HARJUMAA
Treppoja joastikul langeb vesi alla umbes 150 m pikkusel teekonnal kuuest astangust, mille kõrgused ulatuvad mõnekümnest sentimeetrist kuni 1,5 meetrini. Kokku langeb Treppoja säng joastiku kohal 5,5 m. Kanjoni orgu pole aga astangute juures moo dustunud, sest geoloogilisel skaalal mõõdetuna on joastik suhteliselt noor ja vooluhulk pole siin kuigi suur.
nõiakaev. Rangelt võttes ei ole tegu siiski kaevuga, vaid ajutise karstiallikaga, mille kaudu maa-alustes karstikanalites voolav Tuhala jõgi suurvee ajal maapinnale tõuseb. Rahva pärimuse järgi hakkab Tuhala nõiakaev üle ääre ajama siis, kui nõiad kaevus vihtlevad. Kaev on keenud ühest päevast kuni kolme nädalani.
Tuhala jõgi kaob maa alla Virulase orus. Treppoja joastiku juures on filmitud Sellel alal paikneb ligi 80 veeneelukohta. „Uurimus film doktor Enn Vetemaa Suurim neist – Virulase karstikoobas – märkmeraamatute põhjal „Eesti näkid““ ja on Eesti pikim looduslik koobas. Virulase ansambel Hortus Musicuse muusikafilm koopa peakäigu pikkuseks on mõõdetud „Kann allikal“. Talvisel ajal võib joastiku juu- 58 m, samas ulatub väikest kasvu inimese res kohata musta kuuega vesipappi. jaoks läbitavate käikude kogupikkus 90 meetrini. Kui Virulase koopa sissekäik jääb Tuhala karstiala suurvee alla, siis võib ennustada, et nõiaKarstumiseks nimetatakse liikuva vee kaev hakkab peagi keema. mõjul maapõues toimuvat kivimite osalist lagunemist. Tuhala karstialal leidub mitmeid maapinna sissevajumisest tekkinud orge, vee neelukohti ja karstiallikaid. Kõige tuntum Tuhala karstinähtus on nn
13
