1 minute read

Tuhala karstiala

Treppoja joastikul langeb vesi alla umbes 150 m pikkusel teekonnal kuuest astangust, mille kõrgused ulatuvad mõnekümnest sentimeetrist kuni 1,5 meetrini. Kokku langeb Treppoja säng joastiku kohal 5,5 m. Kanjoniorgu pole aga astangute juures moodustunud, sest geoloogilisel skaalal mõõdetuna on joastik suhteliselt noor ja vooluhulk pole siin kuigi suur.

Treppoja joastiku juures on filmitud „Uurimusfilm doktor Enn Vetemaa märkmeraamatute põhjal „Eesti näkid““ ja ansambel Hortus Musicuse muusikafilm „Kann allikal“. Talvisel ajal võib joastiku juures kohata musta kuuega vesipappi.

Tuhala karstiala Karstumiseks nimetatakse liikuva vee mõjul maapõues toimuvat kivimite osalist lagunemist. Tuhala karstialal leidub mitmeid maapinna sissevajumisest tekkinud orge, vee neelukohti ja karstiallikaid. Kõige tuntum Tuhala karstinähtus on nn nõiakaev. Rangelt võttes ei ole tegu siiski kaevuga, vaid ajutise karstiallikaga, mille kaudu maa-alustes karstikanalites voolav Tuhala jõgi suurvee ajal maapinnale tõuseb. Rahvapärimuse järgi hakkab Tuhala nõiakaev üle ääre ajama siis, kui nõiad kaevus vihtlevad. Kaev on keenud ühest päevast kuni kolme nädalani.

Tuhala jõgi kaob maa alla Virulase orus. Sellel alal paikneb ligi 80 veeneelukohta. Suurim neist – Virulase karstikoobas – on Eesti pikim looduslik koobas. Virulase koopa peakäigu pikkuseks on mõõdetud 58 m, samas ulatub väikest kasvu inimese jaoks läbitavate käikude kogupikkus 90 meetrini. Kui Virulase koopa sissekäik jääb suurvee alla, siis võib ennustada, et nõiakaev hakkab peagi keema.

This article is from: