märkused ja tähelepanekud meilitsi, sh ka ettepanek käsitleda planeerimis-

te on arutanud kõnealuse teemaga seonEAL EESTSEISUSES

panekutega tegelemiseks vajalik EALi

ole planeerimisseaduse muudatusette-

töörühmas on ka EALi esindajad, siis ei

mentidega. Kuna arhitektuurikomisjoni

mõtete ja arhitektuuripoliitika doku-

panekud vastuolus demokraatia põhi-

katsiooniministeeriumi muudatusette-

se kohaselt on majandusja kommuni-

kult arvesse võttis. M. Soosaare arvamu-

siooniministeeriumi ettepanekud täieli-

lükkas ning majandusja kommunikat-

le, kes M. Soosaare ettepanekud tagasi

datusettepanekud majanduskomisjoni-

nisteerium kui M. Soosaar esitasid muu-

Nii majandusja kommunikatsioonimi-

jätta aega süvenemiseks.

koos soovitusega mitte kiirustada, vaid

seadust senisest oluliselt põhjalikumalt,

dus, oli seisukohal, et Tallinna Loomaaia

linna Kultuuriväärtuste Amet, kelle poo-

mistamine ja omavaheline sidumine. Tal-

ja arhitektuurivõistluse tingimuste vor-

mist vajab riigihanke kutse dokumendi

de koostamisel üles kerkinud. Täpsusta-

riigihanke pakkumise kutse dokumenti-

välja probleemid, mis on ideekonkursi

sitingimuste sisulise koostamisega, toob

se kutse dokumentide koostamisega. T.

tuurse ideekonkursi riigihanke pakkumi-

maaia läänevärava kompleksi arhitek-

vaate, kui kaugel ollakse Tallinna Loo-

ge S. Klaassen annab eestseisusele üle-

TSM Projektijuhtimise OÜ juhatuse lii-

hendile tellitakse juriidiline ekspertiis.

läbiviidavale arghitektuurivõsitluse ju-

tuuriministeeriumi jurist. Riigihankega

peaks juhendi teksti üle vaatama ka kul-

Enne juhendi kinnitamisele esitamist

kultuuriministeeriumile rahataotlus.

Uue juhendi koostamiseks tuleb teha

korraldamise hea tava dokumendiks.

ümber nimetada arhitektuurivõistluste

seisukohal, et kõnealuse juhendi võiks

Procurement Guidelines ’i. Töögrupp on

sutada ka EANi koostatud Public

misel võiks abija näidismaterjalina ka-

võistluste liikide kohta. Juhendi koosta-

tüüptingimused erinevate arhitektuuri-

ajastamisele tuleb välja töötada

ke-problemaatika. Lisaks juhendi kaas-

selgelt olema lahti kirjutatud riigihan-

Uues koostatavas juhendis peaks väga

salda endas põhimõttelisi vastuolusid.

tekst, vajades küll korrigeerimist, ei si-

le T. Tallinn selle murega seoses pöör- EAL EESTSEISUSES

töödega ning alles seejärel avada kvali6

Kas kõigepealt tuleks tutvuda konkursi-

þüriil kergemini konsensuseni jõuda.

koosseisus ja üheaegselt. See võimaldab

Peetakse oluliseks, et þürii töötaks täis-

liku järjestuse otsustama hääletamine.

võrdsete konkursitööde puhul peab lõp-

professionaalne þürii. Nö sõelale jäänud,

on arvamusel, et objektiivsuse tagab

kohustus viia riigihange lõpuni. M. Mutso

konsensuseni. Riigihanke puhul on aga

malust, et þürii ei jõua otsuse tegemisel

sel otstarbekaks –ei saa välistada või-

Klaassen peab punktisüsteemi hindami-

miskriteeriumi –punktisüsteemi. S.

seisus TSMi poolt välja pakutud hinda-

olla ka rohkem. Samuti ei poolda eest-

ei ole, seaduse mõistes võib spetsialiste

Otsest vastuolu riigihangete seadusega

þüriis peavad olema ülekaalus arhitekid.

se OÜ, kuid eestseisuse seisukoht on, et

sisse kirjutanud ka TSM Projektijuhtimi-

ja selle kriteeriumi on dokumentidesse

hemalt 1/3 þüriiliikmetest spetsialistid,

tohib riigihanke konkursi puhul olla vä-

koosseisu ja þürii tööga seonduv. Nimelt

dokumentidesse sisse kirjutatud þürii

Projektijuhtimise

OÜ poolt koostatud

dokumentides. Mõningaid lahkarvamusi tekitab TSM

gimustes sätestatu kajastamine kutse

hanke seadusega. TSM ülesanne on tin-

viies tingimused ühtlasi kooskõlla riigi-

koostatud konkursitingimuste alusel,

ideekonkurss tuleb läbi viia EALi poolt

läänevärava kompleksi arhitektuurne

dud betoonist eramu Siguldas. Parima

II regiooni liikmesmaade sektsioonide

hitekt Andris Kronbergsi (“Arhis”) loo-

töö jne. Peapreemia (Grand Prix) sai ar-

ja L. Põdra. 1.-5. aprillil toimus St. Peterburis UIA

parim maastikuobjekt, parim konkursi-

le P. Epnerile ja A. Noolele

K. Vellevoog

preemiat nagu näiteks parim eramaja,

määratakse lisaks EALi projektijuhtide-

Traditsiooniliselt antakse välja väga mitu

tuuri päevade

korraldustoimkonda

dajad. Konkursile esitati ligi 50 objekti.

va raames kavandatavate

Eesti arhitek-

tud ka Eesti, Soome, Leedu ja Taani esin-

seekordse konkursi þüriisse olid kaasa-

bil vana/uus. 2005. aasta oktoobris EALi aastapäe-

koosnenud üksnes läti arhitektidest,

kus fotod on esitatud kontrast-printsii-

tatel on selle arhitektuurikonkursi þürii

koostatud arhitektuurifotode albumi,

konkursist lühiülevaate. Eelnevatel aas-

liku tegemiseks läbi sirvida

K. Hageni

illustreeriva pildimaterjali abil sellest

Ojari ja P. Epner lubavad parima fotova-

tektuur 2004 þüriis, annab eestseisusele

Okupatsioonide muuseumi kohta. T.

tis toimunud konkursi Läti parim arhi-

materjalid De la Gardie Kaubamaja ja

T. Ojari, kes osales EALi esindajana Lä-

tektuurse osa maksumus.

da ka projekteerimismaksumus e arhi-

se dokumentidesse tuleks sisse kirjuta-

projekteerimise õigus. Leitakse, et kut-

I preemia saanud tööle antakse edasi-

kutse dokumentidesse sisse kirjutada, et

kindlasti tuleks kõnesoleva konkursi

rimisõigus. Eestseisus on seisukohal, et

preemia saajale antakse ka projektee-

dokumentidesse sisse kirjutanud, et I

tähelepanu sellele, et TSM ei ole kutse

hanke kvalifitseerimisel. T. Tallinn juhib

rollima inimene, kellel on kogemusi riigi-

Kvalifitseerimisdokumente peaks kont-

rollimine võrreldav þürii töö mahuga.

ole kvalifitseerimisdokumentide kont-

sulist kvaliteeti. E. Hirvesoo arvates ei

vaadata. Enne tuleks hinnata tööde si-

kvalifitseerimisdokumentide alusel läbi

hulgaliselt töid, on mõttetu neid kõiki

musel, et juhul, kui konkursile laekub

pis vastupidiselt. E. Väärtnõu on arva-

raames korraldatavale näitusele saata

M. Mutso arvates võiks UIA

kongressi

sümbioos .

limise võtmesõnadeks on vana ja uue

tekstiga. Arhitektuuriobjektide väljava-

kujundatud blanshetid koos kirjeldava

arhitektuuriobjekti kohta digitaalselt

osaleja-maa saatma korraldajatele 2

korraldada näitus, mille tarvis peab iga

UIA

fitseerimisdokumendid või toimida hooEAL TEATAJA 2/2005 EAL EESTSEISUSES

kongressi raames kavandatakse

promenaadile. 2005. aasta juulis Istanbulis toimuva

“Arhise”

projekteeritud Liepaja kalda-

maastikuarhitektuuri preemia aga

matukogu rekonstrueerimise eest,

du esimehele Juris Pogale Ventspilsi raa-

mia läks praegusele Läti

Arhitektide Lii-

ni Riia lähedal.

Rekonstrueerimise pree-

ritud 10 majast koosnevat eramurajoo-

seks peeti “DEPO Projektsi” projektee-

Zabers un Klava”), eripreemia väärili-

cedes Benzi keskus Riias (büroo “Silis,

ühiskondliku hoone preemia pälvis Mer-

soov kuuluda teise regiooni on valuline

Kõlama jäi arvamus, et mõne sektsiooni

muutnud (Tšehhi, Slovakkia, Ungari).

nud (Tšehhi), on oma seniseid seisukohti

enne valjuhäälselt neid muudatusi nõud-

med liikmesmaad, kelle esindajad on

selt taunivad seisukohad, kusjuures mit-

berkorraldamise suhtes kõlasid suhteli-

mistusega seonduv. UIA regioonide üm-

bulis toimuva maailmakongressi etteval-

Arutluse all oli 2005. aasta juulis Istan-

suhteliselt uudne ja läbimõeldud.

teiste maade praktikaga tundus olevat

seomistamise süsteemi, mis võrreldes

oli võimalus tutvustada ka Eesti uut kut-

poolse ettekande pidas H. Kesler, kellel

gevuse litsentseerimisega seotud. Eesti-

te läbiv teema oli arhitektuurialase te-

jad pidasid lühiettekandeid. Ettekanne-

Perrault. UIA II sektsiooni liikmesmaade esinda-

autoriks on maailmanimi Dominique

arhitektuuivõistluse võidutööga, mille

Mariinski Teatri juurdeehituse

ma ja äripiirkonnaks. Tutvuti kuulsa

ranna-ala muutmist atraktiivseks sada-

linna lääneosas ja Peterburi merepoolse

gas ette suuremaastaabilisi muudatusi

neeringut. Üldplaneering näeb muu hul-

kavasid ning uut, äsja kinnitatud üldpla-

terburi üldist arengut, suuremaid ehitus-

arengud . Kokkutulnutele tutvustati Pe-

maks Peterburi linnaehituslik olukord ja

UIA Venemaa sektsioon ning alatee-

Kesler. Kokkutuleku organiseerijaks oli

liiget esindasid üritusel M. Mutso ja H.

presidentide kokkutulek. EALi kui BAUA

ter. Muusika. Kino 2005. aasta märtsi-

ja suhteid rikkuv, samal ajal kui nähtav kasu puudubUIA kui globaalse organi-

mise kulud katab TAIEX. EALi esindab

seminar, mille ühe Eesti delegaadi osale-

tustoodete Direktiivi rakendamise lõpu-

peeta vajalikuks. 5.-6. juulil 2005 toimub Brüsselis EL Ehi-

kel, mistõttu eraldi kirja kirjutamist ei

põhjal selle teemaga tegeletakse het-

Kultuuriväärtuste Ametist saadud info

asuva maja muinsuskaitse alla võtmist.

ettepanekut kaaluda aadressil Masti 1

tatakse M. Plumeri ettevõtlikkust ning

pära arvesse võttes. Põhimõtteliselt toe-

maastikulist kui ka arhitektuurilist eri-

jendatuks, seda nii hoone kultuuriloolist,

hoone muinsuskaitse alla võtmist põh-

nud. Eestseisus peab aadressil Masti 1 asuva

ametisse, vastust ei ole ta kahjuks saa-

riväärtuste Ametisse ja Muinsuskaitse-

küsimuses pöördunud ka Tallinna Kultuu-

tud hoone muinsuskaitse alla võtmise

rusmaja ehitada. M. Plumer on nimeta-

lähiajal lammutada ja selle asemele kor-

hoone praegune omanik kavatseb selle

ne kaitse alla võtmisega väga kiire, kuna

lus Pirita Seltsi asutajale Albin

muinsuskaitse alla võtmiseks. Maja kuu-

set abi aadressil Masti 1 asuva hoone

saatis EALi kirja, milles palub EALi-pool-

Pirita Seltsi juhatuse liige Maiu Plumer

selged tulevikuvisioonid puuduvad.

satsiooni eesmärgid on veidi ähmased ja

Kirjastuse Perioodika väljaande TeaEAL TEATAJA 2/2005

sevallide ehitamisel . 29. aprillil jätkub

nimetatud seminaril L. Põdra. 8

eesmärgiks on Rävala pst pikendusele

nade Liit ning Hollandi kogemused kait-

sele. Teise objekti detailplaneeringu üheks

rentsi avamine teemal –Veeäärsete Lin-

õiguse kuni

35-korruselisele hoonestu-

toimub Haapsalu Kultuurimajas konve-

soovib K-Projekt sinna ette näha ehitus-

litsuse ja EAL esindajatega. 28.

aprillil

loetakse sobivaks kõrghoonetele, siis

datakse kokkusamine Tallinna Linnava-

lahendamine. Kuna esimese objekti ala

väliskülalised Tallinnas, kus neile korral-

ja Süda tn vahelise maa-ala hoonestuse

ääres ja peal kohta. 27. aprillil viibivad

mnt, Sakala tn, Kentmanni tn, Tatari tn

rahvusvahelise konverentsi Linnad vee

hoonestuse lahendamine ning

Pärnu

rillil 2005 Haapsalus ja Pärnus toimuva

Maakri tn 34 ja 34a asuvate kinnistute

Avaste. A. Nool annab lühiülevaate 28.-30. ap-

konkursside eesmärgiks on aadressil

läbi EALi. Kavandatavate arhitektuuri-

gruppi otsustatakse kaasata ka jurist M.

tud arhitektuurikonkursi korraldamisest

se EALi autoriõiguste töögrupile. Töö-

lahendamiseks ollakse huvitatud kutsu-

leemile lahenduste otsimine suunatak-

de perspektiivse hoonestuse paremaks

gu ülevaatamine ning üleskerkinud prob-

kohas asuvat detailplaneeringut, mille-

Osapoolte vahel sõlmitud vastava lepin-

tab kahte linnaehituslikult väga olulises

õigus aga Kuukulgur Filmile?

ne õigus jääb tellijale (EALile), autori-

kirja, milles teatab, et K-Projekt AS koos-

simus: kas filmi Surm Veneetsias varali-

saarele. Elise Urva K-Projekt ASist saatis EALi

tada. Kuna seda ei tehtud, jääb õhku kü-

verentsipäev lõpeb väljasõiduga Manija

te vahel sõlmitud lepingusse sisse kirju-

Pärnu linna ja maakonna elanikele. Kon-

et varalise õiguse punkt tulnuks osapool-

tõusuvete eest on suunatud eelkõige

mi müügitulu ei kuulu EALile. Leitakse,

tu ja ka dokfilm

Veneetsia kaitsmisest

misega on kahjustatud EALi huve ja fil-

asustuse kaitsmisest loodusjõudude vas-

jakohane leping. Eestseisus leiab, et biennaalifilmi müü-

peal. Rahvusvahelised kogemused inim-

de arenguperspektiivid vee ääres ja vee

lud. Osapoolte vahel oli sõlmitud ka as-

muv konverents teemal Linnade ja küla-

ga (sh sõit Veneetsiasse) seonduvad ku-

aprillil Pärnu Uue Kunsti Muuseumis toi-

EALi poolt kinni ka kõik filmi

tegemise-

rijatele ja omavalitsuste töötajatele. 30.

Kuukulgur Filmilt, filmigrupile maksti

päev on suunatud arhitektidele, planee-

film Surm Veneetsias. Filmi tellis

tuuribiennaali kajastav dokumentaal-

dega. DVDl oli ka Veneetsia IX arhitek- EAL

ning perspektiivid. Pärnu konverentsi-

retõusude eest. Hollandi kogemused

Asustuse kaitsmine tulvavete ning me-

üliõpilaste kursuseja bakalaureusetöö-

konverentsipäeva II poole teema on

Pedagoogikaülikooli filmi ja video eriala

veeäärsete linnade probleemid . Pärnu

kuu numbri vahel ilmus DVD Tallinna

konverents Pärnu Uue Kunsti Muuseumis teemal Veeäärsete Linnade Liit. Eesti

EAL EESTSEISUSES

Sihtasutuse Tallinna Lastehaigla juhatu-

linna Linnavalitsuse istungil kiideti heaks

Eestis. A. Levald teavitab eestseisust, et Tal-

töö

Saksamaal 3-4 korda rohkem kui

kohaselt maksab projekteerimise tunni-

teerimine jne). Sakslastelt saadud info

lennujaamade, raudteejaamde projek-

rule tulemise võimaluste kohta (näiteks

soovisid sakslased saada infot Eestis tu-

misel M. Mutso ja Ü. Mark. Muuhulgas

jat Berliinist. EALi poolt osalesid kohtu-

dajad. 12.04.2005 külastasid EALi 3 ettevõt-

jad, linnaplaneerijad ja K-Projekti esin-

nõupidamine, kus osaleksid EALi esinda-

ta. Vajadusel ollakse valmis korraldama

informatsiooni kõnesolevate alade koh-

Ameti poole, et saada täiendavat taust-

pöörduda Tallinna Linnaplaneerimise

aladega, peetakse esmalt vajalikuks

seisukohalt on tegemist niivõrd oluliste

reetse krundi lahendamist. Kuna linna

jamine nõuab suurema maa-ala kui konk-

seisus, et 35-korruselise kõrghoone ra-

hoonestuse lahendamise osas leiab eest-

Maakri tn 34 ja 34a asuvate kinnistute

misel kaaskorraldaja rollis osalema.

on nõus arhitektuurikonkursside läbivii-

henduse leidmine otstarbekas ning EAL

arhitektuurikonkursi läbi hoonestuse la-

Eestseisuse arvates on mõlemale alale

hoonestuse lahendamiseks.

planeeritava maa-ala Pärnu mnt äärse

oleks võimalik hoonestuse ideelahendus

ni. Arhitektuurikonkursi

eesmärgiks

trassi määramine kuni Pärnu maantee-

poolt kinnistule asukohaga Tallinn, Laste tn 1/Põllu tn 70/Raudtee tn 75/Val-

panekud, on Kutsekoda valmis selliste

selt korrektsed seadusemuudatusette-

ristid, kes suudavad sõnastada juriidili-

kui kutsekomisjonid leiavad pädevad ju-

dajad pakkusid välja võimaluse, et juhul,

sekomisjonide soovidele. Kutsekoja esin-

randamine ja täiendamine vastavalt kut-

oleku põhiteema oli seadusandluse pa-

vate kutsekomisjonide esindajad. Koos-

koosolekul, kus osalesid mitmete erine-

büroodes. 28. aprill 2005

vastu võtma huvilisi oma arhitektuuri-

telt oodatakse vastust, kas nad on nõus

vuda seal tehtava tööga. EALi liikme-

da erinevaid arhitektuuribüroosid ja tut-

võiksid (eelneval kokkuleppel) külasta-

uste päevi, kus gümnaasiumiõpilased

korraldada mai esimesel nädalal avatud

da arhitekti elukutset, kavandab EAL

mat huvi arhitektuuri vastu ja tutvusta-

le loomeinimesele. Et äratada Eesti kooliõpilastes laie-

jama kinnistule hooldekodu kuni 40 eaka-

nõudmisel kohustub konkursi võitja ra-

kul ja Sihtasutuse Tallinna Lastehaigla

krooni. Kultuuriministeeriumi ettepane-

mend miljonit üheksakümmend tuhat)

se tasu suuruses 20 090 000 (kaksküm-

sultatsioonid, kes pakkus hoonestusõigu-

lemused. Konkursi võitis OÜ Sillen Kon-

seadmise enampakkumise konkursi tu-

ve tn 3 korraldatud hoonestusõiguse

EAL on huvitatud, et Ehitusja PlaneeriEAL TEATAJA 2/2005

tuolu selle vahel, et hoone mahtu arves-

huvi, kuidas on võimalik lahendada vas-

tutusemäär on sama.

L. Põdra tunneb

hulise objekti projekteerimisega –vas-

tegemist on väikemahulise või suurema-

Vellevoogi arvates ei ole aga vahet, kas

projekteerida väikemahulisi objekte. K.

kutsekvalifikatsiooni saanutel olla õigus

arhitekt IV kutsestandard, võiks selle

Leitakse, et juhul, kui töötatakse välja

teha Kutsekojale sellekohane taotlus.

dardit on siiski vaja, tuleb enne 24. maid

seisus otsustab, et arhitekt IV kutsestan-

tekt IV kutsestandardit vaja. Kui eest-

IV kvalifikatsiooni sisu ja miks on arhi-

veel kord läbi arutama, mis on arhitekt

joni koosolekul leiti, et eestseisus peaks

27. aprillil 2005 toimunud Kutsekomis-

standardi väljatöötamist.

tepaneku alustada arhitekt IV kutse-

jas teeb M. Mutso kutsekomisjonile et-

IV kutsestandardi järele. Kõnealuses kir-

dardile on vajadus ja nõudlus ka arhitekt

töötatud Volitatud arhitekt V kutsestan-

ning jõutud järeldusele, et lisaks välja-

tatud volitatud arhitekti poleemikat

juhatuse koosolekutel on korduvalt aru-

kiri, kust selgus, et EALi eestseisuse ja

Mutso poolt kutsekomisjonile saadetud

komisjoni koosolekul oli arutluse all M.

