Märka last mai 2016

MTÜ Lastekaitse Liidu ajakiri 5/2016

Kristi Kruus: Iga laps on andekas Kui teadmised puuduvad, küsi nõu!

Euroopa teeb lapse õiguste parimaks tagamiseks koostööd

Väikelapse toitumisest saavad alguse toitumisharjumused kogu eluks Millele tuleb tähelepanu pöörata enne lapse laagrivahetuse algust?

"Lapsed on tohutult targad ja ma usun, et nad on tulnud siia maailma meid, suuri inimesi, õpetama ja targemaks tegema. See tarkus ei tule koolipingist – see on kõik see, kuidas nad maailma näevad, tunnetavad ja kogevad. Ma usun, et iga laps on andekas ja eriti meeldivad mulle need noored, keda muu maailm nimetab “keerulisteks ja kasvatamatuteks” noorteks. Nemad on kõige ausamad ja otsekohesemad."

Kristi Kruus

SISUKORD 3 10

Väljaandja: MTÜ Lastekaitse Liit

Kristi Kruus: Iga laps on andekas Ave Pappe: „Aasta liikme“ tiitel on kui pai aktiivsetele liikmetele

13

Kui teadmised puuduvad, küsi nõu!

18

Euroopa teeb lapse õiguste parimaks tagamiseks koostööd

Toimetaja: Kadi Hainas

Ajakirja kontakt: ajakiri@lastekaitseliit.ee ajakiri.lastekaitseliit.ee

28

Millele tuleb tähelepanu pöörata enne lapse laagrivahetuse algust?

30

Väikelapse toitumisest saavad alguse toitumisharjumused kogu eluks

34

Kas tead oma teismelise või noore täiskasvanu usaldusisikut?

36

Rahvusvaheline lapserööv – kas laps tuleb alati tagastada?

44

Lastekaitse Liit ning Valio Eesti koguvad raha vähekindlustatud laste sporditegevuseks

46

Selgusid Eesti koolide kõige nutikamad netis

Kasutatud pildid: www.stockphotos.com https://stocksnap.io/

Kujundus: Katrin Nõu

Kristi Kruus:

Iga laps on andekas Küsis: Kadi Hainas, Ajakirja Märka Last toimetaja, MTÜ Lastekaitse Liit kommunikatsioonijuht

Lastekaitse Liidu vanematekogu kõige värskem liige Kristi Kruus mõistab laste mõttemaailma ning leiab end tihti nendega samamoodi mõtlemast.

Kristi on veendunud, et osalemine Lastekaitse Liidu vanematekogus annab talle oluliselt laiema vaate laste olukorrast. Teisalt on Kristi vahetu kokkupuude noortega kasulik ka vanematekogu jaoks, sest lastega igapäevaselt suheldes saab ta nende olukorra kohta otsest ülevaadet. Ajakiri Märka Last uuris lähemalt uue vanematekogu liikme mõtete ja tegemiste kohta.

sesse tulevad lapsed, kes on kogu aeg näljased ja peavad kodus järjekorras ootama, kas väiksematest ka neile süüa üle jääb – aga kuna pere elab pealpool toimetulekupiiri, siis on väliselt justkui kõik korras. Ma ei hakka siinkohal rääkima nendest lastest, kes on hilisõhtuni õues ja kellega vanematel pole aega kodus rääkidagi, sest nad on kas tööl või siis tööst liiga väsinud. Need on väga suured mured ja et neid lahendada, tuleb muuta suuri süsteeme – kasvõi lühendada täiskasvanu töönädala pikkust, kui vaja- Lastekaitse Liit on kindlasti üks tugev eestkõneleja, kes saab suurte süsteemide muutm i s e j u u r e s k a a s a rä ä k i d a j a miks mitte neid ka ise algatada.

Kristi Kruus

Kui peaksid selgitama noorsootöö olemust neile, kes seda ei tea, siis kuidas sa seda teeksid?

Eelkõige olin muidugi meelitatud, et mu pikaaegsed kolleegid, kes on ühtlasi ka aastaid kuulunud Saue linna lastekaitse ühingusse ja teinud erinevate projektide kaudu koostööd Lastekaitse Liiduga Eestis ja partneritega mujal maailmas, arvasid, et ma võiksin vanematekogusse kuuluda ja et mul ehk on midagi väärtuslikku enda poolt anda. Teisest küljest on Lastekaitse Liit nii pika ajalooga tähtis organisatsioon, et tundus justkui prestiizi küsimus siia kuuluda ja kõige olulisematel laste heaolu puudutavates teemadel kaasa rääkida.

See on minu jaoks üks järjekordne võimalus maailma paremaks muuta.

Kolmandaks, oma töös ja elus näen paljusid lapsi, kes vajavad abi ja tuge, aga keda justkui seadusesüsteemide kaudu aidata ei saagi. Noortekesku-

“Lastekaitse Liit on kindlasti üks tugev eestkõneleja, kes saab suurte süsteemide muutmise juures kaasa rääkida ja miks mitte neid ka ise algatada.”

4

Oled töötanud aasta vabatahtlikuna Krimmis. Millised olid suurimad õppetunnid, mida Krimmis veedetud aeg sulle andis?

Igapäevaselt töötad Saue Noortekeskuses, kuulud Eesti ANKi juhatusse ning Saue Linna Lastekaitse Ühingu juhatusse. Kuidas toetab Lastekaitse Liidu vanematekogus osalemine sinu igapäevategevusi ning vastupidi?

Täna, 10 aastat hiljem (olin Krimmis aastatel 2006-2007), võin endiselt liialdamata väita, et see oli mu senise elu parim aasta. See aasta tegi minust parema inimese. Selles väikeses Krasnodarka külas, kuhu mahtus mitmeid erinevaid rahvuseid (eestlased, venelased, tatarlased, ukrainlased jt) sain ma esimest korda elus aru, mida tähendab kogukond ja mis tunne see kogukonnatunne tegelikult on. Seal õppisin, kui vähe on heaks äraelamiseks vaja ning nägin inimestevahelist austust. See oli nagu rännak ajas tagasi, kus kõik oli nii nagu meil 20 aastat tagasi ja ma arvan, et mind ei ole kusagil nii hästi ja soojalt vastu võetud ning nii palju toetatud ja armastatud kui selles pisikeses külas. Lisaks aastasele vabatahtliku-teenistusele läksin ma aastal 2008 noortevahetusprojekti raames Krimmi tagasi – siis juba koos 20 Saue noorega, et ka neile seda elamust vahendada – ja uskuge mind, see õnnestus! Nagu sellest oleks veel vähe, läksime 2009. aastal veelkord tagasi, seekord viie noorega, et õpetada ja tutvustada kohalikele meie töö-

Kuna noorsootöö põhieesmärk on luua lastele ja noortele arendavaid tingimusi ja võimalusi vabatahtlikkuse alusel väljaspool kodu, kooli ja tööd, siis sellega ma igapäevaselt ka tegelen.

See ei sisalda endas aga laste eksistentsiaalsete murede lahendamist, kuigi me seda jõudumööda koostöös ko h a l i k u v õ r g u s t i k u g a t e e m e .

Lastekaitse Liidu vanematekogusse kuulumine annab kindlasti oluliselt laiema vaate laste olukorrale Eestis üldiselt ja siitkaudu saan kaasa mõelda kõigile neile lapse põhivajaduste rahuldamisele, mis eelnevad tema arendavale vaba aja sisustamisele.

Teisest küljest leian, et ka vanematekogu jaoks on positiivne ja kasulik, et ma tegutsen otse “platsil”, sest nii näen ma olukordi rohujuure tasandil ja saan infot otse allikast - lastelt.

5

maleva kultuuri. Sel aastal tõime sealt ka 5 noort endaga Eestisse kaasa, et neile kohapeal toimivat süsteemi näidata.

Elu viis mind Krimmi puhkama ka veel aastatel 2010 ja 2012 ning viimasel korral leidsin sealt endale eestlasest elukaaslase, kes oli juhuslikult samal ajal samas kohas puhkamas ning kellega tänaseni koos oleme.

“Mina usun, et laps räägib siis, kui tal on midagi rääkida ja kui see nii on, siis on suurte inimeste asi teda kuulata.”

Krimmis loodud sidemed on tugevad ja oma eestlannast perenaise Ritaga suhtleme tänaseni, nüüd juba Skype vahendusel. Krimmi-elu tähendas ka seda, et aegajalt laekus meile külla erinevat sorti kodueestlasi, kellest mitmetega suhtleme ikka veel.

Eelkõige tunnen ma, et lapsed on tohutult targad ja ma usun, et nad on tulnud siia maailma meid, suuri inimesi, õpetama ja targemaks tegema.

Raske on kirjeldada seda tunnet, mis mind valdab, kui ma oma Krimmi-elu peale mõtlen ja sellest räägin – see tunne on lihtsalt nii suur!

Pidasin terve selle aasta jooksul ka blogi, mis on endiselt kättesaadav aadressil: http://krasnodarkakristi. blogspot.com.ee, aga seda lugedes arvestage siis, et see on pärit ühe 20-aastase noore inimese sulest ja kirjeldab tema hetkeemotsioone ja olukordi nii nagu need toona hetkedel tundusid.

6

aastaid hiljem tuletavad nad mulle meelde, mida ma olen neile kunagi öelnud ja mis mul sel hetkel seljas oli.

Oled öelnud, et kümme aastat, mil sa oled lastega töötanud, on andnud sulle avara vaate selle kohta, kuidas lapsed mõtlevad, mida nad tunnevad ja milleks nad suutelised on. Kas selgitaksid seda mõtet lähemalt?

Mu mõte sellest, et ma mõistan, kuidas lapsed mõtlevad, tuleneb ilmselt sellest, et ma tihti leian end nendega samamoodi mõtlemast. Olukordades, kus on tekkinud konflikt täiskasvanu ja lapse vahel, leian ma enamasti, et olen tegelikult lapse poolel, aga keeruline on seda siis ju täiskasvanule väljendada, sest miskipärast kehtib täiskasvanute vahel vaikiv kokkulepe, et me peame moodustama laste vastu ühisrinde.

Eelkõige tunnen ma, et lapsed on tohutult targad ja ma usun, et nad on tulnud siia maailma meid, suuri inimesi, õpetama ja targemaks tegema.

See tarkus ei tule koolipingist – see on kõik see, kuidas nad maailma näevad, tunnetavad ja kogevad. Ma usun, et iga laps on andekas ja eriti meeldivad mulle need noored, keda muu maailm nimetab “keerulisteks ja kasvatamatuteks” noorteks. Nemad on kõige ausamad ja otsekohesemad. Võib-olla tunnen nendega teatavat sarnasust ja sealt ka see sümpaatia – ka mind on terve elu liiga otsekoheseks nimetatud ja taktitunne ei ole just mu parim sõbranna. Ma arvan, et lapsed on täpselt sama tähtsad ja võrdsed kui suured inimesed ja sellepärast ei ole ma kunagi nõustunud lausega “Laps räägib siis, kui kana pissib” – mina usun, et laps räägib siis, kui tal on midagi rääkida ja kui see nii on, siis on suurte inimeste asi teda kuulata.

Lapsed on jube tähelepanelikud ja neil on imetlusväärne mälu – veel

Sellepärast mulle meeldibki see töö mida ma teen – noorsootöös on kõik võimalik. Siin on iga laps andekas ja ta saab teha seda, mis just temale meeldib. Kuna lapsed tulevad meie juurde vabatahtlikult, siis nad ei karda meid – nad on meiega harjunud ja räägivad meile kõikidest teemadest, mis neil südamel on. Sellepärast ma arvangi, et ma ilmselt aiman laste tundeid ja mõtteid paremini, kui inimesed, kes iga päev laste keskel ei viibi.

7

Oled öelnud, et Lastekaitse Liit on hea kanal selleks, et inimestele noorsootöö olemusi selgitada.

Millised on sinu arvates Lastekaitse Liidu ja noorsootöö liitumiskohad?

Kui peaksid selgitama noorsootöö olemust neile, siis kuidas seda teeksid?

Enamasti selgitan seda nii: “Ma saan palka selle eest, et ma su lapsega mängin ja teda kuulan.”

M u i d u g i . Kõ i g e p e a l t a l u s t a m e Lastekaitse Liidu endaga, sest ilmselt nii, nagu mina ei pruugi noorsootöötajana teada kõike laste õigustest ja olukorrast riigis, ei pruugi Liidu liikmed ja töötajad päris hästi aru saada, mis loom see noorsootöö on.

Veidi keerulisemaks minnes – püüame luua noortele võimalikult palju erinevaid ja arendavaid võimalusi, kuidas sisustada oma aega sel ajal, kui nad parasjagu koolis, kodus või tööl ei ole. Seda tehes, katsume saada võimalikult palju infot noortelt endilt, et mida neile teha meeldiks. Sauel oleme loonud noortele eraldi fondi selleks, et nad saaksid oma ideid ellu viia ja meilt selleks rahastust taotleda ja kohe on selline noortealgatuste toetamise süsteem avanemas ka üleriigiliselt. Minu jaoks kõige tähtsam ja südamelähedasem on aga avatud noorsootöö – lihtsalt olla noorega koos, teda kuulata, temaga suhelda, soovi ja vajaduse korral mängida/matkata/sportida ning selle käigus aidata tal avastada oma andeid ja leida lahendusi oma muredele.

Lastekaitse Liidu kaudu saab propageerida ja julgustada inimesi kasutama rohkem noorsootöö meetodeid ja võtteid nii koolides kui mujal töös lastega. Alati ei ole vaja olla nina- ja näppupidi õppekavas ja teha asju nii nagu “alati on tehtud”.

Mul on üks suur unistus – et formaalharidussüsteem üha rohkem hakkaks tunnustama ka mitteformaalset kogemust kui õpikogemust. Kui noor on ühe projekti täiesti algusest lõpuni ise kokku kirjutanud, eelarvestanud ja aru andnud, siis võiks see katta ühe osa tema ühiskonna- ja/või matemaatikatunnist. Või kui teine noor käib 5x nädalas tantsutrennis, siis see võiks olla juba piisav kehaline koormus, mida ka kehalise tunnid arvestavad.

8

Ja vastupidi. Noorsootöötajad on aastaid oodanud, et kaoksid piirid selle vahel, kes võib lapse kohta infot omada ja kes mitte. Et lastekaitse, politsei/arst ja kool teavad, aga noorsootöötajale ei räägita, sest ta pole “lubatud inimeste nimekirjas”. Igasugune info aitaks meil aga oluliselt paremini last aidata ja toetada ning teiste võrgustikuliikmetega ühte jalga astuda.

Tunnen Kristit juba sellest ajast kui ta alles noorsootöötajaks õppisis. Noorusele omaselt tegutses ta väga kiirelt ja ütles otse. Nii on ka praegu. Diplomaatiakunst, leebemalt öeldes kompromissid ja poolik tegutsemine, ei ole Kristi kõige tugevam pool. Kristi on panustanud noorsootöösse palju „ületunde“. Tundub, et riskid talle meeldivad ja suured projektid samuti. Ajaga on Kristi õppinud jagama ülesandeid ja vastutust. Mul on hea meel, et see ei ole muutnud teda „staabiohvitseriks“ - sõidab jalgrattaga, magab telgis, kitkub umbrohtu või puhastab lauta – ikka koos noortega.

Juhiks olemine on nagu töömalev noortele - iga päev õpetab midagi uut!

Üldiselt arvan, et neid kokkupuutekohti on väga palju ja mõlemas suunas tulevad teise suuna teadmised ja kogemused kasuks. Ma usun ka, et tulevikus võiksid kaks suurt organisatsiooni – Lastekaitse Liit ja Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus – teha palju rohkem koostööd ja kujundada lapsi ja noori puudutavates küsimustes ühiseid seisukohti. Siis on meid rohkem ja meil on veelgi rohkem kaalu.

Üllar Põld, noorsootöötaja ja töökaaslane Saue noortekeskusest

9

Ave Pappe: „Aasta liikme“ tiitel on kui pai aktiivsetele liikmetele Kadi Hainas MTÜ Lastekaitse Liit kommunikatsioonijuht, Ajakirja Märka Last toimetaja

10

Juba seitsmendat korda kuulutati Lastekaitse Liidu üldkogul välja „Aasta liikme“ tiitli omanik, kelleks sai tänavu MTÜ Tapa Lastekaitse Ühing. Aasta liikme tiitliga kaasneb lisaks tunnustusele preemiafond 640 eurot, mida saab liige kasutada oma põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks või organisatsiooni arendamiseks. „Aasta liikme“ konkursi eesmärgiks on väärtustada vabatahtlikku laste õiguste ja lastekaitsealast tegevust ning tõsta MTÜ Lastekaitse Liidu liikmete motivatsiooni, seehulgas soodustada uute ideede sündi ning võimaldada neil realiseeruda. usalduse. Kindlasti on meie puhul ka see väga oluline, et juba aastaid on eestvedajateks ühed samad inimesed.

Oma asju teeme me alati väga korralikult ning ma julgen väita, et ka kvaliteetselt. Inimestele meeldib, kui nad ei pea muretsema oma laste/noorte pärast ning samas saavad oma murede ja rõõmudega alati meie poole pöörduda ja neid ei saadeta minema, vaid kuulatakse ära, jagatakse rõõmu ja muret,“ selgitab Pappe ühingu edukuse võtit. „Kui vahepeal on aga raske ja tundub, et enam ei jaksa, siis võtke paariks nädalaks aeg maha ja siis on jälle jaksu, et hoogsalt edasi minna,“ soovitab ta teistele ühingutele.

„Meie jaoks tähendab „Aasta liikme“ tiitel väga palju. See on pai meie aktiivsetele liikmetele, sest üksi ei suuda sa midagi. Oleme tiitli üle ülirõõmsad ja katsume ikka samas vaimus jätkata,“ väljendab oma rõõmu Tapa Lastekaitse Ühingu eestvedaja Ave Pappe. Ta lisab, et rahalist preemiat plaanitakse kasutada liikmetele mõeldud motiveeriva ürituse korraldamiseks ning omafinantseeringu katmiseks.

Tapa Lastekaitse Ühingu 2015. aasta oli tegus ning paljudesse tegevustesse oli kaasatud terve kogukond. Kuidas aga on üks lastekaitseühing jõudnud selleni, et tema tegevus jõuab terve ümbruskonnani ning kõik on meeleldi valmis aktiivselt kaasa lööma?

