Sisukord
Tere tulemast õue! 11
Miks seeni korjata? 13
Seened – mida jälgida? 17
Mis on seen? 19
Kuidas seen elab 21
Saa seentega tuttavaks 25
Seenesüsteem 26
Teaduslik nimi 28
Seene anatoomia 31
Välimus 31
Muud tundemärgid 42
Seenelkäik – millist varustust on vaja? 47
Alati metsas kaasas 49
Kohad – kust leida head seenemetsa? 55
Metsas on alati mõnus? 57
Otsi, ja sa leiad 61
Mõned nipid seenejahiks 66
Korjamine – kuidas see käib? 69
Kuidas seeni korjata 71
Hea ja halb seen 72
Halb seen, aga kas seda saab ikkagi kasutada? 75
Mürgised seened ja mürgistused 78
Söömine ja säilitamine – kuidas seeni kasutada? 83
Puhastamine 85
Praadimine 87
Kuivatamine 89
Keetmine ja külmutamine 94
Marineerimine 96
Seenesoja 98
Seened 103
Torukestega seened 105
Kivipuravikud – Boletus spp. 106
Harilik kivipuravik – Boletus edulis 109
Männi-kivipuravik – Boletus pinophilus 111
Võrk-kivipuravik – Boletus reticulatus 113
Sapipuravik – Tylopilus felleus 115
Puravikud – Leccinum spp. 116
Kasepuravik – Leccinum scabrum 119
Pomerantspuravik – Leccinum versipelle 121
Pruun sametpuravik – Imleria badia 122
Pruun sametpuravik – Imleria badia 125
Tatikud – Suillus spp. 126
Võitatik – Suillus luteus 129
Lambatatik – Suillus granulatus 131
Liivtatik – Suillus variegatus 133
Voltidega seened 135
Kukeseened – Cantharellus spp. 136
Harilik kukeseen – Cantharellus cibarius 139
Torbikseened – Craterellus spp. 140
Lehter-kukeseen – Craterellus tubaeformis 143
Kollakas kukeseen – Craterellus lutescens 145
Must torbikseen – Craterellus cornucopiodes 147
Pruun toruseen – Craterellus sinuosus 149
Narmastega seened 151
Timpnarmikud – Hydnum spp. 152
Hele timpnarmik – Hydnum repandum 155
Tume timpnarmik – Hydnum rufescens 157
Põdramokk – Sarcodon spp. 158
Harilik põdramokk – Sarcodon imbricatus 161
Männi-põdramokk – Sarcodon squamosus 163
Pooridega seened 165
Lambaseenik – Albatrellus spp. 166
Harilik lambaseenik – Albatrellus ovinus 169
Kimp-lambaseenik – Albatrellus confluens 171
Eoslehekestega seened 173
Pilvik – Russula spp. 174
Mage pilvik – Russula vesca 177
Tuhmuv pilvik – Russula decolorans 179
Riisikas – Lactarius spp. ja Lactifluus spp. 180
Kuldriisikas – Lactifluus volemus 183
Must riisikas – Lactarius lignyotus 185
Värskelt söödavad riisikad 186
Kuuseriisikas – Lactarius deterrimus 189
Porgandiriisikas – Lactarius deliciosus 191
Sirmik – Macrolepiota spp. ja Chlorofyllum spp. 192
Suur sirmik – Macrolepiota procera 195
Safransirmik – Chlorophyllum rhacodes 197
Šampinjonid – Agaricus spp. 198
Aasšampinjon – Agaricus arvensis 201
Kuningšampinjon – Agaricus augustus 203
Soomusšampinjon – Agaricus silvaticus 205
Mürkšampinjon – Agaricus xanthodermus 207
Soomustindik – Coprinus comatus 208
Soomustindik – Coprinus comatus 211
Kitsemampel – Cortinarius caperatus 212
Kitsemampel – Cortinarius caperatus 215
Isemoodi seened 217
Mürkel – Morchella spp. ja Gyromitra spp. 218
Ehtsad mürklid – Morchella conica, M. esculenta ja M. pseudoviridis 221
Kevadkogrits – Gyromitra esculenta ja Blek sandmorkel – G. gigas 223
Harilik karikseen – Sarcoscypha austriaca 225
Murumuna – Lycoperdon, Calvatia, Bovista, Langermannia 226
Kõige mürgisemad 229
Kärbseseened – Amanita spp. 230
Valge kärbseseen – Amanita virosa 233
Roheline kärbseseen – Amanita phalloides 235
Vöödikud – Cortinarius spp. 236
Kühmvöödik – Cortinarius rubellus 239
Kastanvöödik – Cortinarius orellanus 241
Jahutanuk – Galerina marginata 242
Jahutanuk – Galerina marginata 245
Harisirmik – Lepiota spp. 246
Kastan-harisirmik – Lepiota castanea 247
Roosa harisirmik – Lepiota brunneoincarnata 247
Boudieri harisirmik – Lepiota boudieri 247
Tänusõnad 250
Märkused 251
Fotod 252
Allikad 253
Miks seeni korjata?