27. aprillil 2005 toimunud EALi kutse-

pöörduma.

nantseerimisküsimuses Kutsekoja poole

muleeritud, on EAL valmis juristide fi-

tusettepanekud oleksid väga täpselt for-

datused ning selleks, et seadusemuuda-

juristide tööd tasustama. EAL EESTSEISUSES 10

sedendi. K. Vellevoogi sõnul on EALi kut-

misseadusesse viidaks sisse teatud muu-

lest. Ü. Mark leiab, et kutsekomisjoni

eriala lõpetanutele. Ühe arhitekti puhul

Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuuri

tatud arhitekt V kutse omistatakse ka

dit. Ü. Mark peab seadusevastaseks, et Voli-

kutsestandardil seadusandlikku väljun-

se. Seega ei ole ka volitatud arhitekt IV

tavaid spetsialiste eraldi kategooriates-

jandustegevuse registis ei jagata vastu-

jekte. Nagu

tades peab arhitekti projekteerimistase vastama arhitekt IV kutsekvalifikat-

selline erandlik otsustus võib luua pretEAL EESTSEISUSES

Ehitussseaduses, nii ka ma-

ruumilisi planeeringuid ning ehitiste pro-

juhtima maa-alade, linnade ja asulate

koostama, konsulteerima, hindama ja

võimeline iseseisvalt ja omal vastutusel

mõistele vastav tippspetsialist, kes on

Ehitusseaduse vastutava spetsialisti

formuleeritud, et Volitatud arhitekt on

ka I. Heinsoo: Volitatud arhitekt V kutsestandardis on

seisukohal oli kutsekomisjoni koosolekul

praegu kehtiva seadusandlusega. Samal

lifikatsiooni välja andmine vastuolus

sekvalifikatsioonile. A. Eigi sõnul oleks arhitekt IV kutsekva-

jekteerimistase vastaks arhitekt IV kut-

pidamist, on just vajalik, et arhitekti pro-

muselt ei nõua kunstilise aspekti silmas-

projekteerida tarbeehitist, mis oma ole-

E. Väärtnõu on seisukohal, et selleks, et

kvalifikatsioonile?

tase vastaks Volitatud arhitekt V kutse-

on nõutav, et arhitekti projekteerimis-

sioonile, samas kui hoone kvaliteedi osas

nalinnas parkimisega. Kuna aadressil

P. Kaisi EALi liikmeks vastu võtta.

ping lõpetada. Samuti on probleeme Va-

tutvunud tema tööde mapiga, otsustab

tamisajaga osapoolte vahel sõlmitud le-

EALi liikmeks astumise avalduse ning

gu järgselt võidakse 2-nädalase ettetea-

muidugi mõista hea variant, sellise lepin-

edasi E. Urbelile. Eestseisus, vaadanud läbi Paavo Kaisi

monditöödega. Leitakse, et tähtajatu üürileping ei olegi

siga seonduv kiri otsustatakse suunata

seks. Kavandatava arhitektuurikonkur-

tav avaldus, misjärel tuleb alustada re-

kumist konkursitingimuste väljatöötami-

teha Tallinna Kesklinna Valitsusele vas-

gema, palub A. Matson EALilt hinnapak-

tingimused on vastuvõetavad, tuleks

sega konkursi läbiviimisel koostööd te-

kaasnevatesse tingimustesse. Juhul, kui

desse kolimisse ja kõikidesse sellega

kuidas suhtub eestseisus uutesse ruumi-

m² eest kuus. M. Mutso soovib teada,

võetava üüri suuruseks oleks 15.krooni

üürimiseks. Ruumide kasutamise eest

10 asuva hoone ruumide nr 3-1 –3-9

ajatu lepingu aadressil Vanaturu kael 8/

na Valitsus on nõus sõlmima EALiga täht-

täiustuma. M. Mutso teatab, et Tallinna Kesklin-

peaks ka TTK arhitektuuri õppekava

üleminekuperioodiga ning tulevikus

A. Levaldi sõnul on praegu tegemist nn

leja oskuste tegelik, reaalne hindamine.

peaks olema ikka kvalifikatsiooni taot-

töötaja. Kutsekomisjoni ülesandeks

rimisega tuleb toime ka vastav tehniline

mi või kraadi alusel taotlejate selektee-

kooskäimise vajalikkus kaheldav. Diplo-

kooli diplomist, oleks kutsekomisjoni

otsuse tegemisel üksnes kõrgvõi üli-

kvalifikatsioooni taotleja suhtes oma

vastutusel. Kui kutsekomisjon lähtuks

keda võib usaldada projekteerima oma-

misjoni liikmed selekteerivad inimesi,

tektide projekteerimise kvaliteeti. Ko-

sekomisjon usaldatud kontrollima arhi-

EAL on nõus Kohtla-Järve Linnavalitsu-

preemiarahade taotlemisel. Juhul, kui

misel ja Eesti Kultuurkapitalilt konkursi

muste väljatöötamisel, konkursi läbivii-

soovitakse teha koostööd konkursitingi-

ja ideelahenduse koostamiseks. EALiga

Kohtla-Järve linna) keskuse leidmiseks

linnaosale (pikemas perspektiivis ka

ve Järve linnaosa arhitektuurikonkursi

koostöös EALiga korraldada Kohtla-Jär-

et Kohtla-Järve Linnavalitsus soovib

litsusest saatis EALi kirja, millest selgub,

Angela Matson

Kohtla-Järve Linnava-

kulude katmist põhjendatuks.

Eestseisus peab juhatuse liikmete otseste

pakub M. Mutso välja 1000.krooni kuus.

Väljamakstavate hüvitiste piirmääraks

luksid telefoniarved, parkimine ja bensiin.

EALis. Väljamakstavate hüvitiste alla kuu-

need kulutused, mis tulenevad tööst

võimalusi, hüvitada juhatuse liikmetele

võiks juhul, kui EALil on selleks rahalisi

med EALi töös osalemise eest palka,

EALi esimehe, ei saa teised juhatuse liik-

M. Mutso leiab, et kuna peale tema,

pakkumine vastu võtta.

mine on niivõrd soodne, otsustatakse

Vanaturu kael 8/10 asuvate ruumide üüri-

arhitektuurikonkurss.

Tallinna Linnapla-

ümarlauale paluma ka ETV juhi I. Raagi

projekti saamiseks korraldada avalik

ja Hooldajate Liidu esindajatele peaks

olev Eesti

Ringhäälingute hoone, tuleb

nike Liidu ja Eesti Kinnisvara Haldajate

le tulev, praegu

kavandamisstaadiumis

osalejad leiavad, et lisaks Eesti Ajakirja-

tele, mida kahtlemata on ka ehitamise-

kokku kutsumist vajalikuks. Koosolekul

mahulistele riigi

finantseeringuga ehitis-

aktuaalseks ja sellel teemal ümarlaua

EALi eestseisus on seisukohal, et suure-

Eestseisus peab A. Hussari ettepanekut

koht, et hoone mahud on liiga suured.

ja Hooldajate Liidu esindajad.

nike Liidu ja Eesti Kinnisvara Haldajate

ris arhitektuurinõukogu liikmete seisu-

teeritud hoone mahtude osas dominee-

mine, kus osaleksid EALi, Eesti Ajakirja-

asukohti. 3+1 arhitektide poolt projek-

da arhitekti autoriõigusi käsitlev kohtu-

kaaluda hoonele ka teisi, alternatiivseid

soole soovitusliku ettepaneku korralda-

kavandatud hoone asukohale lisaks võiks

te Ühingu jurist Anne-Ly Hussar

E. Hirve-

dis, et 3+1 arhitektide eskiisprojektis

leemidest ajendatuna tegi Eesti Autori-

lahti rääkisid. Arhitektuurinõukogu lei-

E. Hirvesoo ettekandest koorunud prob-

jektile, mida kohalolnud autorid ka ise

mainimata jätmine jms.

kinnisvarakuulutustes arhitekti nime

autoriõiguste rikkumised, nagu näiteks

E. Hirvesoo välja põhilised arhitektide

komisjoni esinaine.) Oma ettekandes tõi

seks: E. Hirvesoo on EALi autoriõiguste

Arhitekti õiguste kaitse esines. (Märku-

se , kus ta ka ise ettekandega teemal

narist Intellektuaalomand ja selle kait-

vaate 5. mail 2005 EKAs toimunud semi-

E. Hirvesoo annab eestseisusele üle-

Shein, AB Muru & Pere ja Kavakava OÜ.

jad, E. Urbel, T. Trummal, R. Karp, M.

daadid, kelle seast valida reisile mine-

Eestseisuse arvates võiksid olla kandi-

sid sellel reisil osaleda.

tepanekuid, kes Eesti arhitektidest võik-

si Madalmaadesse. EALilt oodatakse et-

lisearmastajaarhitektidele tutvumisrei-

tal sponsoreerida nn teenekamatele tel-

Wienerberger AS kavandab 2005. aas-

12. mai 2005

tektide poolt projekteeritud eskiispro-

arhitektuurinõukogu teisele, 3+1 arhi-

jekteeritud eskiisprojekti, keskendus

kogu koosolekul, et tutvustada enda pro-

Kuna A. Eigi ei osalenud arhitektuurinõu-

ribüroolt 3+1 arhitektid ja ka Ado Eigilt.

ne mahulised eskiisid telliti arhitektuu-

nega seonduv. Eesti Ringäälingute hoo-

kavandatava Eesti Ringhäälingute hoo-

kul oli ühe küsimusena arutluse all ka

Tallinna Arhitektuurinõukogu koosole-

M. Mutso: 26. aprillil 2005 toimunud

hoone projekteerinud arhitekti nimi.

ning Kultuuriministeeriumi juristi T. Seppeli. Ümarlaual peaks vastu võeta-

(objektiga) kaasuvalt alati nimetada ka

(objektist), tuleb nimetatud projektiga

et kui juttu on konkreetsest projektist

pingutesse tuleks sisse kirjutada nõue,

M. Mutso on seisukohal, et ka projektle-

ka hoone projekteerinud arhitekti nimi.

hoonest rääkides peab alati mainitama

ma seisukoht, et igast konkreetsetest

detakse. Majandusja Kommunikatsioo-

EAL, mis eestseisuse poolt ka heaks kii-

kui OTÜ jõustub, kiidaks selle heaks ka

tuvõetav. Nõupidamisel sooviti, et enne,

tatud dokumendi tekst üldjoontes vas-

si ja lisandusi. M. Sheini arvates on nime-

teksti oli sisse viidud mõningaid täiendu-

lepingu üldtingimused (OTÜ)”, mille alg-

likult läbi “Omanikujärelvalve töövõtu-

T. Laesson. Nõupidamisel vaadati põhja-

tingimused (OTÜ)”. Nõupidamise viis läbi

“Omanikujärelvalve töövõtulepingu üld-

pingute üldtingimused (ETÜ 2005)” ja

sed (EATÜ 2005)”, “Ehituse töövõtule-

“Ehituse alltöövõtulepingute üldtingimu-

olid järgmised dokumendid:

dusja Kommunikatsiooniministeeriumis toimunud nõupidamisel, kus arutluse all

deks. M. Shein osales 10. mail 2005 Majan-

lustingimustega jääb E. Urbeli ülesan-

se soosivalt. Põhjalikum tutvumine võist-

oleva arhitektuurivõistluse korraldamis-

Põhimõtteliselt suhtub eestseisus kõnes-

se ja maakorralduse osakonna poolt.

ka Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimi-

Võistlustingimused on kooskõlastatud

avaliku arhitektuurivõistluse tingimusi.

jadele projekti saamiseks kavandatava

dalt Tartusse planeeritavatele korrusma-

M. Shein tutvustab eestseisusele lühi-

kutule ka teisi, alternatiivseid asukohti.