Peamiste motiveerijatena toob ta välja rõõmsad lapsed ja noored, kellega päevast päeva tegeletakse. Vähem tähtsad ei ole ka lapsevanemad ja vanavanemad, kes tihtipeale ühingu

„Meie kogukond Tapal on väga tore ning oleme aastatega võitnud laste, noorte, lapsevanemate ja kogukonna

11

motiveeritud,“ Tapa Vallavalitsus on Pappe sõnul siinkohal väga hea näide, kes toetab igati oma valla MTÜsid ning kelle poole võib alati pöörduda.

eestvedajaid hea sõnaga kostitavad.

Pappe sõnul on neil väga hea partnerlussuhe ka Tapa vallavalitsusega. „Kui kohalik omavalitsus on valmis koostööks ja on huvitatud teenustest ja tegevustest, mida ühing välja pakub, siis on võimalik teha kõiki osapooli õnnelikuks ja samas olla ise

Hiiumaa Lastekaitse Ühingu juhatuse esinaine Merle Salusoo „Aasta liige 2014“ tiitlist: Lastekaitse Liidu „Aasta liige 2014“ tiiitli pälvimine tähendas suurt au, tunnustust ja kinnitust, et oleme teinud õiget asja ja meid on märgatud meie tegemistes. Sellega kaasneb loomulikult vastutus ja kohustus täita võetud ülesandeid. Kuigi meie maakond on väike, siis on tore teada, et on tegemisi, mida mujal ei ole tehtud ning millega saame olla teistele eeskujuks, nõuandjaks.

Rahalise preemia ühe osaga katsime projekti „Pillipank” omafinantseeringu summa Selle tulemusel soetati erinevaid rütmipille, mida saavad tasuta kasutada kõik Hiiumaa lastega tegelevad asutused.

Eelmise aastal augustis toimus Hiiumaal suur kogupere üritus, kus olime väljas oma wok-panniga ja tegime umbes 300

osalejale tasuta pannkooke. Üritusel osalemisel kasutasime samuti toetust.

Veel sellel aastal tahaksime korraldada juhatuse liikmete külastuse teiste tublide Lastekaitse Liidu liikmete juurde. Hetkel käivad läbirääkimised kuupäevade osas.

Marsruudiks on Eesti põhjakallas.

Eelkõige annavadki tegutsemiseks motivatsiooni toredad ja hakkajad liikmed, kellega koos on hea ideid realiseerida. Vastavalt vajadusele oleme oma maakonnas ellu kutsunud üritusi, tegevusi, koolitusi ja programme, mille järele on nõudlus. Meie liikmetel on suur kogemus, tahe ja missioon Hiiumaa laste heaks erinevalt panustada.

12

Kui teadmised puuduvad, k체si n천u!

Mari-Liis M채nd, Lasteabitelefoni 116111 projektijuht

1. jaanuaril 2016 hakkas Eestis kehtima uus lastekaitseseadus, millega on lapse kehaline karistamine keelatud, samuti lapse karistamine mis tahes muul viisil, mis ohustab lapse vaimset, emotsionaalset või füüsilist tervist. tamise temaatikale ning julgustada abi küsima ja abivajadust märkama. Oluline on mõista, et lapse kehalisel karistamisel on pikemaajalised tagajärjed ning see mõjutab lapse arengut ja tema edasist käitumist tulevikus. Kehaline karistamine hirmutab ja alavääristab last, pärsib tema suhtlemisoskust ning julgustab ka last ennast vägivaldselt käituma.

Lapsel pole võimalik õppida sellisel juhul konflikti olukordade lahendamist rahumeelselt ja ta käitub teistega nii nagu temaga on käitutud ning seeläbi kordub vägivaldse käitumise muster. Seepärast on väga oluline, et tekkinud lahkhelide korral suudab täiskasvanu jääda rahumeelseks ning oskab toime tulla olukorra lahendamisega ja emotsioonide juhtimisega, andes selliselt eeskuju lapsele. Eesmärk on püüelda selle poole, et lapsed saavad kasvada positiivses ja turvalises keskkonnas, kus väärtustatakse üksteise mõistmist ja ära kuulamist.

Kehaline karistamine on üks levinumaid laste vastu suunatud vägivalla vorme, mis tihtipeale leiab aset kodus pereringis. Kehalise karistamise alla kuulub muuhulgas tutistamine, laksu andmine, raputamine, tõukamine. Tõsisematel juhtudel löömine, rihma andmine – kõik teod, mis ohustavad lapse vaimset või füüsilist tervist ja heaolu. Eestis on veel suhteliselt levinud mentaliteet, kus kehalist karistamist aktsepteeritakse ja kasutatakse kasvatusmeetodina.

Lapse karistamine mõjutab lapse arengut tulevikus Lastekaitse Liidu 2015. aasta uuringu „Lapse osalemine pereelus“ tulemuste järgi on 14% lastest kogenud karistus viisina löömist ning 23% lastest puutunud kokku tutistamisega. Lasteabitelefoni 116111 kampaania „Karistamine ei kasvata“ eesmärgiks on pöörata tähelepanu laste kehalisele karis-

14

Abi ja nõu saab mitmest kanalist Kui lapsevanem tunneb, et teadmised või oskused konflikti olukordade lahendamiseks on napid ning ta ei oska situatsioonis õigesti toimida, on võimalik ka lapsevanematel abi ja nõuannet küsida. Lapsevanematele korraldatakse erinevaid pereteemalisi ja kasvatusalaseid koolitusi, mida viivad läbi näiteks pereterapeudid, psühholoogid. Sellist liiki koolituste informatsiooni leidmisel on toeks ja heaks abiliseks enda piirkonna lastekaitsetöötaja või sotsiaaltöötaja, kes oskab soovitada kodukohas pakutavaid võimalusi. Samuti võib helistada ja konsulteerida lasteabitelefoniga 116111. Eesti, vene ja inglise keeles nõustamist pakkuv lasteabitelefon töötab ööpäevaringselt üle-eestiliselt ning on helistajale tasuta. Lisaks telefonile saab ühendust võtta ka kodulehe www.lasteabi.ee, e-maili, Skype´i või lasteabi mobiiliäpi kaudu.

“Kehaline karistamine hirmutab ja alavääristab last, pärsib tema suhtlemisoskust ning julgustab ka last ennast vägivaldselt käituma. “

15

MIDA TEHA LAPSEVANEMATE JA LASTEVAHELISTE KONFLIKTIDE PUHUL? karm. Kõige efektiivsem lapse kasvatus on see, kus on selged reeglid, mis samas väärtustavad laste arvamusi ja ideid.

Kui lahendust ei leita kohe, tuleb võtta aega selle leidmiseks.

Konflikti osapooled peaksid proovima olukorda kohe lahendada. Kui aga ei teata, mida öelda või teha, tuleb seda lihtsalt endale tunnistada ning öelda: „Me räägime sellest natukene hiljem.“ See annab lapsele märku, et probleemi ei unustata vaid sellega tegeletakse kindlasti hiljem edasi.

Sa pole oma murega üksi.

Sageli rääkides teistega oma probleemidest avastatakse, et nad pole ainsad, kellel on lastega tülid ja e r i m e e l s u s e d . Ku i l a p s e v a n e m tunneb, et ta pole oma murega üksi, siis saab ta jõudu, et probleemiga edasi tegeleda ning lahendus leida.

Kuula lapse seisukohta.

On oluline, et lapsevanemad kuulaksid ka lapse seisukohta. Lapse jaoks on tähtis, et teda kuulatakse ning ka mõistetakse.

Jää rahulikuks.

Probleeme tuleb lahendada rahumeelselt, sest lapsed võtavad sellest käitumisest eeskuju.

Selged reeglid ja selgelt edastatud sõnum lapsele.

Tunnustage teineteist lahenduse leidmise eest.

Lapsevanem peab edastama selge sõnumi selle kohta, milline käitumine on aktsepteeritav ning milline mitte.

Tihtipeale algavad konfliktid sellest, kui lapsed saavad aru, et lapsevanem on mõne reegli osas ebakindel või vastupidi, on mõne reegli osas liiga

Kui konflikt/probleem on leidnud lahenduse, siis tuleb ka seda rõhutada ning selle eest teineteist tunnustada.

16

K u idas lapsed ise rea g eeriksid , k u i n e n de lapsed reegleid rikuksid?

Allikas: ParentFurther, 2015

MTÜ Lastekaitse Liidu seisukoht on, et igasugune lapse väärkohtlemine on keelatud ning taunitav. Lapsele füüsilise valu tekitamine ei kanna kindlasti karistamise eesmärki, vaid tegemist on lapse alavääristamisega ning rikub lapse õigust kehalisele puutumatusele, õigust inimväärikusele. Lapse kehaline ja vaimne väärkohtlemine toob endaga kaasa lapse alandamise ning mõjutab negatiivselt lapse edasist vaimset ja füüsilist arengut (nt vaimse tervise probleemid, õpiraskused, hälbiva käitumise kujunemine jt). Lapse löömisel või vaimsel alavääristamisel saadame lapsele signaali, et probleeme lahendatakse vägivalla teel ning lisaks lapse väärkohtlemisele võtab tulevikus laps üle samad käitumismustrid.