Oh, kuidas ma armastan seenel käia! Kui kevad endast märku annab, siis see algabki. Tunnen tohutut tuhinat leida neid imelisi tegelasi. Meil Norras ei ole palju kevadseeni, kuid pärast pikka talve olen nii valmis pihta hakkama, et ma ei hooligi sellest. Alates aprillist otsin ma juba muru pealt, kompostihunnikutest ja puukoorekuhjadest. Aasta esimesi seeni lähen harva metsast otsima.
Kui tõeline seenehooaeg juunis vaikselt algab, olen ennast juba soojaks korjanud. Minu seenepilk on pärast nädalatepikkust naabruskonna aedade uurimist peenhäälestatud, nüüd olen maratoniks valmis. Ma ei kurda kunagi vihma üle suvepuhkuse ajal. Vihm tähendab seeni. Meie, seeneinimesed, ei istu toas ega mossita sombuse ilma üle, vaid peame metsas jahti. Sest see, millega me tegeleme, ongi aardejaht.
Kõige hullem asi, mida ma ikka ja jälle kuulen, on: „Mul ei ole seente korjamiseks kannatust.”
Loomulikult on sul seente korjamiseks kannatust. Korjamine ise on väga lõbus! See on adrenaliin. Dopamiin. Oksütotsiin. Seente korjamine on loodusemäng, mis paneb meid tundide kaupa metsas kondama, kuigi me pole loodusrahvas.
Mina ise olen sündinud ja kasvanud linnas. Mulle ei meeldi putukad, ussid ajavad hirmu nahka ja ma kardan, et põdrad jooksevad mu pikali. Aga kui ma leian seeni, unustan selle kõik ära. Siis kõnnin ma nägupidi ämblikuvõrkudesse ja lehvitan hirmu tundmata põdrale. Ei, tegelikult läheb pulss põtra nähes ikkagi kõrgeks. Tüdruku võib linnast välja viia, aga linna tüdrukust mitte iial, nagu öeldakse. Kuid esimene pool on tõsi. Seenel käies olen ma teine inimene. Ma olen lahe, vastupidav ja julge.
Ma olen seenejahil.
Aga seente otsimine tundide kaupa ringi jalutades, ilma midagi leidmata? Tapvalt igav. Ja siinkohal tulebki see raamat mängu: Kas sul tärkab huvi? Kas sa mõtled, kuidas seenekorjamisega alustada? Päriselt? Aga sa ei pruugi olla päris see tüüp, kes läheb üleni nohikurežiimile ainult sellepärast, et miski tundub põnev?
Siis on see raamat just sulle!
Olen siia kogunud kõik oma aastatepikkuse seenehullusega omandatud teadmised, et sina saaksid tulemuste juurde liikuda otse, mitte suure kaarega. Olen konsulteerinud ka teiste ekspertidega ja küsinud nende parimaid näpunäiteid ja nippe, kuidas korv täis saada.
„Head seenejahti!” ei ole puhas seeneraamat, võta seda pigem kui sissejuhatust ühte mõtteviisi.
Selles raamatus viin sind käekõrval läbi seenekorjamisprotsessi.
Saad ülevaate, milliseid tehnikaid kasutada, et uusi seeni tundma õppida, kuidas neid leida ja mida korjatud seentega pihta hakata.
Ja muidugi saad tuttavaks mõne minu absoluutse lemmikuga.
Nämm!