tava hoone asukoha osas lisaks väljapa-

duma ka ettepanek kaaluda kavanda-

hane märgukiri. Märgukirjas peaks sisal-

Nõukogule otsustatakse saata selleko-

neerimise Ametile ja Ringhäälingute

niministeeriumis toimuval järgmisel kõnesoleva teemaga seonduval nõupida-

nas asuvas endises kirikus, kus nüüd te-

tektuuriüritus toimus Glasgow äärelin-

sutakse ka väliskülalisi. Seekordne arhi-

mitte niivõrd arhitektuuripoliitikale, kut-

mis keskendub eelkõige arhitektuurile,

võrreldav professionaalse arhitektuurisümboosiumiga. Üritusele,

RIASi iga-aastane arhitektuuriüritus on

mõningad momendid:

maal nähtust ja kogetust, millest allpool

seisusele väga huvitava ülevaate Šoti-

hetada EALi juhatus. T. Laigu annab eest-

arhitektuuriüritusel, otsustati sellele lä-

EALile kutse osaleda RIASi iga-aastasel

de vahendamine jms. Kui šotlastelt tuli

infovahendamine, arhitektuuriajakirja-

melaadne ühistöö, näiteks omavaheline

Lepingu sõlmimisele on järgnenud mit-

sügisel nö hea tahte ja koostöö leping.

tuuri Instituut) vahel sõlmiti 2004. aasta

heaks. EALi ja RIASi (Šoti Kuninglik Arhitek-

Eestseisus kiidab M. Mutso ettepaneku

mille alusel EAL nende tööd tasustab.

mesed kirja panema tööle kulutatud aja,

eest ka tasu. Selleks peaksid need ini-

küsimuste lahendamisel, saaksid selle

likus korras arhitektuuriga seonduvate

töökohustustele osalevad nö ühiskond-

seisuse liikmed, kes lisaks oma otsestele

tingimused (ETÜ 2005)”.

2005)” ja “Ehituse töövõtulepingute üld-

töövõtulepingute üldtingimused (EATÜ

misel võetakse arutluse all „Ehituse all-

alased ettekanded esitati kantslist, mis EAL TEATAJA 2/2005

Vellevoog leiab, et kui võistlusele esita-

þüriid: üks, kes tegeleb riigihankedoku-

töö, tuleks 1. koht siiski välja anda. K.

miseks moodustatakse 2 eraldi töötavat

sukohal, et kui võistlusele laekub üle 10

konkursile esitatavate tööde läbivaata-

de tase piisavalt kõrge. M. Mutso on sei-

sellekohane nõusolek saada. Loomaaia

sõnul ei olnud võistlusele laekunud töö-

Mark ja I. Allmann, kelle käest tuleb ka

võistluse þürii töös osalenud M. Sheini

esikoha tööd. Kõnesoleva arhitektuuri-

võistlusele laekunud tööde hulgast välja

Randvere algkooli hoone arhitektuuri-

Tõstatub küsimus, miks ei valitud

seid workshoppe, loenguid jms.

EKAga, nt korraldama arhitektuuriala-

leiab, et EAL peaks tihendama koostööd

tektuuripoliitilisel tasandil. M. Mutso

mas, hakata tihedalt suhtlema teiste välisarhitekuuriorganisatsioonidega, seda just erialalisel, mitte niivõrd arhi-

da, et see oleks kõnekas ka muus maail-

arhitektuuri nö kilbile saada ja saavuta-

T. Laigu arvates tuleks selleks, et Eesti

noored saavad oma ideid üldsuseni tuua.

nagu näiteks arhitektuurivõistlused, kus

suunatud arhitektuurialast tegevust,

vastutust. Loomulikult on ka noortele

nö kaua noored, sest neile ei anta otsest

vastu huvi tekitab. Noored arhitektid on

väga kenasti teadvustab ning neis selle

hitektuuri olemust ka tavakodanikule

nimelisel arhitektuuriinstituudil, mis ar-

oma kindel roll kindlasti ka Lighthouse-

na tervikstruktuuri sulandada. Selles on

hitektuuri valdkond oskuslikult ühiskon-

sama kaua kui Eestiski, on suudetud ar-

arhitektuuripoliitikaga on tegeletud

suhtlemises ja läbikäimises. Šotimaal, kus

mille liikmed on omavahelises tihedas

RIASi näol on tegemist klubilise seltsiga,

oli väga mõjus.

gutseb kultuuriinstituut. ArhitektuuriEAL EESTSEISUSES 14

M. Mutso. Varuliikmeteks määratakse Ü.

na Loomaaia konkursi þüriisse EALi poolt

Eestseisuse otsusega määratakse Tallin-

omale Volitatud arhitekt V kutset.

leks, et tähtsustada vajadust taotleda

hitektile omistatud) –seda eelkõige sel-

sest (loomulikult vaid siis, kui see on ar-

pia Volitatud arhitekt V kutsetunnistu-

tavate dokumentidega esitada ka koo-

lustööga kaasuvalt tuleb koos teiste nõu-

tesse võistlustingimustesse sisse, et võist-

T. Tallinna sõnul kirjutatakse koostava-

sile.

tervele loodushariduskeskuse komplek-

vitakse ideekonkursi läbi saada projekt

Loomaaia lääneväravale, siis nüüd soo-

konkursi läbi saaada projekt Tallinna

Kui esialgsete plaanide kohaselt sooviti

ümber arhitektuuri võistlustingimusteks.

oleva arhitektuurivõistluse tingimused

me S. Klaasseni palvel nimetati kõnes-

TSM Projektijuhtimise OÜ juhatuse liik-

tamisega seonduvalt on üles kerkinud.

küsimusi ja probleeme tingimuste koos-

tingimuste koostamisega ja missuguseid

kompleksi arhitektuurse ideekonkursi

te, kui kaugel ollakse Tallinna Loomaaia

T. Tallinn annab eestseisusele ülevaa-

tatakse välja tegelik paremusjärjestus.

tööde osas võistluse 2. etapp, kus selgi-

otsarbekas korraldada nö sõelale jäänud

esimene, teine ja kolmas koht, oleks ehk

tud tööde seast ei eristu piisavalt selgelt

EAL EESTSEISUSES

tunnistused neile 10 arhitektile, kellele

M. Mutso annab pidulikult üle kutse-

välialad II koha saanud töö autorid.

ideekonkursi Eesti Maanteemuuseumi

nesolevat eskiisprojekti, on ühtlasi ka

Lõoke ning ka K. Luik, kes teostavad kõ-

lustöödest. Juba nimetatud M. Kask ja R.

mal konkursil 1. ja 2. koha saanud võist-

välialad ideekonkursi tingimustest ja sa-

viidud avaliku maastikuarhitektuurilise ideekonkursi Eesti Maanteemuuseumi

koostamisel lähtusid nad 2004. aastal läbi

susele oma eskiisprojekti. Eskiisprojekti

M. Kask ja R. Lõoke tutvustavad eestsei-

väljaehitamise eskiisprojekti teostajad

Eesti Maanteemuuseumi välialade

Mutso. 26. mai 2005

ekspertiisi koostajaks määratakse M.

projekteerimislepingule. EALi-poolseks

Lõoke) vahel 3. märtsil 2005 sõlmitud

Pleksepp) ja OÜ Salto AB (esindaja Ralf

Kagu Teedevalitsuse (esindaja Tõnis

teostajaks on OÜ Salto AB vastavalt

tamise eskiisprojektile. Ekspertiisprojekti

se Varbuse osakond) välialade väljaehi-

Maanteemuuseumi (Kagu Teedevalitsu-

ga, et EAL teostaks ekspertiisi Eesti

Marge Rennit pöördus EALi poole palve-

sember 2005. Eesti Maanteemuuseumi juhataja

esitamise tähtajaks määratakse 1. det-

välja 15. augustil 2005. Võistlustööde

T. Tallinna sõnul kuulutatakse konkurss

hindamisega arhitektuurilisest aspektist.

kes tegeleb konkursile esitatud tööde

mentide läbivaatamisega, ning teine,

vat T. Palts raadiosaates antud interv-

kud vead ära hoida. M. Mutso sõnul ole-

tus nii mõnedki võimalikud linnaehitusli-

tektuurinõukogu kooskäimisele õnnes-

hul kiiresti konsensuseni ning tänu Arhi-

rinõukogu jõudis arutelude käigus üldju-

nivalt. M. Mutso nendib, et Arhitektuu-

nõukogu laialisaatmisesse äärmiselt tau-

Eestseisus suhtub Tallinna Arhitektuuri-

sesse ka EALi esindaja.

tepanek kaasata uude struktuuriüksu-

ruses sisaldub muuhulgas soovituslik et-

rinõukogu tegevuse senisel kujul. Mää-

määrus, mis lõpetab Tallinna Arhitektuu-

valitsuse korralisel istungil võetigi vastu

mõjuvõimu linnaarhitektil (I. Volkovil).

must, et senisest rohkem peaks olema

Kodres ja Ü. Mark. T. Palts avaldas arva-

organ koosseisus M. Kalm, H. Kesküla, K.

mele uus (arhitektuurialal) nõuandev

hitektuurinõukogu ning luua selle ase-

Paltsi ettepanek saata laiali Tallinna Ar-

kitas M. Mutso sõnul Tallinna linnapea T.

mise Foorum. Kõige enam kõneainet te-

17. mail 2005 toimus Linnaplaneeri-

misel ei osale.

aga kutsetunnistuste pidulikul kätteand-

Skolimowskile ja Heli Ernesaksale, kes

omistati ka Meelis Nurmele, Tiina

Volitatud arhitekt V kutsekvalifikatsioon

Tormi Sooväli, Ludmilla Raun, Tõnis Palm.

Valk, Lembit Andres Tork, Eva Hirvesoo,

tatud arhitekt V kutse: Eero Palm, Reet

2005 toimunud otsustaval istungil

Voli-

EALi kutsekomisjon omistas

27. aprillil

naplaneerimisest kõrvale jätta ja et linEAL TEATAJA 2/2005

teabepäev koostöös EALi ja Viljandi

Lin-

ta septembris Viljandis linnaehitusalane

nimel ettepaneku korraldada 2005. aas-

kirja, kus ta teeb seenioride sektsiooni

seks. Arhitekt Ü. Stöör saatis eestseisusele

sobida teenetemedalitele graveerimi-

omalt poolt meilitsi tekste, mis võiksid

poole palvega, et nad saadaksid EALi

otsustatakse pöörduda EALi liikmete

neleva teenetemedali teksti saamiseks

le peale graveerida. Sobivaima ja nö kõ-

mist vajab, mida EALi teenetemedalite-

mine kavandamisstaadiumis. Otsusta-

tid. Praegusel hetkel on medali väljaand-

lele anda preemia, langetavad arhitek-

(KOV) tellija, parim ehitaja. Otsuse, kel-

temedalit: parim eratellija, parim riiklik

mes tahetakse välja anda 3 EALi teene-

datavate Eesti arhitektuuri päevade raa-

lusele. A. Nool: 2005. aasta oktoobris kavan-

ettepanek otsustatakse teha Karin Pau-

tektuurinõukogu laialisaatmist.

Vastav

teemal, kus käsitletaks ka Tallinna Arhi-

nikest teha intervjuu linnaplaneerimise

takse, et T. Paltsiga võiks keegi ajakirja-

lisaatmise otsust kommenteerima. Lei-

-

kule Tallinna Arhitektuurinõukogu laia-

I. Volkov järgmisele eestseisuse koosole-

tamist peetakse otstarbekaks kutsuda

mist hukkamõistev kiri. Enne kirja koos-

Arhtektuurinõukogu tegevuse lõpeta-

saata EALi poolt Tallinna

Vastavatele instantsidele otsustatakse

linna Linnaplaneerimise Amet.

juus maininud, et arhitektid tuleks linEAL EESTSEISUSES 16

Glaverbeliga korraldatud võistluse ees-

nepuldi ideevõistlus. Koostöös EALi ja

Lõppes tudengitele suunatud EALi kõ-

nust (M. Mutso):

sel perioodil (arhitektuurivallas) toimu-

Info 2 eestseisuse koosoleku vaheli-

ohu asjus. 09. juuni 2005

sukorra ja sealse võimaliku katastroofi-

rimine Kopli Kaubajaama tehnilise sei-

Tallinna

Linnavalitsusele korduv järelpä-

aktuaalne, peetakse vajalikuks saata

mustele. Kuna see probleem on endiselt

vastust kõnesolevas kirjas esitatud küsi-

asjus. Kahjuks ei ole EAL senini saanud

korra ja sealse võimaliku katastroofiohu

mise Kopli Kaubajaama tehnilise seisu-

na linnapeale hr E. Savisaarele järelpäri-

EAL saatis 30.09.2004

tollasele Tallin-

ettepaneku heaks.

sobivuse osas. Eestseisus kiidab Ü. Stööri

ja välja pakutud ettekannete teemade

gasisidet kavandatava teabepäeva osas

aastast Ü. Stöör soovib saada eestseisuselt ta-

ehituslikest ideedest alates

1790-ndast

naosade planeeringutes avaldatud linna-

Viljandi linna

generaalplaanides ja lin-

na

Generaalplaanist (M. Port)

naplaneerimisega peaks tegelema Tal-

navalitsusega. Lisaks ettekannetele ka- EAL EESTSEISUSES

rakendamine” -

Üldplaneeringuna

kehtivast

Viljandi

Lin-

generaalplaanis aastast 1974 ja nende

mad: -

“Linnaehituslikud ideed

Viljandi linna

pakub välja järgmised ettekannete tee-

dada ka tutvumine Viljandiga. Ü. Stöör

vandatakse teabepäeva raames korral-

naplaneerijate 6. biennaal. EALi poolt

hel inimesel Eestist osaleda 2006. aastal 18

Kopenhaagenis Euroopa linnade ja lin-

9.-11. juunil 2005 toimus

töö märgusõna all „Serpentiin“.

võistlusele laekus 3 tööd, võitjaks osutus

lik arhitektuurivõistlus. Arhitektuuri-

arhitektide kalmeala ideeprojekti ava-

tektuurist.23. mail 2005 lõppes Metsakalmistu

mi sulest ilmuma artikkel Eesti puitarhi-

Arkkitektiuutiset numbris peaks T. Nur-

tektuurist kirjutama. Järgmises

nas nähtu ka Soome lugejale eesti arhi-

siis loodetavasti inspireerib teda Tallin-

kirjutab ka arhitektuurialaseid artikleid,

riga. Vaatamisväärsusi tutvustas talle

vus T. Nurmi ka Tallinna uue arhitektuu-

vähe osalejaid. Lisaks ettekandele tut-

Tarja Nurmi. Kahjuks oli slaidiõhtul väga

gister, arhitektuurikriitik ja SAFA liige

õhtu külalisesinejaks oli arhitektuurima-

arhitektuuri tutvustav slaidiõhtu. Slaidi-

EKAs Austria (Vorarlbergi) kaasaegset

goga.20. mail 2005 toimus EALi initsiatiivil

nö akadeemiline esipaneel olla EALi lo-

Eestseisuse arvates võiks kõnepuldi üks,

et kõnepuldi esipaneel on vahetatav.

lest. Võidutöö puhul vääris tähelepanu,

ma disaini ja klaasilikuma lahenduse poo-

gusõna all „Portu”, seda kõige veenva-

laekus 4 tööd, võitjaks osutus töö mär-

portatiivse kõnepuldi. Ideevõistlusele

maaletooja) valmistab EALile klaasist

alusel firma Glaverbel (klaasi tootja ja

märgiks oli saada eskiislahendus, mille

osalesid biennaalil T. Laigu ja Ü. Mark.27.-28. juunil 2005 toimub Luksembur-

rammi esitamisega. See võimaldaks ka-

nimesid koos kandidaadi tegevusprog-

liikmesorganisatsioonidelt kandidaatide

tiks tahetakse saada

kaudu 1 aasta EANi juhatuses. 26. augus-

ajal oleks EALil võimalik olla rotatsiooni

aasta on seega üleminekuaasta ja sel

muma vaheldumisi eri aastatel. 2006.

valimised ja nimetamised tulevikus toi-

tagada juhatuse järjepidevus, hakkavad

tega 2 aasta pikkuseks perioodiks. Et

meid rotatsiooni korras, osa aga valimis-

osa EANi juhatuse (Executive Board) liik-

kogu uuele põhimäärusele nimetatakse

teerimisega tegelema. Vastavalt Euroopa Arhitektide Nõu-

jad on hakanud arhitektuurse projek-

latav see, et niivõrd paljud sisekujunda-

M. Mutso. M. Mutso sõnul oli mõneti ül-

kaitsmine, hindamiskomisjoni esimees oli

tamine.Toimus sisekujundajate lõputööde

hitektuurivõistluse tingimuste väljatöö-

sestandardid.Lõppjärgus on ERMi rahvusvahelise ar-

arutelul teemal litsenseerimine ja kut-

levad ka suvepäevade raames toimuval

tuvõttu finantseerib EAL. Külalised osa-

vatel EALi suvepäevadel. Külaliste vas-

liiget osalevad ka Narva-Jõesuus toimu-

Sirika, kellega lepiti kokku, et 4-5 SAFA

EALi külastas SAFA peasekretär Tuomo

ga J. Soolep.

esindajana esineb seminaril ettekande-

gis arhitektuuripoliitikate seminar. EALi

da. Pealegi, võttes arvesse EALi rahalisi

töös TÜ Geograafia Instituudiga ja kesk-

teteatamisega võidakse leping lõpeta-

mente E. Männi tutvustusest: Arhitektuuribüroo Urban Mark koos-

gu puhul on alati oht, et 2-nädalase et-

järgnevalt mõningaid olulisemaid mo-

rimist lubamatuks. Tähtajatu rendilepin-

Kõrghoonete paiknemine Tallinnas. All-

tähtajatu rendilepingu mitteaktseptee-

ehitusmäärust ja teemaplaneeringut

M. Mutso peab suusõnaliselt sõlmitud

susele valmimisjärgus olevat Kesklinna

vähemalt 50.kr/m² kohta kuus.

EANi tegevuses. EANi juhatus käib koos EAL TEATAJA 2/2005 EAL

tingimusel, et üürihinnaks määratakse

rektor Endrik

Mänd tutvustab eestsei-

TLPA üldplaneeringute teenistuse di-

asuvad ruumid andma EALi kasutusse

liitude poolt sellekohane kiri.

aadressil Vanaturu kael 8 II ja III korrusel

pi. TLPA-le otsustatakse saata loome-

rati 15.kr/m² kohta kuus.)

T. Aas oli nõus

olevat korda

väljatöötavasse töögrup-

ajatu üürileping, ning üürihinnaks mää-

sid

määrata omapoolse esindaja kõnes-

lõppemist sõlmiti suusõnaliselt uus, täht-

Eestseisus leiab, et kõik loomeliidud võik-

kr/m² kohta kuus. Enne lepingu tähtaja

kõnesoleva valdkonna reguleerimiseks.

gu tähtajaks oli 3 kuud ja üürihinnaks 7.-

Loomeliitudelt oodatakse ettepanekuid

Valitsusega sõlmitud esialgse üürilepin-

püstitamist Tallinna avalikku ruumi.

üürihinna. (21. märtsil 2005 Kesklinna

kujutavaja dekoratiivkunsti vormide

se vastu, tuues põhjuseks liiga madala

sel dokument, mis hakkab reguleerima

tud rendilepingu ametliku vormistami-

Praeguseks on TLPA-s ette valmistami-

linna Valitsuse vahel suusõnaliselt sõlmi-

ta korraldada avalikud ideevõistlused.

abilinnapea T. Aas EALi ja Tallinna Kesk-

junduselementide puhul tuleb tingima-

korralisel istungil olid linnapea T.Palts ja

te ja linna poolt finantseeritavate ku-

2005 toimunud Tallinna Linnavalitsuse

seisukohta, et linnaruumi paigaldatava-

des ka EALi. M. Mutso annab teada, et 8. juunil

le teatas TLPA, et jagab loomeliitude

kord. Vastuseks loomeliitude ühiskirja-

kata veel ühe aasta, sealjuures esinda-

vormide avalikku ruumi püstitamise

juhatusse, kes võiks sel juhul lihtsalt jät-

linnale kujutavaja dekoratiivkunsti

Paula Huotelin SAFA esindajana EANi

kument, kus oleks fikseeritud

Tallinna

seid läbirääkimisi. Ka praegu kuulub

malikult kiiresti reglementeeritud do-

alustada Soome osapoolega sellekoha-

linna poole ettepanekuga koostada või-

delegeerida soomlastele. A. Levald lubab

otsustatakse Eestile võimaldatud kohad

lahendatav. Eesti loomeliidud pöördusid

Tallinna

tiivselt kaasa lööma, ei leita, mistõttu

Mutso loodab, et see probleem on siiski

luma EANi (tegev)juhatusse ja seal ak-

tulundusühingule vastuvõetav. M.

Sobivat kandidaati, kes oleks nõus kuu-

ge ruumide üürihind

EALile kui mitte-

6 korda aastas (sh 2 üldkogudega seo-

vahendeid ja uute ruumide remontimisega, interneti ja telefoni paigaldami-

sega seonduvaid kulusid, ei ole nii kõr-

EESTSEISUSES

tusmääruses ära toodud miljööalati. Val-

kvartal. Arhitektuursed erandid on ehi-

tuleb võtta detailplaneeringu alaks kogu

ta detailplaneeringuga, vastasel juhul

taja piiresse, saab ehitusõiguse määra-

jääb nö tabelis ära toodud keskmise näi-

tade arv jne. Kui ehitusõiguse taotlus

tuse kõrgus, korruselisus, parkimiskoh-

hoonestuse lubatud üldtihedus, hoones-

kesklinna kvartalite kaupa, nagu näiteks

sest, on ära toodud keskmised näitajad

dada? Tabelis, mis on osa ehitusmääru-

Kuidas ehitusmäärust praktikas raken-

rismimagnetiks jne.

nu turismile –vanalinn jääb niikuinii tu-

liiklust sadama-alal; pöörata tähelepa-

te intensiivsusnäitajaid; intensiivistada

madalal nivool ja suurendada jalakäija-

gevus; hoida liiklus kesklinnale kohaselt

na osas; tagada linnas pidev aktiivne te-

ruse eesmärke: tihendada linna kesklin-

kvartalite kaupa. Kesklinna ehitusmää-

seepärast kirjeldatakse kesklinna ala

tusmäärus jne) hõlmatud maa-alad ning

rus, valmimisjärgus olev Kalamaja ehi-

lõpusirgele jõudnud Kadrioru ehitusmää-

ehitusmäärus, Astangu ehitusmäärus,

kui teiste ehitusmäärustega (nt Nõmme

määrus hõlmab, on tunduvalt suurem,

rust. Maa-ala, mida kesklinna ehitus-

linna linnavalitsus Kesklinna ehitusmää-

koostatud analüüsi alusel koostab Tal-

naariumite näol. Tehtud uuringute ja

ku täiendavate kesklinna arengustse-

kesklinna kohta, seda kümne vastastik-

nud uuringuid ja koostanud analüüsi

konnafirmaga Hendrikson & Ko on tei-

stuktuuri ja hoonestuse omavaheline 20

des väljakujunenud hoonestus-

ne 4. Ühtse hoonestuslaadiga piirkonda-

riva rolli säilitamine

2. Tallinna siluetis vanalinna dominee-

mist: 1. Tallinna vanalinna vaadeldavuse ta-

lüüsi tegemisel on arvesse võetud järg-

linna ja linnakeskuste tihendamise. Ana-

valglinnastumise pidurdamine läbi kesk-

planeeringu teiseks põhieesmärgiks on

rase kontrolli alla. Kõrghoonete teema-

kõrgusliku dominantsuse küsimus sihipä-

vatud vanalinna silueti vaadeldavuse ja

UNESCO Maailmapärandi nimekirja ar-

naruumiline areng üldiselt kui ka

arvestades vajadust võtta nii Tallinna lin-

had ning nende püstitamise keelualad,

hoonete paiknemise võimalikud asuko-

giks on määrata kindlaks Tallinnas kõrg-

Teemaplaneeringu üheks põhieesmär-

loetakse ehitist alates 124 meetist.

kuni 35-korruselist ehitist; pilvelõhkujaks

meetrist (mõõdetuna maapinnast) e 16

kõrghooneks loetakse ehitist alates 50

geks kõrghoonete mõiste Tallinna jaoks:

planeerida ja ehitada. Esmalt tehti sel-

sid kuhu, kui tihedalt ja kui kõrgeid maju

selt sätestatud reeglid, mis määranuk-

kuna Tallinnas puudusid sellel hetkel ühe-

mine Tallinnas algatati 4. märtsil 2004,

Teemaplaneering Kõrghoonete paikne-

vumiseks avalikkusele.

mimisjärgus olev Kesklinna ehitusmäärus esitatakse 2005. aasta augustis tut-

se seisukoha nimetatud konkursi korral-

küsida arvamusi ja ettepanekuid teistelt

gamine

poole palvega, et EAL esitaks omapool-

ringu eskiis sellisel kujul, et on õige aeg

Seoses sellega pöördus K-Projekt AS

EALi

ning nende vaheline ala) detailplanee-

pektiivselt hoonestuse parim lahendus.

nud sadama-ala (Linnahall ja Loodekai

tn 34 ja 34a kinnistud, et leida sinna pers-

EALi objektile, mille aadressiks on Maakri

tektuurikonkursi korraldamisest läbi

dokumentide väljatöötamisprotsessi. K-Projekt on huvitatud kutsutud arhi-

dajad üldiste TLPA-s koostatavate alus-

E. Mänd peab vajalikuks kaasta EALi esin-

ring ei näe ette kõrghoonete rajamist.

gu koostamist, kuid kuhu teemaplanee-

milledele on alustatud detailplaneerin-

aastaks ehituskeeld nendele aladele,

juhataja I. Volkovi ettepanek on seada 8

juneb näiteks Järve Keskuse juurde.

TLPA

kaupa. Suurem kõrghoonete grupp ku-

planeeritakse kõrghooneid gruppide

tal, muudesse Tallinna piirkondadesse

kõrghoonete alaks kujuneb Maakri kvar-

inimeste rahulolu uuring. Kompaktseks

hoonete piirkonnas elavate/töötavate

tamisel. Lisaks kavandatakse teha kõrg-

planeeringu kaarti, analüüs on alles koos-

E. Mänd tutvustab eestseisusele teema-

neid kindlasti püstitada ei tohi.

alad ja piirangutega alad, kuhu kõrghoo-

kõrghoonete võimalikud paiknemise

kõrghoonete klassifikatsioon ja mõiste,

mise vajadus eluja äripindadeks Teemaplaneeringus määratakse ära

7. Täiendavate kõrghoonete püstita-

liku infrastruktuuri olemasolu

na 6. Kõrghoonete teenindamiseks vaja-

5. Kõrghoonete paiknemine gruppide-

I. Volkovi sõnul on TLPA-l valmis saa-

raldamisel EALi projektijuhi A. Noole.

muste väljatöötamisel ja konkursi kor-

poolseks kontaktisikuks konkursitingi-

pakutud ettepanekuga ja määrab EALi-

Eestseisus on päri K-Projekt ASi poolt

tamisel tuleb teha koostööd EALiga.

rikonkurss. Konkursitingimuste väljatöö-

kinnistud, tuleks korraldada arhitektuu-

vad ka kõne all olevad Maakri 34 ja 34a

duse leidmiseks kvartalile, kus paikne-

misjärgus, on seisukohal, et terviklahen-

kõrghoonete teemaplaneering on valmi-

kul I. Volkov. I. Volkov, kelle sõnul linna

mist), osaleb EALi eestseisuse koosole-

Tallinna Arhitektuurinõukogu laialisaat-

küsimustele (ja kommenteerimaks ka

Vastamaks EALi pöördumises esitatud

si korraldamise suhtes.

nestuse saamiseks arhitektuurikonkur-

kohal on TLPA kõnesolevale alale hoo-

Samuti soovis EAL teada, millisel seisu-

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poole.

te kohta taustinformatsiooni saamiseks

da Maakri tn 34 ja 34a asuvate kinnistu-

vandatava ideekonkursi suhtes, pöördu-

kui

sobivus EAL TEATAJA 2/2005 EAL EESTSEISUSES

võtta seisukoht K-Projekti pool ka-

te teemaplaneering, otsustas EAL enne,

hal, ja kuna

koostamisel on kõrghoone-

kinnistud paiknevad, äraootaval seisuko-

nud seni maa-ala suhtes, kus mainitud

välja koostöös EALiga. Kuna linn on ol-

soovi töötada ideekonkursi tingimused

damise suhtes. Ühtlasi avaldas K-Projekt

dust ja paluda tal tuua EALi materjalid

lubab I. Volkov võtta R. Puusepaga ühen-

hitektuurinõukogu on laiali saadetud,

tud Sakala keskuse projektile. Kuna ar-

taks ekspertiisi R. Puusepa projekteeri-

Volkov teeb ettepaneku, et EAL koos-

juks ei käi asjad alati seaduspäraselt. I.

hoonestusõiguse järgi säiluma, kuid kah-

jul kehtiva detailplaneeringu ja seatud

peaks Sakala keskus oma praegusel ku-

projekteermisvariant. I. Volkovi sõnul

tatud R. Puusepa Sakala keskuse uus

Volkovi sõnul on projektikomisjonile esi-

mist, uue Sakala keskuse ehitamist jm. I.

tu (EUROPANi võistlusala) maha müü-

olulise krundi nagu Narva mnt 67 kinnis-

del. Käsitletakse Tallinna linnale niivõrd

rimist ja ehitamist puudutavatel teema-

dega. Järgneb arutelu aktuaalsetel projektee-

oluline on mitte kaotada sidet arhitekti-

koosolekutel osaleks ka mõni EALi liige -

näeks meeleldi, et projektikomisjoni

dalas koos projektikomisjon.

I. Volkov

I. Volkovi sõnul käib TLPA-s 2 korda nä-

dajaid, nt luuletajaid, usutegelasi jt.

organisse väga erinevate erialade esin-

kinnitab ka T. Paltsi soov kaasata uude

pea võib küsida nõu kellelt tahes, ja seda

I. Volkov linnapealt vastuseks, et linna-

kuidas suhestub uus organ TLPA-iga –sai

rialal nõuandva nõukoja. Küsimusele –

pea

T. Palts moodustas uue arhitektuu-

nõukogu laiali saadetud. Tallinna linna-

Teatavasti on Tallinna Arhitektuuri-

oleva detailplaneeringu eskiisi kohta.

ootab ka EALi-poolset seisukohta kõnes-

spetsialistidelt ning arhitektidelt. TLPA

vähemusrahvaste kultuuri ja ajaloo ko-

du või vastava erialase liidu liikmed.

Euroopa Liidu liikmesriigi arhitektide lii-

teiste soome-ugri rahvaste ning Eesti

aastal ning selle missiooniks on eesti ja

vad vabaõhu-üritused. Eesti Rahva Muuseum on asutatud 1909.

se kasutusse Alana, kus toimuvad erine-

netest vaba territoorium võtta aktiivses-

neerimiseks. Muuseumil on plaanis hoo-

leb teha ka hoonestusest vaba ala pla-

ga aktiivne haljasala. Ettepanekuid tu-

selguvad 2006. aasta jaanuaris. Arhitektuurivõistlusest võivad osa võtta

november 2005 . Võistluse tulemused

võistlustööde esitamise tähtaeg on 10.

Võistlus kuulutati välja 22. juunil 2005 ;

2 ostupreemiat á –100 000 EEK

III preemia –300 000 EEK

II preemia –500 000 EEK

R. Tabri EALi liikmeks vastu võtta.

tutvunud tema tööde mapiga, otsustab

EALi liikmeks astumise avalduse ning

Eestseisus, vaadanud läbi Raivo Tabri

H. Klaari EALi liikmeks vastu võtta.

tutvunud tema tööde mapiga, otsustab

ri EALi liikmeks astumise avalduse ning

Eestseisus, vaadanud läbi Harry Klaa-

jaks määratakse V. Tomiste.

rueerimisprojektile ekspertiisi koosta-

rueerimisprojekti. Fahle maja rekonst-

tab kohalolijatele nn Fahle maja rekonst-

A. Kõresaar (KOKO arhitektid) tutvus-

Sakala keskuse suhtes.

võiks seal küsida ka ministri seisukohta

loomise asjus kultuuriministri visiidile,

EALi esindajad arhitektuurinõuniku koha

M. Mutso leiab, et kuna lähiajal lähevad

jekti esitlema.

sepp eestseisuse koosolekule oma pro-

kohaselt tuleb eelnevalt kutsuda R. Puu-

sel EAL saaks teha ekspertiisi. Hea tava

Sakala keskuse projekti kohta, mille alu-

alast peab kujunema vaba juurdepääsu-

koostatud eksperthinnangu Maantee22

di park on looduskaitse all ning sellest

duslik maa ja kasutuseta maa-alad. Raa-

nuvälja territoorium, põhjast põllumajan-

mute rajoon, idast ja kirdest Raadi len-

Võistlusala piiravad läänest aedlinlik era-

mõisa peahoone on konserveeritud.

di mõisa kompleks. Varemetes Raadi

järve, millest põhja ja kirdesse jääb Raa-

toorium. Võistlusala hõlmab pikliku kujuga Raadi

asuv Raadi mõis ja mõisa lähiala terri-

Võistlusala asukoht on Tartu lähedal

dus.

riumialale parim planeeringuline lahen-

hoonekompleksile, leida kogu territoo-

hendus Eesti Rahva Muuseumi uuele

Eesmärk: saada parim arhitektuurne la-

Muuseumi ja Kultuuriministeeriumiga.

