tervis
Tagasi TEGUTSEMA! Tervena me tihtipeale ei mõtle, kui palju võimeid on vaja selleks, et teha kõige elementaarsemaid tegevusi. Näiteks hammaste pesu või riietumine võib osutuda suureks katsumuseks, kui üks kehapool on halvatud, tajud ja mõttetegevus on häiritud, puudub tasakaal või liigesed valutavad.
K
õik meie päevad koosnevad tegevustest: liikumine, söö mine, pesemine, riietumine, majapidamistööd, laste kasvatamine, autojuhtimine, mõtlemine, lugemine, töötamine jne. Tegutsemine on tähtis, et täita oma rolle, püüelda eesmärkide poole ja elada õnnelikult. Kui mõni inimese võimetest või oskustest kaob terviserikke, trauma või mõne kroonilise haiguse tõttu, võivad paljud tegevused osutuda ületamatult raskeks ning pahatihti ka võimatuks. Sellistel puhkudel võib olla abi tegevusteraapiast. Tegevusterapeudid aitavad terviseprobleemide korral eri vanuses inimesi alates väikelastest ja lõpetades eakatega. Tegevusterapeudi klientide hulka kuuluvad näiteks aren guhäire või sünnitraumaga lapsed, ava riide või muude traumade tagajärjel viga saanud inimesed, krooniliste haigus tega inimesed, insuldi läbi teinud või muude neuroloogiliste haigustega pat
34
NAERATA KEVAD 2019
siendid, samuti dementsusega inimesed ja nende lähedased. Tegevusterapeut annab nõu ka kutsehaiguste enneta miseks või leevendamiseks. Tegevusteraapia eesmärk on säi litada ja edendada häirunud tegevus võimega isiku tegevusvõimet, et võimaldada inimesel toime tulla iga päevaeluga.
JUHTUMID ELUST ENESEST
Esimene näide. Mari on kahe väi kelapse ema, kes töötab juuksurina. Naisel on aastaid tagasi diagnoositud reumatoidartriit, mis väljendub pideva tes liigesvaludes nii kätes kui ka jalga des ning hommikuses liigeste jäikuses. See segab oluliselt Mari igapäevaelu ja tegevusi. Marile on oluline mängida koos lastega, valmistada perele süüa, hoida korras kodu ning töötada ka osa lise tööajaga juuksurina. Tegevusterapeudi juurde tulles püstitasid nad koos eesmärgid. Mari sai teadlikuks sobivatest abivahenditest,
TEKST: LIIS NIILO, Benita Kodu tegevusterapeut FOTOD: ADOBE STOCK, ERAKOGU
lihtsustatud tegevusvõtetest ning oskab neid kasutada. Mari omandas liigese säästmise printsiibid, et vähendada koormust liigestele ning seeläbi tekkivat valu. Mari õppis koos tegevusterapeudiga liigeseliikuvust ja käte jõudu säilitavaid harjutusi. Mari sai soovitusi ka töökesk konna kohandamiseks: võtta kasutusele ergonoomiline tool, leida sobiv töö ja puh keaja vahekord ning valida spetsiaalsed töövahendid, mis ei koorma liigeseid. Teine näide. Jüri kukkus tööõnnetuse käigus katuselt ning tal tekkis ajukahjus tus. Kuu aega pärast taastumist suunati ta tegevusterapeudi visiidile. Hindamise käigus selgus, et Jüri ei suuda iseseisvalt toimetada ja oma tegevusi planeerida. Ta vajas kõikide tegevuste juures suulist juhendamist ja talle tuli tegevused ette näidata (kuidas riietuda, hoolitseda hügieeni eest). Tema tasakaal ja käelised oskused olid oluliselt halvenenud. Jüri jaoks oli raske kasutada kaht kätt koos. Jüri eesmärk oli minna