Seeni, mida ma tahan teile tutvustada, on palju. Päris kõiki pole kahjuks siia raamatusse koondatud ja nendest loobudes oli tunne, nagu oleks öelnud mõnele oma lastest, et tänavusele perepildile ta ei mahu: „Ma luban, et ma armastan sind, seekord lihtsalt ei olnud ruumi.”
Seeni tähtsuse järjekorda seades lähtusin sellistest kriteeriumidest:
→ Lihtne tundma õppida
→ Raske segi ajada mürgiste seentega
→ Hea maitsega
→ Norras levinud
→ X-faktor
Kui seenel on kõik tingimused täidetud, on see siin olemas. Kuid mõnikord olen andnud seene x-faktorile ehk siis sellele, kui eriline, hea või lahe see on, eelise selle ees, kui lihtne on seda leida.
Lisaks panin juurde mõned seened, mille puhul on lihtne eksida, sellised, mis kipuvad segamini minema .
Kõige ohtlikumad seened, mis meil siin riigis on, käime samuti läbi. Sest kui sa suudad neist eemale hoida, võid korjata seeni rahulikult, kartmata eksimisel kohe halvimaid tagajärgi.
Head seenejahti!
Soomustindik
Coprinus comatus
Mitte kõik ei tea, et soomustindik on söödav, aga paljudel on siiski selle seenega suhe, juba ainuüksi seetõttu, et ta näeb hävinedes nii lahe välja. Tundub, nagu seen lihtsalt sulaks sul silme ees kokku. Soomustindik kasvab parkides ja aasadel ning pärast seda kui ta on nina maa seest valge tugeva seenena välja ajanud, muutub ta mustaks tindimassiks. Seda musta massi saab muide tõepoolest tindina kasutada.
Soomustindik alustab lumivalgena, tal on pikk sale soomustega kübar, mis ripub jala ümber. See sarnaneb Muumioru hatifnattidega. Jalg on pikk ja peenike, alt pisut jämedam. Kübara algsesse kinnituskohta on jäänud rõngas. Kui jalg pooleks lõigata, siis on näha, et see on seest õõnes.
Kui soovid soomustindikut süüa, pead seda võimalust kasutama enne tindistaadiumi, see tähendab, et korjamise „aken” on üsna lühiajaline. Ent nad kasvavad sageli suurte väljadena, nii et kui pisut veab, saad korvi seda imelist söögiseent täis panna. Korvi täitmine pole siin ehk kõige õnnestunum sõnavalik, sest see on võib-olla ainus seen, mida peakski korjama kilekotti! Kui nad saavad olla õhukindlalt ja niiskuses, ei muutu nad nii ruttu tindiks.
Minu nõuanne on korjata need seened kilekotti, mille põhjas on niiske pabersalvrätt. Ära pane kilekotti liiga palju seeni, puhu natuke õhku sisse ja seo kott kinni. Koju jõudmiseni peaksid seened olema võimalikult jahedas.
Nagu väikesed hatifnatid
Maitse ja kasutusala
Niikaua kui seene viljaliha ja eoslehekesed on täiesti valged, on soomustindik söödav. Lõika ära roosakaks tõmbunud osad, sest see on tindistumise esimene staadium. Midagi hullu ei juhtu, kui toitu satub ka roosakat seeneliha, aga proovi seda vältida.
Kübara pealt võid ka soomused ära puhastada. Loputa seeni ja hõõru soomuseid, kuni need lahti tulevad, või kraabi need ära noa abil.
Tava-soomustindikul on imeline umami maitse, sobib oivaliselt praadimiseks, hautistesse või koorega valmistatud toitudesse. Seda on lihtne kuivatada ja sellest saab head seenejahu.
Eoste värv Must
Ära söö, kui on mustaks muutunud!
Soomustindik Coprinus comatus
SÖÖDAV
KESKMINE
KÜBAR
• Pikk, kõhn, koonuseline
• Valge, hallikasvalgete soomustega
• Muutub tindiks
EOSLEHEKESED
• Tihedad
• Valged, aga muutuvad roosaks, kui seen lagunema hakkab
JALG
• Valge
• Pikk ja peenike
• Auk
• Õhuke rõngas
SEENELIHA
• Valge
• Muutub roosaks, kui seen lagunema hakkab
ELUVIIS
• Lagundaja
• Kasvab aasadel, parkides ja aedades – sageli suurtes rühmades
LINNAS / PARGIS
JUULI→OKT