Korraldaja: EAL koostöös Eesti Rahva

rahvusvaheline avatud arhitektuuri-

Eesti Rahva Muuseumi uue hoone

EESTIS

muuseumi välialade eskiisprojektile. EAL TEATAJA 2/2005

ARHITEKTUURIKONKURSID

de 1 700 000.krooni, mis jaotub järgmi-

nõunik, Eesti). selt: I preemia –700 000 EEK

hitekt, Eesti), Peeter Mauer (muuseumiPreemiafond: Preemiateks ja ostudeks on ette nähtud

seumi direktor), Tiit Sild (Tartu linnaar-

Eesti), Jaanus Plaat (Eesti Rahva Muu-

(arhitekt, Eesti), Rein Murula (arhitekt,

Maas (arhitekt, Holland), Andres Alver

Perrault (arhitekt, Prantsusmaa), Winy

Þürii: Esimees Raivo Palmaru (Eesti Vabariigi

ning

tema

elanikkonnale.

Tartu raamidest, ulatudes kogu

Eestile

kompleks. Selle mõjuala peaks

väljuma

igati kaasaegne muuseumija kultuuri-

junema

külastajasõbralik ja atraktiivne,

Muuseumi hoonest peaks tulevikus ku-

tes. Uuest, kavandatavast

Eesti Rahva

seum Tartu kesklinna erinevates hoone-

tamine. Praegu asub

Eesti

Rahva

Muu-

ARHITEKTUURIKONKURSID

EESTIS gumine, säilitamine, uurimine ja tutvus-

arhitekt V kutsetunnistus. Võistlusest

hitekt, kellele on omistatud volitatud

üheks kaasautoriks on EALi liige või ar-

kelle esitatud võistlustöö vähemalt

tektid, kes on EALi liikmed, või grupid,

Osavõtuõigus: Võistlusest võivad osa võtta kõik arhi-

Vorm: Võistlus on anonüümne ja üheetapiline.

suste tegemise aluseks.

se ja sellega seoses olevate vajalike ot-

vand), mis on edaspidise projekteerimi-

Võistluse tulemusena leitakse töö (ka-

tee poolses pääslas.

150/Paldiski mnt 145 Tallinn Ehitajate

kompleksile asukohaga Ehitajate tee

dus

Tallinna Loomaaia läänevärava

Võistluse eesmärk on saada parim lahen-

ideekonkursi tingimustele.

gihanke avatud pakkumismenetlusega

võistlus eskiisi staadiumis, mis vastab rii-

Laad ja eesmärk: Võistlus on arhitektuurse ideekavandi

Eesti Arhitektide Liit

Tallinna Loomaaed

TSM

Projektijuhtimise OÜ

Korraldajad: Tallinna Kultuuriväärtuste Amet

kompleksi avalik arhitektuurivõistlus

Tallinna Loomaaia läänevärava

sele registreerimine on tasuline.

gimuste kohta saab konkursi kodulehelt www.museumcompetition.org. Võistlu-

keel. Infot arhitektuurivõistluse ja võistlustin-

Võistluse töökeeled on eesti ja inglise

alade osakonna juhataja Leele Välja. 24

tud osalusega arhitektuurivõistlus

Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti miljöö-

maaia peaarhitekt Rein Kersten (EAL),

res Põime ja Margit Mutso, Tallinna loo-

Kaal; liikmed: arhitektid Ain Padrik, And-

seisus: esimees: Tallinna Loomaaia direktor Mati

remusjärjestuse, töötab järgmises koos-

tektuurset kvaliteeti ja selgitab välja pa-

taja Ene Vohu. Põhikomisjon , kes hindab tööde arhi-

väärtuste Ameti kultuuriosakonna juha-

sialist Aivar Noorma, Tallinna Kultuuri-

linna Kultuuriväärtuste Ameti peaspet-

tusdirektor Siim Klaassen; liikmed Tal-

esimees: TSM Projektijuhtimise OÜ ehi-

Erikomisjon on kolmeliikmeline:

sisu vastavust riigihanke nõuetele.

ümbriku „Kvalifitseerimisdokumendid”

jon hindab märgusõnaga varustatud

tatud võistlustööde hindamist. Erikomis-

komisjoni poolt enne anonüümselt esi-

võistlusel osalejate kvalifikatsiooni eri-

erikomisjon. Anonüümsuse tagamiseks kontrollib

on moodustatud kaks komisjoni: põhija

niministeeriumi vastavas registris (MTR).

reeritud Majandusja Kommunikatsioo-

teerimist ehk nad peavad olema regist-

teostada Eestis arhitektuurset projek-

Võistlusest osavõtjatel peab olema õigus

nud pakkumise kutse dokumendid.

osavõtja(d) peab(vad) olema välja võt-

dio Kirsima ja Niineväli OÜ).

na all „RATTATAADAADATTATAA“, autor Andri Kirsima (Arhitektuuristuu-

Tuul Mahtra talurahvamuuseumi piira-

III preemia (30 000.kr) –töö märgusõ-

gusõna all

„VÄRAVAKAAR”, autor Kadi

(Arhitektuuriagentuur OÜ).

na all „PÕÕSAS”, autor Inga Raukas

vakava arhitektid). Ergutuspreemia (5000.kr) –töö

mär-

ta II preemia (50 000.kr) –töö märgusõ-

Nõmm, Heidi Urb ja Siiri Vallner (Ka-

Sabrina Gilet, Katrin Koov, Kaire

I preemia (80 000.-kr)jäi välja andma-

na all „ERE”,autorid Violette

Decaux,

Võistluse tulemused:

ideevõistlusele laekus 11 tööd.

Viimsi Vallavalitsuse poolt korraldatud

võistlus Tööde esitamise tähtaeg oli 28.02.2005.

Randvere algkooli hoone idee-

EESTI ARHITEKTUURI- KONKURSSIDE TULEMUSED

se EALi koduleheküljel www.arhliit.ee.

Täpsem info võistluse kohta avaldatak-

lustingimuste komplekt maksab 300.kr.

lustingimusi väljastatakse EAList. Võist-

Võistlus algab 15. augustil 2005. Võist-

2 ergutuspreemiat –á 15 000.kr

III preemia –25 000.kr

II preemia –50 000.kr

I preemia –75 000.kr

krooni, mis jaotub järgmiselt:

Varuliige on arhitekt Ülar Mark. PõhikoEAL TEATAJA 2/2005 ARHITEKTUURIKONKURSID EESTIS

Auhinnafond: Preemiateks on ette nähtud 180 000

eesti keel.

juht Anni Nool. Võistluse töökeel on

/

III preemia (10 000.-kr) –töö märgusõ-

dumise tõttu.

ta jätta tööde vähesuse ja taseme puu-

II preemia otsustati jätta välja andma-

ja Ralf Lõoke (AB Salto).

all „SERPENTIIN”, autorid Maarja Kask

I preemia (30 000.kr) –töö

märgusõna

kus 3 tööd. Võistluse tulemused:

EALi poolt korraldatud võistlusele lae-

arhitektuurivõistlus Tööde esitamise tähtaeg oli 23.05.2005.

Arhitektide kalmeala ideeprojekti

autor Lauri Vaimel .

misjoni sekretär on MTÜ EAL projektiEESTI ARHITEKTUURIKONKURSSIDE TULEMUSED

kr) sai töö märgusõna all „PORTU”,

võitjaks osutus ja peapreemia (10 000.-

ideevõistlusele laekus 4 tööd. Võistluse

Klaasifirma Glaverbeli poolt korraldatud

dengitele Tööde esitamise tähtaeg oli 09.05.2005.

EALi kõnepuldi ideevõistlus tu-

ja Ahti Teeäär (Arhiruum).

Ostupreemiad (á 15 000.kr) –tööd märgusõnade „ZORRO“ ja „RAKULKA“

Toomas Korb (OÜ Pink) ning Liina Link

Truverk Arhitektid OÜ), sisearhitekt

Järg, Priit Pent (Agabus, Endjärv &

all, autorid vastavalt arhitektid Raul

hel

Toivo Raidmets –baroki ja dada va-

portreed okt.-nov. 2005

Urbanistlik antoloogia: Stockholmi

läbi sajandite 24.09.2005 –23.10.2005

Soome ja Eesti arhitektuurisuhted

kuni 18.09.2005

Arhitektuurimuuseumi suures saalis

(Tallinn, Ahtri 2)

TOIMUB

EESTIS ROTERMANNI SOOLALADU

on 6. september 2005. a.

II vooru võistlustööde esitamise tähtaeg

-Male Arhitektid OÜ

-OÜ HG Arhitektuur

-Loob Projekt OÜ

-Schults ja Partnerid OÜ

ru järgmised pakkujad:

Komisjoni otsusel kutsuti võistluse II voo-

tähtajaks laekus 7 pakkumist.

ajastamiseks ja laiendamiseks, I vooru

Mahtra Talurahvamuuseumi hoone kaas-

eesmärgiks on saada parim lahendus

raldatava arhitektuurivõistluse, mille

tuuriministeeriumi ja EALi koostöös kor-

Mahtra

Talurahvamuuseumi, Eesti Kul-

Tööde esitamise tähtaeg oli 17.06.2005.

ne näitus on arhitektuuribüroos Claesson

kuni 09. september 2005

mingust. Claesson Koivisto Rune –maketid

esitletakse ka raamatut P. Fribergi loo-

tektuuri õppejõuna Alnarpis. Näitusel

natav on olnud tema töö maastikuarhi-

lenud ka kalmistute kujundamisega. Hin-

rajoonide looduskeskkonda; ta on tege-

maastikualasid, aedu, kujundanud elu-

on kujundanud väga eripalgelisi suuri

looming on olnud väga mitmekülgne: ta

hitekti projekteeritud töödest. P. Fribergi

1920), Skåne silmapaistva maastikuar-

Näitus annab ülevaate P. Fribergi (sünd.

Per Friberg kuni 26. august 2005

ROOTSI ARHITEKTUURIMUUSEUM (Stokholm, Fredsgatan 12)

TOIMUB

VÄLISMAAL

reede. http://www.arhitektuurimuuseum.ee

Tasuta külastuspäev iga kuu viimane

K-R 12.00-20.00, L-P 11.00–18.00

Avatud: 19. mai –30. sept.

läbi sajandite

Soome ja Eesti arhitektuurisuhted

Galeriil kuni 18.09.2005

Täpsem info Alvar Aalto Akadeemiast

kaasaegse arhitektuuri konverents.