>Arutaks olukorda ja annaks nõu käitumisel; >Räägin nendega ja ütleksin, mida teha tuleb; >Arutaksime seda ja määraksime õige karistuse; >Räägiksin rahulikult, sest jube tunne on näiteks kui sind pannakse koduaresti; >Ma paluksin, et nad rääkiksid oma teo põhjustest, oleksin rahulik, olenevalt teost või suhtumisest noomiksin; >Küsiksin rahulikult miks nad seda tegid ja räägiksin nendega kuidas seda enam mitte teha; >Ma räägiks nendega asjad rahulikult läbi ja arutaks mida saaks selle vältimiseks teha; >Ma üritaks selgitada välja miks ta nii tegi ja räägiks miks on oluline kokkulepetest kinni pidamine; >Ma arutan sel teemal lapsega ja leiaks lahenduse; >Prooviksin rääkida rahulikult ja uuriksin, äkki on põhjuseks mured koolis/sõpradega.

Allikas: Kokkuvõte uuringust „Lapse osalemine pereelus“ (2015) Lastekaitse Liit

17

Euroopa teeb lapse õiguste parimaks tagamiseks koostööd Kiira Gornischeff, Projekti „Lapsesõbralik õigusemõistmine“ projektijuht

Kerli Kuusk, Projekti „Targalt internetis“ teavitustöö koordinaator

Aprilli alguses toimus Bulgaaria pealinnas Sofias suurejooneline Euroopa Nõukogu lapse õiguste konverents „Reaching the heights for the rights of the child“ (Kõrgustesse pürgimine lapse õiguste tagamisel). Konverentsil esitleti Euroopa Nõukogu lapse õiguste strateegiat 2016-2021, mis on täna sisuliselt ainus rahvusvahelisel tasemel riikide ühine strateegiline kokkulepe, mille suunas lapse õigusi arendada.

18

projektijuht Kiira Gornischeff, projekti “Targalt internetis” teavitustöö koordinaator Kerli Kuusk ning konverentsi olulisim külaline - Lastekaitse Liidu noortekogu liige Mia Marta Ruus.

Uuel strateegial on viis peamist prioriteeti: võrdsete võimaluste loomine kõikidele lastele; laste osalusõigus; vägivallavaba elu; lapsesõbralik õiguse mõistmine ja lapse õigused digitaalses keskkonnas. Kõik viis prioriteeti on Eesti jaoks võrdselt aktuaalsed.

Käesoleva aasta maist novembrini on just Eesti Euroopa Nõukogus eesistujariik ning meie prioriteetideks on samuti lapse õigused, täpsemalt laste suurem kaasamine ja osalus otsustusprotsessides, laste õigused digitaalses keskkonnas ning lapsed migratsioonikriisis.

Esmakordselt olid Euroopa Nõukogu kõrgetasemelisel konverentsil kohapeal esindatud ka Euroopa riikide lapsed ja noored. Kümne noore roll oli kuulata ja jälgida konverentsi ettekandeid, osaleda töötubade aruteludes ning lõpuks raporteerida töötubade sisukokkuvõtteid plenaariumis kõikidele osalejatele. Just see oli konverentsi kõige põnevam osa - näha lapsi ja noori kümnest erinevast riigist rääkimas oma isiklikke lugusid, läbielamisi, sidudes seejuures päriselu Euroopa Nõukogu lapse õiguste strateegiaga. Laste ja noorte aktiivne konverentsil osalemine andis kogu üritusele erilise mõtte ja uue sisu. Võttes arvesse, et konverentsist võtsid osa kõrgetasemelised riikide esindajad (presidendid, ministrid, kantslerid jt), siis jõudis noorte hääl kohe kindlasti otsustajateni, kuid samas nõudis niivõrd auväärsete riikide esindajate ees kõnelemine ka palju julgust. Sellest noortel juba puudust polnud ning oma sõnavõttudega tegid nad silmad ette nii mõnelegi eelmise põlvkonna noorele.

Et tagada lapse õigused erinevatel tasanditel, on Euroopa Nõukogu uue strateegia eesmärk juhtida järgmise 6 aasta jooksul 47 riiki ühiste eesmärkide saavutamiseni. Strateegia koostamisel kaasati lisaks riikide esindajatele ka lapsi ja noori ning kodanikeühendusi üle kogu Euroopa – nii oli ka Lastekaitse Liidul võimalik sellesse oma sisend anda.

Kahe päeva jooksul arutasid Euroopa Nõukogu liikmesriikide kõrgetasemelised esindajad strateegiaga seatud eesmärkide üle. Konverentsil osales Eestist nii riiklike institutsioonide kui ka kodanikeühenduste esindajaid.

Lastekaitse Liidust osalesid konverentsil lapsesõbraliku õigusemõistmise

20

Eesti jaoks on kõik strateegias seatud eesmärgid võrdselt olulised, kuidas ja miks, räägivad lähemalt konverentsil osalenud spetsialistid.

Kiira Gornischeff,

Kerli Kuusk, Targalt internetis“ teavitustöö koordinaator

Projekti „Lapsesõbralik õigusemõistmine“ projektijuht

Lastekaitse Liit on koordineerinud nüüdseks juba peaaegu kuus aastat Eesti turvalise interneti keskuse projekti „Targalt internetis“, mille raames oleme tõstnud laste, lapsevanemate ja õpetajate teadlikkust interneti ja nutivahendite turvalisemast kasutamisest. Mul oli hea meel näha, et esmakordselt on Euroopa Nõukogu lapse õiguste strateegia üheks prioriteediks ka lapse õiguste tagamine digitaalses keskkonnas ning et esmakordselt olid kõrgetasemelisel konverentsil osalemas ka lapsed ja noored ise. Kuna üks kolmandik interneti kasutajatest on lapsed, kelle jaoks on nutivahendid ja internet igapäevaelu lahutamatu osa, siis on tähtis tagada, et lastel oleksid vajalikud oskused ja digipädevused nutimaailmas edukaks toimetamiseks ning et interneti teenuste pakkujad ja interneti tööstus arvestaks oma teenuste ja toodete arendamisel

Kuigi Lastekaitse Liidu jaoks on kõik strateegias nimetatud eesmärgid võrdselt olulised, siis sel korral olime seotud ka Euroopa Nõukogu lapse osaluse hindamisvahendit tutvustava töötoaga.

Euroopa Nõukogu töötas välja 10. indikaatorist koosneva hindamisvahendi, mille eesmärgiks on hinnata laste osaluse tagatust riigis kolmel erineval tasandil: osalemisõiguse kaitse, osaluse edendamine ja sellest teavitamine ning osaluse jaoks ruumi loomine. Kokku proovisid antud hindamisvahendit kolm riiki – Iirimaa, Rumeenia ning Eesti. Eestis katsetas hindamisvahendit Lastekaitse Liit koostöös Sotsiaalministeeriumi nõunik Elise Nikonoviga.

Sofia konverentsil andsime koos ülevaate Eesti katseperioodist, meie edusammudest ja puudustest.“

21

lapse õiguste ja huvidega. Selleks on vaja laste kaasamist, uuringuid, õppeprogramme, seadusi ja poliitikaid, et kaitsta lapsi digitaalses keskkonnas jne.

Kuna internet ei tunne riigipiire, siis on riikidevaheline koostöö lapse õiguste tagamiseks digitaalses keskkonnas väga oluline, ning Euroopa Nõukogus vastuvõetud uus strateegia aitab sellele kindlasti kaasa. Nüüd on aeg hakata strateegiat ellu viima ning Lastekaitse Liit oma tegevustega annab sellesse kindlasti oma panuse.

Kuna internet ei tunne riigipiire, siis on riikidevaheline koostöö lapse õiguste tagamiseks digitaalses keskkonnas väga oluline, ning Euroopa Nõukogus vastuvõetud uus strateegia aitab sellele kindlasti kaasa.

22

Kai Härmand, Justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler:

Olen Eesti esindaja Euroopa Nõukogu tsiviilkoostöö komitees (CDCJ) ja minu komitee on aastate jooksul panustanud laste õiguste tagamisse erinevates Euroopa Nõukogu soovitustes (lastega seotud kohtuvaidlused, laste õiguste tagamine kohtumenetluses jne). Ka lapse õiguste strateegias olime osalised ja seetõttu tundus mulle mõistlik suure töö viljade esitlemisel osaleda. Minu jaoks on oluline, et Eesti õiguskord oleks kaasaegne ja arvestaks rahvusvahelisel tasandil heaks kiidetud põhimõtetega.

Laste õigustega tegelemine on osa minu igapäevatööst. Eelkõige on minu ülesanne õigusloomes jälgida, et laste huvid oleksid kaitstud. Minu jaoks oli väga huvitav just see osa konverentsist, kus käsitleti teemasid, millega igapäevaselt kokku ei puutu - radikaliseerumine, küberteemad. Teisalt osalesin menetlusõiguse blokis ja pikaaegse kohtunikuna oli minu jaoks oluline saada teada, millised on kohtute praktilised probleemid. Laste kaasamine on hea mõte ja nende nägemuse kuulamine tõesti

tud teemade osas oluliseks peavad.

Laste mõtted olid sisukad, asjakohased ja selgelt väljendatud. Kuigi mõned täiskasvanutest, kes olid töötubasid juhtinud, näisid soovivat pigem ise rohkem rääkida, lasti üldiselt lastel rääkida nii pikalt ja põhjalikult, kui nad soovisid. Bulgaarlannast moderaator, kes töötubade kokkuvõtteid modereeris, suhtles lastega väga soojalt ja lugupidavalt. Kogu õhustik laval ja saalitäie kuulajate seas tekitas tunde, et nendesse lastesse suhtuti kui tõsiseltvõetavatesse partneritesse last puudutavate küsimuste arutamisel.

oluline. Samas ei ole lapsi mõtet lihtsalt kaasata, vaid ikkagi kuulata nende konkreetset kogemust või peegeldust mõne olukorra kohta. Seega võiks laste kaasamine olla otstarbekam nö töötubades või praktilisemates seminarides.

Elise Nikonov, Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna peaspetsialist

Konverents oli ehitatud üles uue Euroopa Nõukogu lapse õiguste strateegia vastuvõtmisele. Kuigi tulenevalt laiast teemaderingist ei jõutud minna kõiges väga süvitsi, kaeti ära kõik strateegia valdkonnad. Strateegia suureks väärtuseks on selle lihtsus ja selgus. Soovitan kõigil, kes laste õigustega kokkku puutuvad, sellega tutvuda. Konverentsil oli äärmiselt rõõmustav näha, kui suur roll anti lastele endile. Konverentsil osalenud erinevatest riikidest pärit lapsed võtsid osa töötubadest, rääkisid seal aktiivselt kaasa ja kandsid seejärel kõikidele konverentsil osalejatele ette, mis järeldustele töötoas jõuti ning mida nad ise käsitle-

“Laste mõtted olid sisukad, asjakohased ja selgelt väljendatud. “

23

Andres Aru,

Mia Marta Ruus (14)

Õiguskantsleri Kantselei laste ja noorte õiguste osakonna juhataja:

õpilane

„Konverentsil osalemine jättis mulle üllatavalt positiivse mulje. Sain rääkida asjadest, mis olid mulle olulised, inimestele, kelle käes on võim neid asju muuta. Suhtlesin teiste noortega erinevatest riikidest, seehulgas noortega, kellel on erinev kultuuriline ja usulise taust ning hakkasin paljusid probleeme teise nurga alt nägema ja laiemalt mõtlema. Veendusin taaskord, et on siiski olemas inimesi, kes hoolivad sellest, mida nad teevad ja teevad seda hästi.

Konverentsil osalemine andis võimaluse viia ennast kurssi viimaste arengutega valdkondades, mis ka Eestis hetkel aktuaalsed on, nagu näiteks lapsesõbralik õigussüsteem ning laste ja noorte õigused digitaalmaailmas. Sain veelkord kinnitust, et õigussüsteem saab olla samaaegselt nii efektiivne kui ka lapsesõbralik. Seejuures sõltub palju konkreetsete ametnike hoiakutest ja oskustest. Samuti oli hea kuulda tasakaalustatud lähenemist teemal lapsed ja digitaalne maailm. Ohtude kõrval teadvustati selgelt ka võimalusi, mida uued tehnoloogiad pakuvad.

Noorte osalemine konverentsil ja nende isiklikud lood andsid konverentsile palju juurde, puudutades sügavalt ja tuletades osalejatele meelde, et nende otsused mõjutavad konkreetsete laste elusid.

Minu jaoks olid kõik konverentsi põhipunktid võrdselt olulised. Kõigi näol on tegu asjadega, mida paljud peavad iseenesestmõistetavaks või lihtsasti lahendatavaks, kuid tegelikult on tegu keeruliste olukordadega, mille lahendamiseks peavad kõik ühiselt vaeva nägema. Seaduste muutmisest ei piisa, tuleb jõuda inimesteni ja muuta nende mõtteviisi (nende probleemide osas).

Mulle meeldis väga, et meile, noortele anti võimalus konverentsil kaasa rääkida niivõrd palju ja häälekalt. See jättis tunde, et meid on tõesti kuulda võetud

24

ja meie arvamust tähtsustatakse. Konverentsi toetavas õhkkonnas kadus ka hirm laval esinemise ja võõrkeeles rääkimise ees.

4. novembril toimub Tallinnas Eesti eesistumise lõpetamise puhul rahvusvaheline lapse õiguste konverents, mille ettevalmistamisse ja läbiviimisesse kaasatakse ka Lastekaitse Liidu vahendusel lapsi ja noori. Lastekaitse Liidu esindus sai Sofia konverentsist palju häid mõtteid ja ideid Eestis toimuva konverentsi korraldamiseks ning laste ja noorte sisukaks kaasamiseks konverentsi korraldamisse.

Teiste riikide noortega kohtumine oli kindlasti kõige mälestusrikkam osa konverentsist. Olin nende hulgas kõige noorem, üleüldse oli meid väga erinevates vanustes. Igaüks esindas erinevaid organisatsioone erinevate põhimõtete ja suunitlustega, seepärast oli tore mõtteid vahetada niivõrd kirju seltskonnaga. Need on inimesed, kellega tahaksin kindlasti veel koos töötada.

Ma olin tegelikult natuke üllatunud kui kuulsin, et see oli Euroopa Nõukogule esimene kord noori oma tegevusse kaasata. Kindlasti oli asju, millele oleks pidanud rohkem eelnevalt mõtlema, kuid need ununesid konverentsi käigus kiiresti ja seega meelehärmi eriti ei tekitanud.

Vaata lisainfot Euroopa Nõukogu lapse õiguste strateegia 2016-2021 osas siin.

25

Noored Bulgaaria presidendi vastuv천tul

Sotsiaalmeedial oli konverentsil oluline roll! Osalejad postitasid erinevaid s천numeid nii Twitteris kui ka Facebookis:

26

Lisaks konverentsil osalemisele oli noortel erakordne võimalus k o h t u d a E u ro o p a N õ u k o g u asekantsler Gabriella BattainiDragoni’ga

Lastekaitse Liidu delegatsioon: vasakult Kerli Kuusk, Mia Marta Ruus ja Kiira Gornischeff

Millele tuleb tähelepanu pöörata enne lapse laagrivahetuse algust?

Kui vanem ja laps on ühiselt otsustatud, et laager on tore ja meelepärane koht suviseks ajaveetmiseks, tuleks lapsevanemal enne laagriprogrammi algust oma last ette valmistada.

Et ettevalmistusperiood sujuks hõlpsamini ning kõik vajalik tehtud saaks, on Lastekaitse Liidu lastelaagrite juhataja Alar Tamm kirja pannud nõuanded, millele tuleks enne laagrivahetuse algust tähelepanu pöörata.

28

࿷࿷ Tutvu laagriprogrammi ning selle sisuga. ࿷࿷ Tee valikud koos lapsega, kooskõlas tema soovide ning huvidega. ࿷࿷ Veendu, et lastelaagri korraldajal oleks tegevusluba. ࿷࿷ Küsi ja võimalusel külasta koos lapsega paika esmamulje saamiseks, vaata infot laagri kodulehel. ࿷࿷ Aruta lapsega läbi eelneva ja järgneva perioodi plaanid, et lapsel olek ülevaade oma suvest ja puhkustest. ࿷࿷ Vii lapsega läbi kodune ettevalmistusperiood, mille käigus kohanege päevarežiimiga (äratus, hommikuvõimeline, söök kindlatel kellaaegadel, hügieenireeglid). ࿷࿷ Kaasa laps vajalike asjade pakkimisse, et tal oleks ülevaade kaasa pandavatest esemetest ja arusaam nende funktsioonidest.

࿷࿷ Anna lapsele kaasa mõni tema lemmikasjadest, see aitab kodust eemal olles luua turvatunnet. ࿷࿷ Veendu, et laps teab vanemate ja lähedaste inimeste andmed, kellega vajadusel ühendust võtta. ࿷࿷ Pane lapsel kaasa väike taskuraha (ca 10 eurot), ja selgita talle, milleks ja kuidas raha kasutada. ࿷࿷ Kui laps läheb laagrisse esmakordselt, siis on hea eelnevalt lapsega kokku leppida, millal helistate ja võimalusel teda külastate. ࿷࿷ Koduigatsus võib lapsel tekkida viiendal või kuuendal päeval. Ära kiirusta last laagrist koju tooma, toeta teda ja motiveeri teiste lastega koos tegustema.

࿷࿷ Pane lapsele kaasa piisav varu riietusesemeid, arvestades erinevaid tegevusi ja ilmastikumuutusi. ࿷࿷ Vii laps isiklikult laagrisse kohale või laagrisse sõidu kogunemiskohta.

Vaata ka: http://lastelaagrid.eu/

࿷࿷ Teavita kasvatajat lapse eripäradest ja võimalikest terviseprobleemidest.

Selleks on vaja eelnevalt täita ka osalejakaart.

29

Väikelapse toitumisest saavad alguse toitumisharjumused kogu eluks Dr. Mai Maser Mida tervislikum on toitumine imiku- ja väikelapseeas, seda tervem on laps ka hilisemas elus. Väikelapse toitumine sõltub sellest, mida vanemad talle süüa annavad, kuid sellest saavad alguse ka toitumisharjumused kogu eluks.

Laste toitumisharjumistest räägib lähemalt toitumisteadlane Dr. Mai Maser.

30

A-vitamiin aitab paljudel organitel areneda, sealjuures ka hammastel ja luukoel ning hoiab organismi kaitsevõimet haiguste vastu, tagab kudede arengu ja silmade kaitse. Teda leidub vaid loomse päritoluga toiduainetes ning imendumiseks on vaja rasvast keskkonda.

Mitmekülgne toit tagab vajaliku energia, kuid selle kõrval on igas toiduaines veel lisaks olulisi aineid, mida on vaja väga väikeses koguses – need on vitamiinid, mineraalained ja taimsed toitained, mis kuuluvad asendamatute mikrotoitainete hulka.

Nendel on organismis mitmesugused ülesanded alates haigustevastasest kaitsest, erinevate toitainete imendumise soodustamisest ja ainevahetuse toetamisest kuni hammaste ja luude terviseni.

D-vitamiin hoiab luud ja hambad terved.

Teda saame loomset päritolu toidust, nagu kala, kalamari, munakollane, maks, või , pärm. Kuid kõige paremini toimib nahas paikesekiirguse toimel tekkiv D-vitamiin, mis salvestub maksas ja rasvkoes.

Vitamiinidest rääkides on oluline teada, et need ei anna toiduenergiat, kuid neid tuleb pidevalt saada segatoidust, sest vitamiinide varud organismis ei ole väga pikaajalised.

Raud on oluline aneemia vältimiseks ja närvisüsteemi arengu toetamiseks ning normaalseks vaimseks tegutsemiseks, parandab immuunsust ja on vajalik kasvamiseks. Seda saab näiteks punasest lihast, veretoodetest, linnulihast, vähem täisteratoodetest ja rohelistest lehtköögiviljadest.

Kuigi tasakaalustatud toitumiseks tuleks jälgida toidugruppide osakaalu menüüs, on oluline toite ka toidugrupi siseselt varieerida: süüa erinevaid leibu, puu- ja köögivilju, marju, piimatooteid, erinevate loomade liha, erinevaid kalasid jne.

Jood mõjutab ainevahetust, kasvamist ja arengut ning edendab valkude sünteesi.

Seda saab jodeeritud soolast, kalast ning teistest mereandidest, juustust ja munast.

32

nahal või üleüldine halb enesetunne.

Toidulisandeid ja vitamiine tasub ikka võtta vaid siis, kui mingil põhjusel toidust neid piisavalt ei saada, ning ka siis eelkõige arsti soovitusel ja tema nõuandeid järgides. Ainsaks erandiks on D-vitamiin, mida tuleb lapse esimesel kahel eluaastal anda juurde 10 mg päevas, hiljem aga vastavalt arsti soovitusele.

Kui laps toitub mitmekesiselt. tema päevases menüüs on kõikidest soovitatud toidugruppidest toiduaineid ning ta kasvab hästi, siis ei ole vaja talle lisavitamiine pakkuda. Kuigi tasakaalustatud toitumiseks tuleks jälgida toidugruppide osakaalu menüüs, on oluline toite ka toidugrupi siseselt varieerida: süüa erinevaid leibu, puu- ja köögivilju, marju, piimatooteid, erinevate loomade liha, erinevaid kalasid jne. Sealjuures peaks puu- ja köögiviljade, marjade ning teraviljatoodete ja kartuli koguseline osakaal igapäevases toidus olema kõige suurem.

Kui tavatoit lastele ei meeldi ja nad söövad seda suhteliselt vähe või ei söö kõiki toite, seehulgas aedvilju, siis võib lastele anda vitamiinidega rikastatud toite ja jooke. 1–3 aastastele on müügil väikelapsepiimad, millele on lisatud valku, kaltsiumi, rauda, joodi, D-vitamiini , probiootikume, oomega-3 ja oomega-6 polüküllastumata rasvhappeid. Kõik nimetatud vitamiinid ja toitained on vajalikud väikelapse tervisele, kuid igasuguse toitulisandi võtmine väikelapse menüüsse peab järgima tasakaalustatud toitumise põhimõtteid.

Enamik vitamiine on leitavad mingil määral pea kõikidest toidugruppidest, kuid näiteks vitamiini D ja B12 saab inimorganismile sobival ja kõige paremini omastataval kujul ainult loomset päritolu toitudest.

Kui arvestada eelnevaid soovitusi, saab laps toidust vajalikud vitamiinid kätte ning purgist juurde ei ole neid vaja võtta. Toidust saadavate vitamiinide ületarbimine pole võimalik, kuid ostetavate vitamiinide puhul on selline oht olemas. Vitamiinide ületarbimise esimesteks nähtudeks võivad olla näiteks kõhulahtisus, täpid

33

Illustratsioon: «Leia oma võimaluste mitmekesisus!» (Autor: Kati Orav)

Kas tead oma teismelise või noore täiskasvanu usaldusisikut?

Grete Landson, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse kommunikatsioonijuht 34

Iga noor vajab oma ellu üht täiskasvanut, kellele oma mõtted lõpuni rääkida. Alati ei pruugi see olla lapsevanem, sest päris kõike ei soovi tundlikus eas noored oma ema-isaga rääkida.

Alati ei ole vanemast ka kuulajat. Õnn on see, kui noor avab end vanavanematele või onudele-tädidele. Kui sellest võrgustikust ei piisa, on õpetaja või noorsootöötaja sageli see, kelle kõrval tuge otsitakse ja leitakse. matekodus elavaid teaduskraadiga mitteaktiivseid noori. Iga juhtum on unikaalne ja lähtub eelkõige noore soovidest ja huvidest.

Noorte Tugila on tegutsenud pool a a s t a t ning p raegu seks o sal eb programmis 581 noort, kes liitumise hetkel ei õppinud ega töötanud. Programmis osalejatest 20% on endale leidnud juba sobiva rakenduse õppimise, töötamise või vabatahtliku töö näol. Noorte Tugilad asuvad 40 erinevas paigas igas Eesti maakonnas. Lisaks sotsiaalpedagoogikale põhinevatele suhtlemisoskuste arendamisele keskendunud töövõtetele ühendab Tugilaid ka võrgustikupõhine koostöö kohaliku ja riikliku tasandi omavalitsuste, haridusasutuste ja tööandjatega.

N o o r t e ke s k u s t e N o o r t e T u g i l a programmi tegevuste elluviimist rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ja ESF kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivelisuse parandamine“ alusel. Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus (Eesti ANK) tegutseb Eesti noorte heaolu nimel alates 2001. aastast.

Õppimise või tööga hõivamata noorte profiilid ja kojujäämise lood on erinevad. Noorte Tugilast jõustamist saanute hulgas leidub nii põhihariduse omandamise pooleli jätnuid kui ka vane-

Rohkem infot: www.tugila.ee

35

36

Rahvusvaheline lapserööv – kas laps tuleb alati tagastada?

Helen Pajumaa ALTERNA advokaadibüroo

Mis on lapserööv ning milline on senine kohtupraktika? Sellel teemal kirjutab lähemalt advokaadibüroo ALTERNA perekonnaõigusele spetsialiseerunud jurist Helen Pajumaa.

Kasvav üleilmastumine inimsuhetes ning juurdepääs rahvusvahelisele transpordisüsteemile on lapseröövi juhtumite ühed peamised põhjused. Sellised juhtumid lahendatakse Haagi 24.10.1980. a lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvahelise konventsiooni (nn Haagi konventsioon) ning Euroopa Nõukogu määruse nr 2201/2003 alusel.

Millal on tegemist lapserööviga?

Kui ei esine eeltoodud asjaolusid, ei ole tegemist lapserööviga ning puudub alus lapse tagastamise nõudmiseks.

Kui aga lapse äraviimine või kinnihoidmine on vastuolus vanemale viibimiskoha seaduse alusel antud hooldusõigusega või kui lapse äraviimine või kinnihoidmine takistas teisel vanemal hooldusõiguse teostamist ning lapse äraviimiseks ei olnud selle vanema nõusolekut, loetakse juhtum lapserööviks ning laps kuulub eelduslikult tagastamisele. Näiteks on Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-06 06.12.2006. a tehtud otsuses asunud seisukohale, et last võib ainult sel juhul Haagi konventsiooni alusel tagastamata jätta, kui see toob kaasa äärmiselt tõsise kahju lapse heaolule.

Sealjuures rõhutas Riigikohus, et selline erakordne oht peab olema piisavalt konkreetne ja tõenäoline.

Kohus leidis tookord, et konventsioonis sätestatud l apse tag astamis e s t keeldumise aluste avara tõlgendamise korral oleks kahjustatud konventsiooni eesmärgi saavutamine. Eeltoodust tulenevalt ei pidanud Riigikohus näiteks tol ajal võimalikuks jätta last tagastamata üksnes seetõttu, et väikelapsele on oluline ema hoolitsus ja et laps on seni elanud pidevalt koos emaga ning tal puudub isaga

Lihtsustatult öeldes on lapserööviga tegemist siis, kui lapse välisriiki riiki viinud vanem takistas lapse äraviimisega teisel vanemal talle kuuluva hooldusõiguse teostamist ja see vanem seda hooldusõigust ka enne lapse äraviimist teostas või oleks teostanud.

Lapseröövist saab rääkida muidugi vaid siis, kui lapse äraviimiseks ei olnud teise vanema nõusolekut. Ka Riigikohus on 10.10.2012. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-109-12 välja toonud, et lapse tagastamise küsimust lahendades tuleb esmalt tuvastada, kas laps on viidud õigusvastaselt ära tema hariliku viibimiskoha riigist või takistatakse tal õigusvastaselt hariliku viibimiskoha riiki naasmast. Seega kõige esimesena tuleb selgeks teha, kas tegemist on üldse lapse õigusvastase äraviimisega ehk lapserööviga. Viimane võib seisneda siis nii õigusvastases lapse senisest harilikust viibimiskohast äraviimises kui ka sinna tagasipöördumise takistamises.

38

üksi elamise kogemus. Seega üldreeglina tuleks lapseröövi juhtumil laps tagastada, kuid seda siiski mitte alati.

“Lapse parimate huvide printsiip on lapse tagastamise menetluses kesksel kohal.

Ka Euroopa Inimõiguste Kohus on selgelt välja öelnud, et Haagi konventsioon on siiski mõeldud kaitsma lapsi, mitte vanemaid.”

Autori hinnangul peaks enne otsuse langetamist kohus tuvastama konkreetse juhtumi asjaolud ning hindama selle pinnalt muuhulgas seda, ega ei esine selliseid asjaolusid, millest tulenevalt lapse tagastamine ei ole lapse huvides. Selliseid vaidlusi ei tohiks kunagi lahendada ilma konkreetse lapse huve välja selgitamata ning tema huvisid arvestamata.

Lapse huvid on primaarsed Kirjeldatud vaidlustes võib tekkida võistlevus lapseröövile tugineva vanema (kes nõuab lapse tagastamist) ja lapse huvide vahel. Sellistel juhtudel tuleb arvestada, et Haagi konventsiooni eesmärgiks on kaitsta lapsi, kes on õigusvastaselt viidud teise riiki.

Lapse parimate huvide printsiip on lapse tagastamise menetluses kesksel kohal. Ka Euroopa Inimõiguste Kohus (edaspidi EIK) on selgelt välja öelnud, et Haagi konventsioon on siiski mõeldud kaitsma lapsi, mitte vanemaid (EIK 26.11.2013. a kohtuotsus X.

39

vs. Läti). Ka näiteks EIK 15.05.2012.a otsuses M.R ja R.L vs. Eesti on kohus käsitlenud „lapse huvide“ printsiipi, märkides, et lapse huvideks peetakse eelkõige kahte aspekti. Esiteks lapse arengu tagamist kindlas keskkonnas ning teiseks sidemete säilitamist oma perega. Viimasest on erandiks olukorrad, kui on tõendatud, et need sidemed on ebasoovitavad. Kohus asus selles lahendis seisukohale, et lapse parimad huvid sõltuvad mitmest individuaalsest asjaolust, eelkõige lapse vanusest ja küpsusastmest, vanemate olemasolust või nende puudumisest ning keskkonnast ja kogemustest. Seega peaks kohus eelkõige keskenduma just lapse huvide väljaselgitamisele ja tegema lapse tagastamise või tagastamata jätmise otsuse lapse parimatest huvidest lähtudes. Näiteks võidakse jätta laps siiski tagastamata, kui on põgenetud äärmiselt vägivaldse vanema eest või kui uuest elukohast on kujunenud lapse harilik viibimiskoht. Sellistel juhtudel võib lapse tagastamine põhjustada lapsele liigseid üleelamisi (mh füüsilisi ja psüühilisi kannatusi), mistõttu tagastamine ei oleks lapse huvides.

Näiteks võidakse jätta laps siiski tagastamata, kui on põgenetud äärmiselt vägivaldse vanema eest või kui uuest elukohast on kujunenud lapse harilik viibimiskoht. Sellistel juhtudel võib lapse tagastamine põhjustada lapsele liigseid üleelamisi (mh füüsilisi ja psüühilisi kannatusi), mistõttu tagastamine ei oleks lapse huvides.

40

Otsus sõltub konkreetsest juhtumist

ligikaudu 2 aastat Itaalias, oli laps kohanenud Itaalia sotsiaalse ja pere keskkonnaga. Tartu Ringkonnakohus on kõnealuses menetluses möönnud, et on loomulik, et lapsel tekkisid samasugused suhted ka Eestis pärast tema ebaseaduslikku kinnihoidmist, kuid suhete tekkimine ega lapse varasemad külaskäigud Eestisse ei tähenda, et tema asukohariik on Eesti. Kohus võttis arvesse, et lähtudes Haagi konventsioonist eeldatakse, et lapse kiire tagastamine tema harjumuspärasesse elukeskkonda on tema enda huvides. See on kohtu hinnangul ka üldiseks ennetavaks meetmeks, mis aitab kindlustada, et vanemad ei vii oma lapsi ebaseaduslikult teise riiki. Samas määruses on kohus veel välja toonud, et kahjulikke mõjusid, mis võivad tekkida lapse eraldamisel vanemast, saab vältida lapse tagasipöördumisega koos kõne all oleva vanemaga. Seega

Kas sellest kohast, kuhu laps õigusvastaselt viidi või kus teda kinni hoiti, on kujunenud lapse jaoks harilik viibimiskoht või mitte, tuleb iga juhtumi korral eraldi hinnata. Sealjuures arvestatakse tavaliselt lapse kohanemist uue elukohaga, kuid ka näiteks vanema kavatsusi uude riiki püsivalt elama jäämise osas ning sealse sotsiaal- ja tugivõrgustiku olemasolu.

Näiteks on mõnedel juhtudel kohtud leidnud, et ka alla ühe aasta kestnud lapse tagastamise menetluses on laps jõudnud selle aja jooksul juba kohaneda uue elukeskkonnaga, mistõttu uuest elukohast on kujunenud lapse harilik viibimiskoht ja selline olukord on juba põhjustanud pöördumatud tagajärjed lapse ja lahuselava vanema suhetele (vt nt EIK 05.04.2005.a otsus Monory vs. Rumeenia ja Ungari).

Viidatud juhul jättis kohus asjaolusid kogumis hinnates lapse tagastamata ning EIK nõustus käsitlusega lapse harjumisest uue elukeskkonnaga.

Samas hindas kohus näiteks eelnevalt viidatud EIK otsuses M.R ja R.L vs. Eesti, et kuivõrd laps elas enne õigusvastaselt Itaaliast Eestisse toomist

41

näiteks kõnealuses vaidluses otsustasid kohtud, et laps tuleb tagastada Itaaliasse. EIK nõustus täielikult Eesti kohtute käsitlusega eelkirjeldatud olukorrast.

Seetõttu on oluline, et kohtud tuvastaksid iga vaidluse puhul alati konkreetse juhtumi asjaolud ja teeks selgeks, mis on vastavaid asjaolusid arvestades vaidluse keskmes oleva konkreetse lapse parimates huvides.

Ainult selliselt on laste kaitsefunktsiooni efektiivselt teostatud ning laste huvidest tegelikult lähtutud.

Seega nähtub senisest kohtupraktikast, et otsused võivad olla väga erinevad. Kuni see on aga tingitud asjaolust, et on lähtutud konkreetse lapse parimatest huvidest, ei tohikski teisiti olla. Iga juhtumit tuleb eraldi käsitleda. Seda enam, et praktikas on lapse hariliku viibimiskoha määratlemine erakordselt keeruline, sest laste varasemad elukorraldused, harjumused jms võivad olla väga erinevad.

Näiteks rahvusvahelistest abieludest sündinud lapsed on tihti pidanud elama erinevates riikides ja kolima ühest riigist teise. Samas võib kogu varasema elu ühes riigis ning sealses püsivalt toetavas tugi- ja sotsiaalvõrgustikus elanud lapsele võõras riigis elamine olla äärmiselt traumeeriv.

Seetõttu on oluline, et kohtud tuvastaksid iga vaidluse puhul alati konkreetse juhtumi asjaolud ja teeks selgeks, mis on vastavaid asjaolusid arvestades vaidluse keskmes oleva konkreetse lapse parimates huvides.

Ainult selliselt on laste kaitsefunktsiooni efektiivselt teostatud ning laste huvidest tegelikult lähtutud.

42

Alates aprilli lõpust pakub "Kiusamisest vabaks!" kodulehekülg arendavat tegevust ka lastele Nimelt saab laps avastada Sõber karu põnevat maailma, kus on võimalik teha mitmeid arendavaid tegevusi. Näiteks saab laps arutleda erinevate igapäevaste situatsioonide üle ning pakkuda välja lahendusi; mängida Sõber Karu hüppamis- ja võidusõidumängu; vaadata tantsunumbrit ning ise kaasa tantsida; teha juba "Kiusamisest vabaks!" metoodikast teada tuntud massaaži ja palju muud!

Kutsu oma laps põnevat maailma avastama! http://www.kiusamisestvabaks.ee/karumaailm/

Lastekaitse Liit ning Valio Eesti koguvad raha vähekindlustatud laste sporditegevuseks

Lastekaitse Liit ning Valio Eesti on ühendanud jõud ning otsustanud “Liblikaefekti” kampaania abil aidata ühiselt nendel lastel trennis käia, kes senimaani pole selleks vahendeid leidnud.

44

Liikumine ning veelgi olulisemana harjumus regulaarselt liikuda on üks olulisemaid tervisliku eluviisi komponente ning just seepärast otsustati ühiselt toetada spordiga tegelemise võimalusi. Alma liblikaga kohupiimakreemide müügi pealt kogunenud heategevussumma eest makstakse välja valitud toetusesaajate poolt ära märgitud treeningu aastamakse ning lapsed saavad aasta aega käia trennis, ilma et peaks finantseeringu pärast pead murdma ja südant valutama.

sõltub müügi pealt kogunenud rahasummast. Esimesed toetustesaajad saavad vabalt trennis käima hakata 2017. aasta algusest ning selleks peavad nad olema taotluse esitanud hiljemalt 15. oktoobriks 2016. aastal ning osutunud valituks. 2017. aasta toetusesaajaid teavitatakse nende valituks osutumisest hiljemalt 01.12.2016.

Kuidas ära tunda Liblikaefekti kampaania tooted?

Mida teha, et laste sporditegevust toetada?

Alma kohupiimakreemid, mille pealt läheb 1 sent vähekindlustatud laste sportimisvõimaluste toetuseks, leiad Sa poeletilt ülesse armsate liblikate järgi. Kinnituse, et oled õige toote ostnud, leiad Sa Alma kohupiimakreemi kaane peal asetseva märke abil.

Kui soovid anda oma panuse laste sporditegevusse, osta Alma väikeses topsis liblikaga kohupiimakreeme.

Nii toetad Sa 1. sendiga vähekindlustatud laste sportimisvõimalusi.

Kogunenud toetusesumma aitab vähekindlustatud laste sportimisvõimaluste parandamiseks laiali jagada Lastekaitse Liit.

Alma liblikaefekti toetussumma saamise kriteeriumid ning taotlused pannakse siia lehele üles alates 01.06.2016. Toetuste saajate hulk

45

Fotol: „Nutikalt netis“ finalistid, zürii ja juhendajad

Selgusid Eesti koolide kõige nutikamad netis 17. mail toimus Energia Avastuskeskuses „Nutikalt netis“ koolidevahelise võistlusmängu finaalvõistlus, mille esikoha võitsid Kristiine Gümnaasiumi õpilased koosseisus Madli Kaljo, Henri Haugas, Oliver Sild, Rasmus Lukas, Kristjan Mäetalu ja Tuuli Torop.

46

Finaalis võistlesid omavahel eelvoorude parimad, kelle seast pälvis teise koha Kuusalu Keskkool, kolmanda koha Elva Gümnaasium ning neljanda koha Ilmatsalu Põhikool.

Iga kooli võistkonda kuulusid kuni kuus 6.-7. klasside õpilast, kellel oli tulnud eelnevalt läbida nii piirkondlik voor kui ka poolfinaal. Finaalis tuli õpilastel tutvustada oma kooli ja võistlusmängu käigus õpitut ning näidata oma teadmisi interneti ja nutivahendite kuldvillaku stiilis viktoriinis.

Lisaks olid kõik finaalis osalenud meeskonnad läbi viinud ulatusliku veebiküsitluse, kus uuriti kaasõpilaste aktiivsust Facebooki keskkonnas, nutiturvalisuse strateegiad, nende teadlikkust targaltinternetis.ee ja Lasteabi telefoni olemasolust jne.

Võistlusmängu peamiseks eesmärgiks oli innustada õpilasi omandama teadmisi ja oskusi interneti ning digitaalsete kommunikatsioonivahendite targemaks ja turvalisemaks kasutamiseks.

Targalt internetis teavitustöö koordinaator ja võistlusmängujuht Kerli Kuusk selgitas, et lisaks teadmistele, kuidas nutiseadmeid ja nende rakendusi turvaliselt kasutada, on oluline,

et lapsed saaksid infot ja õpiksid ka ise looma kasulikke veebilehti, videoid ja rakendusi, mida nende eakaaslased saavad õppimiseks või meelelahutuseks kasutada. „Võistlusmängus osalenud õpilased said sellega suurepäraselt hakkama,“ kiidab Kuusk võistlejaid. „Meie meeskona koostöö kogu võistlusmängu vältel sujus väga hästi ja meie tiimi jaoks oli oluline, et alati oleks lõbus. Õppisin ka seda, et kui midagi läheb halvasti, ei tohi pead norgu lasta,“ sõnas võidutiimi liige Kristjan Mäetalu ning lisas, et peale teadmiste omandamise andsid võistlusmängud hea võimaluse saada tuttavaks ka teiste koolide õpilastega.

Kristiine Gümnaasiumi meeskonna juhendaja Anu Rannuse sõnul tulid võistlusmängude jooksul välja laste enda sisemised tugevused. Samuti õpetas meeskonnatöö noori omavahel koostööd tegema. „Grupi areng kogu võistlusmängu jooksul oli märgatav,“ tähendas Rannus.

Võ i stl u sm än g u f i n aal i züriis s e kuulusid Lastekaitse Liidu, HITSA Innovatsioonikeskusese ning Politsei- ja Piirivalveameti esindajad. zürii hinnangul olid kõik finaali pääsenud võistkonnad väga tublid, finaa-

liks hästi valmistunud ning võistlus kujunes väga tasavägiseks.

Suur tänu kõikidele võistlusmängul osalenud koolidele: Tallinna Kristiine Gümnaasium, Elva Gümnaasium, Ilmatsalu Põhikool, Kuusalu Keskkool, Tartu Veeriku Kool, Lähte Ühisgümnaasium, Ehte Humanitaargümnaasium, Tallinna Humanitaargümnaasium, Tallinna Tõnismäe Reaalkool, Pelgulinna Gümnaasium, Kadrina Keskkool, Tamsalu Gümnaasium, Lihula Gümnaasium, Pärnu Rääma Põhikool, Avinurme Gümnaasium, Kohtla-Järve Järve Gümnaasium, Virtsu Kool, Tallinna Laagna Gümnaasium, Jüri Gümnaasium, Pärnu Kuninga Tänava Põhikool, Pärnu Vanalinna Põhikool, Kiili Gümnaasium, Emmaste Põhikool, Tallinna Kunstigümnaasium, JärvaJaani Gümnaasium, Varstu Keskkool, Esku-Kamari Kool, Mustvee Gümnaasium, Saaremaa Ühisgümnaasium, Konguta Kool ja Lustivere Põhikool.

Kõik võistlusmängude jooksul loodud materjalid ning võistluste tulemused on leitavad www.targaltinternetis.ee.

Võistlusmäng oli korraldatud projekti „Targalt internetis“ raames, mida viivad ellu MTÜ Lastekaitse Liit,, Politseija Piirivalveamet ja MTÜ Eesti Abikeskused. Projekti tegevusi finantseerib 50% ulatuses Euroopa Komisjoni p r o g ra m m „ C o n n e c t i n g E u r o p e Facility“.

48

Tutvu erinevate Lastekaitse Liidu projektidega www.lastekaitseliit.ee ajakiri.lastekaitseliit.ee www.targaltinternetis.ee www.kiusamisestvabaks.ee Uuri ka Lastekaitse Liidu lastelaagrite kohta www.lastelaagrid.eu

MTÜ LASTEKAITSE LIIT MTÜ Lastekaitse Liit on katusorganisatsioon, mis aitab kaasa lapse õiguste tagamisele ja lapsesõbraliku ühiskonna kujundamisele.

MTÜ Lastekaitse Liit, mis on asutatud 2. oktoobril 1988, tegutseb aktiivselt paljudes siseriiklikes ja rahvusvahelistes võrgustikes. Liikmesorganisatsioonid tegutsevad üle Eesti.

MEIE VÄÄRTUSED

MEIE TEGEVUSED:

• Kasvame koos!

• tegeleme aktiivselt huvikaitsega lapse õiguste edendamisel

• Samal poolel – lapse poolel!

• mõjutame ühiskonda, sh osaledes õigusloomeprotsessis

• Lapse hääl!

•

viime läbi erinevaid (sh rahvusvaheliselt)

programme

ja

projekte

• koostame ülevaateid ja analüüsime laste olukorda ning arvamusi

MTÜ Lastekaitse Liit lähtub oma tegevuses ÜRO lapse õiguste konventsiooni neljast üldpõhimõttest: ebavõrdse kohtlemise keeld, lapse huvide esikohale seadmine, lapse ellujäämise ja arengu tagamine ning lapse seisukohtadega arvestamine.

Meie väärtused on õnneliku lapse silmades!

MEIE MÄRKSÕNAD • Märka last!

• Ära löö last – ka sõnadega!

• Targalt internetis!

• Kiusamisest vabaks!

KASULIK TEADA Külasta kodulehte: www.lastekaitseliit.ee

• teavitame ja nõustame

Vaata kasulikku infot: www.targaltinternetis.ee www.kiusamisestvabaks.ee

• korraldame koolitusi ja teavitusüritusi • anname välja infomaterjale ja trükiseid

Loe veebiajakirja „Märka Last“: http://ajakiri.lastekaitseliit.ee/ Liitu ja ole kursis: www.facebook.com/Lastekaitseliit Tutvu lastelaagritega: www.lastelaagrid.eu

MTÜ Lastekaitse Liit Aadress: Endla 6-18 Tallinn 10142 Telefon: 631 1128 Kodulehekülg: www.lastekaitseliit.ee Toeta meie tegevusi: EE652200221001192369 Swedbank

50