II rahvusvaheline Alvar Aalto nimeline

12.08.2005 –14.08.2005

uued visioonid, uued strateegiad

http://www.mfa.fi. Soome, Jyväskylä Arhitektuur + kunst =

kuni 04. september 2005

sertsaalideni välja. Rännakutelt koju –(Sibeliuse) Ainola

puitehitist suvemajadest kirikute ja kont-

siooni. Välja on pandud 17 modernset

maid esindanud näituse laiendatud ver-

Veneetsia arhitektuuribiennaalil Põhja-

tus toob vaatajani 9. rahvusvahelisel

Arhitektuurimuuseumis näha olev näi-

2005

2005. aastal 10 aastat. Claesson Koivisto EAL TEATAJA 2/2005

Puitarhitektuur kuni 04. september

SOOME ARHITEKTUURIMUUSEUM (Helsingi, Kasarmikatu 24 )

http://www.arkitekturmuseet.se

projekteerimist.

teks 100 000 m² Tokio elamukompleksi

leida nii hambaharja disaini, aga ka näi-

välja. Nende projektide loetelust võib

sentatsioonimakettide valmistamiseni

teostusega puust ja akrüülklaasist pre-

–seda eskiisvisanditest kuni perfektse

saini valdkonda kuuluvate küsimustega

arhitektuursele projekteerimisele ka di-

Rune arhitektuuribüroo tegeleb lisaks

TOIMUB VÄLISMAAL /

Koivisto Rune, mille avamisest möödub EESTI ARHITEKTUURIKONKURSSIDE TULEMUSED / TOIMUB EESTIS / TOIMUB VÄLISMAAL 26

Stockholm. Info:

http://www.arkitekturmuseet.se

Fredsgatan 12 ja Skeppsholmen

Church,

Rootsi

Arhitektuurimuuseum

Info:

http://www.mfa.fi

Kasarmikatu 24, Helsingi.

Soome

Arhitektuurimuuseum

Info:

http://www.azw.at

Zentrum Wien) Museumplatz 1.

Viini

Arhitektuurikeskus

(Architektur

Info: http://www.nai.nl

Museumpark 25, Rotterdam.

Hollandi

Arhitektuuriinstituut (Netherlands Architecure Institute)

ARHITEKTUURINÄITUSTE KESKUSEID

www.alvaraalto.fi

EUROOPAS:

stuudio Tuhat ja üks ööd kuni 07. august 2005

Soome, Jyväskylä, Alvar Aalto muuseum-

http://www.alvaraalto.fi/conferences/ architectureart2005/

academy@alvaraalto.fi

ARHITEKTUURINÄITUSTE KESKUSED EUROOPAS

malik tasuda ka sularahas Eesti Arhitektide Liidus, Lai 31.

vaks osaks on mänguline sportlik tege-

ri Bruns. Kahepäevase ürituse lõõgasta-

linna linna kauaaegne peaarhitekt Dmit-

(EstKonsult). Meenutustega esineb Tal-

(Arhitektuuriagentuur) ja Heiki Meos

Eestipoolsed esinejad on Inga Raukas

/www.future-systems.com/)

Slides”. (Lähemalt J. Kaplicky kohta http:/

on pealkirjastanud oma loengu “320

mia 2005. aasta nominent. Jan Kaplicky

der Rohe kaasaegse arhitektuuri pree-

Systems, kes muu hulgas on ka Mies van

sevast arhitektuuribüroost Future

esinejaks Jan Kaplicky Londonis tegut-

levik –tehnoloogiad ja protsessid”, pea-

Seminari teemaks on “Arhitektuuri tu-

EAL ja tema külaliste päralt.

1961). Kaheks päevaks on kogu maja

riumis (N. Kusmin ja M. Noor, 1954–

suus, ööbimisega Narva-Jõesuu sanatoo-

sioon 20.-21. augustil põnevas Narva-Jõe-

tikud. Sel aastal jätkub suvepäevade tradit-

vad arhitektid ning arhitektuuriteoree-

tekt ja teisteks kõnelejateks Eesti juhti-

nar, kus peaesinejaks tuntud välisarhi-

le. Suvepäevade raames toimub semi-

nende peredele jt. arhitektuurisõprade-

tas suviti kokkusaamine liidu liikmetele,

meeldivaks tavaks korraldada kord aas-

Eesti Arhitektide Liidul on kujunenud

DU IV SUVEPÄEVAD

Tulemas on EESTI ARHITEKTIDE LII-

Kohtumiseni Narva-Jõesuus!

Vt. ka http://www.narvajoesuu.ee

nil 35 99 529 või info@narvajoesuu.ee.

mine Narva-Jõesuu sanatooriumi telefo-

iluprotseduure. Protseduuride ettetelli-

Lisatasu eest on võimalik tellida ravija

EALi seeniorid150.- Mitteliikmed700.- Lapsed150.- Lapsed alla 12 a. tasuta

Osalustasud: EALi liikmed350.EALi liikme abikaasa350.Üliõpilased 350.-

pordisoovist. KOHTADE ARV ON PIIRATUD!

Registreerimisel palume teatada trans-

gas 100 220 117 20004, kood 401.

vus. Mart Kalmu ja Epi Tohvri juhtimi- TEATED sel viiakse läbi loeng-ekskursioon Nar-

misel EAL arveldusarvele SEB Ühispan-

50.allahindlust ! Registreerimine toimub osalustasu jõud-

või info@arhliit.ee 1. augustiks osalustasu maksnud saavad

teatada 12. augustini telefonil 6411737

va-Jõesuu arhitektuurist. Suvepäevadest osavõtusoovist palume

TÄHELEPANU! EALi liikmemaksu (1000.krooni aastas; seenioridel kuni 70. eluaastani 120.krooni)

Ilusat suvepuhkust kõigile!

kohas.

nimi ja aadress ning ametinimetus töö-

kida ka kodune aadress, töökoha (firma)

de sõitja foto (passipilt), ära tuleb mär-

(hiljemalt 18. juuliks). Passile lisada juur-

Tartu mnt 6 peale osalusmaksu tasumist

turismifirmasse Tiit Reisid OÜ Tallinnas

5. Passid viisa taotluseks tuleb esitada

EALi mittekuulujad –2910.kr

EALi mitteseenior-liikmed –

2200.kr

EALi seenior-liikmed –1500.kr

Tasumäärad on:

raamatupidajale hiljemalt 15. juuliks.

4. Õppereisist osavõtu eest tasuda EALi

takse 14. augustil kell 22.00.

väljub kell 19.00 ning Tallinna tagasi jõu-

terminalis 11. augustil kell 18.00. Laev

3. Kogunemine on Tallinna Sadama D-

linna mugavustega bussis.

parvlaevaga Finnjet ja sealt tagasi Tal-

2. Sankt Peterburgi sõidetakse Silja Line’i

vahemikus 11.-14. august 2005.

1. Õppereis Sankt Peterburgi toimub aja-

täpsustused:

reerinutele mõned reisiga seonduvad

on korraldajatel edastada reisile regist-

Seoses õppereisiga Sankt Peterburgi

kell 14.00 EALis.

vembril ja 6. detsembril 2005 algusega

tulekud toimuvad 4. oktoobril, 1. no-

Seeniorarhitektide järgmised kokku-

küljel www.arhliit.ee.

tuse kohta avaldatakse EALi kodulehe-

va Viljandis. Täpsem informatsioon üri-

korraldavad septembri alguses EALi päe-

633 EALi juhatus ja seenioride sektsioon

Info: fredi.tomps@mail.ee või tel. 55 28

jale varukohale.

võivad EALi liikmed pretendeerida nel-

8. Kuni viisade lõpliku vormistamiseni

tal.

liikmeid toetab rahaliselt Kultuurkapi-

deo, kuumad joogid) buss. EALi seenior-

sutuses on mugavustega (WC, audio-vi-

hele koos hommikusöögiga. Sõitjate ka-

hotellis „Karelia“

renoveeritud tuba ka-

me mugavustele –laevas kajut kolmele,

7. Sõidukulu on arvestatud keskmise ast-

vormistamiseks.

Passis peab olema vabu

Ühispangas. Maksekorraldusel näidata kindlasti ära maksja nimi. Liikmemaksu on võiTEATED SEENIORITELE

6. Pass peab peale Venemaalt lahkumist (14. august 2005) kehtima veel 6 kuud.

lehekülgi viisa

Kirsima, Andri Koppel, Kalle Kulbach, Anu

Kasemets, Siiri

Kadarik, Andres Kadarik, Mart

Kaarep, Anne Kaasik, Markus Kaasik, Veljo (120.-)

Hütt, Mari-Ann (120.-)

Hürden, Riho

Arulaid, Kersti Eljand, Ülevi Etverk, Katrin Hansberg, Rein Heinsoo, Ilmar Huimerind, Jaak

2004 (1000.-, seeniorid 120.-)

Tuhal, Tanel Veber, Rein Volkov, Ike

Ollik, Jaan Pähn, Ago Pähn, Kairi Püssim, Peeter Tomberg, Katrin

Mäll, Ferdinand Niisuke, Maaja

Kaasik, Markus Lubjak, Ivar Luhse, Ra Luup, Rein Merþin, Ilona Mäesalu, Ants

2003 (1000.-, seeniorid 120.-)

Mäll, Ferdinand Pähn, Ago Veber, Rein

Merzin, Ilona Mäesalu, Ants

2002 (850.-, seeniorid 120.-)

Rohtla, Villu

Ristoja, Erki

Rikkinen, Arvo

Remi, Maris Renter, Jüri

Raukas, Inga

Raudsepp, Maie (120.-)

Rass, Reino

Püssim, Peeter

Pähn, Kairi

Pähn, Ago

Põldme, Janno

Ollik, Jaan Palm, Ülo

Ojari, Andres

Niitla, Indrek Nõmmik, Olavi

Niisuke, Maja

Nigul, Tiina (500.-)

Mändmaa, Raivo

Mäll, Ferdinand

Mäesalu, Ants

Lukk, Toomas Lume, Mai Lunge, Andres Luup, Rein Merzin, Ilona

Luhse, Ra Lukk, Maritsa

Lubjak, Ivar

Liigand, Ene (700.-)

Lepp, Loona

Lepik, Kalev

Kama, Aiki

Lass, Jüri

Laansoo, Enn

Laanemaa, Kirsti (120.-)

Laan, Malle

Kull, Raul Kõll, Hans Kõo, Martin Künnapu, Liivi

Kuldsepp, Harri

Krevald, Kristjan

Volkov, Ike

Veber, Rein

Vallner, Siiri

Valdur, Ilmar

Ušnitškova, Larissa

Urbel, Emil

Urb, Peep

Udras, Mai

Tuhal, Tanel

Truu, Meeli

Tomingas, Rein

Tomberg, Katrin

Tiidemann, Jaan

Teedumäe, Tarmo

Tarbe, Tõnis

Taras, Heiki

Tammis, Toomas

Tammaru, Liina

Tamm, Ralf

Soosaar, Kiira

Soolep, Jüri

Smuškin, Roman

Smirnov, Kristi

Siim, Andres

Schults, Aivo